LA1KIM SUSU** BILONG MAMA TASOL

Similar documents
Neville Bartle i raitim dispela stadi long Nehemia

Septemba - Disemba N o. 184 Magazine of the Evangelical Brotherhood Church. Gutpela Pasin. Rot bilong kamapim.

Prais bilong salim K 3.30 (incl. VAT)

May - August No. 183 Magazine of the Evangelical Brotherhood Church CHAMPIONS WITH CHRIST

Jisas Krais. Blut bilong sipsip, Hauslotu Sel, Wok Pris. Sabat Kaikai. slotu Sel, Wok Pris. September - December No. 190

RE: TOK HEVI I KAM LONG OL KOMUNITI INSAIT LONG SADP PROJEK I GO LONG INSPECTION PANEL O KOMITI BILONG GLASIM

Ol dia brata na susa bilong

Sister Claudia Apalenda Sister Theresia Boyek

Indigenous knowledge and the value of plants. Husat papa bilong save long ol plants? Appendix Two. Laspela hap long buk Tu

MELANESIAN JOURNAL OF THEOLOGY

Liklik Baibel Dikseneri

ISTA. Wantok. Somare tok tenkyu. Lukim spesel saplimen bilong Gren Sif Sir Michael long ol pes insait. K1 tasol. Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret!

Madang solwara bisnis. senta bai go het: Kulit

NG rausim ios wokman

Ista... INSAIT. King Jisas Krais... P4,5. P8,9 Lukim ol stori bilong Ista insait.. Tingim dai bilong. Lukim Ista Spesel insait. long pes...

SunRice Group Speak Up Policy

Femili dai wantaim long balus birua

Pes 16 na 17. Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret! K1 tasol

Lapun tasol strong yet...

PNG i ran olsem Afrika

Ricegrowers Anti-Bribery and Corruption Policy. Ricegrowers Ltd Anti-Bribery na Corruption Polisi. Issue Date: May 2013

Sios helt sevis bungim hevi

Meri Krismas. Hepi Niu Yia Olgeta! Amamasim dispela bikpela de bilong yumi, stap wanbel na lukautim yu yet!!

O Neill makim. nupela minista

Hevi bilong Telikom na PNG Power givim hevi long ol Hailans kastoma

antri bai sot long mani

Insait: 2012 Krismas Saplimen. Wantok Riviu bilong dispela yia...

Namba Tri Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

pas! Paul Zuvani i raitim

National weekly in Melanesian Pidgin.

Namba waa long. kornonwelt

Guria toktok. - Rasia Saina Stori Tumbuna Baibel Piksa

Wokman pilim pen long takis

Ol gavman bisnis i winim K20 bilien

PNG hat long sekim rekot ilong Fainens Dipatmen

Gavman skelim K20m bilong Nesenel I.D. kad sistem

Paraka, O Neill aut long nupela COI. Independens saplimen insait Pes 6,7,8 na 23. Ol poto 14 na 15 SOIM RISPEK. K1 tasol.

Namba 1949 Desemba 29, Janueri 4, pes Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret! K1 tasol

Bikpela hat wok. tru long boda... INSAIT P15. Fri Wes Papua. NCDC kisim nupela trak bilong karim pipia... bringim pret long ol pipel..

Chan wari long birua bilong ol risos projek

Ol sios i egensim lo bilong kilim ol kalabus

Gutbai Oseah Philemon(OP)

Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret! Pilai bai kamap long taim

avman makim 20, 000 long gol medol

Strongim skul, strongim pipel - PM

ol nupela provins go pas

Gavman bai bihainim stret 2016 Nesenel Baset

Vot pepa bai kam long mun Mas. Insait: Isten Hailans redi long 2017 Ileksen - P2. Kina bai lukautim mani bilong Nasfund - P3

Polis Pawa! P10. Bai kostim K15.6 bilian. opim bek Panguna main... Digicel Yumi FM PNG Musik Awod kam bek...

Planti senis i daunim rait bilong ol yangpela sumatin. Sensasip. Awenes long. woksop... Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret!

Dion em i Deputi Praim Minista

OPOSISEN I GAT NAMBA:

Namba Wan Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Makim odit komiti long sekim ripot bilong distrik mani - Temu

Mande neks wik- O Neill o Somare?

Dinau baset bai go antap tru

Blong Wanem Na PAPUA NIUGINI MAS GAT GUTPELA STETISTIKS?

Narapela kain Pop INSAIT P15. Pablik sevis i slek... Selebretim yia bilong Snek long Basamuk... Moa stori long nupela Pop long pes 4 na 5...

PNG i no gat helt standet

OL ELEMENTERI SKUL PIKININI:

oken mamas ani yet Lukim ol Wol nius poto... Pes LAIPSTAIL- Nupela drama pilai kempein bai helpim MDG... Pes I go moa long pes 3

Kisim pepa long stop drag long komyuniti - p7. NHC wokman kisim 4-pela de profesenel in haus trening - p2

Namba Foa Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Spes i sot. Ailan sindaun long bikpela wari - Pes 2. Tisa lonsim intanet benking websait - Pes 4

Glasim Judisal Kondak Bil

Givim bek mani bilong Ilektoral Komisin

Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret!

op risain Polis i no Jas long wokim disisen -Pes 3 Bai stap long vatiken monastri na pre I go moa long pes 2... Jada 013

Olgeta plen long kantri mas lukluk moa long populesin - Dokta Mola

Asbisop John Ribat kamap Kardinel

Gavman putim ai long ol Supa Fan

Guria kilim tupela long ARoB

Namba tri UN bos i raun long PNG

OTML papagraun egensim O Neill

Tupela memba i kros. 41 yias Independens raun wantaim stail - P14-15

2015 baset salens. Stanley Nondol i raitim

Gan i go bek long han bilong polis na ami - P6

Namba Tu Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Juffa laikim eksen long SABL ripot

Gavman bai rausim 2010 Envaironmen Loa senis

PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot Namba 4 Kwata 2010

... wantok Nk..p.p bk..,g ml P..5..., N, NUPELA POP I DAI - kadinal.

40 YIA NA I GO REFOMESEN ANIVESARI. Nius na toktok bilong 500 yia selebresen Lukim long pes 60 MAS NAMBA 30 ELCPNG SINOT LONG HELDSBACH Pes...

Branch Offices: Wewak Phone: InP.N.G. Ms. Penny Donald Phone: WANTOK - Sarere, 20 Me 1978 Pes 2

O Neill promotim invesmen

PNC, NA, Indipenden kendidet i resis pas

Namba Wan Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Madang taun bagarap - pes 7

Papagraun bai gat sea long Ok Tedi na BCL

...Metal prais pundaun

BCL i stopim sampela wok program

Compiled By: Anchor Baptist Church P.O. Box 34 Kandrian, WNBP Papua New Guinea. Digicel:

Intanesenel Benk bilong Rikonstraksen na Divelopmen Intanesenel Divelopmen Asosieisen OL BEKIM MENESMEN I WOKIM WANTAIM OL TINGTING BILONG TOK ORAIT

Namba Foa Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Ripot Namba PG

Poto i kam long J Jurczyga S

Namba Tu Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Namba 1991 Oktoba 18-24, pes Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret! K1 tasol

edim plen bilong tuna isnis na klaimet senis

MARASIN. TUMBUNA SW/TIM BEL. Namba 73 Trinde, 1 Ogas 1973 prais 1O. Dokta Taureka

Transcription:

