TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES"

Transcription

1 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 24

2

3 LEO LUKS EI KOGEMINE NIHILISMI MÕTLEMISES FILOSOOFIA JA KIRJANDUSE ÜHTESULAMISEL Tallinn 2010

4 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 24 LEO LUKS EI KOGEMINE NIHILISMI MÕTLEMISES FILOSOOFIA JA KIRJANDUSE ÜHTESULAMISEL Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarintistuut Dissertatsioon on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori (filosoofia) kraadi taotlemiseks 23. augustil 2010.a. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Oponendid: Tõnu Viik, PhD, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia professor Arne Merilai, PhD, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kirjandusteooria dotsent Roomet Jakapi, PhD, Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootikainstituudi filosoofia vanemteadur Daniele Monticelli, PhD, TLÜ Germaani ja Romaani Keelte ja Kultuuri Instituudi itaalia uuringute ja kultuurisemiootika dotsent. Kaitsmine toimub 1. oktoobril 2010.a. algusega kell TLÜ auditooriumis T-318. Autoriõigus: Leo Luks, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2010 ISSN (doktoriväitekiri, trükis) ISBN (doktoriväitekiri, trükis) ISSN (doktoriväitekiri, online, PDF) ISSN (analüütiline ülevaade, online, PDF) ISBN (analüütiline ülevaade, online, PDF) Tallinna Ülikool Narva mnt Tallinn

5 THE EXPERIENCE OF THE NOT IN NIHILIST THOUGHT IN THE FUSION OF PHILOSOPHY AND LITERATURE Abstract The doctoral dissertation The Experience of the Not in Nihilist Thought in the Fusion of Philosophy and Literature studies the ontological meaning of negativity. The research problem examined in the present thesis is a paradoxical one: how to utter/write the not, and the research is carried out through a dialogue between philosophy and literature. The dissertation comprises five papers that have all been accepted for publication, and of an analytical overview. For the purposes of the research problem at hand, the papers constitute a substantial unity, referred to as nihilist thought. Throughout the thesis, the methodological and epistemological foundations of nihilist thought are worked out and elaborated. For the purposes of developing nihilist thought, the thesis proceeds from phenomenological and hermeneutic philosophy; in addition, there are important influences from the philosophy of Friedrich Nietzsche, from Maurice Blanchot s theory of literature and Jean-François Lyotard s conception of the sublime. On the one hand, nihilist thought means thinking about negativity, but at the same time thinking within nihilism as a historical contingency. Nihilist thought is characterised by the weakening of rationality, based on the hermeneutic understanding of the rhetoric nature of truth. This weakening of thinking is developed in the dissertation into the tendency of philosophy and literature to fuse. Proceeding from Gianni Vattimo s nihilist hermeneutics, this study develops the prose or fable-line in nihilist thought. It is argued that the human world is created in language as fables, and from the accepted position of nihilism no one single fable can be deemed to be the sole truth. Literature, science, philosophy and religion are all equal means for fabulating reality. The study foregrounds another line in nihilist thought, that of poetry. In the present thesis, utterances that are targeted outside the meaningfulness of language, into not-ness, are considered to be poetic. For the analyses of poetry conducted in this work, the basic hypothesis is the possibility of an allusive experience of the not in poetry. These analyses proceed theoretically from Heidegger s treatment of an immediate experience of the nothing in anxiety, Blanchot s conception of the space of literature and Lyotard s theory of the sublime. Several figures and textual strategies that open up the negativity, drawn from Estonian poetry, are analysed. The purpose of the analyses presented in this dissertation is to oppose socio-centred treatment of literature. Keywords: nihilism, nothing, philosophy of literature, phenomenology, hermeneutics, the sublime. 5

6 DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID I Leo Luks, Fusion of Philosophy and Literature in Nihilist Thought, Problemos, 2010, no. 77, pp II Leo Luks, Philosophy and Literature: Two Lines of Fusion, Problemos, 2010, no. 78 (ilmumas). III Leo Luks, Eimiski-kunst. Nihilistlikust loomest eesti luule näitel, Studia Philosophica Estonica, 2009, nr. 2.1, lk IV Leo Luks, Ülev ei Kivisildniku luules, Methis, 2009, nr. 4, lk V Leo Luks, Surma kirjutamise tasandid, Looming, 2007, nr. 9, lk DISSERTANDI TÖÖ TEEMAGA SEOTUD TEISED PUBLIKATSIOONID Leo Luks, Nihilismi hea uus ilm. Gianni Vattimo filosoofia kriitiline vaatlus. Akadeemia, nr. 7, lk Leo Luks, Eesti luule loomusest. Leo Luks, Eklektika. Tartu: EYS Veljesto, lk Leo Luks, Teispool kirjandust ja filosoofiat Friedrich Nietzsche eksperimentaalkirjutus teel üleinimese poole. Leo Luks, Eklektika. Tartu: EYS Veljesto, lk Leo Luks, Filosoofia ja kirjanduse ühtesulamine nihilismi mõtlemises. Looming, nr. 11, lk Leo Luks, Lepituse teostumatu võimalikkus. Keel ja Kirjandus, nr. 12, lk

7 TÄNUSÕNAD Tänan oma juhendajaid Tõnu Viiki ja Arne Merilaid, samuti endist juhendajat Ülo Matjust nõudliku kriitilise dialoogi eest töö kirjutamise vältel. Suured tänud kõigile teistele, kes jagasid sisulisi soovitusi ja kriitilisi kommentaare. Eriti suure sisulise panuse andsid ses osas Roomet Jakapi, Daniele Monticelli, Marc High, Margus Vihalem, Toomas Lott, Jüri Lipping, Mats Volberg ning teadusartiklite anonüümsed retsensendid. Hindamatut abi töö toimetamisel ja vajalike osade tõlkimisel andsid Aire Vaher, Silver Rattasepp ning Maarja Kruus. Tänan Tallinna Ülikooli mitmekülgse rahalise toetuse eest; Tartu Ülikooli ja Konstanzi Ülikooli uurimisreisi rahastamise eest aastal; tööandjat Eesti Maaülikooli, kus suhtuti minu õpingutesse alati äärmiselt toetavalt. Siiras tänu perele ning sõpradele, kes ei lakanud ka rasketel aegadel minusse uskumast. 7

8 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS METODOLOOGILISI PROBLEEME JA ERISTUSI Nihilismi mõtlemise luhtumuslik loomus Nihilismi mõtlemise täiendpolaarsused: filosoofia ja kirjandus, tõde ja retoorika, logos ja paatos Uurimuse a-moraalsus NIHILISMI MÕTLEMISE FILOSOOFILISED LÄHTEKOHAD Milleks filosoofia? Fenomenoloogia: Martin Heidegger Hermeneutika: Gianni Vattimo Maurice Blanchot Friedrich Nietzsche ja teised UURIMUSES KASUTATUD TEOREETILISED MÕISTED Subjektiivsuse probleem Eimiskist ei-ni Ei antus ülevuskogemuses TÖÖ PEAMISED TULEMUSED JA VÕIMALUSED EDASISEKS UURIMISEKS Tulemused Töös lahendamata jäänud probleemid Võimalused edasiseks uurimiseks...31 KIRJANDUS...35 ELULOOKIRJELDUS...40 CURRICULUM VITAE...41 PUBLICATIONS...43 I...45 II...61 III...87 IV V

9 1. SISSEJUHATUS Maurice Blanchot kirjeldab essees Ängistuses keeleni kirjanduse sündimist ängistusest: ühelt poolt puuduvad siin sõnad, pole midagi kirjutada, kuid teiselt poolt ilmneb äärmuslik sund üha kirjutada (Blanchot 1999: 345). Sama apooria kirjeldusega algab Samuel Becketti kirjanduse piire väristav jutt Nimetamatu (Beckett 1965: 291). Sõnade puudumisele vaatamata ei jää kirjandus vakka, kirjanduslik hääl ei saa kunagi vait olla (ibid), paradoksaalne eimiski ümber tiirlemine üha jätkub. Kuid kuidas kirjutada eimiskist? Kuidas lausuda eimiskit? Kuidas taluda kirjutamise sundi, kuid mitte muutuda kirjeldavaks? Kuidas jääda mitte midagi ütlevaks, kuidas mitte lausuda, lausuda ei-d? 1 Antud küsimused pole üksnes kirjanduse sünniseisundiks, vaid ka käesolevat uurimust käivitavaks jõuks, vaatamata sellele, et neid küsimusi on juba korduvalt filosoofilistes ja kirjandusteoreetilistes uurimustes püstitatud. 2 Käesolev uurimus kujutab endast katset vastata eelmises lõigus püstitatud paradoksaalsetele küsimustele. Uurimuses välja töötatud meetodit nimetatakse nihilismi mõtlemiseks, mis üritab ei-le läheneda filosoofia ja kirjanduse ühtesulamise kaudu. Lähtudes negatiivsuse vahetust antusest kogemuses visandatakse uurimuses nihilismi mõtlemise kaks suunda: Gianni Vattimo hermeneutilisest ontoloogiast lähtuv faabli-liin ning mitmete teoreetiliste suundade (Heidegger, Vattimo, Blanchot, ülevuse esteetika) põimumisel tekkiv ontoloogilise süvenemise liin (vt. artikkel 2). Mõlemale mõtteliinile on omane ratsionaalsuse nõrgenemine, lähtumine retoorilisest tõemõistmisest (artikkel 1). Uurimus koosneb viiest artiklist ning käesolevast analüütilisest ülevaatest. Märkimisväärne osa käesoleva töö mahust on kulunud nihilismi mõtlemise aluste väljatöötamisele ja täpsustamisele. Tervenisti on mõtteviisi väljakujundamisele pühendatud artiklid 1 ja 2, lisaks sisaldavad kõik teised uurimuse artiklid metodoloogilisi refleksioone. Kõige enam toetutakse nihilismi mõtlemise väljatöötamisel fenomenoloogilisele ja hermeneutilisele filosoofiale, lisaks leidub siin ka olulisi mõjutusi Friedrich Nietzsche filosoofiast, Maurice Blanchot kirjandusteooriast, Jean-François Lyotard i ülevuskäsitusest jne. Uurimuse teoreetilised alused avatakse pikemalt peatükkides 3-4. Kui teaduslikust paradigmast lähtudes võiks metoodika väljatöötamist pidada tegelikule uurimistööle eelnevaks ülesandeks, siis nihilismi mõtlemise kui nõrgeneva mõtlemise üheks omapäraks ongi omaksvõetud metoodiline peataolek, pidev vajadus mõtlemist tema ajaloolises sattumuslikkuses taas koondada, ümber sõnastada. Nihilismi mõtlemine jagab laiemalt postmetafüüsilisele filosoofiale omast tunnust, milleks on pöördumine endasse, pidev enesetõlgendus. 3 Iseenesega tegelemine pole seega ületamist vajav metoodiline puudujääk, vaid nihilismi mõtlemise ainus pidevus ei-le häälestatuse kõrval: pole mingit alust väita, et artiklis 4 (mis on ajaliselt kõige hilisem) sõnastatud ning siinses ülevaates täpsustatud teoreetilised alused (nt. luule piiritlus ja ei mõiste ontoloogiline väljatöötamine) oleksid lõplikud. Nihilismi mõtlemine jääb teele. 4 Ometi ei piirduta siinses uurimuses nihilismi mõtlemise aluste üle mõtisklemisega, vaid teostatakse ka mitmeid luulevaatlusi. Kõik need vaatlused on motiveeritud küsimusest, kuidas luule ei-b, väljendamatule vihjab. Seega piirdutakse siinses töös leiduvates luulevaatlustes artiklis 2 fikseeritud nihilismi mõtlemise 2 liiniga ( Naming the nothing, artikkel 2: 9-19). Luulevaatlused toimuvad fenomenoloogilisele uurimusele omasel viisil, oluliste kategoriaalsete figuuride sõnastamisena luule lugemise kogemusest. Artiklis 3 tuuakse erinevate eesti luuletajate (Juhan Liiv, Jaan Oks, Jüri Üdi) võrdluse kaudu esile mitmed ei-lised figuurid: ootus, langus, loojak, surm, hullus. Üldisi ei-lise luule viise piiritletakse ka artiklis 4 (lk ). Artiklid 4 ja 5 keskenduvad siiski kumbki põhiliselt ühele autorile ja ühele figuurile. Artiklis 4 vaadeldakse Kivisildniku luulet ülevust tekitava hävituse figuuri kaudu (lk ); artiklis 5 piiritletakse surma kirjutamise erinevaid võimalusi Jüri Ehlvesti loomingu näitel. Artiklis 3 vaadeldud ei-lisuse ilmnemise viisid võiks Jean-Francois Lyotard i järgi liigitada modernistliku kunsti puuduva sisu efekti alla (Lyotard 2000: 1429). Artiklis välja toodud figuuride puhul ilmneb häälestatus suundumusena väljapoolsusse võimatu ootus, mõtleva subjekti lagunemine, surm. Kuid artiklites 4 ja 5, 1 Ei ja ei-mise mõistete lahtiseletust vt. 4.2 ning artikkel 4. 2 Vt. Glicksberg 1975; Budick, Iser 1987; Fischlin 1994; Walsh 1999; Brann 2001; Weller 2005, Samasuguselt pinnatuselt ja enesetõlgenduse vajaduselt võrsub ka ei-line luule (vt. artikkel 4: 130). 4 Mõtlemise tee-karakterit rõhutas sageli käände-järgne Heidegger (1959: 193). N-ö. ortodoksne heideggeriaanlus tõlgendab teed nii, et olemine mõtlemise asjana muudab oma juurdepääsuteid ning mõtlemine peab selle järele häälestuma (Herrmann 1990: 12). Siinses uurimuses rõhutatakse aga aspekti, et kõigil mõtteteil jääb olemine keelduvaks, ei-liseks, mistõttu ontoloogilise süvenemise äärmuseks on loobumine olemisest ei kasuks sellega seoses tuleb ka loobuda kujutluspildist, et mõtteteedel on mingi virtuaalne lõpp-punkt, võimalik koju jõudmine. 9

