Timor-Leste: Kooperasaun ho Sistema Direitus Umanus ONU nian Kompilasaun ba rekomendasaun sira husi mekanizmu direitus umanus ONU nian ba Timor-Leste
45 Foto iha pajina oin: Kadeira Timor-Leste nian iha Assembleia Jerál ONU nian (GA). GA adota Tratadu sira direitus umanus ne ebé lista iha livriñu ne'e. Foto hosi Armando Da Costa, Diretór ba Polítika no Dezenvolvimentu Jéneru, Sekretariadu Estadu nian ba Promosaun Igualdade UNMIT Seksaun Direitus Umanus no Justisa Tranzisional kolabora ho Governu Timor-Leste nian no Provedoria Direitus Umanus no Justisa Outobru 2012 122
Seluk-seluk Atu responde ba situasaun ba sira ne ebé vulneravel liu no ba sira ne ebé lakoi ka la konsege re-turnu, governu no ninia parseiru nasionál no internasionál sira tenke identifika no konsidera sira-nia nesesidade. Nu udar kestaun prioridade, no hein hela adosaun planu hodi uza rai ne ebé rezolve kestiona rai iha jeralmente, governu tenke oferese espasu ne ebé sufisiente ba uma mahon tranzisionál ba ema individual sira ne'e, no mós fornese kondisaun ba sira-nia re-integrasaun sósiu-ekonomiku Timor-Leste: Kooperasaun ho sistema direitus umanus ONU nian Kompilasaun ba rekomendasaun sira husi mekanizmu direitus umanus ONU nian ba Timor-Leste UNMIT Seksaun Direitus Umanus no Justisa Tranzisional kolabora ho Governu Timor-Leste nian no Provedoria Direitus Umanus no Justisa 121
OPAC14 83(e) 36 79.36(PA) 79.21 79.34 44(i) 44(ii) 44(iii) 44(iv) 120
Seluk-seluk Halo monitorizasaun atividade husi grupu arte marsiál sira Asegura katak bainhira la domina lian ofisial rua ne e ida, labele sai impedimentu ba ema ida atu goza kualkér direitus umanus Hametin Governu nia resposta ba insidente sira husi violénsia hasoru membru sira iha grupu relijiozu minoria sira Mantein ninia esforsu atu proteje vida umana husi konsepsaun to o mate natural Salva guarda instituisaun família nian no kazamentu nu udar uniaun entre mane ida ho feto ida, bazeia ba sira-nia konsentimentu livre Relasaun ho komunidade ne'ebe afetada tamba dezlokasaun, kontinua no hakle'an diálogu ho komunidade hodi harii kapasidade interna komunidade nian hodi responde no rezolve konflitu ho pás Hametin ho aumenta rekursu - ne ebé agora mak limitadu - hodi monitoriza kestaun re-turnu, atu karik rezolve sedu kestaun ne ebé bele mosu Hala o avaliasaun/asesmentu atu identifika iha komunidade area prioridade hodi suporta, haree ba nesesidade la ós de it ba re-turnu maibé mós ba komunidade ne ebé atu simu re-turnu sira. Aumenta programa ho alvu ba infraestrutura no servisu báziku ba komunidade ne ebé re-turnu fila ba, serbisu besik ho komunidade sira hodi responde ba sira-nia nesesidade no prioridade ne ebé sira identifika Lian Makloke Rekomendasaun kona-ba Revizaun Periódiku Universal (RPU) ba Estadu Timor- Leste iha 2011 husi Konsellu Direitus Umanus formula mekanizmu diseminasaun liu husi livriñu hanesan komponente ida husi diseminasaun ne ebé nakloke ba Timor oan hotu hodi bele hatene pontu importante sira husi rekomendasaun ne ebé presiza ta. Rekomendasaun hirak ne e nu udar asuntu ne ebé importante ba Estadu Timor- Leste, hahú husi entidade estadu iha nivel aas to o iha nivel komunidade, hodi garante ema hotu-hotu nia direitu no banati tuir prosesu hodi la viola prinsípiu ne ebé konsagra ona iha Konstituisaun RDTL nian. Atu atinje objetivu hirak ne e, tenke iha kontribuisaun ne ebé diak husi entidade hotu-hotu hodi garante Timor-Leste nia interese, ne ebé agora daudaun hato o liu husi diseminasaun ida ne e hodi fortifika prinsípiu Estadu Direitu Demokrátiku. Ho nune e, Ministériu Justisa enkoraja benefisiáriu hotu-hotu hodi bele fó apoiu ba prinsípiu Direitus Umanus iha Timor-Leste, tuir padraun legal ho efisiénsia no efikás hodi dezenvolve Timor-Leste ba futuru ne ebé diak nu udar povu no nasaun. Atu asegura katak ema dezlokadu interinu (IDPs) sira bele buka-fali moris, tenke toma atensaun individualizadu ba obstákulu partikularmente balun ne ebé mosu husi ka relasaun ho sira-nia dezlokasaun. Partikularmente, ida ne'e bele inklui kontinuasaun husi problema ba asesu no laiha seguransa, ka lakon material ka kapitál ne ebé nesesáriu atu ezerse sira-nia okupasaun 119 ii