Namba 164 Sarere, 2 Epril 1977 MI Prais lot. LA1KIM SUSU** BILONG MAMA TASOL I NES TOK SAVE CONG OL MAMA Mi laik tok save long, ol mama biong yumi long PNG. Pus tru ol mama yu pela i no ken ting botol em i gutpela samting. Susu long botol em i nogut tnt. Pikinini biong yu i ken dai, sapos yu givim em. susu long botol. Susu bi long ol mama em i nam bawan tru. Susu biong mama i no hat wok. Em i save redi ol geta taim. Tasol long botol bai yu mas wasim na boil im olgçta taim. Em i hat wok tru. Susu biong mama yu mas wasim ai bi long em na givim long bebi. 01 sampela mama i wok long taun o siti. 01 i save ting ol i gat bikpea save moa yet long ol mama long pies. 01 i save givim susu long botol na ol mama long pies i save bi hainim ol na mekim ol pi kinini i kisim pekpek wara. Tingting biong mipela nes na sista i wok wantaim ol mama na pikinini. Mipela i laik askim ol man i save salim botol susu long i no ken saiim botol susu long stua. Sapos oi i stop long salim botol, bat ol mama tu i stop long bairn botol. Elizabeth Taylor, Boram Haus Sik. elliw? jo 8 Pib1ished by Wantok Publications, P.O. Box 1982, Boroko. Phone: 25.2214. Printed by Wirui Press, Wewak. Registered at the Genera1 Post Office, Port Moresby, for transmission by post as a Qualified Publication.

Poto long lephan isoim Mista Clifford Alexander, em blakskin Seketeri biongami long A merika aninit long Presiden Carter. Poto long raithan i soim Sir Maori Kiki taim em i opim tep namba wan taim long pies Lese Oiai long Gaip Provins, we ami i bin wokim ol mambu samting biong bringim wara i kam kamap long pies. I gat wanpela bikpela koropeia I sanap antap long wan pela taua am na win i tanim koropela na olsem koropela yet i pamim wara I kam kamap long pies. Sir Maori I tok amamas long ami long olgeta kain wok olsem em i mekim biiong helpim ol pipel long ples. Em I tok em i gutpela eksampel na pasin. biiongyumi olgeta i wok bung wantaim. EM HIA TOKAUT BPLONG 9I Papua New Guineans own national weekly in Melanesian Pidgin. Editorial Office: Box 1982 Boroko Papua New Guinea Phone: 25.2214 Telex: WANTOK NE 22213 Branch Offices: Box 396 Wewak Phone: 86.2488 Oman.Yemen pp Sri Laflkaö 1,JaPan V q Formosa Hongkong UK Philippines 4 Pacific Ocean Box 90 Rabaul Phone: 92.1355 Box ill Wabag. Australian Advertising Representative: Kevin Engel 8 Duraba P1. Caringbah 2229 Phone: 525.6263 Subscription rate: Annual: K8.00. I 227A f13 Thailand 2 Laos 3 Vietnam 4 Kampuchea Indian Ocean 4 New Zealand I, 4 C... * uli,. * WANTOK Sarere, 2 Epril 1977 Pes 2

Man i raitim dispela tok, nem biiong em Viiitha Yapa. Em I bliong liklik kantri klos tu long India, em ol i kolim Sri Lanka. Em I wanpela man bilong raun na lukim olkain nius na salim i go long wanpela niuspepa biiong India, em oil koiim Himmat. Taim em i bin lukluk raun long Papua Niugini, mipela i bin askim em long givim sam pela gutpela tok long laik na tingting bilong em. Na em I lukim mipela i kamap kiostu long taim biiong ileksen nau na olsem em i raitim dispela stori mipela i givim hia. Em i laik skuiim oi Papua Niugini long dispela samting: ileksen I bikpela samting na mipela i ken amamas tru long mipela i gat ileksen yet. Long planti nupela kantri pasin ileksen i pundaun pinis. Ami o wanpela smolpela lain pipel i bin kisim olgeta pawa bi long gayman long han biiong ol na ol i no wari*liklik long laik bilong ol pipel. Yu lukim kantri Uganda olsem wan pela eksampel. Em hia nau tasol stori bilong Vifitha Yapa, em mipela I putim poto bilong em arere long stori. MAN. BILONG ASIA SKULIM PNG Papua Niugini i redi nau long mekim namba wan ileksen bilong em, bi ham long em kisim independens pinis. Dispela kain namba wan ileksen em i bikpela samting tru. Na mi ting em i gutpela ol Papua Niugini i más lukim gut olsem wanem planti kantri bilong Afrika na Asia i bin kisim indepen dens pinis tasol gavman bilong ol itian olsem wanem nau. 01 i independen yet o nogat? 01 pipel i ranim ol dispela kantri o nogat? Long mun Ogas long yia i go pinis mi bin stap insait long wanpela bikpela kon. prens bilong 85 kantri long Colombo. Na mi kirap nogut long lukim, kantri biong mi Sri Lanka, em wanpela tasol namel long ol dispela kantri i laik *sanap olsem independen kantri, i gat Lida bilpng Oposisen biong en i stap. Long ol dispela 84 arapela kántri, ol i kilim pinis Lida biong Oposisen, o ol i rausim pinis, o raunim pinis, o em i no stap olge ta. Em i mm long ol dispela arapela 84 kantri, pipe! i no gat liklik pawa insait long gavman. Nogat. Wan wan man biong politik o ami ofisa i bosim kantri long laik biong em yet. Na long Colombo dispela lain tokman biong o! dispela kantri i gat giaman inde. pendens yet i sindaun i ki bung na i sutim tok bilong pasin biong stap fri i go long ol arapela bikpela kantri i no stap insait long kibung. * Yu lukim India. India em i winim olgeta arapela demokrasi long graun. Em i gat moa olsem 600,000,000 pipel. Em i mm long olgeta wan wan man biong Papua Niugini em map long vot, India i gat 200. Long palamen bi long India i gat 542 mem ba. Na wan wan memba i tokman biong samting ol sem wan miien pipe!. Sa pos Papua Niugini i stap insait long dispela palamen biong India, bai PNG i gat 3pela memba tasol. map Jun 1975 India em i demokrasi tnt; em i mm ol pipe! i bosim kantri. Tasol long dispela taim Praim Minista Misis Indira Gandhi i bin lusim wanpe la kot i tok em i bin mek im bikpela rong. Misis Gandhi i kros, i kisim ol geta pawa biong gavman, i kalabusim samting olsem 40,000 oposisen memba, na i wokirn wanpela lo bi long pinisim dispela kot I bin putim ken long em. Em i pasim maus bilong redio na niuspepa. 01 i tambu long tokim sampela nius i egens lorg gavman; ol j ken tok amamas tasol long olgeta gutpela sam ting gavman i mekim. Misis Gandhi i wok nau long givim bikpela pawa long pikinini biong em Sanjay, em i gat 30 kris mas. * Taim Misis Gandhi i hol im olgeta gavman long han biong em yet, ol planti samting i bin go het gut. Insait long dispela 18 mun, India i bin winim planti mani long wok bisnis, i bii bekim sampela dinau long ol ausait kantri. Na oli no gat hangre long kantri long wanem kaikai i bin kamap gutpela tnt tnt. Tasol ol pipe! i no fri. Maus biong ol I pas pinis. 4 Dernokrasi em i kain kantri we ol pipel i save bosim na rattim gavman iia putirn insait ol memba ol yet i ilektim. Long ol nu pela kantri, ol i bin pain irnaut pinis olsem, namba wan ileksen bihain long in dependens em i bikpela samting tru. Dispela ilek sen i save senisim nabaut samting. Long dispela kain namba wan ileksex bihain long mdependens planti taim ol bikpela man biong ples i no save kamap memba moa long palamen. Nau ol yangpéla pipe! i bin kisim bikpela skulsave i kam in sait long palamen. Planti taim ol dispela yangpela man. i mangalim pawa na i driman long kisim planti mam kwiktaim. Na sapos sampe!a man i egens long ol, bai ol i rausim ol long gavman, na bai ol I kisim olgeta pawa long han bi long o!. Hia long Papua Niugitli nau em i taim biong ol geta manmeri map long vot i rnas tingting gut. Tude pawa i stap long vot na han bilong ol. Sapos ol i no putim ol gutpela man insait long ranirn gavman, ol map lusim pawa bildng vot vilong ol. Long kantri bilong mi, long Sri Lanka, mipela 1 gat wanpela tok i go ol sem: "Nogut long taim bi long biksan yet, yu pun daun insait long wanpela hul yu bin abrusim long biknait." * Planti kantri bilong Afrika na Asia i bin kisim independens long taim biong pait na tudak, na ol i bin pundaun insait long planti hul. Tasol yupela Papua Niugini, yupela i bin kisim independens long taim biong tulait. Yupela i gat gutpela lait yet long lukim rot bilong yupela. Yupela i mas lukaut bai gavman bilong yupela i mas stap oltaim gavman hilong olpipel, em ol pipe! map long vot, em ol pipe! i gat laik long vot. Olsem tasol yupe!a i ken givim gutpela eksampel long ol yangpela kantri bilong Afrika na Asia. Em tasol. WANTOK Sarere, 2 Epnil 1977 Pes 3