10 Kivisildniku ja Ehlvesti tekstide tõlgendamise puhul muutub aktuaalseks ka puudumise jõudmine tekstiloomise enese tasandile, tekst keeldub esitamisest. Kivisildniku luule on nihilismi mõtlemise jaoks eriti viljakas seetõttu, et seal saavad kokku ei-mine nii sisulisel kui ka vormilisel tasandil. Luulevaatlusi ümbritsevate teoreetiliste tõlgitsuste eesmärgiks on võimaldada ei-lisuse avanemist luule kogemuses, redutseerida objektiveerivad-ontilised lugemisviisid, a la keda oodatakse, miks surrakse ja hävitatakse, mis elulised põhjused on hullumisel jne. Sääraste küsimuste asemel keskendub nihilistlik interpretatsioon ei-listele kogemustele ja tekstuaalsetele strateegiatele endile. Uurimust moodustavad artiklid on valminud pikema perioodi vältel ning teistsuguses ajalises järgnevuses kui on nende lõplik loogiline järgnevus töös. Artikli 3 algversioon ja artikkel 5 valmisid kõige varem, kevadel Antud tekstides püütakse väheste teoreetiliste eeltööde kiuste viia läbi kirjanduse vaatlusi. Nende tekstide arutlemisest võrsunud akadeemiline arutelu tõi esile vajaduse nihilismi mõtlemise teoreetiliste aluste pikemaks läbitöötamiseks. Antud mõttetöö tulemusena valmisid 2008 a. sügiseks artiklid 1 ja 2 (algselt ühe artiklina planeeritud). Kõige viimasena, kevadel valmis artikkel 4. Uurimuse tulemustena saavutatakse esmalt nihilismi mõtlemise epistemoloogiliste aluste piiritlus, mille kohaselt kõiki teadmisi ja teooriaid iseloomustab fiktsionaalsus ning puudub alus ühegi faabli eelistamiseks (artiklid 1, 2). Lisaks sellele avatakse töös ei-lisuse ontoloogiline staatus ning kirjeldatakse ei antust ülevuskogemuses (artikkel 4). Artiklites 3-5 rakendatakse nihilismi mõtlemist luule lugemise viisina ning demonstreeritakse seeläbi kirjanduse sotsiotsentristliku mõtlemise piiratust. Taotluslikult keskendutakse luulevaatlustes eesti luulele, oponeerides nõnda uskumusele, mille kohaselt on ontoloogilises valdkonnas mõtlemine omane üksnes indoeuroopa keeltele (artikkel 3). 10

11 2. METODOLOOGILISI PROBLEEME JA ERISTUSI 2.1. NIHILISMI MÕTLEMISE LUHTUMUSLIK LOOMUS Teoreetilisi tekste lugedes tundub, et loominguline ängistus, ebalus ja tähendusetus peavad jääma kirjanduse privileegiks, kirjandusfilosoofia ja kirjandusteadus suudavad parimal juhul ängistust ja eimiskit vihjamisi kirjeldada. Siiski võib lausumise ja kirjutamise ängistavat võimatust kohata ka puhta kirjanduse valdkonnast väljaspool. Jaak Tomberg alustab oma doktoritöö esimest peatükki tõdemusega, et lausumine on igal juhul luhtumine, igas sõnas jääb koheselt ära kõik muu, mida oleks võidud öelda, lausumises kumab vaikuse pidevat kokkuvarisemist (Tomberg 2009: 24). Miks ei saada siis kõiki meie sõnu ängistuse taak? Sellepärast, et igas lausumises on küll luhtaminekut, kuid objektiivselt ja subjektiivselt vahelduval määral (ibid: 27). Jaan Unduskile tuginedes väidab Tomberg, et just kirjanduslik lausumine on vaikusega ihulähedases ühenduses (ibid: 46). Tsiteeritud doktoritöös demonstreeritakse, et ka uurimust on võimalik kirjutada poeetiliselt, vaikuse ja luhtumisega empaatilisse seosesse jäädes, teadusliku enesekindluse vägivalda vältides. 5 Järgmistel põhjustel leidub ka käesolevas töös suurel määral luhtaminekut. 1) Kuna ei, eimiski, negatiivsus on kogu antud uurimuse põhiteemaks, siis püsib kirjutus järjekindlalt lausumise ängistavas kõhkluses: võib olla, et iga lausumine, liiatigi tõlgendav-teoreetiline, viib hoopiski negatiivsuse mõistmisest ja kogemisest kaugemale, uurimus töötab pidevalt endale vastu ning kohasem oleks vaikimine otseses tähenduses. 6 Enamasti leidub negatiivsusega tegelevates uurimustes eimiskile sobiv temaatiline vastukaal, nt. kirjanduse võimalikkusi tegelikkusega lepitav otstarve Tombergil, eimiski kui teise identsus olemisega Martin Heideggeril (1978: 304), kuid käesolevas uurimuses säärane vastukaal puudub, töö hõljub kaaluta olekus, mistõttu täieliku luhtumise võimalus on pidevalt esiplaanil. 2) Uurimuse käigus visandatud nihilismi mõtlemise metoodilised alused (vt. artiklid 1, 2) on ennastkummutavad. Sõnapaari nihilismi mõtlemine mõistetakse käesolevas uurimuses genitiivi kahetähenduslikkuses kui mõtlemist nihilismi üle ning samas ka nihilismi sees (ajaloolise heidetuse mõttes). Nihilismi sees kulgev mõtlemine saab kasutada vaid sääraseid põhjendusi, mis on hermeneutiliselt teadlikud iseenda suhtelisusest, põhjenduse-põhjatuse vastasmängust. Antud arusaama, mille on teoreetiliselt välja töötanud Gianni Vattimo (1997), võiks nimetada alusintuitsiooniks, põhikogemuseks või põhihäälestuseks 7, mistõttu ei ole seda võimalik kummutada tuntud loogiliste argumentidega relativismi paradoksi vastu. Väitlejal, kelle tunnetuses on esiplaanil positiivsed-konstruktiivsed intuitsioonid, pole nihilismi mõtlemisega ühismõõtu ning selle tõestamise koorem, et mõni teooria ületab hermeneutilise põhjenduse piiri, peaks jääma tema kanda. Vattimo nimetab oma mõtlemist nihilismi põhikogemusest lähtuvat nõrgaks mõtlemiseks 8 ; antud terminit ei tohiks mõista nii, et teatud teoreetilise töö tulemusena on nõrga mõtlemise selgepiiriline kontseptsioon välja töötatud, vaid pigem protsessuaalselt, ratsionaalsuse nõrgenemisena (vrd. Heideggeril hüppega mõtlemise aluspõhjalt põhja-tusse, kuristikku (Ab-grund), Heidegger 1997a: 79). Käesolev uurimus taotleb olla mõtlemise nõrgenemise edasiarenduseks. 9 Olgu mainitud, et nõrga mõtlemise nihilistlik põhjendamismudel kehtib mistahes probleemi üle arutlemisel, mitte üksnes negatiivsuse loomuse üle mõtlemisel, kuigi käesolevas uurimuses võimendavad temaatika ja metoodika teineteist vastastikku. Nihilismi mõtlemise omapära seisneb veel ka selles, et erinevatelt mõtlejatelt laenatud teoreetilised kontseptsioonid ja motiivid ei ole hierarhiliselt järjestatud. Laenates tuntud metafoori Gilles Deleuze i ja Félix Guattari raamatust Tuhat platood, võiks öelda, et antud uurimus kujutab endast risoomi, mitte 5 Mainitud töö pikemat analüüsi vt. Luks 2009b. 6 Selle hüpoteesi kohta loe peatükki Vaikiva kirjutaja võimelisusest, Tomberg 2009: Selle põhikogemuse juurdumisel on väga tähtis roll Friedrich Nietzsche kultuurifilosoofilistel analüüsidel Jumala surmast algava nihilistliku kõigi kõrgemate väärtuste kadumise kohta (vt. Nietzsche 2004), aga ka teistel siinse ülevaate peatükis 2 esile toodud mõtlejatel, lisaks kõigele muidugi ka luulel. 8 Laiemat tuntust kogus nõrga mõtlemise programm peale seda, kui Vattimo ja Pier Aldo Rovatti koostasid kogumiku Il pensiero debole - Milano: Feltrinelli, Antud kogumikku pole paraku inglise ega saksa keelde tõlgitud, kuid nõrga mõtlemise kujund läbib paljusid Vattimo hilisemaid tekste, vt. nt. Vattimo Mõtlemise nõrgenemisena mõistetakse töös just ratsionaalsuse nõrgenemist, mõtlemise hälbimist loogilisest argumentatsioonist ja teaduslikust progressiivsusest. Vastupidiselt Vattimo mõtlemise suunale ei seota käesolevas uurimuses nõrgenevat mõtlemist üheselt eetilise vägivallatusega ning tahtetusega, vaid tehakse kaasa luules ilmnevad ratsionaalselt põhjendamata aktiivsed eitusepuhangud (vt. artikkel 3: ; artikkel 4). 11