Lian Makloke Uluk nanain, ha u hato o agradese wain ba AMAN MAROMAK, tanba ho NAI nia grasa maka ofisialmente iha loron 20 fulan Maiu tinan 2002, Timor-Leste restaura independensia ne ebé deklara iha 28 de Novembru 1975 ba mundu tomak. 11 Depois restorasaun independensia ne e, Timor oan sira hahu rekonstrusaun estadu. Iha prosesu rekonstrusaun ida ne e, lideransa Timor oan sira hatudu kompromisu hodi ta valor direitus umanus. Kompromisu ne e bele haree iha Konstituisaun RDTL nian no tratadu internasionál ne ebé Estadu Timor -Leste ratifika ona. Artigu 16 to o artigu 61 Konstituisaun nian mak regula direitu no dever sira sidadaun ida-idak nian. Estadu Timor-Leste mós asina no ratifika tratadu internasionál direitus umanus hitu. Livriñu ne ebé oras dadaun iha Ita-Boot sira-nia liman ne e tau hamutuk observasaun no rekomendasaun hosi orgaun direitus umanus ONU nian ba Estadu Timor-Leste dezde 2002. Rekomendasaun ne e iha objetivu atu promove direitus umanus no atu hadiak liu tan direitus umanus ne ebé hakerek iha tratadu internasionál no mós iha Konstituisaun Timor-Leste nian. Ha u hein katak livriñu ne e sei ajuda ajénsia Estadu, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) no mos sosiedade sivíl atu kompriende diak liu tan kona-ba importánsia kolaborasaun ho mekanizmu direitus umanus ONU nian. 83; OPSC34; OPAC17 OPSC14(a) Ha u mos fiar katak ajénsia Estadu, wainhira sira hatene didi ak kona-ba rekomendasaun hirak ne e, sira bele integra iha polítika no planu asaun anuál sira. PDHJ no sosiedade sivíl bele uza livriñu ne e hanesan mata dalan hodi fó asisténsia ba Governu atu ta rekomendasaun sira no mós dezenvolve politika monitorizasaun ba. 19(c) 69(a) Ba ita-nia atensaun no kolaborasaun, la haluha ami hato o obrigado wain. 69(b) iii 118
21. Seluk-seluk Komité ba Eliminasaun Diskriminasaun kontra Feto sira fó hanoin fila fali obrigasaun parte Estadu nian atu ta, ho sistemátikamente no kontinuidade, provizaun hotu husi Konvensaun nian, no haree preokupasaun no rekomendasaun sira ne ebé identifika ona iha observasaun final ida ne e ne ebé presiza parte Estadu ninia atensaun prioridade entre relatóriu agora no submisaun ba relatóriu periódiku tuir mai. Tanba ne e, Komité husu ba parte Estadu atu haree liu ba area sira ne ebé iha atividade sira no atu halo relatóriu ba asaun ne ebé foti ona no rezultadu sira ne ebé hetan iha relatóriu periódiku tuir mai. Komité husu ba parte Estadu atu haklaken observasaun final prezente sira ba ministériu relevante sira, ba Parlamentu no judisiáriu, atu asegura hotu observasaun sira nian Hola medida ne ebé los e própriu garante kompleta ba rekomendasaun sira, inklui liu husi haklaken rekomendasaun ba Membru Governu no no Parlamentu, atu fó konsiderasaun no foti asaun Fó informasaun kona-ba alokasaun orsamentu ba ba Protokolu Fo treinamentu kona-ba halibur dadus ba grupu sira profissional ne ebé relevante Lian Makloke La o hamutuk ho pás no seguransa, no mós dezenvolvimentu, direitus umanus mós konstitui pilár ida hosi pilár tolu Nasoins Unidas nian. Dezde estabelesimentu Organizasaun ne e nian iha tinan 1945, sistema elaboradu ida atu proteje no promove direitus umanus ba ema hotu, dezenvolve tiha ona no adota hosi Estadu Membru barak. Tinan barak molok Timor-Leste tama iha ONU iha tinan 2002, ninia povu envolve tiha ona iha luta ba direitus umanus no liberdade fundamentál. Dezde sai Estadu Membru ONU nian ida, Timor-Leste hatudu kompromisu boot atu tane-aas direitus umanus, liuhosi ratifika instrumentu direitus umanus barabarak no koopera hamutuk ho órgaun sira direitus umanus nian. Kbiit sistema direitus umanus internasionál nian ne e, to o ikus, situa iha ba direitus umanus iha terrenu. Livriñu ida-ne e, ne ebé prodúz hosi Seksaun Direitus Umanus no Justisa Tranzitória UNMIT nian, liuhosi konsulta ho Governu Timor-Leste, Provedoria ba Direitus Umanus no Justisa no sosiedade sivíl, halibur rekomendasaun sira hotu ne ebé hato o hosi órgaun sira direitus umanus nian ba Timor-Leste dezde restaurasaun independénsia nian. Ha u hein katak publikasaun ida-ne e sei tulun autoridade sira no sosiedade sivíl Timor-Leste nian atu harii metin liu tan susesu ne'ebé hetan to o agora hodi garante katak direitus umanus sidadaun ida-idak nian iha rai laran hetan protesaun. Sistema Nasoins Unidas nian kontinua iha kompromisu atu apoia povu Timor- Leste no sira-nia instituisaun sira iha esforsu importante ida-ne e. Kontinua no hametin foku ba desportu, jogu no atividade kultura ba labarik sira, inklui liu husi alokasaun rekursu ne ebé adekuadu no projeitu kooperasaun téknika Mantein no kria fatin halimar, kampu desportu-nian, sentru ba labarik no joven sira no fatin rekreiu sira seluk iha eskola no iha nivel komunidade ho partisipasaun foin-sa e sira nu'udar pesoal rekursu, no aumenta asesu ba biblioteka iha Timor-Leste laran Reprezentante Espesiál Sekretáriu-Jerál Interinu ba Timor-Leste no Xefe Misaun Integrada ONU nian iha Timor-Leste 117 iv