LUKLUK RAUN NA WESTIM MANI PAS I Dia Edita Mi laik help im brata * Methew Mali biong Erave/S.H.P. Em i bin toktok long memba westim mani. Yes, dispela tingting biong yu em i tnt tumas. Mi tu mi hanim long ol pipe! biong pro vms bibng mi yet. Na long narapela provins tu, tasol ol I no autim dispela wati biong ol long gavman bi long yumi.. Na. mi ting ol sem i moa gutpela long larim gavman biong yumi i ken save long dispela wa ni biong yumi. 01 i no komplen nating tasol, nogat. wanpela gut pela samting i kamap long dispela go raun biong ol, na mani i go lus nating. Taim ol i go raun mipela i save harim long redio ta so!. Na taim ol i kam bek ol i no save tokim mipela long wanem as biong tok ol i go raun. Na tu ol i no save tokim mipela lông wanem samting ol i bin lukim long go raun biong ol. Long dispela go raun biong ol i no gat wanpela nupela samting ol i kirap im long kantri biong yumi. Na mi ting mobeta ol memba i mas tingting gut long dispela long wanem mani i lus nating. T.K. Carry, Madang. WATPO MARIT LONG HAUS t..otu? Dia Edita 0 yes nau ml gat wanpela liklik wan hilong autim long yupela. Yes wari o askim bion ml i go olsem. Biong wanem tnt ol manmeni biong Katolik Sios i save marit long haus lotu. Tingting bilong mi i go olsem sapos man na meri tupela i marit long haus lotu na tupela i promis wantaim long ai biong God. Na God i blesim ma nt biong tupela. Bihain taim tupela i stap liklik taim tasol men i lusim man biong em na i go long narapela man. Tasol man i laik kisim nupela men ta sol i tingting long ring biong God na tupela i manit long haus lotu tu. Em i no map bntkim marit bi long tupelà. Em dispela toktok yupela I mas tingting gut long en. Wan biong ml i olsem. I gutpela ol i nç ken manit long haus lotu. Sapos meri i ranawe long man biong em, isi tasol long kisim nupela men long en. Tupe la i no marit long haus lotu. Na sapos tupela i manit long haus. lotu, em bai i hat tnt long kisim nit pela men. Bai man i ting ting tasol long ring biong God. Sapos ml manit bai men biong mi i ranawe long ml bai ml ken kisim nupela meri long en. Mi no manit lpng haus lotu. Mi bin tok olsem bikos mi lukim tnt long ai biong ml. Mi bin painim long hap biong ml yet long W.N.N.P. Taim tupela i marit, pater i ask irn tupela na man i tok mi laikim men na men i laik man. Dispela promis bi long tupela God i lukim. Bihain tupela i bntk name! long tupela. Olsem na mi wari na mi raitim pas i go long Wan tok. Sapos husat i laik bek im toktok bilong mi yu ken rait i kam bai mi bek im long yu. KAM LONG OL PIPEL Jhnny M.Batari, Kimbe. KOMISINA BILONG ILEKSEN 110K SAVE Komisin biong bosim ol ileksen i bin senisim sampela ileksen ofisa. Em hia nem bilong ol nupela ofisa: OFISA ILEKTORET Abraham Wan * Not Bougainville Richmond Giini Taylor WoseraGaui Is Sepik Kingston Isani Sumkar Madang WANTOK Sarene, 2 Epni 1977 Pes 4 TOKAUT LONG PREN WANTOK Dia Wantok, mi laik mekim sampela toktok wantaim yu nau. Em i ol sem sampela wari biong ml. Mi ken tokaut long yu Wantok. Namba wan wari, mi no laik ol dnaiva i dring na i dnaiv. Mi bin lukim long ai biong mi na planti pipel i bagarap long ka em long dispela as tasol. Yu ting wanem, wantok? Namba tu wari biong ml olsem. Mi lukim long Maun Hagen taun i no stret long ai biong mi. Mi no laik ol manmeri i kai kal buwai na spet nabaut long taun na putim pipia nabaut. Sapos ol i mekim olsem ol kaunsil i ken sasim ol long K 10.00 sam ting long ol na ol i ken piim. Em bai taun i ka map gut tnt long Westen Hailans Pnovins. NES BE KIM TOK LONG NES Mat Patio, Mt. Hagen. Dia Edita Nau mi lalk bekim pas biong Raka S a Martin T. Tait biongkud jip haus sik long Banz, W.H.P. Yes wanwok yu tok long Kudjip Haus Sik i winim ol anapela haus sik. Brata long haus sik biong yu, yu save wok long wanem kain wok insait long haus sik. Mi laik save yu wanpela H.E.0. o yu wanpela mel o man nes. Rakä sapos yu no i staplong dispela wok em mi tok klia long yu olsem. Yu so ov long nem biong yu long Wantok Nius tasol. Long wanem hia long Mabisanda Haus Sik insait long Enga Pnovins, planti manmeni long hap biong Hagen, Mend, Kaugua, Baiya Riva, Kendep, Porgera, I save kam long dispela haus sik olsem Kudjip. Wok manmeri long haus sik hia ol tu i save wok ol sem haus sik long Kudjip. Na Raka yu opim ia hilong yu na hanim olgeta hap long PNG i gat wan kain haus sik olsem. Na mi tokim yu klia yu olsem wanpela men nogut i save lukim pes long klas tasol na em i no save lukim bak salt. Em olsem yu no Raka yu ma.uswata tasol. Raka nau yu piim sem a? Yes em mi ya. Sori wanwok, be! biong yu i kaskas, orait, rait i go long Wantok Nius na em bai stretim yu. Lewate Pataenge Kailiyala, Wapenamanda/Enga. PNG MERI SO OF Dia Edita Mi laik autim liklik wari biong ml, i go long ol meri biong PNG. Long ai biong mi save lukim, planti PNG meri i so of. 01 i save sevim aignas biong ol. God i no wokim man na tok bilong sevim skin. Nogat. Yu PNG meri laik kamap olsem Misis, a? Mi ting y,upela luk olsem Doli. Em tasol. Na sapos yu wanem meri i gat belhevi long mi, rait i go long Wan tok. Alis Young, Rabaul. Dia Edita Hia ml autim wanpela pasin i no stnet tu mas insait lông kantni hilong yumi P.N.G. Planti ol haiskul manmen i save pinisim skul biong ol pi nis, ol i save aplai long ol kajn katn koles olsem long plis, tisa, et 05 odeli o ol kain kain trening nambaut. Na bihain long dispela ol i kam bek long ol wok hilong ol stnet. Na ol i wok i go wan o tu wik samting bai ol i komplen long pe biong ol. 01 i tok, a, mi I no save kisim bikpela ma ni. Na wantu ol i lusirn dis pela wok na tarangu kam pani o gavman i trai hat gen long lusim mani long salim nupela man gen long trening. * Sapos yu kain man olsem, orait maski long yu painim wok, yu mas kirap im o wokim bisnis bilong SUT STRET Dia Edita Mi lukim pas biong bnata M. Sofi biong Maninumbo/Wewak. Bnata ya I tok "Susa" ya, B. Jud M. wantaim "Papa" biong em i no gat gutpela buswara na saksak. Olsem na susa ya i laikim marit long man i gat planti mani long kaikai lông mani. Yes, mi no laik helpim susa Jud, tasol ml laik tok im yu bnata Sofi olsem, yu nong liklik long pas biong yu. Yu sutim tok long papa biong Jud tu wantaim. Sapos yu laik raitim pas olsem na bekim biong husat susa o bnata, yu nait im na poin biong pas i mas sut stret long em. Yu no ken sutim tok long papamama na bratasusa bi long em. Long wanem ol i no tokim em long raitim dispela tok. Long tingting biong em yet em i raitim. Olsem yu nait stnet long em. Tenkyu. Em tasol., Ketom Atom, Morata/Pont Monesby. PAS I KAM LONG: WAN TOK 1982 BOROKO SAVEMAN HANGRE LONGMANI yu stnet. Orait yu ken kisim hal pe o mani. Dispela em i kantri b1 long husat? Em i biong yumi tasol biong P.N.G. Nau yumi independens pinis, onait yumi mas wok hat. Maski mani. Liklik yumi kisim em map long helpim sindaun biong yumi. Bikpela samting yumi mas ting long kantni na provins. Wok hat long stnetim sindaun biong yumi pastaim. Bihain o nait mipela painim mani. Wanem kain wok man em i save stnetim sindaun biong yumi? Olgeta kain kain wok. Maski yu wok long karim baket o katim gras o plis, kuskus, nes, na dokta, em yu wok long helpirn kantni na provins. Maski les. Wok tasol. Meichior Sofi, Passam/Wewak.