12 teoreetilist puud (Deleuze, Guattari 2004: 3-28). Erinevad filosoofilised ja kirjanduslikud tekstid 10 asuvad üksteisele viitavasse vabamängu, kus kõik saab sümboliks. Seetõttu tuleb käesoleva töö lugemismeetodina soovitada hermeneutilist ringi. Nii käesolevat analüütilist ülevaadet kui ka kogu uurimust lugedes tuleks esmalt kannatlikult tekitada üksikmõistetest terviknägemus, seejärel asuda sellest nägemusest lähtudes taas üksikmõisteid vaatlema. Artiklite seeria osutub nihilismi mõtlemise olemuslikule fragmentaarsusele (vt. Blanchot 1993: ) ja laialivalguvusele äärmiselt sobivaks vormiks. Monograafia on Teos, hierarhiline suurvorm, mis pretendeerib lõpetatusele. Artiklikogumik jääb monograafiaga võrreldes sattumuslikuks kogumikuks, pooleliolevaks tööks, mitte lõpetatud teoseks. 11 Samuti on artiklitele omane sisemine luhtumus: nad on kammitsetud küllaltki kitsaste mahupiiride poolt, mistõttu palju võimalikku jääb alati ütlemata, paljud mõttekäigud jäävad visandlikuks. Sageli kogetakse moodsa aja akadeemilistest nõuetest tulenevat artiklite kirjutamist traumaatiliselt, ihaletakse säravate suurvormide järele. Käesolev uurimus on säärasest nostalgiast prii ega ürita varjata asjaolu, et uurimuse moodustav artikliseeria on vaid sattumuslik tervik, platoo, mis jääb uurimistöö võimalikkuse universumis alati kuhugi keskele (Deleuze, Guattari 2004: 24). Nihilismi mõtlemine kulgeb sisulises ja vormilises luhtumises. * Nihilismi mõtlemise seni avatud eeldustest ei tulene kuidagi, miks on käesolev uurimus keskendunud kirjanduslike tekstide vaatlemisele. Interpretatsioonide lõputul väljal on kõik mõeldav ning kirjandusel ei tohiks olla mingisugust eelisasendit. Siinse analüütilise ülevaate algul toodud viited Blanchot le ja Beckettile ning Unduskile jäävad ilma täiendavate kommentaarideta dogmaatilisteks. Sestap oleks vaja täiendavaid seletusi. Luulelisest lausumisest kuulduv ei hääl eelnes ajaliselt nii siinkirjutaja käesolevale kui ka eelnevatele, akadeemilise kirjutamistraditsiooniga tugevamalt seotud nihilismi-uurimustele (Luks 1999, 2002). Ajaline eelnevus pole mõistagi sisuliseks argumendiks, kuid siin ei üritatagi tugevalt argumenteerida, vaid alles kirjeldada uurimuse algset motiveeritust. Negatiivsuse ilmnemine kirjanduslikus kogemuses, kõige üldisem kogemus, et ei-b, on käesoleva uurimistöö tõeliseks algimpulsiks; nihilistlik interpretatsiooniteooria ning kirjandusfilosoofiliste teooriate läbitöötamine on sellele impulsile vastamine. Põhikogemusest lähtumise tõttu võib käesolevat uurimust Heideggerilt mõistet laenates nimetada häälestatud mõtlemiseks NIHILISMI MÕTLEMISE TÄIENDPOLAARSUSED: FILOSOOFIA JA KIRJANDUS, TÕDE JA RETOORIKA, LOGOS JA PAATOS Nihilismi mõtlemises aset leidva filosoofia ja kirjanduse ühtesulamise teoreetilised taustad avatakse artiklis 1 ning ühtesulamise võimalikud liinid artiklis 2. Ühtesulamist kirjeldatakse seal kahesuunalise protsessina, kus ühelt poolt nõrgeneb postmetafüüsiline filosoofia enda sattumuslikkusest teadlikuks faabliks ning teiselt poolt pöördub kirjanduslik tekst filosoofilise kahtluse läbi endasse, kaotab poeetilise süütuse (vt. artikkel 1: ). Lisaks kõikehõlmavale fabuleerimisele kuulub filosoofia ja kirjanduse ühtesulamise äärmusse tähenduslikkust lõhkuv suundumus (artikkel 2: 9-20). Siinkohal ei hakata viidatud artiklites välja arendatud mõttekäike põhjalikult üle kordama, vaid täpsustatakse ühtesulamise positsiooni kogu käesoleva uurimuse kontekstis. Esmalt olgu rõhutatud, et kui käsitleda ühtesulamist teatud mööduva protsessina ning püüda defineerida uue distsipliini miinimumnõudeid, oleme sattunud taas metafüüsika lõksu, üritades mõelda ületamise kategooria abil (Vattimo 1995: 1447). Pigem võiks ühtesulamist käsitleda suundumusena, mis võib kesta ka igavesti. 13 Selles suundumuses toimib taas üks luhtumine, tekstimõnu kadu ei end faablina mõistev filosoofia ega filosoofilises enesevaatluses kulgev kirjandus ei suuda toimida sellise hoo ja süütusega, nagu varem. 10 Siinkohal on kasutatud ühiskonnas levinud eristust. Nagu nähtub käesoleva uurimuse artiklitest 1 ja 2, on nende tekstide vaheline eristus küsitavaks muudetud. 11 Töö ja teose eristuse kohta vt. Blanchot 1982: 205; 1999: Nihilismi mõtlemise algimpulsi kirjeldamine häälestuse (Stimmung) abil võlgneb tänu Toomas Loti (2004) tuumakale uurimusele. Häälestuse kohta vt. järgmist alapeatükki. 13 Isegi kui sisuliste iseloomujoonte puhul jõutakse punkti, kus pole võimalik filosoofiat ja kirjandust eristada, nagu nt. Blanchot puhul, võib ühiskonnas levinud institutsionaalne struktuur erinevust jätkuvalt toota just viimatimainitud põhjusel ei pidanud ühtesulamist (veel) võimalikuks Vattimo (1985: 294). 12

13 Artiklis 2 töötatakse kahe mõtteliini kaudu välja laiem teoreetiline pinnas ühtesulava nihilismi mõtlemise võimalikuks analüüsiks, kui see käesoleva uurimuse ülejäänud artiklites ilmneb. Kirjanduse ja filosoofia ühtesulamise faabli-mõtteliini juures (artikkel 2: 1-9) tuuakse esile keele maagiline maailma loov funktsioon ning jõutakse hermeneutilisest tõeteooriast lähtudes kõikide faablite põhimõttelise võrdväärsuseni kaob alus tegelikkuse ja fiktsiooni eristamiseks. Faabli mõtteliin tekitab mitmeid võimalusi fiktsiooniteoreetilisteks ning ka laiemalt tunnetusteoreetilisteks ja eetilisteks vaidlusteks, kuid käesoleva uurimuse artiklid 3-5 keskenduvad just teisele mõtteliinile, eimiski nimetamine (artikkel 2: 9-20). See mõtteliin tegeleb keele müstilise funktsiooniga, küsides erinevate mõistete ja teoreetiliste kontseptsioonide abil (nt. ülevus, kirjanduslikkuse ruum, naudingutekst), kuidas öelda ei-d, eimidagi. Just antud mõtteliin toob esile nihilismi mõtlemise luhtumusliku loomuse. Siinkohal oleks paslik täpsustada kirjanduse mõistet ning selle jagunemist käesolevas uurimuses. Kirjandust mõistetakse siin kahe vastandliku keelelise strateegia luule ja proosa pingeväljana. Oluline pole siinkohal teksti vormiline struktuur (riim või selle puudumine), vaid tähendusliku terviku loomine (poiees) või sellele vastu töötamine. Olgu rõhutatud, et mitte kõik uurimuses sisalduvad artiklid ei käsitle antud eristust täpselt ja rangelt, kuna luule-proosa eristus piiritletakse lõplikult alles töö käigus. Artiklis 3 käsitletakse luulet ja kirjandust veel sünonüümidena (lk. 92), ajaliselt hilisem artikkel 1 tõmbab kobamisi piirjoont proosa-luule vahele (lk. 139) ning alles artiklis 4 saavutatakse Maurice Blanchot ja Simon Critchley abil mõistete vahel selge eristus (lk ). Proosa alla liigitub nihilismi mõtlemise vaatevinklist lähtudes kogu narratiivne fiktsiooniloome, kus ilmneb mingi lugu nii kirjanduslikud proosatekstid klassikalises mõttes (romaanid, novellid) kui ka nt. teaduslikud, filosoofilised ja religioossed tekstid. 14 Proosateksti kogedes luuakse maailm kui tähenduslik tervik. 15 Luule seevastu on lausumine, mis üritab tähenduslikkust hävitada, vaibutada, et nimetada teist, väljendamatut, väljaspoolsust (vt. artikkel 4: 120). 16 Mõistagi võib tähenduslikkuse hävitamist analüüsida ka tekstilisuse struktuuri kaudu, kuid siinses uurimuses mõistetakse luulet ennekõike fenomenoloogiliselt, lugemiskogemusest lähtudes (ibid: 119). Seega on siinse lähenemise kohaselt võimalik, et kaks erinevat lugejat kogevad sama teksti diametraalselt vastupidiselt, üks tähendusliku proosana, teine luulena. Võib öelda, et käesolev uurimus tegeleb luule võimalikkusega eelpool piiritletud tähenduses. Toodud eristus ei tähenda, nagu oleks meil võimalik luulet ja proosat puhaste vormidena eristada, kirjandus võngub pidevalt oma kahe nõlva vahel (Blanchot 1999: 388). Peame silmas, et kirjanduse ja filosoofia ühtesulamise käigus kaotab ka proosatekst oma poeetilise veenvuse ja süütuse, sinna sugeneb filosoofiline kahtlus, enam ei (taas)looda loomislaulus maailma hoopiski Don Quijote tuigub kadunud maailma otsides; või siis otsivad tegelased autorit kuniks narratiiv ise laguneb (nt. Becketti loomingus) Antud seisukohta refleksiivselt rakendades võib öelda, et ka antud uurimus kuulub proosa alla, kuigi selle sisemiseks motiiviks on jõuda luuleni. 15 Olgu rõhutatud, et Heidegger kasutab poeetilise asutamise tähenduses just luule (Dichtung) mõistet, tema mõtlemises puudub vaste luulele siinse uurimuse tähenduses see au peab jääma (Heideggeri enda) mõtlemisele. Ometi on ka Heideggeri luulekäsituses element nihilistliku tõlgenduse jaoks: luules asutatud maailmale (Welt) sekundeerib vastupanuga maa (Erde) kui tõlgenduslik jääk (vt. Heidegger 2002: 44-48). 16 Täpsuse huvides olgu rõhutatud, et Blanchot järgi oleks väär käsitada tähenduslikku proosat totaalselt positiivse, jaatava loomeviisina. Blanchot jaoks on negatiivsus kogu keele fundamentaalne eeldus (Haase, Large 2001: 30). Keel saab alata vaid tühjusega; ei täius ega kindlus ei saa kunagi kõnelda; miskit olemuslikku puudub igaühel, kes end väljendab (Blanchot 1999: 381). Hegelile toetudes väidab Blanchot, et juba kasulikus keeles, kõige argisemas nimetamisaktis on peidus keele-välise hävitusakt: nimetamise käigus toon olendi või eseme mõistesse, omistan talle tähenduse, kuid hävitan olendi esmase reaalsuse (ibid: 379). Tavakeel ehk kasulik keel (Blanchot 1995: 144) võtab nimetamise hävitusakti naiivselt omaks, arvates, et kui oleme olendi nimetamise käigus asetanud sõna olematusse, ärkab olend mõiste kaudu taas ellu (ibid: 381). Kirjanduslik proosakeel ei lepi sellise asendusega ning üritab leida asjadele üha uusi ja täpsemaid tähistusviise seetõttu nimetab Critchley proosat sadistlikuks-dialektiliseks eitustööks, mis defineerib asjade tapmise kaudu subjekti (Critchley 2002: 71). Luulekeel erineb kahest eelnevast just selle poolest, et keel keeldub siin üldse midagi tähistamast, pöördub sulguvalt endasse (Blanchot 1999: ). 17 Beckett on ehk üks intensiivseimalt kirjanduse kahe nõlva vahel võnkuv ning ei-lisuse häält kuulav autor, mistõttu teda on küllaltki palju nihilismi uurimise diskursuses tõlgendatud (Vandervlist 1994; Weller 2005). Ka Michel Foucault on avanud kirjandusliku proosa võimalikku negatiivsust, tõlgendades Blanchot le toetudes fiktsiooni vastupidiselt maailma loomisele: fiktsioon kui jõud, mis hävitab kujundeid, kuni nad plahvatavad ja hajuvad (Foucault 1990: 23). Teisal kirjeldab Foucault kirjanduse ennasthävitavat vastuhakku de Sade i näitel (Foucault 1993: 44). 13