Índise Lian Makloke sira... ii Índise...... v Livriñu: objetivu no metodolojia 1 Introdusaun... 1 Objetivu husi livriñu 2 Konteúdu no estrutura vriñu... 2 Kapítulu 1: Mekanizmu sira direitus umanus ONU nian 4 83(d) 78.4 20, 46, 23; 84; 53 OPSC12(b); OPSC35; OPAC6; OPAC18 28 63 1. Órgaun no mekanizmu ne ebé bazeia ba Karta ONU... 4 i. Konsellu Direitus Umanus. 4 ii. Prosedura Espesiál... 4 iii. Revizaun Periódiku Universal... 7 2. Órgaun ne ebé hetan mandatu husi Tratadu ONU... 9 i. Relatóriu husi parte estadu nian... 10 ii. Keixa individual ka komunikasaun sira... 11 iii. Komentáriu jerál no rekomendasaun sira... 11 77.23-24 30 72(d) 46(c) Kapítulu 2: Timor-Leste: Kooperasaun ho sistema direitus 13 umanus ONU Tabela 1 - Ratifikasaun Instrumentu Prinsipál sira ba Direitus Umanus husi Timor-Leste... 13 Tabela 2 - Timor-Leste: Kooperasaun ho Órgaun Direitus Umanus ne ebé bazeia ba Karta ONU nian... 15 Tabela 3 - Timor-Leste: Kooperasaun ho Órgaun Direitus Umanus ne ebé hetan Mandatu husi Tratadu ONU nian... 16 78(b) 17 v 116
20. Diseminasaun ba informasaun Asegura lejizlasaun hotu-hotu, ezbosu lei, konvensaun internasionál, relatóriu ba tratadu sira no dokumentu legal sira seluk sei loke luan ba públiku, partikulár labarik sira, inan-aman, lider komunitáriu sira, organizasaun sosiedade sivíl no governu, ajénsia pelumenus iha lian Portugés no Tetun, no tenke iha servisu interpre iha lian rua ne e no mós lian rejionál sira seluk iha distritu, iha distritu hotu-hotu no iha eskritóriu Prokuradoria da Repúblika no Defensoria Publika Hasa e koñesimentu kona-ba efeitu husi kaben sedu, partikularmente iha komunidade ne ebé labarik feto sira kaben iha pratika lei kostumáriu nian, atu asegura katak sei la obriga labarik feto sira atu kaben sedu Hala o kampaña konxiensializaun públiku atu rezolve estigma ne ebé relasiona ho labarik sira ne ebé moris iha lurón Disemina liután matadalan nasionál kona-ba labarik sira ne ebé haketak no la-akompaña entre atór sira ne ebé envolve iha operasaun asisténsia-nian atu bele proteje labarik sira ne ebé iha risku separasaun ka sira ne ebé separadu ona husi sira-nia família Hasa e koñesimentu kona-ba lei kontra violénsia doméstika ba funsionáriu públiku sira no sosiedade nia leet no halo monitorizasaun ba ninia efikásia Habelar no publika liután CAVR relatóriu finál iha maneira ida asesivel atu nune e ema barak liu bele hetan asesu ba rezultadu sira. Bainhira uza programa radio atu permite ema barak liu rona rezultadu sira, bele hasa e tan impaktu husi servisu Komisaun nian Parte husi Relatóriu Anuál Prokuradór Jerál nian ba Parlamentu tenke haree liu-liu kona-ba progresu kazu sira ne ebé iha relasaun ho eventu fulan Abríl no Maiu 2006 Kapítulu 3: Rekomendasaun mekanizmu direitus umanus sira ba Timor-Leste 18 1. Ratifikasaun ba instrumentu internasionál sira... 19 2. Kuadru legal nasionál... 21 3. Kooperasaun ho mekanizmu direitus umanus ONU nian 29 4. Polítika sira... 31 5. Instituisaun sira. 35 5a. Instituisaun direitus umanus nasionál... 39 6. Justisa... 41 6a. Justisa tranzisionál... 49 7. Setór seguransa... 63 8. Igualdade/naun-diskriminasaun. 65 9. Violénsia/abuzu... 71 10. Protesaun labarik... 75 11. Pobreza/nivel moris adekuadu... 89 12. Saúde... 91 13. Edukasaun... 95 14. Rai... 99 15. Defisiensía... 101 16. Protesaun sosiál... 103 17. Tráfiku umanu... 103 18. Kooperasaun ho sosiedade sivíl.. 105 19. Asisténsia téknika internasionál... 109 20. Diseminasaun ba informasaun... 115 21. Seluk-seluk... 117 115 vi
Introdusaun Livriñu: objetivu no metodolojia Timor-Leste sai hanesan membru ONU iha loron 27, fulan Setembru, tinan 2002. Lakleur, Timor-Leste ratifika instrumentu direitus umanus ONU nian 81(a; f) no hahú kooperasaun ho mekanizmu direitus umanus oioin ONU nian. Livriñu ne e halibur rekomendasaun hotu-hotu ne ebé halo husi mekanizmu direitus umanus ba Timor-Leste to o agora, fulan Outubru, 59(g) tinan 2012. Mekanizmu sira ne e (ordena tuir kronolojia oin seluk): Relatóra Espesiál kona-ba pobreza estrema no direitus umanus 65(j); 67(d) (2011-2012) Konsellu Direitus Umanus hanesan parte Revizaun Periódiku 42(i) Universal (2011-2012) Grupu Traballu ba Dezaparesimentu Forsadu ka Involuntáriu sira (2011-2012) Reprezentante husi Sekretáriu Jerál ba Dezlokadu sira (2009) [1] 42(ii) Komité ba Eliminasaun kona-ba Diskriminasaun Hasoru Feto (2008-2009) 43 Komité ba Direitus Labarik (2007-2008) Komisaun Inkéritu Espesiál Independente Nasoins Unidas nian ba Timor-Leste (2006) [2] 89(a) [1] Reprezentante Sekretáriu-Jerál nian kona-ba direitus umanus ema dezlokadu hala o vizita servisu ba Timor-Leste liu husi konvite Reprezentante Espesiál Sekretáriu Jerál ba Timor-Leste. Tuir bai-bain, Prosedura Espesiál ba vizita nasaun ida liu husi konvite governu nasaun ne e. Governu Timor-Leste fó kooperasaun diak ba reprezentante durante nia vizita. [2.] Komisaun Inkéritu (COI) harii depois de pedidu inisiál husi Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEC) iha tempu ne ebá, ba Sekretáriu-Jerál ONU kona-ba Prosedura Espesiál hotu-hotu hodi vizita Timor-Leste hodi haree ba akontesimentu balu iha krize 2006. Pedidu ne e ikus mai troka ba konvite ba komisaun inkéritu espesiál independente. Rekomendasaun husi COI hatama iha livriñu ne'e tanba pedidu inisiál refere ba Prosedura Espesiál, ida hosi mekanizmu direitus umanus ONU nian. 15 114