Poto an tap i soim lain men i insait long ol wok biiong nupela SARA GA KOMYUNI TI SENTA long siks mail long Port Moresby, i no longwe long pies balus. Siti Kaunsil bilong Port Moresby yet i bin gipim K9000 long dispeja ssenta. Na 100 famili wan wan i bin givim ten kina ten kina. Katolik Sios I ranim dispeia senta. ft1the Brata Desmond, M.S.C. em I hetman bilong wok wan taim Brata Pita bilong Mt. Hagen, em I bilong ol SA TO Brata. Na Sista Balbina Bubu bilong Hoskins, em wanpe ia OLSH Sista I olsem mama bilong senta. Dispela senta hal i gat klinik long en, na kiap bilong ol men i ken skul long samap. I gat wanpela senta tu long ol dropaut we ol i ken groim olkain samting long gaden na salim long maket. Poto antap I soim nupela McNally Helt Senta, em Apex Klap bilong Boroko long Port Moresby i bin wok im long ol pipel bilong pies Kuniva. Long narapela poto kirap long lephan yumi lukim Mista Robin Safitoa Seketeri bilong Helt, Mista Warnick Richmond presi den bilong olgeta Apex Klap insait long PNG, Sir Paul Lapun Minista bilong Helt, na Mista Pius Bonjui presi den bilong Boroko Apex Klap long taim oil opim nupe la heit senta. Poto an tap i soim man i holim bikmaus bthrng toktok, em Mista Sila Saraga. Em i papa bilonggraun we dispela komyuniti senta I stap na olsem em i kisim nem bilong em SARA GA. Bihain long em na namel long poto, em Mista B. Babali, kaunsila bilong dispela hap biiong Port Moresby. Long lephan tru bilong poto em wan pela man yu bin hanim planti taim long NBC redio, em Sevese Morea. Sir Paul i bin givim tok tenkyu McNally long wanem em i bin givim nating olgeta timba bilong wokim senta. Na Mista Neil Mearnes em i bin yusim ol trak bilong em biong karim oi samting I go long Kuriva. Na tu em I tenkim Mista Ian Patterson long bosim olgeta wok. Olge ta dispela man na planti arapela memba i bin wok nating, inogatpe igolongol. Sir Paul i tok em i gutpela eksampel long bningim wok helt na wok marasin I kam kamap klostu long ol pipel biong ples. Em i tok dispela kain iiklik helt senta em i mekim klostu olgeta bikpeia wok helt long. kantni. WANTOK Sanere, 2 Epnil 1977 Pes 5

AIR N!U6IN B707 B707 F27 F27 : INTER MONDAY TUESDAY WEDNESDAY T FLT DEP STAGE ARR FLT DEP STAGE ARR FLT DEP STAGE ARR FLT DE PX4 0700 SYDBNE 0825 PX4050930 PX406 1320 POMBNE 1220 BNEPOM 1610 PX4 0920 BNEPOM 1210 PX7 1310 POMMNL 1605 As required PX8 1800 MNLPOM 0100 PX9 1730 POMHKG 2150 rue PX1O 2300 HKGPOM 0730 PX3 0930 PX3 1320 POMRNE 1220 BNESVD 1440 WED OF 25 0730 SYDBNE 0850 OF 25 0930 SYDPOM 1320 OF 26 1430 POMSNE 1715 OF 25 1005 BNE POM 1305 OF 26 1820 BNESYD 1940 OF 6 1430 POMSYD 1805 PX2 06 PXI1 11 Px17 0630 POMCNS 0850 PX17 0930 POMCNS 1150 PX17 1415 POMCNS 1635 PX16 07 px1s 0950 CNSPOM 1210 PX16 1320 CNSPOM 1540 FJ5O1 0630 HIRPOM 0900 PX19 0740 PX19 0845 PX19 1000 PX19 1130 PX18 1145 PX18 1340 PX18 1455 LAEMAG 0825 MAGWWK 0940 WWKVAI 1050 VAIDJJ 1045 DJJVAI 1300 VAIWWK 1435 WWKMAG 1550 PX18 1610 MAGLAE 1655 PX21 1000 PX21 1400 POMKIE 1300 KIEHIR 1650 PX2O 06 PX2O 07 DO Px119 0615 KVGRAB 0700 PX166 0730 POMLAE 0840 PX125 0615,WWKPOM 0830 PX1O2 11 PX119 0730 RABKIE 0850 PX166 0900 LAERAB 1050 PX154 0940 POMHGU 1115 PX111 13 px107 0910 KIEPOM 1200 PX154 1135 IIGUGKA 1205 PX114 15 PX167 1120 RABLAE 1310 px108 1330 POMKIE 1630 PX143 1225 GKAHGU 1255 PX114 16 PX167 1340 LAEMAG 1425 PX143 1315 HGUPOM 1450 PX114 17 PX167 1445 MAGWWK 1540 F27 PX115 0730 WWKMAG 0825 PX1O6 0800 POMRAB 1015 PX1O1 0600 RABPOM 0815 PX1O5 05 PX115 0845 MAGLAE 0930 PX1O6 1040 RABKVG 1125 PX16O 0845 POMMAG 1020 PX1O5 07 PX115 1000 LAERAB 1150 PX1O5 1145 KVGRAB 1230 PX16O 1040 MAGMAS 1150 PX192 10 PX115 1220 RABBUA 1315 PX1O5 130 RABPOM 1525 PX16O 1210 MASKVG 1320 PX193 11 PX115 1335 BUAKIE 1410 PX16O 1340 KVGRAB 1425 PX154 12 px110 1430 KIERAB 1550 PX154 14 PX161 1620 RABKVG 1705 PX175 15 PX161 1725 KVGMAS 1835 PX175 16 PX161 1855 MASMAG 2005 PX161 2025 MAGPOM Z200 PX1O2 0645 px101 0930 POMRAB RABPOM 0900 1145 F27 PX1O4 1330 POMRAB 1545 PX155 0700 HGU.POM 0835 * PX131 0715 LAEPOM 0820 PX172 07 PX132 1000 POMLAE 1110 PX192 0900 POMPNG 0935 PX153 08 PX133 1140 LAEPOM 1245 PX193 1000 PNGPOM 1035 pxio8 10