14 Siinne arutlus ei taotle valmistada pinda puhta luuleni jõudmiseks keeles, see viiks meid tagasi onto-teoloogia presentsi-ootusteni, kuid eesmärgiks võiks võtta minimeerida tähenduslikkust (Alanko-Kahiluoto 2007: 156), lasta tekstil progressiivselt kõhnuda (Barthes 2007: 41). Sellist taotlus on erinevates uurimustes nimetatud veel anti-kirjanduseks (Seem 1994) ja mitte-kunstiks (Denys Trussell, viidatud Slocombe 2006: 90 kaudu). Kuna käesolevas uurimuses saavutatud luule-proosa piiritlus on küllaltki erandlik, tuleb edasiste eksituste vältimiseks rõhutada: täiendavate täpsustuste puudumisel mõistetakse siinses ülevaates mõistet luule kirjeldatud eristuselt lähtudes. Puhta luule võimatuse tõttu oleks täpsem öelda: luule on tähendusetusse kalduv kirjandus. Olgu rõhutatud, et filosoofial pole nihilismi mõtlemise kontekstis teoreetilist eristaatust, sisulises plaanis mõistetakse filosoofiat ühe proosalise fabuleerimise viisina teiste seas. 18 Kuidas käesolevas uurimuses välja töötatud nihilismi mõtlemist siiski kaaluda, kas ei peaks iga uurimus taotlema tõde? Siinkohal on võimalik toetuda töös välja töötatud tõe mõiste piiritlusele (artikkel 1: ), seostagem see mõiste siinses ülevaates eelnevalt avatud mõttekäikudega. Niivõrd, kui siinses uurimuses midagi väidetakse, taotletakse tõde hermeneutilise avatuse mõttes teatud diskursuse (siinsetes terminites proosapala) raames, mis on alati teadlik ka kehtivuse välisperspektiivist (artikkel 1: 134). Tõe kehtestamine on seega retooriline akt, hermeneutiliselt väljendudes võiks käesolevas uurimuse eesmärgiks olla sõnastada ja kehtestada üks lugemisviis kirjanduse kogemiseks lugemisviiside ja tõlgenduste lõputul väljal. Ontoloogiline küsimus, kas ei, eimiski, ei-lisus ise ka midagi on, pole sel puhul isegi oluline kuna nihilistlik lugemisviis ei unusta ennast tühistavat välisperspektiivi, pole küsimustele millegi ontoloogilise staatuse kohta võimalik lõplikult vastata. Kuid sedavõrd, kui käesolev uurimus püüdleb ühtesulamise poole luulega mis on siin põhitõmbeks, väheneb samavõrd tõe taotlus. Tõde on (maailma) avatus, tähenduslik seotus, luule aga on suundumus tähendusetu suletuse poole, seega on luule tõe-tu, 19 Blanchot sõnul on kunst maailma vaikus (Blanchot 1982: 47). 20 Oleme tagasi siinse ülevaate algul küsitud küsimuste juures kuidas kõnelda eimiskist ehk vahepeal täpsustatud eristuste raames: kuidas on luule võimalik? Kas pole me siin sattunud taas metafüüsilisse lõksu, küsides võimatu järele, kas pole siin nihilismi varjus tegutsemas kapi-müstitsism? Võtkem appi Derrida kainestav malakas, millega ta kritiseeris Foucault d hulluse enda otsingute eest (Derrida 1997a) või Levinasi Teise mõistelise määraltemise eest (vt. Alanko-Kahiluoto 2007: 155). 21 Luule taotlus tekstilisuse tähendusvõrkudest välja vankuda on võimatu, sest pole midagi väljaspool teksti (Derrrida 1997: 158). Kuid viimast väidet saab lugeda ka (on) eimiski väljaspool teksti (Olson 1998); ka Derrida ise on kuulnud just kirjanduses eimiski ei-mist (Derrida 1992: 47). Siinkohal tasub eimiski järele küsimise juurde tagasi pöördudes rõhutada: just küsimus kuidas, mitte milliste sõnade või tähenduste abil võib olla nihilismi mõtlemise strateegiaks küsimusele (mitte) vastamisel. Käesoleva uurimuse artiklis 3 käsitleti lühidalt hulluse figuuri ning seejuures ka Derrida Foucault -kriitikat (lk. 103). Kuna hullus täitis selles vaidluses ja täidab kohati ka siinses uurimuses 22 teise, eimiski positsiooni, on õigustatud viidatud mõttekäigu laiendamine praeguse põhiküsimuse konteksti. Kritiseerides läbivalt Foucault võimatut taotlust anda Hulluse ja arutuse teksti sisus, logoses sõna hullusele endale, möönab Derrida siiski, et hullus on kaudselt esil raamatu paatoses (Derrida 1997a: 37). Paatosena võiksime vabalt tõlgendades mõista teksti kuidas it, stilistilist-retoorilist pinget. Antud mõtet luulele üle kandes näib Derrida väitvat triviaalset tõika, et luule puhul (isegi sõna tavalises, mitte siinses uurimuses kehtestatud tähenduses) pole esmatähtis mitte sisu, n-ö. lugu, vaid ennekõike sõnade kasutamise viis, see miski, mis jääb väljapoole sõnumit. Arendame veidi seda mõttekäiku, võttes vaatluse alla, ehk küll Derridale vastumeelselt, teksti-lugeja (või ka teksti-looja) suhte luule puhul ning viibides lühidalt paatose mõistel. 18 Pikemaid metodoloogilisi selgitusi selle kohta, miks pole käesolevas uurimuses filosoofia mõiste kasutamisest loobutud, vt Täiesti tõe-tu oleks puhas luule, nagu eelnevalt väidetud sai, võngub kirjandus tegelikult oma kahe nõlva vahel, mistõttu tähenduslikkuse ja tõe vari kõrgub ka olemasoleva luule kohal. 20 Artiklis 1, lk rünnati Vattimole toetudes loodusteaduslikku tunnetust, selline kriitika on ka teadusfilosoofias tuntud nt. Paul Feyerabendi kaudu. Antud kriitikat võib süüdistada poksikoti-argumendis, sest on ju humanitaarteaduste mitte-eksaktset loomust vähemalt 21. sajandi alguseks aktsepteeritud. Andrus Tool toob humanitaarteaduste loomuse üle mõtiskledes nende põhirollina esile orientatsiooniteadmise loomise kultuuris (vt. Tool 2006: 32-34), mõttekäiku võib võrrelda ka Richard Rorty käsitusega postfilosoofilise mõtlemise pragmaatilisest nähtusi kokku klapitavast iseloomust (Rorty 1992: 282). Nende näidete valguses tuleb täpsustada, et siinses töös avanev nihilismi mõtlemine ei pretendeeri ka orientatsiooniteadmise tiitlile, vaid lagundab luule hämaruse abil pragmaatilisi seoseid ja tähendustervikuid, desorienteerib. 21 Samas on võimalik konstrueerida iga radikaalse kriitilise programmi kohta tõlgendus, mis käsitleb seda programmi müstilisena. Ka Derridad on käsitletud negatiivse teoloogia võtmes, vt. Undusk 1998: Vt. artiklid 2, 3. 14

15 Kuidas luule oma paatost jagab, kui see ei peitu otseselt tekstilises sisus, sõnade tähenduses? Siin oleme jõudnud teise triviaalse küsimuseni: miks mõnedele meeldib luule keerukus ja salapära ning teistele mitte? Ehk teisisõnu: kuidas tekib luule paatoses leiduv ei-lisuse fenomen, mis sai postuleeritud siinse uurimuse alg-motivaatorina? 23 Pathos on antiikretoorikast tuntud termin, mis tähendab Aristotelesel kuulaja meelestust-kaasahaaratust (vt. Lott 2004: 16-17). Oma uurimuses häälestatud mõtlemisest jõuab Toomas Lott tekstoloogiliselt põhjendatud järeldusele, et Heideggeri terminoloogias tähistab paatost Stimmung, häälestus (Lott 2004: 16). Ka teised uurijad on väitnud, et paatos on ratsionaalse diskursuse hädavajalik eeldus (Gross 2005: 4). Küsimus kuidas on luule võimalik, taandub seega küsimuseks, kuidas häälestuda luule ei-le? Siinne uurimus ei paku välja antud küsimusele antropoloogilist ega pedagoogilist vastust, teatud mõttes oleme siinkohal jõudnud triviaalsuseni kas luule kõnetab või mitte. Käesoleva uurimuse kontekstis osutuvad tähenduslikuks kaks aspekti: 1) Subjektiivsuse nõrgenemine kohtumisel luulega (või laiemalt kunstiga). Oleks naiivne mõelda, et inimene jääb läbinisti ratsionaalselt meelestatuks ning saavutab seejuures ligipääsu teisele. Subjektiivsuse nõrgenemist arendavad siinses uurimuses kogemuslikus plaanis ülevuse ja ängistuse figuurid. 2) Luule vabastamine argistest tähenduskesksetest (enamasti sotsiotsentristlikest) tõlgendustest. Nihilismi mõtlemise eeldustelt lähtudes pole vahet, kas tõlgendada antud taotlust fenomenoloogiliselt lasta ei-l luules esile tulla; või hermeneutiliselt kui ühe faabli, lugemisviisi kehtestamist. Oluline on vabastada luule kogemise väli negatiivsuse paatose jaoks UURIMUSE A-MORAALSUS Artiklis 2 välja arendatud käsitlusest tegelikkuse faabli-iseloomu kohta ning kõigi faablite põhimõttelise võrduse kohta tuleneb siinse nihilismi mõtlemise olemuslik moraalivälisus, a-moraalsus. Nihilismi mõtlemine toimib teispool head ja kurja, kus kõik on lubatud (vt. artikkel 2: 6). See positsioon ei ole radikaalselt moraalikriitiline: nihilismi mõtlemisel puuduvad tugevad argumendid ning relativismi paradoksi tuntud tõlgenduse järgi tuleneb kõige lubatavusest, et ka moraalne maailmatõlgendus on lubatud. Mõistagi, kuid nagu Nietzsche on Jumala surma kujundi ning nihilismi mõiste analüüsi abil näidanud, on probleem selles, et religioossel-moraalsel faablil pole enam seda kehtivusjõudu, mis varem. Humanism on religioosse mõttemudeli ilmalik derivaat (vt. Blanchot 1993: 247, Badiou 2001), ühe faabli dogmaatiline esmaseks ning normatiivselt kohustavaks kuulutamine. Kuigi käesolevas uurimuses võib leida mõttearendusi, mida võib pidada moraalivastasteks (nt. Kivisildniku luule üleva hävitusjõu analüüs, artikkel 4: ), ei ole siin tegemist programmilise moraalikriitikaga. Uurimuses arendatakse naiivses süütuses ei-lisuse alghäälestusest tulenevaid mõttekäike ning kokkupõrge moraaliga ilmneb vaid siis, kui mõni moraaliseadus seda mõtlemist ohjeldada püüab. Nagu nähtub siinse uurimuse erinevatest artiklitest, ei piirdu ei-lisus hävitamisega ning vägivallaga. 24 Nihilistlikust alusväärtusteta ajaloosituatsioonist lähtudes on võimalik arendada ka pieteedi ja hoole mõisteid sisaldavat mõtteviisi (nt. Vattimo 1992a, 1999). Eetika leidmine nihilismi ajaloolises saatmistus viibides saab toimuda mõne teise alghäälestuse omaksvõtmise kaudu ei-lisuse kõrval (nt. Vattimo (1999) on tunnistanud oma mõtlemise algkristlikku häälestust). Selline häälestuste kaalumine võib saada mõne tulevase uurimuse teemaks, 25 kuid käesolev uurimus jääb ei-lisuse juures püsides siiski täiesti a-moraalseks. Humanistlikult häälestatud lugeja võib uurimust käsitada oma intuitsioonide proovilepanekuna. 23 Jaan Undusk väidab Franz Rosensweigile toetudes, et üksnes jah saab olla algus, iga eitusefilosoofia sisaldab implitsiitselt mingit positiivset postuleeritust (Undusk 1998: 27). Antud mõttekäik võib olla loogiliselt ja genealoogiliselt kummutamatu, kuid see ei osutu nihilismi mõtlemise jätkumisel takistuseks. Nihilismi mõtlemine ei pretendeeri loogilisusele ega metafüüsilisele kõige-loole, vaid panustab ei-lisuse paatosele, olgu see siis loogilises mõttes sekundaarne või mitte. 24 Vt. nt. artikkel Vt. võimalike uurimisprobleemide visandit siinsest artiklist, ptk