Asistensia tekniku internasionál Buka asisténsia internasionál, inklui husi instituisaun forense iha rai liur, atu dezenvolve unidade forense ho perisia no kapasidade nesesáriu. Presiza mós simu asisténsia ba kapasidade DNA nian Kontinua buka asistansia teknika no kooperasaun husi WHO, UNICEF no organizasaun sira seluk ho perisia ne ebé relevante iha aréa saúde Kontiniua atu buka kooperasaun teknika ho, entre sira seluk, UNESCO, UNICEF no organizasaun naun-governamental sira hodi hadia setór edukasaun no sistema eskola nian Relasaun ho kestaun rai ho propriedade, governu, ho suporta husi komunidade internasionál, haforsa mekanizmu tradisionál kona-ba rezolusaun ba disputa hodi responde ba kazu hodi halo mediasaun iha nivel komunidade, hanesan ba segunda okupante Relasaun ho kestaun rai ho propriedade, governu, ho suporta husi komunidade internasionál, tenke fornese rekursu ne ebé adekuadu ba solusaun ne ebé própriu ba disputa ne ebé rekere solusaun formal Foti pasu hodi asegura responsabilizasaun ba krime ne ebé komete relasaun ho dezlokasaun, ho komunidade internasionál hodi suporta governu iha esforsu ida ne e hodi oferese rekursu no kapasidade ne ebé presiza ne ebé determina liu husi konsulta ho governu Atór internasionál oin-oin ne ebé kompetente kona-ba tópiku relevante sira presiza fó tan formasaun ba funsionáriu lokál sira kona-ba lei internasionál no krime ne ebé akontese iha tempu pasadu no tópiku sira ne ebé iha relasaun ho ne e. Presiza fó perísia nesesáriu ba sira, iha sira-nia lian rasik, no formasaun espesífika kona-ba tópiku oin-oin, inklui lei internasionál relevante Komisaun rekomenda katak, doadór sira tenke konsidera a favór pedidu atu suporta liu tan setór judisiál iha Timor-Leste, liu-liu, rekursu estra sira ne ebé presiza atu rezolve kazu sira ne ebé mosu husi krize 2006 113 Objetivu husi Livriñu ne e Livriñu ne e nia objetivu mak atu sai hanesan instrumentu ida ba atór oioin iha Timor-Leste ne ebé envolve iha area protesaun no promosaun ba direitus umanus: Prezidente Repúblika, Deputadu/a Parlamentu sira, Governu Timor-Leste, Judisiáriu, Provedoria ba Direitus Umanus no Justisa, Sosiedade Sivíl, Doadór sira, no Atór Dezenvolvimentu sira, entre sira seluk. Halibur rekomendasaun sira barak, halo husi mekanizmu direitus umanus ONU nian sai ba publikasaun ida de it, no fahe rekomendasaun ba grupu tuir kategoria espesífiku, livriñu ne e iha objetivu final atu fasilita rekomendasaun sira husi atór sira relevante, no kontinua kontribui ba hadi ak promosaun no protesaun direitus umanus iha Timor-Leste. Nune e mós livriñu ne e iha objetivu atu asiste atór oioin hodi tau matan ba progresu rekomendasaun sira, ne ebé bele ajuda halo reportajen tuir mai, liu-liu iha tratadu direitus umanus sira nia okos no ba Revizaun Periódiku Universal. Konteúdu no estrutura livriñu ne e Kapítulu 1 fó informasaun jerál kona-ba sistema direitus umanus ONU nian no funsionamentu ba mekanizmu prinsipál sira. Kapitula 2 lista tratadu direitus umanus sira ne ebé Timor-Leste ratifika ona no kooperasaun ne ebé Timor-Leste iha ho mekanizmu direitus umanus oioin. Kapítulu 3 livriñu ne e lista rekomendasaun sira hotu-hotu to o agora, fulan Agostu, tinan 2012, ne ebé halo husi mekanizmu direitus umanus ba Timor-Leste. Atu asiste ema ne ebé servisu ba ka interesadu iha area espesífiku ruma ne ebé mekanizmu sira tau matan bá, rekomendasaun sira husi mekanizmu oioin tau iha kategoria oioin. Bainhira rekomendasaun sira ne ebé iha liu kategoria ida, livriñu ne e esforsu hodi lista rekomendasaun sira hotu iha kategoria sira ne ebé iha. Kategoria sira mak hanesan tuir mai ne e: 2