AS TiNGTING BILONG PIPAL PROGRES PATI KISIM SAVE EDUKESEN 1 Praimeni skul 01 j mas putim long olgeta hap long dis pela kantni we ol pikinini i mas kisim save long en. 2 Strongim wok bilong Vokesenel Skul na Teknikal SkU1, bai ol i kirapim planti moa. 3 Pati bai strong long ol i wolcim planti moa Boding Hai SkU! long hap long bus. 4 01 man biong lotu ol i mas givim ol taim long skulim 01 pikinini long ol skul long wok na bilip bilong wan wan misin. HELT 1 Pati bai lukim olsem ol i kirapim Haus Marasin Et Pos long ol hap we i isi long ol pipal long kisim halvim long en. 2 Kamapim wok long lukautim laip biong man o Health Care na Health Education long ol skul. 3 Givim halivim moa long ol wokman biong helt em ol i save go raun long ol pies long givim halivim i go long ol pipal, long ol hap em ol i nidim dispe1a kain sevis. GRAUN NA WOK KAMAP LONG PLES RURAL DIVELOPMEN Pipal Progres Pati i luksave long bikpela samting long graun olsem i nambawan long wan wan man long dispela kantri, na gutpela sindaun na gohet bilong ol pipal na kantri, i stap long graun. 01 ml o polisi long graun i mas onarim pasin bilong tumbuna long holim graun. 1 bai wok long kirapim kwiktaim wok long Nesanal Rot Sistem, long bungim wantaim ol bikpela taun long wan wan provins. 2 givim gutpela sevis long wara i go long pies 3 bai lukirn olsem benk wokim isi ol rot biong kisim dinau maul sapos ol pipal long pies i Iaik dinau. 4 halivim wok long oil palm long kamap long nupeia hap 5 halivim wok bilong Icofi bai kamap bikpeia 6 kirapim wok 1cig planim mis bai yumi gat rais bilong, yumiyet 7 halivim wok long kisirn pis, long so!wara na long niva. 8 wokim bikpeia wok long lukaütim bulmakau 9 lukim olsern wo long lukautim kakaruk paul i kamap bikpela. WE LONG GO NABAUT TRANSPOT i kiraiim non biong ol likli.k sip 2 haniap long wok long kirapim Nesanal Rot Sistem 3 wokim bikpeia oigeta wok biong nesanai airlain HAUS SLIP NA WOK LONG KIRAPIM TAUN 1 givim moa wok long pipal longtaun 2 gutpela plan long wokim haus slip oi i laikim long ol geta taun MANI BILONG PAPUA NEW GUINEA 1 polisi long mani bai i stap stret long dispela kantni olsem bai olgeta man i ken kisim gutpeia sindaun long mani biong en. 2 lukaut gut long longpela wok progrem biong gayman, long yusim mani bihainim ol wok em ol i mak im mani long en. 3 wan wan man i kisim map mani i mas givim liklik math o takis long mani biong en, OL SAMTING I SlAP LONG GRAUN 1 stnongim wok long painim wel, gas na arapeia ston samting i stap long graun 2 lukautim gut iait bilong ol pipal em ol i papa long graun we ol dispela samting i stap long en WANTOK Sanere, 2 Epnil 1977 Pes 7 DISPELA EMI OLGETA AS TINGTING OL MEMBA BILONG PIPAL PATI I BIN PROGRES TOK ORAIT 1 strongim na helpim ol wok bisnis em oi i wok long kirapim Papua Niugini 2 bilip long gutpela polisi long pe long ol samting ol i LONG EN salim na balm long dispela kantni LONG BIKPELA KIB JI G BILONGOL LONG LAE WOK BUNG BILONG BISNIS NA WOKMAN 1 oigeta wokman i mas kisim gutpeia pe na hap ol i wok long en na ol samting long mekim wok bi1oig ol bai gutpeia tu. WOKBILONGGAVMAN Namba wan pawa tnt bilong Palamen i mas kam long ol pipei, na em i mas wok bihainim!aik: biong dispela. kantni na pipal. LONG NIALL.... 1 putim planti long ol wok biong gavrnan insait long wan wan provins. KOMVUNITI 2 strongim ol man em ol i save kisim bikpela pe, na ol i mas wok long as pies wantaim ol pipel longbus SENTA, WOK BISNIS WOK BILONG OL MERI, OL YANGPELA MANMERI LONG 1 wok bilong ol men long laip na ol wok long kirapim dispela kantri, em i bikpela tru, na oi i mas iukim 11. I CEBmI I rn.i1em. isi olsem, rot ol i bihain long putim ol men long oi wok, ol i mas lukiuk gut long en bai i no ken bagarpim blip na sindaun wantaim long ol pasin biong turn *1 9 7 7 buna long wanem hap ol i stap long en. 2 helpim ol long mekim ol yangpeia pipal ion stap na wok long ples. TOKTOK REDIO Pati I tingting tumas long dispeia rot long bairn tok na putim kamap long redio long tok gris long ol pipal long baim wanem kain samting bilong bisnis em i bairn rnani long putim kamap dispe!a tok long redio. Pati i ting, dis pela kain progrem i no map yet long putim kamap long dispela tairn. WOK WANTAIM ARAPELA KANTRI 1 kirapim rnoa na stnongirn wok wantairn long Saut Pasifik Fonam, na Asosiesen bilong ol kantri long Saut East Asia. 2 kirapim gutpela wok btzng wantairn Indonesia i stp

:4 SUSU MAMAS em wan 01 Susu Mamas i gat mi Nau ol i stap long Lae na pela lam men biong olgeta ting biong ol long olgeta Rabaul na Port Monesby kain skin i bilip long ol *mun. Na long ol bikpela na i stat long Gonoka. men i mas givim susu bi taun ol i gat wanpela Sapos ol i stap, bai dispela long ol yet long pikinini mama i save givim gutpela bikpela poto long tupela biong ol. Na tu ol i save skul long telipon, sapos mama i givim susu long p1 helpim ol nupela mama wanpela mama i gat wari o kinini bai hangamap I stap. long kamapim gut pikinini trabel long pikinini biong Bai yu ken lukim long bilqigo1. em. * taun. WANTOK Sarere, 2 Epnil 1977 Pes 8