16 3. NIHILISMI MÕTLEMISE FILOSOOFILISED LÄHTEKOHAD 3.1. MILLEKS FILOSOOFIA? Käesolevas peatükis antakse ülevaade uurimuses kasutatud filosoofilistest koolkondadest ja autoritest, püüdes seejuures täpsustada, mida ja mil määral on kõnealustelt autoritelt üle võetud. Samuti üritatakse esile tõsta need punktid, kus siinses uurimuses välja töötatud nihilismi mõtlemine saavutab refereeritava autori või koolkonna suhtes kriitilise distantsi. Uurimust mõjutanud filosoofilised kontseptsioonid ei moodusta hierarhilist tervikut, pigem tuleks rääkida teoreetiliste metafooride vastastikku toimivast vabamängust siinne visand on selle mängu fikseerimine ühte hetke. 26 Ometi ei õigusta ka antud moel nõrgendatud lähtekoht mõistete fi losoofi a ja fi losoofi line kasutamist siinses kontekstis. Kuna nihilismi mõtlemise üheks põhiliseks metoodiliseks iseloomujooneks on filosoofia ja kirjanduse ühtesulamine (vt. 2.2; artikkel 1) ning selles mõtlemises seotakse nihilism ajalooliselt filosoofia lõpuga (artikkel 1: ), siis tundub filosoofiliste lähtekohtade omamine tagasilangusena metafüüsikasse, uurimuse suundumuse reetmisena. Sestap vajab filosoofia mõiste kasutamine eraldi põhjendamist. 1. Kõige lihtsam oleks filosoofiliste mõjutuste esiletoomist põhjendada institutsionaalselt ning traditsiooni arvestamise kaudu. Olgugi, et postmetafüüsilisest perspektiivist, nihilismi perspektiivist vaadates ei ole filosoofia narratiividel ning kirjanduse narratiividel otsustavat vahet, 27 eristatakse traditsiooni põhjal ja institutsionaalselt siiski kirjanikke filosoofidest. 28 Kuna käesolev uurimus kulgeb akadeemilise filosoofia raamides 29, on filosoofilise sisu eritlemine, samuti nagu ka tähendusetusse suunduva luule-tungi mõningane ohjeldamine mõistlikuks konteksti arvestavaks kompromissiks. Kuigi peagi vaatluse alla tulevad mõtlejad kõigutavad sageli nii sisuliste argumentide abil kui ka oma tekstide paatose kaudu filosoofia-kirjanduse eristust, liigitatakse nad harjumuslikult filosoofia lahtrisse. 2. Teine võimalus filosoofilisi mõjutusi õigustada on apelleerida siinse uurimuse genealoogiale. Saanud algimpulsi luules kuulduvast negatiivsusest, sattus arenev nihilismi mõtlemine järgnevalt filosoofilise diskursuse mõju alla, otsides filosoofiast vastust mõtlemise saladuse kirjeldamiseks. 30 Antud tõlgenduse kohaselt tunduvad filosoofilised mõjud mõtlemise lastehaigusena, mida poleks sünnis eksplitseerida. Kuid on võimalik leida filosoofia mõiste säilitamiseks ka sisulisi õigustusi. 3. Eelnevalt tõlgendati filosoofia-kirjanduse ühtesulamist suundumusena, mis võib kesta ka igavesti (vt. 2.2.) kui kirjeldada ühtesulamist konkreetse teostatava ülesandena, langeksime tagasi metafüüsika lõksu ning looksime uue metateooria. Seega on täiesti aktsepteeritav vaadelda eraldi selle ühtesulamisprotsessi filosoofilist külge, samuti nagu kirjandust vaadeldi võnkumisena luule-proosa nõlvade vahel. Mis oleks see filosoofiline külg? Artiklis 1 määratleti filosoofia metafüüsikana, filosoofia lõpust räägiti just kui metafüüsilise pretensiooni lõpust mõtlemises. Sellest tähendusest lähtudes muutub filosoofia mõiste kasutamine taas problemaatiliseks, sest kõik nihilismi mõtlemist oluliselt mõjutanud koolkonnad ja autorid pretendeerivad mingil määral postmetafüüsilisele positsioonile. Siinkohal saame kimbatusest väljuda nii, et eristame taas tekstide logost ja paatost: kuigi nihilismi mõtestavate filosoofide tekstide logos on filosoofiast kui metafüüsikast kaugenev, ilmneb siiski filosoofiliste autorite puhul seletav-retooriline paatos. Siinkohal võib metoodiliselt viljakaks osutuda Rorty eristus Filosoofia/filosoofia vahel. Kuigi postmetafüüsilised mõtlejad ei pruugi teha Filosoofiat, jääb nende tekst enamasti filosoofiliseks Rorty tähenduses kaasahaaravaks looks selle kohta, kuidas asjad kokku klapivad (Rorty 1992). 26 Eelnevalt visandatud hermeneutilist tõekogemust (vt. 1.2 ja artikkel 1) võiks adekvaatselt kirjeldada ka Nietzsche poolt visandatud kujundi kaudu epigoonluse probleemist hilismodernsuses: asutakse teoreetiliste positsioonide keskel justkui maskilaos, võimetuna originaalsuseks (vt. Vattimo 1995). Teadusliku meelestuse seisukohalt on see mõistagi luhtumine, kuid omaksvõetud nihilismi mõtlemises võimaldab säärane maskide vahetamine hoida käigus kirjutamise hullu mängu (Blanchot 1999: 471, viitega Mallarméle). 27 Olgu meenutatud, et siinses uurimuses tehtud eristuste põhjal on neil mõlemal oluline vahe luulega. 28 Just juurdunud traditsiooni tõttu ei pidanud fiktsionaalset ontoloogiat pooldav Gianni Vattimo võimalikuks filosoofiakirjanduse eristust lähitulevikus kaotada (vt. Vattimo 1985: 294; vt. ka artikkel 1: 138). 29 Käesolev uurimus ei pretendeeri ka akadeemilise filosoofia raames ammendavusele. Esiteks piirdutakse siin läänemaise filosoofia käsitlemisega, samas kui ei-lisuse mõistmise puhul võib ka idamaine filosoofia pakkuda olulist abi. Teiseks leidub ka läänemaises filosoofias rohkesti nihilismiprobleemiga tegelevaid mõtlejaid, keda siinse uurimuse sattumuslikus tervikus ei käsitleta (vt. nt. ülevaadet Weller 2008). 30 Eriti soosis säärast meelestust vaimne kliima, mis valitseb Heideggeri tõlgendamise ümber Tartus. 16

17 4. Viimaks tuleb mainida, et kõik siinset uurimust oluliselt mõjutanud filosoofid mõistavad vaatamata metafüüsikakriitilisele hoiakule oma mõtlemise jäävat tõlgenduslikku seost metafüüsikaga, jäädes seeläbi paradoksaalsel kombel metafüüsikast sõltuvaks. 31 Filosoofilise fundamentalismi vaibumine ei saa edeneda metafüüsika ületamise taotluses (a la loogiline positivism, vt. Carnap 1931), vaid üksnes metafüüsika ja nihilismi läbielamises, meenutuses, (igaveses?) ümbertõlgenduses FENOMENOLOOGIA: MARTIN HEIDEGGER Käesolevat uurimust moodustavates artiklites on mitmel puhul mainitud uurimuse kuulumist avaras mõttes fenomenoloogiasse (artikkel 3: 87-88; artikkel 4: 119). Kuna fenomenoloogia on hägus mõiste ning viidatud kirjakohtades seletusi napib, tuleks siinkohal fenomenoloogiasse kuulumist täpsustada. Edmund Husserl formuleeris fenomenoloogia moto: asjade endi juurde (zu den Sachen selbst). Husserli jaoks on mõtlemise asjadeks teadvuses vahetult antu (intentsionaalsed objektid) ning tema mõtlemine liigub kogemuse transtsendentaalsete struktuuride analüüsi kaudu puhtasse egoloogiasse. 32 On tuntud asjaolu, et Heidegger teostab fenomenoloogias eksistentsiaalse käände: pole olemas puhaste struktuuridega ego, vaid ajalooliselt maailma heidetud olemasolemine (Dasein). Kuigi ka siinne uurimus jagab antud eeldust ega taotle mingil juhul negatiivsuse transtsendentaalset-universaalset määratlemist, osutub siin põhiliseks siiski teine erinevus Husserli-Heideggeri vahel: Heideggeri fenomenoloogia on läbivalt varjule jääva, mitte-ilmse fenomenoloogia (Courtine 1993: 243). Juba Olemises ja ajas määratleb Heidegger fenomeni algses tähenduses kui ennast varjavat, ennast mitte-näitavat (Heidegger 1986: 35) just see on mõtlemise asi algses tähenduses. Nagu teada, nimetab Heidegger end varjavat mõtlemise asja olemiseks, mõeldes seda lähtudes ontoloogiliselt diferentsilt 33 kui radikaalselt teist mistahes oleva suhtes. Just siin peitub olulisim erinevus Husserli ja Heideggeri vahel Heideggeri fenomenoloogia on ontoloogiline, olemisele kui teisele häälestatud mõtlemine. 34 Nagu võis välja lugeda siinse ülevaate algusosast, jagab käesolev uurimus, mis töötab filosoofia ja luule kokkusulamise liinil, seda alghäälestust. On teada tõik, et Heideggeri mõtlemine nõrgeneb ajapikku, tehes läbi järgnevad etapid: olemise mõistmise rajamise taotlus fundamentaalontoloogias, metafüüsika ületamise taotlus olemisajaloolises mõtlemises ning viimaks olemisele asuandmine tema ärajäämise kogemuses (vt. Kettering 1987). Kui vaadata Heideggeri mõtteteed tervikuna, siis ei ole vaja tema mõeldu sidumiseks siinse nihilismi-uurimusega rõhutada väidet, mille kohaselt Heidegger rõhutas korduvalt olemise ja eimiski identsust (Heidegger 1977: 85jj) mõlemad asuvad oleva suhtes ontoloogilise diferetnsi teisel poolusel. Pole liialdus väita, et Heideggeri fenomenoloogias luhtuvad kõik olemise positiivse kogemise katsed, olemine annab ennast üksnes varjule jäädes, ära jäädes. Seega: olemasolemise jaoks on antud vaid olemise mitte, ei, ei-lisus. 35 Hiline Heidegger määratleb fenomenoloogiat kui mõtlemise võimalust, mis vastab mõtlemise asja kutsele, mille avatus aga alati saladuseks jääb (Heidegger 1988: 90). Siinkohal on Heidegger jõudnud mõtlemise piirile. Üheks tõlgendusviisiks seda olukorda mõtestada on käsitleda ootamist vaheolukorrana, projitseerida olemise isenemine (Ereignis) määramatusse tulevikku, mille vältel peab meelisklev surelik seisma moodsa tehnika maailma-pimeduses ning kättesaamatut mõtlemise asja meeles pidama. Siinne uurimus kaugeneb otsustavalt sellest tõlgendusest. Sedavõrd, kui Heideggeri enda öeldu (nt. Heidegger 1992: 959) toetab antud tõlgendust, tuleb siinset uurimust pidada Heideggeri kritiseerivaks Täpsuse huvides olgu mainitud, et metafüüsika ületamise ja uue mõtlemise tahtelise põhjandamise (Gründung) taotlust võib leida varase Heideggeri mõtlemisest, hilise Heideggeri puhul see taotlus vaibub. Nihilismi mõtlemise seotust metafüüsikaga on meenutava mõtlemise (An-denken) mõiste kaudu säravalt esitanud Vattimo (1993: ). 32 Transtsendentaalne egoloogia ei ole Husserli mõtlemise ainus ja vaieldamatu suundumus, seda peavad Husserli mõtlemise lõppjaamaks ennekõike heideggeriaanid (vt. Matjus 1993). Paljud Husserli tõlgendajad peavad egoloogiast olulisemaks hilise Husserli elumaailma (Lebenswelt) käsitust (vt. Viik 2009, Zahavi 2001). 33 Ontoloogilise diferetsi pikemaid seletusi vt. artikkel 3: 86; artikkel 4:125, alamärkus Põhjalikku analüüsi selle kohta, et Husserli-Heideggeri mõtlemise erinevuseks on ennekõike viimase ontoloogiline rõhuasetus, mitte iga kogemisakti ajaloolise situatiivsuse tunnistamine (milliseid eeldusi võib välja lugeda ka Husserli mõtlemisest) vt. Caputo Courtine on loetlenud erinevaid olemise ei-lisust nimetavaid figuure Heideggeri mõtlemises: Entzug, Verweigerung, Ausbleiben, Vergessenheit, epoche, keel kui vastuhelk vaikuse helale (Courtine 1993: 250). 36 Omaette uurimust väärib küsimus, mil määral on isenemise müstiline ootuse asetamine tulevikku Heideggeri hilismõtlemisest lähtudes õigustatud, mil määral on tegemist teatud ortodoksse konstruktsiooniga. 17