1. Ratifikasaun instrumentu internasionál 11. Pobreza/nivel moris adekuadu sira 2. Kuadru legal nasionál 12. Saúde 3. Kooperasaun ho mekanizmu direitus 13. Edukasaun umanus ONU nian 4. Polítika sira 14. Rai OPSC12(c) 5. Instituisaun sira 15. Defisiensía 5a. Instituisaun nasionál direitus umanus 16. Protesaun sosiál OPSC32 6. Justisa 17. Tráfiku umanu 6a. Justisa tranzisionál 18. Kooperasaun ho sosiedade sivíl 7. Setór seguransa 19. Asisténsia téknika internasionál OPSC31 8. Igualdade/naun-diskriminasaun 20. Diseminasaun ba informasaun 9. Violénsia/abuzu 21. Seluk 72(e) 10. Protesaun labarik Bainhira kategoriza rekomendasaun sira, iha esforsu ba kategoria ida-idak, atu lista uluk liu rekomendasaun sira relasaun ho ratifikasaun ba instrumentu internasionál sira no kuadru legal nasionál, tuir fali rekomendasaun jerál, tuir ho rekomendasaun ba grupu espesífiku ida-idak (liu-liu feto, labarik no ema ho defisiensía) no rekomendasaun sira tuir asuntu espesífiku ida-idak. Atu fasilita ema lee na in, lia fuan xave kona-ba asuntu no/ka grupu espesífiku, hakerek ho letra bokar bainhira asuntu ne e foin dala uluk tama iha kategoria ne e. Kuandu órgaun balu hato o rekomendasaun ne ebé atu hanesan ba Timor- Leste ba asuntu espesífiku ida, tabela tau hamutuk rekomendasaun sira ne e. Dala ruma iha alterasaun uitoan ba testu rekomendasaun ida-idak. Favór nota katak testu orijinál rekomendasaun sira nian hosi mekanizmu diferente mak lian Inglés. Tradusaun ba rekomendasaun sira iha lian Tetun mak la ós tradusaun ofisíal. 22 48 54 19(d); OPSC6(b) 57(g) 3 112
Asistensia tekniku internasionál Kapítulu 1 Mekanizmu Direitus Umanus ONU nian Buka ajuda husi ajénsia no programa ONU, inklui UNICEF, atu haklaken provizaun Protokolu nian no dezenvolve atividade trainamentu sistematiku kona-ba asuntu relasionadu ho Protokolu Nafatin koopera ho ajénsia no programa ONU nian no mós organizasaun naun-governamentál ba dezenvolvimentu no ezekuta programa ho objetivu atu ta Protokolu Reforsa kooperasaun téknika rejional ho bilateral atu prevene, deteta no investiga ba hahalok ne ebé envolve fa'an, prostituisaun no pornografia labarik sira Buka asistensia teknika husi UNICEF ka organizasaun hirak seluk ne ebé relevante no koopera ho ONG sira kona-ba labarik sira moris iha luron Buka tulun hodi ajénsia sira no programa husi ONU inklui hamutuk ho UNICEF konaba halibur dadus Buka asisténsia husi komunidade internasionál atu bele ta medida sira ne ebé iha prátika, bele hametin feto sira nia asesu ba justisa Buka asisténsia internasionál ba kolesaun dadus no análize ba progresu feto sira-nia igualdade de facto Hametin liu tan kooperasaun ho ajénsia no programa espesializadu sira iha sistema Nasoins Unidas, inklui, Programa Dezenvolvimentu Nasoins Unidas (UNDP), Fundu Dezenvolvimentu Nasoins Unidas ba Feto sira (UN Women), Fundu Nasoins Unidas ba Labarik sira (UNICEF), Organizasaun Mundial Saúde (WHO), Eskritoriu Altu Komisáriu ba Direitus Umanus (OHCHR) no Divizaun Estatístiku no Divizaun ba Progresu Feto sira iha Departamentu Asuntu Ekonomia no Sosiál iha Sekretariadu Buka kooperasaun téknika ho, entre sira seluk-seluk, UNICEF no WHO atu asegura katak labarik sira ho defisiensia goza sira-nia direitu tomak 111 Pilár/fatuk riin ida husi pilár tolu ne ebé ONU iha mak direitus umanus, hamutuk ho pás no seguransa no mós dezenvolvimentu. Maske sistema ONU nian tomak mak atu halo avansa ba direitus umanus, mekanizmu direitus umanus ONU oioin eziste dezde dékada barak nia laran ho mandatu espesífiku proteje no promove direitus umanus iha mundu. Kapítulu ida ne e sei deskreve badak de it funsaun sira mekanizmu prinsipál direitus umanus nian, ne ebé bazeia ba 1) Karta ONU nian ka ba 2) tratadu direitus umanus ONU nian. 1. Órgaun no mekanizmu ne ebé bazeia ba Karta ONU Órgaun prinsipál ne ebé tau matan ba direitus umanus mak Konsellu Direitus Umanus. i. Konsellu Direitus Umanus harii iha tinan 2006 no troka Komisaun ba Direitus Umanus. Konsellu hanesan órgaun inter-governamentál ida, kompostu husi membru nasaun ONU nian 47 liu husi eleisaun. Konsellu ne e hasoru malu iha Jenebra, pelu-menus semana 10 tinan ida. Konsellu ne e halo diskusaun kona-ba situasaun direitus umanus nasaun sira Estadu Membru ONU nian, ko alia kona-ba situasaun espesiál ruma violasaun direitus umanus nian, adota rezolusaun sira no halo rekomendasaun sira, entre buat seluk tan. Konsellu Direitus Umanus servisu hamutuk Prosedura Espesiál sira no hala o Revizaun Periódiku Universal. ii. Prosedura Espesiál naran ne ebé fó-ba mekanizmu sira ne ebé harii husi Komisaun Direitus Umanus ne ebé Konsellu Direitus Umanus asume hodi resolve situasaun espesifika nasaun ruma nian (mandatu ba nasaun sira) ka asuntu direitus umanus (mandatu temátiku). Prosedura Espesiál sira ne e kompostu husi indivíduu-relator espesiál ka reprezentante, ka espesialista independente ka grupu traballu. 4