PIPAL PROGRES PAT! I GAT POLISI 0 PLATFOM BILONG EN 01 memba yet i bin wokim na tok orait long en EM HIA TOK I GO PAS LONG POLISI Pipat Progres Pati i sanap long strongpela gutpela na go het gavman strongpela tlngting bulong en long kirapum wok long dispela kantri bal kamap..strong, na wok helpim em yet, bal ol pipel I stap isi, go het long of wok bilong ol na bai of I mekim gut we long sindaun bilong wan wan man o famiti bilong of. Pipaf Progres Pati bai kirapim of wok long go het long of ruf 0 pofisi bilong graun, ol wok long of. hap arasait long taun,. long skuf na heft. Papua Niugini I gat of kain kain samting long mekim wok. Vumi gat pipef, i gat of as pies fang kirapim wok long en, i gat rait long wokim wanem samting yumi laik. Vumi gat strongpela tingting long go het. Pipaf Progres Pati bai wok long *bungim wàntaim ol dispela samting bambal kantri bilong yumi kamap wanpelastrongpefa lida Long hap bilog yumi na tu long arapela hap long wol...... Pati i amamas fong painim wok bung wantaim long ol pipel bilong yumi long dispefa wok bilong em. Pati i amamas tu long tok save long Papua Niugini olsem em wanpela kantri, na wok long kirapim pies bai imas kirap wankain long olge ta hap long dispefa kantri. Pipaf Progres Pati bai traim long lukautim gut of pasin tumbuna na em i bikpela moa long sindaun bilong pipal long pies, tu bai luk save Long 01 nupeta tingting bai tupela i ken wok olsem wanem, long kirapim it amamas long bihain.taim.. Pipal Progres Pati i luk save long of resis na hat wok bai karnap bihain Pati I amamas Long of gutpela samting na go het bai kamap long bihaintaim, na em bai wok hat long kisim. Pati bai givim strongpela bung wantaim long of gavman fida bil.ong dispefa kantri. Long kisim dispela, fati bai faikim tru wok bungwantaim bifong of pipel.. Kain sindaun bilong dispela kantri long bihaintaim, i stap long han bilong of pipel yet long dispela kantri. Bambal i tap long strongpela tingting long bung wantaim, na gutpela tingting long fukirn olsem yumi olgeta i mas wok fang go het wantaim... Namba wan tingting bilong dispela Pati em long mekim bikeia wok moa, bai yumi bikpefa móa, na bai of pipel i get moa.... I SANAP ANTAP LONG TRIPELAPOS Bilip long strong bilong God Wok long helpim Rispek I go long kantri olgeta man SAPOS YU GIVIM VOT LONG PPP. EM I MIN YU LAIKIM STRETPELA PASIN PASIN WANBEL KANTRI I GO HET KANTRI I SANAP STRONG WANTOK Sarere, 2 Epril 1977 Pes 11

OL PAPUA NIUGINI HELPIM OL BLAKMAN BILONG AUSTRALIA :; Long Desemba yet wanpela bikpela raunwin I bin ba ganapim olgeta haus samtzng bilong ol 650 blakskzn bi longaustralia ol I stap long Monnington Allan. Pasto bilong dispela allan em Pasto ha Amini, em brata tru bilong Mista Brian A mini em dairekta bilong Ofis bi long Infomesen o Tok Save long Port Moresby. Pasto Amini em I namba wan misineni bilong YunaitetSios bi long Papua Niugini I bin goaut long narapela kantni. Taim dispela raim nogut I painim ol blakskin bilong Monnington Allan, Pasto Amini I binnaitim wanpela pas i kam long Yunaitet Sios long Pont Moresby na I askirn sapos sampela savëman map long kam helpim ol. Long wanem ol tanangu pipel ol i stap long haus sel tasol. Orait, tupela kamdaman na man I save gut long wokim haus I bin lusim Papua Niugini na go helpim ol. Nem bi long tupeia: Kulu Kilalema em i stap raithan long po to na Nava Auneka. ATING VU SAVE k I Long Mikronesia em ol ailan I wansolwara long not biong Papua Niugini ol i gat nupela we na aidia biong mekim planti mani long kopra bilong ol. 01 i wokim wanpela kain kopra kek na salim i go long sam pela kantri biong Yurop, we ol fama i save yusim olsem gutpela kaikai tru biong ol bulmakau na pik. Na ol Mikronesia long pies biong ol tu nau I kirap yusim dispela kain kopra kek biong groim haniap na gut tru ol bulmakau na pik na kakaruk long fam gi long ol. Olsem ol i no mas baim ollcain spesel kaikai biong ol katz long ol ausait kantri. Na bilong wanem yumi no ken mekim wan Icain long PNG??? ATING VU SAVE It Sapos yu laik raun long ol pies i no gat rot, maski, em ± samting nating wantaim Yamaha Trail DT motobaik. I gatkain kain: sampela i no hevi na map long ol men. Na sampela gen ± gat Inasel tru na map long man i save spid. Maski yu laik go long wanpela pies, Yamaha map bningim yu i go. I no gat planti tin pis insait long Papua Niugini nau bikos ol Japan i no bin hukim planti pis long dispela yia. Kiostu olgeta tin pis mipela i save bairn, i kam long Japan tasol. Minista biong Tret, em Sir Maoni Kiki, i tok nau mipela I rnas bthainim dis pela tingting long i no ken hangamap long wanpeia kantri tasol long bairn kaikai o samting olsern. Mobeta yumi wok bisnis wantairn pianti kantni na bai sapos wanpela kantri i sot long wanpela samting, orait, yurni ken kisirn long narapela kantri. Nau I gat sarnpela arapeia kantri 1 resis wantaim Japan long salirn ol tin pis i karn long Papua Niugini. Tin pis em bikpela kaikai tru biong ol Papua Niugini. WANTOK Sanene, 2 Epnil 1977 Pes 12