1. Tunnuse väärtuste järjestamine

1. Tunnuse väärtuste järjestamine Koostatud juhend on mõeldud lisamaterjalina kasutamiseks Andmeanalüüsi kursuse kuulajatele. Näidiste ning õpetuste loomisel on kasutatud andmestiku firma.sav andmeid. Kõik näited põhinevad statistikapaketi

More information

EESTI FILOSOOFIA VII AASTAKONVERENTS. Pluralism: tõe, teadmise, normide ja väärtuste paljusus

EESTI FILOSOOFIA VII AASTAKONVERENTS. Pluralism: tõe, teadmise, normide ja väärtuste paljusus EESTI FILOSOOFIA VII AASTAKONVERENTS 29. august - 1. september 2011 Pluralism: tõe, teadmise, normide ja väärtuste paljusus Resümeede kogu / Book of Abstracts i filosoofia osakond Konverentsi korraldustoimkond:

More information

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL TOOMAS TAMMARU VABADUSE PROBLEEM JA JEAN-PAUL SARTRE I ONTOLOOGILISE VABADUSE KÄSITUS MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Prof. Tõnu Viik Tallinn 2012

More information

UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak

UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak Artiklis lähtutakse teadlaste hulgas levinud uskumustest, et nad saavad oma teadmisi laiendada metafüüsikale ning et teadus püüab tunnetada tõeliselt eksisteerivat.

More information

Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13

Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Meelis Friedenthal Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS

More information

KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST

KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST MONSIGNORE PHILIPPE JOURDAN Sissejuhatavaid märkusi 1 Tahan Teiega jagada mõningaid mõtteid katoliku kiriku sotsiaalõpetusest. See

More information

DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8

DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 TERVIKLIK ELUKESTVA ÕPPE KONTSEPTSIOON EESTI PROTESTANTLIKE KOGUDUSTE KONTEKSTIS EINIKE PILLI Tartu

More information

Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses

Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses Tartu Ülikool Usuteaduskond Praktilise usuteaduse õppetool Anett Schneider Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses Bakalaureusetöö Juhendaja dr theol Lea Altnurme Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE SÜNDMUSELE MOEETENDUSE MOOD-PERFORMANCE-TANTS NÄITEL

VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE SÜNDMUSELE MOEETENDUSE MOOD-PERFORMANCE-TANTS NÄITEL TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Etenduskunstide multimeedia spetsialisti eriala Pille Kannimäe VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE

More information

Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest

Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest Marit Alas tegeleb kohanimede muutumise uurimisega eesti keele instituudis Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest Kohanimesid kasutame me kõik. Kas kõik inimesed kasutavad mingit kohta nimetades alati

More information

SISSEJUHATUS. 1 Ernst Gellner iseloomustab seda muutust sõdadega: Vanad maailmad olid esiteks eraldi kosmosed: sihipärased,

SISSEJUHATUS. 1 Ernst Gellner iseloomustab seda muutust sõdadega: Vanad maailmad olid esiteks eraldi kosmosed: sihipärased, SISSEJUHATUS Käesolev magistritöö on esimene osa suuremast uurimusest, mille eesmärk on anda süstemaatiline ja põhjalik ülevaade usuvabadusega seotud problemaatikast Hiina kultuuriruumis ja postkonfutsianistlikus

More information

Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool. Karin Kallas

Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool. Karin Kallas Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool Karin Kallas Rabi Mordekai Josep Leineri Me hašiloah Jumala tahte äratundmise võimalikkus ning beruri protsess Bakalaureusetöö Juhendaja

More information

اقرأ MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433

اقرأ MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433 iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 mai 2012 / ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433 السالم عليكم ورحمة هللا وبركاته Selle kuu Iqra peateemaks on pärimisseadus. Kuigi varem või hiljem puutub iga moslem ühel

More information

اقرأ. Maailma lõpu märgid. 50 maailma lõpu märki. Islamiuudised. maailma lõpu märgid. Koraanis ja Sunnas. Lääne oma moslemid : Cat Stevens

اقرأ. Maailma lõpu märgid. 50 maailma lõpu märki. Islamiuudised. maailma lõpu märgid. Koraanis ja Sunnas. Lääne oma moslemid : Cat Stevens iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 25 SEPTEMBER 2011 / ŠAWAAL 1432 Islamiuudised 50 maailma lõpu märki Maailma lõpu märgid Koraanis ja Sunnas Lääne oma moslemid : Cat Stevens maailma lõpu märgid السالم

More information

Tartu Ülikool. Haridusteaduskond. Kasvatusteaduste õppekava. Egle Säre

Tartu Ülikool. Haridusteaduskond. Kasvatusteaduste õppekava. Egle Säre Tartu Ülikool Haridusteaduskond Kasvatusteaduste õppekava Egle Säre FILOSOOFILISTE VESTLUSTE JA TEGEVUSTE RAKENDAMISE VÕIMALUSED LASTEGA ÜHE ALGKLASSI NÄITEL magistritöö Juhendaja: PhD Piret Luik Läbiv

More information

DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17

DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 MÄRT LÄÄNEMETS Gandavyuha-sutra kui ajalooallikas.. The Gaõóavyåha-såtra as a Historical Source

More information

Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kevin Kirs

Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kevin Kirs Tartu Ülikool Usuteaduskond Kevin Kirs Jeesus kuulutas Jumala riiki, aga välja tuli kirik ehk mida kuulutas ajalooline Jeesus ja kuidas Paulus seda mõistis Bakalaureusetöö Juhendaja Dr. theol. Ain Riistan

More information

RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED

RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED Olga Schihalejev (2009) Tartu Ülikool USUS03.005 1. Kursuse maht: 3EAP / 2AP 2. Õppetöö vormid: sissejuhatav loeng e-õppe seminarid individuaalne töö 3. Kursuse

More information

Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1

Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1 Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1 Anneli Saro Käesolev artikkel lähtub küsimusest, kas postdramaatiline teater ning autobigraafiline lavastus kui üks selle

More information

Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma

Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma vrmt08espak 2009/5/26 12:49 page 19 #19 Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma Peeter Espak Kosmilise geograafia mõistest Kõikides mütoloogiates ja usundites on üheks keskseks

More information

Joel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris,

Joel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris, FILOLOOGIA, MIDA ENAM POLE LINNAR PRIIMÄGI Joel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris, probleemist, mida olen kahetsedes seiranud, tõdedes, et klassikalise üldhariduse

More information

MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA

MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Ulla Lehtsaar MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA Bakalaureusetöö

More information

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal Religioon 250 Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah, Ameerika Ühendriigid Kommentaarid ja parandused

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS Lõputöö Juhendaja: Holger Rajavee, MA Kaitsmisele lubatud... Viljandi 2017 1SISSEJUHATUS...3

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS Lõputöö Juhendaja: Jaanika Juhanson Kaitsmisele lubatud... (juhendaja allkiri) Viljandi

More information

Kallid vennad ja õed! Kui meie

Kallid vennad ja õed! Kui meie ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM, MAI 2014 Armastus evangeeliumi olemus Me ei saa Jumalat tõeliselt armastada, kui me ei armasta oma rännukaaslasi sellel surelikul teekonnal. Kallid vennad ja õed! Kui meie

More information

Jumala Sõnumitooja Muhammad

Jumala Sõnumitooja Muhammad Jumala Sõnumitooja Muhammad (Jumal õnnistagu teda) Teine väljaanne Abdurrahman al-sheha Al-Risalah Skandinaviska Stiftelse 1 Muhammad Estländsk.indd 1 08-06-04 14.10.30 Copyright 2007 Abdurrahman Al-Sheha

More information

Meenuta Jumala tegusid

Meenuta Jumala tegusid EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 10 (52) Hind 1 Oktoober 2012 LEHES Meenuta Jumala tegusid Su lapsed pöörduvad tagasi Joy Frangipane Marion... 2 Jumala tahte nõudmine John Belt... 3 Kindlused langevad

More information

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL. Marie Reemann

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL. Marie Reemann TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Marie Reemann TEATER NO99 LAVASTUSE THE RISE AND FALL OF ESTONIA ANALÜÜS JÖRN RÜSENI AJALOONARRATIIVIDE

More information

Jumala Sõnumitooja Muhammed

Jumala Sõnumitooja Muhammed Jumala Sõnumitooja Muhammed (Jumal õnnistagu teda) Esimene väljaanne Abdurrahman Al-Sheha Al-Risalah Skandinaviska Stiftelse [1] Copyright 2007 Abdurrahman Al-Sheha Kõik õigused kaitstud. See raamat on

More information

Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS. Esimene väljaanne. I.A. Ibrahim.

Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS. Esimene väljaanne. I.A. Ibrahim. Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS Esimene väljaanne I.A. Ibrahim Translate Kätlin Hommik-Mrabte General Editors Dr. William (Daoud) Peachy Michael (Abdul-Hakim)

More information

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433 q i ra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433 السالم عليكم ورحمة هللا وبركاته Sel kuul oleme valinud ajakirja peateemaks rukja ehk Koraaniga ravitsemise. Räägime ühtlasi

More information

Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest

Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 33 LIINA EEK Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest 1 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 33 DISSERTATIONES THEOLOGIAE

More information

Hindu fundamentalism:

Hindu fundamentalism: Hindu fundamentalism: natsionalism ja religioon Indias Erki Lind Hindu fundamentalism ja hindutva Hindu fundamentalismiga seotud sündmused on enamasti Lõuna-Aasia kesksed ja ületavad harva lääne meedia

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ. Majandusarvestus. Merit Kungla VASTUTUSPÕHISE MAJANDUSARVESTUSE ARENDUS ABC MOTORS AS NÄITEL.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ. Majandusarvestus. Merit Kungla VASTUTUSPÕHISE MAJANDUSARVESTUSE ARENDUS ABC MOTORS AS NÄITEL. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Merit Kungla VASTUTUSPÕHISE MAJANDUSARVESTUSE ARENDUS ABC MOTORS AS NÄITEL Lõputöö Juhendaja : Pille Kaarlõp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

Ainult Temast võis saada meie Päästja, lk 8 VIIMSE AJA PÜHADE JEESUSE KRISTUSE KIRIK APRILL 2017

Ainult Temast võis saada meie Päästja, lk 8 VIIMSE AJA PÜHADE JEESUSE KRISTUSE KIRIK APRILL 2017 VIIMSE AJA PÜHADE JEESUSE KRISTUSE KIRIK APRILL 2017 Ainult Temast võis saada meie Päästja, lk 8 Milliseid tõdesid keha kohta me õpime ülestõusmisest? lk 14 Seksuaalse väärkohtlemise koormast vabanemine,

More information

TALDRlIUD LENDAVAD ONMAANDUNUD. KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust

TALDRlIUD LENDAVAD ONMAANDUNUD. KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust Materjal, millest õhulaevad ehk vimanad (raamatu märkus: vimana on sanskritis - välja mõõtma või kurssi LENDAVAD läbi sõitma; taevane sõiduk; lendav sõjavanker;

More information

Veevalaja ajastu õpetaja

Veevalaja ajastu õpetaja Veevalaja ajastu õpetaja KRI Rahvusvaheline Kundalini Jooga Õpetajakoolitus 1. taseme 2018 Eesti Elu eesmärk on leida üles tõde, reaalsus ja seda levitada. Anda see teistele ja ülendada tõega nende vaimu,

More information

The Aquarian Teacher

The Aquarian Teacher The Aquarian Teacher KRI International Kundalini Yoga Teacher Training Level 1 2018 Estonia The purpose of life is to find out the truth, the reality, and spread it and give it to others and uplift their

More information

Kristi Ruusna TÄISKASVANUTELE SUUNATUD NUKU-, OBJEKTI- JA VISUAALTEATER. TEOREETILISI VAATEPUNKTE PRAKTILISTE NÄIDETE ALUSEL.

Kristi Ruusna TÄISKASVANUTELE SUUNATUD NUKU-, OBJEKTI- JA VISUAALTEATER. TEOREETILISI VAATEPUNKTE PRAKTILISTE NÄIDETE ALUSEL. TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Teatriteaduse õppetool Kristi Ruusna TÄISKASVANUTELE SUUNATUD NUKU-, OBJEKTI- JA VISUAALTEATER. TEOREETILISI

More information

Rooma poeedid Aulus Gelliuse teoses Noctes Atticae: filoloogia ja kirjanduskriitika

Rooma poeedid Aulus Gelliuse teoses Noctes Atticae: filoloogia ja kirjanduskriitika Tartu Ülikool filosoofiateaduskond germaani-romaani filoloogia osakond klassikalise filoloogia õppetool Jaanika Tiisvend Rooma poeedid Aulus Gelliuse teoses Noctes Atticae: filoloogia ja kirjanduskriitika

More information

Gilgameš ja Uršanabi. Sebastian Fink. Tõlkinud Vladimir Sazonov ja Sirje Kupp-Sazonov

Gilgameš ja Uršanabi. Sebastian Fink. Tõlkinud Vladimir Sazonov ja Sirje Kupp-Sazonov Gilgameš ja Uršanabi Sebastian Fink Tõlkinud Vladimir Sazonov ja Sirje Kupp-Sazonov Gilgameši eepos on kindlasti kõige tuntum muistne Mesopotaamia tekst. 1 Lood Gilgamešist olid kirjutatud sumeri keeles

More information

ISLAMI VIIS TUGISAMMAST

ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ALGAJATELE JA KESKTASEMELE Esimene väljaanne Kätlin Hommik-Mrabte Esimene väljaanne Copyright 2009 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või tervet raamatut on lubatud

More information

Konfliktist osaduseni. Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017

Konfliktist osaduseni. Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017 Konfliktist osaduseni Konfliktist osaduseni Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017 Konfliktist osaduseni Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal

More information

Janne Fridolin. Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel

Janne Fridolin. Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Janne Fridolin Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel Töö doktorikraadi taotlemiseks

More information

Tartu Ülikool. Usuteaduskond

Tartu Ülikool. Usuteaduskond Tartu Ülikool Usuteaduskond Riste Lehari VÄRVUSSÜMBOOLIKA KUJUNEMISEST VARAKRISTLIKUS KUNSTIS GALLA PLACIDIA MAUSOLEUMI MOSAIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad mag. Marju Lepajõe, mag. Kaur Alttoa

More information

PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED

PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED Põhiline käsiraamat preesterluse hoidjatele, A osa PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED Põhiline käsiraamat preesterluse hoidjatele, A osa Välja andnud Viimse Aja

More information

EMK Teoloogiline Seminar. Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL. Diplomitöö

EMK Teoloogiline Seminar. Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL. Diplomitöö EMK Teoloogiline Seminar Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL Diplomitöö Juhendaja: PhD Ingmar Kurg Pärnu-Jaagupi 2012 2 SISUKORD Sissejuhatus...3 Jaakobitee ajalooline

More information

KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA EESTI INFOPAKK

KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA EESTI INFOPAKK KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA 2017-2018 EESTI 2017-2018 INFOPAKK KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL (KYDS) on loodud Gurujagat Kauri poolt, kes on üks pikaajalisemate kogemustega kundalini

More information

ISLAMI VIIS TUGISAMMAST

ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ALGAJATELE JA KESKTASEMELE Esimene väljaanne Kätlin Hommik-Mrabte Esimene väljaanne Autoriõigus Kätlin Hommik-Mrabte, 2010 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või

More information

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpetaja käsiraamat

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpetaja käsiraamat Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpetaja käsiraamat Religioon 250 Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah, Ameerika Ühendriigid Kommentaarid ja parandused on

More information

KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON

KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND TEOREETILISE FÜÜSIKA ÕPPETOOL KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS REFERAAT Õppejõud: M. Rohtla TALLINN 2005 Stockmayeri teoreem:

More information

NORMAN DAVIES EUROOPA PEAAEGU UNUSTATUD AJALUGU. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik

NORMAN DAVIES EUROOPA PEAAEGU UNUSTATUD AJALUGU. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik NORMAN DAVIES EUROOPA PEAAEGU UNUSTATUD AJALUGU Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik Originaali tiitel: Norman Davies Vanished Kingdoms The History of Half-Forgotten Europe Allen Lane 2011 First published

More information

KUNINGAS ŠULGI LAUL:

KUNINGAS ŠULGI LAUL: KUNINGAS ŠULGI LAUL: mõned märkused uus-sumeri kuninga šulgi (2093 2046) kuningavõimu ideoloogia kohta 1 Vladimir Sazonov Akkadi 2 impeerium (2334 2154 a ekr), mille rajajaks peetakse akkadlast Sargon

More information

VALGUSKUJUNDUSE LOOMINE NUKU TEATRI LAVASTUSELE

VALGUSKUJUNDUSE LOOMINE NUKU TEATRI LAVASTUSELE TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Valguskujunduse eriala Märt Sell VALGUSKUJUNDUSE LOOMINE NUKU TEATRI LAVASTUSELE LUGU KAHEST VERELIBLEST

More information

VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES

VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES 427 Kaanepilt: VÄLIJUMALATEENISTUS ÕPPUSEL KEVADTORM 2004. TEENIB KVÜÕA KAPLAN LTN AGO LILLEORG. Foto: Ardi Hallismaa. ii VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES EESTI KAITSEVÄE KAPLANITEENISTUS

More information

Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013

Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013 ELU THE HERALD 2012 Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013 Uue aasta teele asudes tahan teid, armsad lugejad, julgustada Issanda sõnaga: «Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid

More information

VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe

VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe LILJA BLUMENFELD (Algus TMKs 2012, nr 2) Holokaust ja ingli käsi Nihestatus tõuseb häirivalt esile Veneetsia kaupmehe järgmises lavastuses Tartus

More information

Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14)

Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14) Misjonitöö juhend Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14) Parandage meelt, kõik te maa ääred, ja tulge minu juurde ja saage ristitud minu nimel, et te võiksite olla pühitsetud Püha Vaimu vastuvõtmisega

More information

TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND. Liina Pärismaa

TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND. Liina Pärismaa TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Liina Pärismaa CHRISTOPH BLUME KEELEKASUTUSE ERIPÄRAST Magistritöö Juhendaja dotsent Külli Habicht

More information

TEOLOOGILISTE KÕRGKOOLIDE LÕPETAJAD

TEOLOOGILISTE KÕRGKOOLIDE LÕPETAJAD TEOLOOGILISTE KÕRGKOOLIDE LÕPETAJAD 2014. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskond DOKTORIVÄITEKIRi Elo Süld, filosoofiadoktor (usuteadus), Muhammad, der Gesandte Gottes, und Paulus, der Gesandte Christi. Ein

More information

Lunastus usu läbi. Krista Kodres. Luterlik pilditeoloogia ja selle eeskujud Eestis esimesel reformatsioonisajandil

Lunastus usu läbi. Krista Kodres. Luterlik pilditeoloogia ja selle eeskujud Eestis esimesel reformatsioonisajandil Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest 55 Lunastus usu läbi Luterlik pilditeoloogia ja selle eeskujud Eestis esimesel reformatsioonisajandil Krista Kodres Eesti uusaja alguse ajalugu on keeruline: suhteliselt

More information

ÕIGEKEELSUSE EIRAMINE WIMBERGI ISIKUSTIILI OSANA

ÕIGEKEELSUSE EIRAMINE WIMBERGI ISIKUSTIILI OSANA JÕGEVA GÜMNAASIUM ANNA KATT 10.A KLASS ÕIGEKEELSUSE EIRAMINE WIMBERGI ISIKUSTIILI OSANA JUHENDAJA ANNELI JÄME SISSEJUHATUS Enamikus keeltes on kehtestatud oma reeglid ja keelenormid. Neid püütakse kirjakeeles

More information

10/24/2017 Philosophy Master Course List with Descriptions

10/24/2017 Philosophy Master Course List with Descriptions Philosophy Master Course List with Descriptions 11000 Introduction to Philosophy The basic problems and types of philosophy, with special emphasis on the problems of knowledge and the nature of reality.