Sira hotu hanesan ema espesialista independente, ne ebé halo vizita ba nasaun sira, responde ba keixa individual, hala o estudu, fó konsellu konaba kooperasaun téknika iha nivel nasaun nian, no involve iha atividade ba promosaun jerál. Mandatu sira hotu ne e halo relatóriu kona-ba sira-nia atividade, konkluzaun nó rekomendasaun sira ba Konsellu Direitus Umanus. Prosedura espesiál sira simu informasaun espesífiku kona-ba violasaun direitus umanus no haruka apelu urjente ka karta ba governu sira hodi husu klarifikasaun. Iha tinan 2011, komunikasaun hamutuk 605 haruka ba governu Rekomendasaun# 78.1; 73 78.5; 78.42 73 sira iha nasaun 132. Porsentu hitu nulu resin rua (72%) husi komunikasaun sira ne e hanesan komunikasaun hamutuk husi na in rua ka tolu ne ebé ka er mandatu. Iha fulan Agostu, tinan 2012, iha mandatu temátiku 36 no mandatu 78.23-24; 78.42 89(c) 22 nasaun 12. Prosedura Espesiál Mandatu Temátiku 72 1 Uma adekuadu, hanesan komponente direitu ida ba nivel moris adekuadu, no ba direitu ba naun-diskriminasaun iha kontestu ne e 2 Axendénsia Afrikanu 78.18 77 3 Detensaun arbitráriu 4 Fa an labarik, prostituisaun labarik no pornografia labarik 79.33 75(d) 5 Direitu ba kultura 6 Promosaun ba orden internasionál ida ke demokrátiku no justu 7 Edukasaun 8 Obrigasaun direitus umanus ligadu ho goza ba ambiente seguru, moos, saudavel no sustentável 9 Dezaparesimentu forsadu ka involuntáriu sira 77.40-41 35; 36; OPSC18 10 Ezekusaun estra judisiál, sumáriu ka arbitráriu sira 11 Pobreza estremu no direitus umanus 12 Direitu ba ai han 44(c); 55(f) 13 Efeitu sira husi debe estranjeiru no buat seluk ne ebé ligadu ho obrigasaun finansiál internasionál estadu sira nian ba goza tomak ba direitus umanus, partikularmente direitu ekonómiku, sosiál no kulturál 5 110
19. Asistensia tekniku internasionál 14 Liberdade ba asembleia ne ebé hakmatek no asosiasaun 15 Direitu ba liberdade opiniaun no espresaun 16 Direitu ba relijiaun no fiar nian Kontinua halo kooperasaun ho ONU no organizasaun rejionál no internasionál sira seluk hodi dezenvolve kuadru institusionál no legál kona-ba promove no proteje direitus umanus Prezensa, ezemplu husi Gabinete Alta Komisaria Nasoins Unidas nian ba Direitus Umanus nesesáriu atu asiste no fó apoiu iha área direitus umanus, justisa tranzisionial no estadu de direitu Buka asisténsia téknika husi komunidade internasionál inklui ajénsia ONU no doadór internasionál sira ne ebá relevante, partikulár UNDP, hodi halo kapasi ba funsionáriu públiku sira, liu-liu pesoál ne ebé aplika lei, pesoál jurídiku no judisiáriu Ajénsia sira, hanesan komité Internasionál Cruz Vermella, Cruz Vermella Nasionál, UNICEF no seluk bele asiste iha prosesu liga ho labarik sira ne ebé lori ba Indonézia ho númeru boot Buka kooperasaun ho ajénsia ONU, hanesan ILO no UNICEF, hodi kombate traballu labarik nian Konsulta ho UNICEF no Komisaun Nasional Direitu Labarik no buka asistensia teknika husi Panel Interajénsia Nasoins Unidas-nian kona-ba justisa juvenil, ne ebé inklui UNODC, UNICEF, OHCHR no ONG sira kona-ba kestaun justisa juvenil nian ne ebé iha prosesu hodi finaliza ezbosu lei ba justisa juvenil Ho suporta husi komunidade internasionál, hadia sistema rejistu moris-nian, inklui mós hametin ninian esforsu atu sensitiza no mobiliza opiniaun publika kona-ba benefisiu rejistu moris-nian iha prosesu atu estabelese labarik sirania identidade no atu ezerse sira-nia direitu Buka asistensia teknika husi UNICEF, Eskritoriu Alta Komisaria ba Direitus Umanus Nasoins Unidas-nian (OHCHR) no Organizasaun Mundial Saúdenian (WHO) atu asegura katak labarik hotu-hotu protejidu husi forma violénsia fíziku, seksuál no mental no dezenvolve asaun konkretu no limitadu ba tempu hodi prevene no responde ba violensia ne'e 109 17 Direitu ba nivel diak liu ba saúde fíziku no mental 18 Situasaun defensór direitus umanus sira 19 Juiz ho advogadu sira nia independénsia 20 Direitu ba ema rai-na in sira 21 Direitu ba ema dezlokadu sira 22 Uza mersenáriu sira hanesan meius ida hodi impede ema atu ezerse ema nia direitu ba auto-determinasaun 23 Direitus umanus ba emigrante sira 24 Asuntu minoria nian 25 Promosaun ba verdade, justisa, reparasaun no garantia ba naunrekurensia/la akontese tan 26 Forma kontemporáriu ba rasizmu, diskriminasaun rasiál, xenophobia no buat ne ebé ligadu ho intoleránsia 27 Forma kontemporáriu ba eskravidaun/atan, inklui nia kauza no konsekuénsia sira 28 Direitus umanus no solidariedade internasionál 29 Promosaun no protesaun ba direitus umanus enkuantu luta hasoru terrorizmu 30 Tortura no tratamentu kastigu kruél, dezumanu ka degradante 31 Jestaun meiu ambiente ke diak no dispozisaun ba substánsia arriskadu no rezíduu 32 Tráfiku umanu, liu-liu feto ho labarik 33 Direitus umanus no kompañia sira tranznasionál no negósiu empreza sira seluk 34 Bee hemu ne ebé seguru no saneamentu 35 Diskriminasaun hasoru feto iha lei no iha pratika 36 Violénsia hasoru feto, nia kauza no konsekuénsia sira 6