STORI BILONG TUMBUNA muruk na kakaruk tupela i birua 1 Bipo taim dispela tupe Ia enimal i mekim pren gut long. tupqla yet na I stap long pies. 01 I stap na wanpea taim. Muruk i tokim pren bilong em kakaruk long tupela i mas go long bus na katim diwai bilong mekim kanu. Long nait tupela i tok tok na kakaruk i yes long muruk. Tulait long mon ingtaim nau na taim bilong go long bus na kakaruk i les gen long i go. Muruk wan i go long bus na katim bikpela diwai i go daun bi long mekim kanu. I go apinun na em i kam bek long ptes, na long nait em i askim kakaruk long i go na tupela i pulim diwai i kam long pies na sapim kanu. IYAeI :k A Long nait kakaruk i tok yes na tulait em i les gen olsem pastaim, na muruk wan yet i go pulim diwai i kam long pies. Em i sapim pinis na i kamap kanu nail na em i askim pren bi long em kakaruk gen long go long kisim ol liklik diwai bilong saman. Em tu kakaruk i les. Orait, em wanpela i go kisim diwai na sel bilong kanu I kam long pies na pasim long kanu. Kanu i redi nau na muruk i pulim i go daun long solwara. Nau tupela i kalap i go antap long em. Muruk i sindaun bihain long stia na kakaruk i sindaun long fran. Tupela i set i go long Karkar Ailan, na namel.,.,. G ::. :., IIi NAMBAWA N KAIKAI. itaim BRET NABISKIT 059P1336 nau win i kam bloirn kangal long as bilong em na oi i singsing na muruk i lukim em I no gat. So em i askim pren kakaruk bilong em na pren I givim wanpe Ia long em. Muruk I kisim na i laik planim, tasol em i abrus na subim i go olgeta long hul pekpek bilong em. Em i tanim lukiuk na kangal i no sanap, na em i askim pren bilong em kakaruk gen long wanpela. Kakaruk i tok: 0 son mi givim pi nis long yu. Na muruk i tok, son mi planim tasol i no sanap olsem bilong yu. Em nau muruk I stat long kros nau. Em i tokim kakaruk: Vu les paul yu. Yu no helpim ml long wbkim dispela kanu. Vu raun skrapim pekpek arere long pies i stap na mi wan I wokim. Bai ml brukim as bilong kanu nau. Na kaka ruk I tok: Pren em i samting bilong yu. Sapos yu laik brukim em I orait tasol. Dispela i mekim muruk I belhat tru, na nau em i kirapim lek bilongem I go antap I kam daun na bruk im as bilong kanu na wara I kamap na pulap long kanu na kanu i go daun lon g solwara. Tarangu muruk i no map flai na swim. long solwara. Na kakaruk i kirap flai i go pinis long Karkar. Muruk i swim i stap na wanpela trausel i kam na em i askim em long kisim em. Na trausel i tôkim em i go antap longbaksait bi long em. Em i karim em na spit nogut i go. Na muruk i pret na pekpekim baksait bilong trausel. Pekpek bilong em i sut nabaut i kam daun olsem tauka i sutim spet bilong em. Na em i tokim trausel na em i karim em isi i go long Karkar, bringim em antap stret long wesan. Na muruk i kalap i go daun na i tanim trausel na pasim lek han bilong em. Wantu em i ran go antap long pies tokim ol man i kam na karim I go antap long pies. 01 I putim trausel i stap na ol i go long gaden na wanpela rat i kam na katim rop bilong en na em i ranawe i go bek gen long solwara. Em long dispela taim na nau tupela ya muruk wantaim kakaruk I birua long kanu na wanpela i ranawe i go i stap long bus na wanpela i stap long pies. Em tas Ruth Aresop, Josephstal/Madang. ATING VU SAVE Moa olsem wan hap bi long olgeta pipel I stap long graun ol I stap long 4 pela kantri. Em hia: India, Saina, Amerika, Rasia. Narapela hap bilong olgeta pipel i stap long 160 arape la kantni. Long ol kantn Barbados, Englan, Austria, na Malta long dispela yia namba biong pipel indai I skel wantaim ol nupela pikinini i karnap. Em I mm namba biong ol pipe! long ol dis pela kantri i no go antap liklik nau. Em i pas I stap. Kuwait, wanpela kantri long Arabia we ol I gat planti mani rnoa na planti we!, i win tru long kamap im nupela pikinini. Long dispela yia i gat 6pela nu pela pikinini I kamap long olgeta wan handet wan handet rnanrneni. WANTOK Sarene, 2 Epnil 1977 Pes 13

p 0 *1 0 *0 0 / 0 / *I L %% " %*% vivu e :. :...,, Iispela spes Yunaitet Pati a bairn.,. * MIPELA I LES PINIS : LONG OL GIAMAN NA HAMBAK. a:.,i. JAf f 4 f *** ; SENISIM.., "j * ******** * a Ti GAVMAN.: t,. *0 *0 0 0 0 0 l0i p., :. * p *PUTI..M *NUPtA GAVMAN., :MIPELA BAI VOT LONG : r i ** k IT. *.,, *,I I ** * PAT1 I, Jr Pati bhong :yumi long pies. Pati biong tok stret i_ * 10k orait long dispela tok save i kam long Sir Tei Abal, CBE., P.O. Box 3534, P9nt Morsby.. T i_,r,,,,jrjr#r,rjrjr7, ****** I %% t I L A h #I f J f F Al,, WANTOK arere, 2 Epril 1977 Pes 14,

F27 F27 F27 F27 ia1i i Uflb LAtPUM U2U PX1O7 0600 KIEPOM 0850 PX134 0600 POMLAE 0710 PX168 063 PX19O 0845 POMOAU 1010 PX192 1020 POMPNG 1055 PX135 1725 LAEPOM 1830 PX168 081 PX191 1040 DAUPOM 1205 PX193 1115 PNGPOM 1150 PX163 103 PX15O 1310 PX151 1450 PX12O 1645 POMGKA GKAPOM POMMAG 1430 1610 1820 PX124 1345 POMWWK 1605 PX125 1630 WWKPOM 1850 PX162 0630 POMLAE 0740 PX162 0810 LAEHKN 0925 PX162 0945 HKNRAB 1035 PX163 1100 RABHKN 1150 PX163 12.10 HKNLAE 1325 PX141 0625 MAGGKA 065S PX14I 0715 GKAHGU 0745 PX142 0805 HGUGKA 0835 PX142 0855 GKALAE 0935 PX142 1000 LAEPOM 1105 PX192 1135 POMPNG 1210 PX193 1230 PNGPOM 1305 PX132 1345 POMLAE 1455 PX133 1520 LAEPOM 1625 PX122 1645 POMLAE 1755 PX122 1815 LAEMAG 1900 PX12O 1230 PX121 1425 POMMAG MAGPOM 1405 1600 PX143 0625 MAGGKA 0655 PX143 0715 GKAPOM 0835 PX1O8 0910 POMKIE 1210 PX112 1240 KIEBUA 1315 PX112 1335 BUARAB 1430 PX131 0715 LAEPOM 0820 PX158 0915 POMHGU 1050 PX158 1110 HGUGKA 1140 PX158 1200 GKAMAG 1230 PX158 1300 MAGMAS 1410 PX171 1045 MAGLAE 1130 PX172 1200 LAEGKA 1240 PX173 1300 GKAIAE 1340 PX173 1410 LAEPOM 1515 PX134 1645 POMLAE 1755 PXI51 0710 GKAPOM 0830 PX194 0910 POMGUR 1015 PX195 1035 GURPOM 1140 PX124 1230 POMWWK 1450 PX157 0530 MASMAG 0640 PX164 1130 LAEHKN 1245 PX164 1305 HKNRAB 1355 PX164 1415 RABKVG 1500 PX15O 0705 POMGKA 0825 PX117 0845 GKALAE 0925 PX117 0955 LAERAB 1145 PX117 1205 RABK1E 1325 PX1O7 1350 KIEPOM 1640 PX136 1710 POMLAE 1820 PX163 9X135 114 133 PX132 111 PX133 125 PX15O 143 PX151 162 PX127 065 PX127 081 PX12O 113 PX131 083 PX156 110 PX156 130 PX143 135 PX143 144 PX136 165 F27 PX152 oi; POMGKA 1105 PX153 1130 GKAPOM 1250 PX194 0800 POMGUR 0935 PX195 1005 GURPOM 1140 PX1O2 0700 POMRAB 0915 PX1O9 0945 RABLAE 1135 PX1O1 113 PX100 143 PX156 1335 POMHGU 1510 F?7 PX165 0630 RABLAE 0820 PX165 0850 LAEGKA 0930 PX165 0950 GKAHGU 1030 PX155 1050 HGUPOM 1225 DC3 SCHEDULED FR MONDAY TUESDAY Brisbane WEDNESDAY T DC3 FREIGHTER DC3 FREIGHTER Cairns DC3 FREIGHTER DC3 PX2000 0630 POMLAE 0755 PX2004 0630 POMLAE 0755 PX2007 Djajapura 0630 KIEPOM 1030 PX2009 09 PX2002 1130 POMGKA 1320 PX2006 1130 POMKIE 1530 PX2008 Honiara 1130 POMLAE 1255 PX3080 14 PX2008 Hongkorig 1345 LAEMAG 1450 PX2O1O 06 PX2O1O Kaoshima 1100 POMLAE 1225 PX2012 11 Manila Sydney ABREVIATIONS Domestic BUA Gurney GUR Kieta Buka KIE Madang MAG DAU Hoskins HKN Lae LAE Manus Island MAS GKA Kavieng KVG Louisa LSA Mt. Hagen HGU