More information

Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel

Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel Bakalaureusetöö Meelike Tammemägi Juhendaja vanemteadur Ergo-Hart

More information

A Brief Introduction to Phenomenology and Existentialism MARK A. WRATHALL AND HUBERT L. DREYFUS

A Brief Introduction to Phenomenology and Existentialism MARK A. WRATHALL AND HUBERT L. DREYFUS a brief introduction to phenomenology and existentialism 1 A Brief Introduction to Phenomenology and Existentialism MARK A. WRATHALL AND HUBERT L. DREYFUS Phenomenology and existentialism are two of the

More information

On the ontology of fictional characters: A semiotic approach

On the ontology of fictional characters: A semiotic approach Sign Systems Studies 37(1/2), 2009 On the ontology of fictional characters: A semiotic approach The Department of Communication Disciplines, University of Bologna, Via Azzogardino 23, 40122 Bologna, Italy

More information

Antiikkirjanike intertekstid David Hilcheni kirjades: imiteerimise viisid ja funktsioon

Antiikkirjanike intertekstid David Hilcheni kirjades: imiteerimise viisid ja funktsioon Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Maailma keelte ja kultuuride kolledž Klassikalise filoloogia osakond Mari Linder Antiikkirjanike intertekstid David Hilcheni kirjades: imiteerimise

More information

Rosmini and phenomenology

Rosmini and phenomenology ROSMINI STUDIES 3 (2016) 7-11 Rosmini and phenomenology With this editorial we inaugurate a line of research on Rosmini and phenomenology, a perspective which (as will also emerge from the Focus), appeared

More information

Haapsalu Jaani kiriku altari uuringud ja konserveerimiskontseptsioon

Haapsalu Jaani kiriku altari uuringud ja konserveerimiskontseptsioon EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Triin Aare Haapsalu Jaani kiriku altari uuringud ja konserveerimiskontseptsioon Puitskulptuuri Kristuse ristimine

More information

An Interview with Lieven Boeve Recontextualizing the Christian Narrative in a Postmodern Context Gregory Hoskins Villanova University

An Interview with Lieven Boeve Recontextualizing the Christian Narrative in a Postmodern Context Gregory Hoskins Villanova University Volume 3, Issue 2 Spring 2006 An Interview with Lieven Boeve Recontextualizing the Christian Narrative in a Postmodern Context Gregory Hoskins Villanova University JPS: To orient our exchange, I would

More information

The Obscure: Blanchot at the Limits of Nihilism. Ashley Woodward

The Obscure: Blanchot at the Limits of Nihilism. Ashley Woodward The Obscure: Blanchot at the Limits of Nihilism Ashley Woodward Paper based on a presentation at the conference Blanchot, The Obscure, organised by the journal Colloquy: text, theory, critique, held at

More information

Heidegger Introduction

Heidegger Introduction Heidegger Introduction G. J. Mattey Spring, 2011 / Philosophy 151 Being and Time Being Published in 1927, under pressure Dedicated to Edmund Husserl Initially rejected as inadequate Now considered a seminal

More information

Propositional Revelation and the Deist Controversy: A Note

Propositional Revelation and the Deist Controversy: A Note Roomet Jakapi University of Tartu, Estonia e-mail: roomet.jakapi@ut.ee Propositional Revelation and the Deist Controversy: A Note DOI: http://dx.doi.org/10.12775/rf.2015.007 One of the most passionate

More information

Descartes, Husserl, and Derrida on Cogito

Descartes, Husserl, and Derrida on Cogito Descartes, Husserl, and Derrida on Cogito Conf. Dr. Sorin SABOU Director, Research Center for Baptist Historical and Theological Studies Baptist Theological Institute of Bucharest Instructor of Biblical

More information

The Truth According to Hermes: Theorems on the Secret and Communication 1 François Laruelle

The Truth According to Hermes: Theorems on the Secret and Communication 1 François Laruelle PARRHESIA NUMBER 9 2010 18-22 The Truth According to Hermes: Theorems on the Secret and Communication 1 François Laruelle Translated by Alexander R. Galloway Translator s Note. Philosophy needs a nonphilosophy

More information

Phenomenology: a historical perspective. The purpose of this session is to explain the historical context in which

Phenomenology: a historical perspective. The purpose of this session is to explain the historical context in which 1 Phenomenology: a historical perspective The purpose of this session is to explain the historical context in which phenomenology arises as a philosophy in the twentieth century. Etymology is the study

More information

PHILOSOPHY (PHIL) Course Areas. Faculty. Bucknell University 1. Professors: Richard Fleming, Sheila M. Lintott (Chair), Gary M.

PHILOSOPHY (PHIL) Course Areas. Faculty. Bucknell University 1. Professors: Richard Fleming, Sheila M. Lintott (Chair), Gary M. Bucknell University 1 PHILOSOPHY (PHIL) Faculty Professors: Richard Fleming, Sheila M. Lintott (Chair), Gary M. Steiner Associate Professors: Peter S. Groff, Jason Leddington, Matthew Slater, Jeffrey S.

More information

Noreen Khawaja Curriculum Vitae

Noreen Khawaja Curriculum Vitae Curriculum Vitae Dept. of Religious Studies 451 College St. New Haven, CT 06511 noreen.khawaja@yale.edu EMPLOYMENT 2012, Assistant Professor, Religious Studies, Yale University VISITING POSITIONS 2015,

More information

Jacob Martin Rump, PhD Symposium: Contemporary Work in Phenomenology Boston Phenomenology Circle Boston University, 1 April 2016

Jacob Martin Rump, PhD Symposium: Contemporary Work in Phenomenology Boston Phenomenology Circle Boston University, 1 April 2016 Comments on George Heffernan s Keynote The Question of a Meaningful Life as a Limit Problem of Phenomenology and on Husserliana 42 (Grenzprobleme der Phänomenologie) Jacob Martin Rump, PhD Symposium: Contemporary

More information

Christian Lotz, Commentary, SPEP 2009 Formal Indication and the Problem of Radical Philosophy in Heidegger

Christian Lotz, Commentary, SPEP 2009 Formal Indication and the Problem of Radical Philosophy in Heidegger Christian Lotz, Commentary, SPEP 2009 Formal Indication and the Problem of Radical Philosophy in Heidegger Introduction I would like to begin by thanking Leslie MacAvoy for her attempt to revitalize the

More information

RELIGION AFTER METAPHYSICS. e dite d by MARK A. WRATHALL

RELIGION AFTER METAPHYSICS. e dite d by MARK A. WRATHALL RELIGION AFTER METAPHYSICS e dite d by MARK A. WRATHALL publishe d by the pre ss syndicate of the unive rsity of cambridge The Pitt Building, Trumpington Street, Cambridge, United Kingdom cambridge unive

More information

Shannon Nason Curriculum Vitae

Shannon Nason Curriculum Vitae Shannon Nason Curriculum Vitae Loyola Marymount University 1 LMU Drive, Suite 3600 Los Angeles, CA 90045 Office: 424-568-8372, Cell: 310-913-5402 Email: snason@lmu.edu, Web page: http://myweb.lmu.edu/snason

More information

From tolerance to neutrality: A tacit schism

From tolerance to neutrality: A tacit schism Topic: 3. Tomonobu Imamichi From tolerance to neutrality: A tacit schism Before starting this essay, it must be stated that tolerance can be broadly defined this way: the pure acceptance of the Other as

More information

Heidegger and Science and Postmodernism By Richard Capobianco

Heidegger and Science and Postmodernism By Richard Capobianco Heidegger and Science and Postmodernism By Richard Capobianco Stonehill College Public Address On the Cambridge side of the venerable Charles River in Boston stands a temple, a temple dedicated not to

More information

School of Religion, Claremont Graduate University, Doctoral Student

School of Religion, Claremont Graduate University, Doctoral Student WEAK THEOLOGY: A POSTMODERN ACCOUNT OF GOD Famisaran, Trisha M. School of Religion, Claremont Graduate University, Doctoral Student This paper was prepared for the Adventist Society of Religious Studies,

More information

PHILOSOPHY (PHIL) Philosophy (PHIL) 1

PHILOSOPHY (PHIL) Philosophy (PHIL) 1 Philosophy (PHIL) 1 PHILOSOPHY (PHIL) PHIL 101 Introduction to Philosophy (3 crs) An introduction to philosophy through exploration of philosophical problems (e.g., the nature of knowledge, the nature

More information

Jung and phenomenology: Images, things, and symbols

Jung and phenomenology: Images, things, and symbols Jung and phenomenology: Images, things, and symbols Universidade Federal do Parana, 28 November, 2009 Roger Brooke Duquesne University Carl Jung Martin Heidegger Medard Boss James Hillman An imaginary

More information

Approaches to Human Geography

Approaches to Human Geography Approaches to Human Geography 00_Aitken and Valentine_Prelims.indd 1 11/20/2014 4:39:21 PM 10 Poststructuralist Theories Paul Harrison Like all isms, poststructuralism is an awkward term and one which

More information

Dr. Evangelia Papadaki. Curriculum Vitae

Dr. Evangelia Papadaki. Curriculum Vitae Dr. Evangelia Papadaki Curriculum Vitae 2012 1 Evangelia Papadaki Department of Philosophy and Social Studies Τηλέφωνα: 6973069680 University of Crete 28310-77213 74100, Rethymno E-mail: lina_papadaki@yahoo.com

More information

DOSSIER Luca De Giovanni, Existence and Life LUCA DE GIOVANNI. 1. Straus s Criticism of Heidegger 2. The Allon and the Primal Animal Situation

DOSSIER Luca De Giovanni, Existence and Life LUCA DE GIOVANNI. 1. Straus s Criticism of Heidegger 2. The Allon and the Primal Animal Situation LUCA DE GIOVANNI EXISTENCE AND LIFE. ERWIN STRAUS S CRITICISM OF HEIDEGGER S DASEINSANALYTIK 1. Straus s Criticism of Heidegger 2. The Allon and the Primal Animal Situation ABSTRACT: Erwin Straus was a

More information

On Michalski's Nietzsche, Christianity, and Cognition Tom Rockmore Duquesne University

On Michalski's Nietzsche, Christianity, and Cognition Tom Rockmore Duquesne University Volume 8, No 1, Spring 2013 ISSN 1932-1066 On Michalski's Nietzsche, Christianity, and Cognition Tom Rockmore Duquesne University rockmore@duq.edu Abstract: Above all through Heidegger's influence on the

More information

POST-METAPHYSICAL THINKING : A HABERMASIAN PERSPECTIVE ON THE CRITIQUE OF TRADITIONAL METAPHYSICS

POST-METAPHYSICAL THINKING : A HABERMASIAN PERSPECTIVE ON THE CRITIQUE OF TRADITIONAL METAPHYSICS 27.1.2011 [31-45] POST-METAPHYSICAL THINKING : A HABERMASIAN PERSPECTIVE ON THE CRITIQUE OF TRADITIONAL METAPHYSICS 1 Alexander Seran Atma Jaya Catholic University, Jakarta, Indonesia. ABSTRACT Immanuel

More information

Dr. Gerasimos KAKOLIRIS

Dr. Gerasimos KAKOLIRIS CURRICULUM VITAE Dr. Gerasimos KAKOLIRIS Assistant Professor in Contemporary Continental Philosophy Τel. (office): 210 7277542, Fax: 210 7277535 Ε-mail: gkakoliris@ppp.uoa.gr http://uoa.academia.edu/gerasimoskakoliris

More information

Philosophy Courses-1

Philosophy Courses-1 Philosophy Courses-1 PHL 100/Introduction to Philosophy A course that examines the fundamentals of philosophical argument, analysis and reasoning, as applied to a series of issues in logic, epistemology,

More information

Methodology of Islamic Art

Methodology of Islamic Art Methodology of Islamic Art Written by: Dr. S. Razi Moosavi Gilani Introduction The need for a Methodology in Islamic sciences including Islamic art is an inevitable matter, which helps us to judge about

More information

Philosophy Courses-1

Philosophy Courses-1 Philosophy Courses-1 PHL 100/Introduction to Philosophy A course that examines the fundamentals of philosophical argument, analysis and reasoning, as applied to a series of issues in logic, epistemology,

More information

Paweł Pieniążek. Sovereignty and Modernity: A Study in the History of Poststructuralist Reception of Nietzsche's Thought

Paweł Pieniążek. Sovereignty and Modernity: A Study in the History of Poststructuralist Reception of Nietzsche's Thought Paweł Pieniążek. Sovereignty and Modernity: A Study in the History of Poststructuralist Reception of Nietzsche's Thought Michał Kruszelnicki, Wojciech Kruszelnicki This item was submitted to the opub Repository

More information

Philosophical Approaches to Religion in the Perspective of the Concept of Human Essence 1 Nonka Bogomilova *

Philosophical Approaches to Religion in the Perspective of the Concept of Human Essence 1 Nonka Bogomilova * Проблеми на постмодерността, Том II, Брой 1, 2012 Postmodernism problems, Volume 2, Number 1, 2012 Philosophical Approaches to Religion in the Perspective of the Concept of Human Essence 1 Nonka Bogomilova

More information