Prosedura Espesiál sira Mandatu Nasaun 1 Belarus 2 Kamboja 3 Cote d Ivoire 4 Eritrea 28 5 Repúblika Demokrátiku Povu Korea 6 Haiti 7 Repúblika Izlámika Iraun 36 8 Myanmar 9 Territóriu Palestina okupa dezde 1967 10 Somalia 11 Sudaun 67(d) 12 Repúblika Arab Síria 94 iii. Revizaun Periódiku Universal (UPR) hanesan mekanizmu ida ne ebé harii husi Konsellu Direitus Umanus. Revizaun iha objetivu atu hadi ak situasaun direitus umanus iha kada membru husi nasaun 193 membru 97(d) ONU nian. Membru Konsellu sira no membru ONU sira seluk ne ebé iha interese, revee ida-idak nia situasaun direitus umanus iha sesaun oras tolu ida iha Jenebra bazeia ba relatóriu sira ne ebé hatama husi Governu, Instituisaun Direitus Umanus Nasionál sira, sosiedade sivíl no ONU. UPR fó oportunidade ba kada nasaun atu deklara asaun saida mak nasaun halo ona hodi prenxe obrigasaun sira ba direitus umanus. Estadu sira ne ebé hala o revizaun fó rekomendasaun ba estadu ne ebé hetan revizaun kona-ba halo nusa atu hadi ak situasaun direitus umanus. Estadu ne ebé hetan revizaun bele adota rekomendasaun sira ne e, ne ebé nia tenke ta antes halo fali revizaun seluk iha tempu tinan 4 ½, no halo kompromisu voluntáriu kona-ba halo nusa sei hala o direitus umanus iha nasaun laran. Estadu mós iha posibilidade atu rejeita rekomendasaun sira ne e. 7 108
Kooperasaun ho sosiedade sivíl Halo esforsu ba promosaun igualdade jéneru ho kolaborasaun hamutuk ho organizasaun sosiedade sivíl, grupu feto sira, lider komunitáriu no relijiozu sira Aplika sistematikamente lisaun hirak ne ebé aprende ona husi esperiensia foin daudaun ho rejistu moris movel-nian, kooperasaun ho ospitais no aprozimasaun hirak seluk ne ebé inovativu, no katak iha ligasaun metin ho instituisaun relijioza sira atu rezolve inkonsistensia iha pratika rejistu-nian Kontinua buka kooperasaun téknika ho, entre sira seluk, UNESCO, UNICEF no organizasaun naun-governamental hodi hadi ak sistema eskola nian UPR ne e hanesan prosesu sírkulu kompletu ida ne'ebé kompostu husi fase xave tolu: 1. Revizaun ba situasaun direitus umanus iha estadu membru ONU nian husi Grupu Traballu UPR no adosaun rezultadu husi Plenária Konsellu Direitus Umanus; 2. Implemen entre revizaun rua (tinan 4 ½) husi estadu ne ebé simu rekomendasaun sira no kompromisu voluntáriu ne ebé halo; 3. Halo relatóriu ba revizaun tuir mai kona-ba rekomendasaun sira, no kompromisu sira no situasaun direitus umanus iha estadu ne e hahú husi revizaun ida uluk. Dala ruma, ladún inklui vítima no asosiasaun vítima dezaparesimentu forsadu sira iha prosesu sira ne ebé iha relasaun ho ema ne ebé lakon. Grupu Traballu konsidera katak tenke fó tan atensaun ba vítima sira Konsulta ho vítima no vítima nia asosiasaun sira, sei harii tan fatin hodi komemora no fó omenajen ba eventu sira ne ebé akontese iha tempu pasadu 107 8
2. Órgaun ne ebé hetan mandatu hosi tratadu ONU nian Órgaun tratadu direitus umanus sira estabelese iha tratadu espesífiku ida nia okos, no kompostu husi, depende husi komité, entre ema espesialista na in 10 to o 25. Órgaun sira ne e halo monitorizasaun ba tratadu prinsipál direitus umanus internasionál sira husi estadu sira ne ebé ratifika ona tratadu sira ne e. 21; 33(b) Iha órgaun tratadu direitus umanus sanulu: 77.46 1. Komité Direitus Umanus Halo monitorizasaun ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Polítiku no Sivíl (ICCPR) no Protokolu Opsionál sira. 82(d) 2. Komité kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál Halo monitorizasaun ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (ICESCR) no nia Protokolu Opsionál sira. 72(e) OPSC32 3. Komité kona-ba Eliminasaun Diskriminasaun Rasiál Halo monitorizasaun ba Konvensaun Internasionál ba Eliminasaun forma hotu-hotu Diskriminasaun Rasiál (ICERD). 44(a-b) 4. Komité kona-ba Eliminasaun Diskriminasaun Hasoru Feto Halo monitorizasaun ba Konvensaun kona-ba Eliminasaun forma hotu-hotu Diskriminasaun hasoru Feto (CEDAW). 5. Komité Hasoru Tortura Halo monitorizasaun ba Konvensaun hasoru Tortura no Tratamentu ka kastigu kruél, dezumanu no degradante (CAT). 36 55(e) 6. Komité Direitu Labarik nian Halo monitorizasaun ba Konvensaun Direitu Labarik (CRC) no Protokolu Opsionál sira. 39 9 106