Dispela spes Pangu Pati I bairn Tok orait long dispe!a tok save i kam long Wingkeo Williong, Box 623, Port Moresby WANTOK Sarere, 2 Epnil 1977 Pesl6

Pasin bilong ranim ol miting OL OFISA, BILONG MITING Sapos wanpela memba i brukim rul o lo bilong mi ting, bai siaman I soim rul bilong miting, na tokim em long sindaun na no ken mekimnois. Sapos memba i bikhet, bambai siaman map long salim em i go ausait. Sapos planti nois i kamap yet, na ol pipel i no laik harim tok, bai siaman i ken pasim miting. Siaman i bosman bilong miting. 01 manmeri i stap long miting i mas harim tok bilong siaman. Tasol em i no ken bihainim laik bilong en yet. Em i mas bihainim lo bilong miting na wokim stret wok bilong en. Sapos ol memba i pilim siaman i no wok stret, ol i ken askim em long tok save long ol as bilong tok tok o oda bilong em. Sa pos ol i ting as tingting i no trupela, map ol i ken vot long painimaut siaman istret o nogat. Sapos plan ti pipel i bot, i no laikim wok bilong siaman, 01 i ken vot na rausimem. SEKETERI 0 KUSKUS Ia toktok. Miting i ken rniting insait long buk. Em makim wanpela man long i mas raitim tu olgeta pas I gutpela sapos wanpela dispela wok. Man i mekirn bilong dispela grup. man i raitim daun stori bi dispela wok long olgeta mosen ol i vot seketeri. ol i kolim Kuskus long miting, na olgeta bik pela tok na aidia ol memba Pasin bilong makim seke i bin autim. Dispela stori ten i wankain olsem yumi bilong miting ol i kolirn minit, Wanpela man i mas rait im stotri bilong miting, long wanem yumi no laik lusim tingting long sampe bin mekim long votim sia man. Vu mas makim man i save wok strong. Wok bi long em bilong tokim olge ta pipel long miting barn bai I kamap. Em i mas raitim daun stori bilong I rnas raitim trupela stori bilong mi ting; maski sapos em i no laikim toktok bilong mi ting, o bilong sampela man. TRESARA 0 MAN I LUKAUTIM MANI Kibung et I mas makim narapela man bilong uk autim mani, bai grup I kisim. Wok bilong lukaut im mani bilong arapela pipel I hat. wok tru, na: sapos man i no mekim stretpela wok long lukaut im mani, bambai i ken gat planti trabel. Tresara em i mas wan pela man i ken tok save long ol memba, wanem.taim em map long kisirn mani long wan wan grup memba. Tresara i mas raitim stret pela stori bilong mani. 01 sem yurni map save long hamas mani grup I gat, na hamas mani grup i lusim pin is long bairn ol samting. Man i save stil em i no ken holim wok tresera.. Po.to.60 fl o1. mctn borig Smbu. i palt t&a, {. no 9WJ?UZn. Em bib rig ncza ta.sol 1 rio biborig bipo. H..La. oa? wofa Long bangiin ol.pman. WANTOK Sarene, 2 Epril 1977 Pes 17

lait r iipeia hepi long T" SS lukim yu, Fantom. iiong wanem Lapun fama i bin painim rtasol em i tók tru. TUpeIe ya wantaim Vupela i saveiong tupelaj1 stilim daimon. tra olo na NikL.. Glasman tu? glasmai a? Em I bin.tokim mipelainobui4 1esa, tupela man nogu tasol Nanpela i blak,wanpela Mi no save tru yet Wanpela Iiklik men tasol Ta1otyupeJa I, J?Em go pinj ipela i no map putirnt i tok im mi. Orait mis iukatbai hsvi long glasman. Em nau mi go painim. glasman i no mekii get paws. Mipelair Lwane.m samtingi tru. nogut long Iiklik save gut tru marlna pun,. MipeJ I pret long I 1Iasman. ril1.j s:ii::; Fantom i save go hariap olsem klaut i T Tru a? Vu traim bai vu Sapos em i spetim yu, vu pinistaim tru.. maswok wantairn em? M.obeta yumi rausim WANTOK Sarene, 2 Epril 1977 Pes 18

bojm YU YU WATAIM OL KANTRI BILONG AFRIKA I KISIM INDEPENDENS BILONG OL Pcto..Ln bibong 4ebp telctya.ru Long Sep.üa. Ha.ma4 yclngpelcl mctn gt bakmzve. nctp Long.sctpiin!za.na tade.? I no plctn.tl. Vingi. o anu. tza.pa ncjpeba 4a.mtLng, cpoo gc.t mavzl Long BAlM WANTOK Sapos yu laik kisirn WANTOK niuspepa i kam long yu stret olge ta wan wan wik bilong dispela yia, yu katim dispela tiket long sisis. na salim i kam wantaim K8.OO. NEM BILONG ADRES BILONG Salim sek 0 mani oda map long K8.OO wantaim dispela tiket i karn long: WANTOK BOX 1982 BOROKO Sapos yu bilong wanpela skul o misin o grup na yu laik kisirn rnoa olsem 10 pela WANTOK wan taim long olgeta wan wan wik, orait yu rait na askim mipela long spesel prais mipela i gat lông man i bairn planti WANTOK olsem. WANTOK Sarere, 2 Epril 1977 Pes 19

EMBULENS SOSAITI WINIM 100 YIA Long dispela yia Sen Johns Embulens Briget I winim 100 yia pinis. Of i bin stap long Englan long yia 1977 na wok bilong of em long sambai helpim ol pipel long taim birua o guria o paia 0 bikpela sik samting i painim ol. 01 bikpela taun i gat kain grup olsern, ol gat embuléns bilong ol stre t. 01 pipel i wok wantaim ol i wok nating, i no kisim pe. Long Port Moresby gat 35 ofisa na rnernba bilong dispela grup na ol i bin wokim wanpela kern long Goldie Riva Bareks bilong Ami. Nabaut long PNG i gat 300 moa mernba. Poto antap long lephan i soim Mista.Peter Fanning, presiden bilong Waigani Lains Kiap i givim wan pela sek inap long K1000 long han bilong siaman bilong Sen Johns Embulans Bri get, Brigadia Jeneral Ted Diro. Ale/cs poto i soirn sampe la embulens memba i help im wan pela man i bin bagarap long balus. Em i no bagarap tru; ol i soirn nating. Poto antap i soirn het man bilong ami, Brigadia Jeneral Ted Diro i lukirn ol em bulens woka na draiva. Man long lephan bilong poto em Komanda W. Na kin, na neks long em, Em Kern Komanda P. Nangore. Poto long lephan i givim eksampel bilong ol enbu lens memba i wokim wanpela bet long bus bilong karim sikman i kam arasait Published by Kevin Walcot, P.O. Box 1982, Boroko, from Wantok Publications Inc. office in Wewak. Printed by WLrui Press, Wewak.