18. Kooperasaun ho sosiedade sivíl Promove sistemátikamente estabelesimentu no envolvimentu organizasaun sosiedade sivíl sira iha prosesu tomak CRC, atu asegura uza ho efetivu rekursu ne ebé limitadu Konsulta no envolve ONG sira no mós sosiedade sivíl iha prosesu akompañamentu/haree tuir ba Revizaun Periódiku Universal (UPR) Halo tan konsulta ho públiku no sosiedade sivíl atu bele kompleta projetu lei justisa juveníl no ezbosu lei kona-ba prosesu kriminál espesiál tuir prinsípiu internasionál sira direitus umanus Buka asistensia teknika husi UNICEF ka organizasaun hirak seluk ne ebé relevante no koopera ho ONG sira kona-ba labarik sira moris iha luron Nafatin koopera ho ajénsia no programa ONU nian no mós organizasaun naun-governamentál ba dezenvolvimentu no ezekuta programa ho objetivu atu ta Protokolu Implemen rekomendasaun hirak ne ebé kontein iha relatóriu husi peritu independente ba Estudu Nasoins Unidas-nian kona-ba violénsia hasoru labarik sira no uza rekomendasaun hirak ne e hanesan instrumentu ida ba asaun iha parseira ho sosiedade sivíl atu asegura katak labarik hotu-hotu protejidu husi forma hotu violénsia fíziku, seksuál no mental atu mana an momentu konkretu, no bainhira adekuadu, asaun lolos sei halo atu prevene no responde ba violénsia no abuzu hanesan ne e Enkoraja no promove envolvimentu pozitivu media-nian iha reportajen kona-ba labarik sira ne ebé sai vítima violensia-nian, abuzu no tratamentu aat no asegura katak media respeita lolos direitu labarik-nian ba privasidade Kontinua foti medida sira ho objetivu atu dezenvolve media masa ne ebé ativu, ho atensaun di'ak ba dezenvolvimentu media imprensa ne ebé adekuadu no programa ba labarik sira 7. Komité Traballadór Emigrante sira Halo monitorizasaun ba Konvensaun Internasionál kona-ba Protesaun Direitu Traballadór Emigrante sira no Membru Família sira (ICRMW). 8. Komité kona-ba Direitu ba ema sira ho Defisiensía Halo monitorizasaun ba ba Konvensaun Internasionál ba Direitu ba ema ho Defisiensía (CRPD) no Protokolu Opsionál. 9. Komité ba Halakon Obrigatóriu Halo monitorizasaun ba ba Konvensaun Internasionál kona-ba Protesaun ba ema hotu husi Dezaparesimentu Forsadu (CPED). 10. Sub-komité ba Prevensaun Tortura Estabelese iha Protokolu Optional kona-ba Konvensaun hasoru Tortura (CAT) nia okos, no halo monitorizasaun ba fatin detensaun iha estadu sira ne ebé hola parte Protokolu ne e. Órgaun Tratadu sira ne e hala o funsaun bazeia ba tratadu ne ebé estabelese órgaun ne e. Órgaun sira nia funsaun prinsipál sira mak ne e: i. Konsidera relatóriu ne ebé mai husi estadu ida-idak ii. Konsidera keixa ka komunikasaun individual sira iii. Publika komentariu jerál ka rekomendasaun sira kona-ba tratudu no organiza diskusaun kona-ba tema relasionadu i. Relatóriu husi parte estadu nian Bainhira estadu ida ratifika tratadu ida, estadu iha obrigasaun legal atu ta direitu sira ne ebé hatudu husi tratadu ne ebé. Estadu presiza halo relatóriu regular ba órgaun tratadu kona-ba halo nusa mak respeita, proteje no ta direitu sira iha rai laran. Depois ratifikasaun, estadu ida-idak tenke hatama relatóriu inisiál, tuir baibain, tinan ida, (tinan rua ba CRC), depois mós halo 105 10
periódikamente, tuir provizaun tratadu sira ne e (baibain tinan haat ka lima). Órgaun tratadu sira mós simu informasaun kona-ba situasaun direitus umanus iha estadu ida-idak husi fonte sira seluk hanesan organizasaun naun-governamentál sira (ONG), instituisaun direitus umanus nasionál sira (iha Timor-Leste, Provedoria ba Direitus Umanus no Justisa), ajénsia ONU sira, organizasaun inter-governamentál sira, instituisaun akadémiku sira no imprensa/jornál sira. Órgaun tratadu sira ezamina relatóriu sira ne ebé mai husi estadu sira no fonte sira seluk iha sesaun ho reprezentante estadu. Organizasaun sosiedade sivíl sira no instituisaun direitus umanus nasionál sira mós bele partisipa. Bazeia ba relatóriu sira ne e no diálogu ho estadu, órgaun tratadu ne e publika ninia preokupasaun sira no rekomendasaun sira ba estadu kona-ba halo nusa atu hadi ak protesaun no direitu sira iha tratadu ne e. Buat sira ne e bolu órgaun ninia observasaun ikus (concluding observations). ii. Keixa no komunikasaun individuál sira Iha órgaun tratadu nein ezamina keixa ka komunikasaun individual sira. Órgaun tratadu sira ne ebé iha ICCPR, ICERD, CAT, CEDAW, CRPD no CPED nia okos bele simu petisaun husi indivíduu sira, ka sira-nia reprezentante sira ne ebé reklama katak sira-nia direitu tuir tratadu sira ne e hetan violasaun. Órgaun tratadu ne e bele halo nune e, so bainhira estadu ne ebé violasaun ne e mosu simu ona kompeténsia husi órgaun tratadu no depois alegadu vítima uza tiha ona mekanizmu nasionál hotu. To o iha fulan Outubru, tinan 2012, Timor-Leste simu kompeténsia husi Komité CEDAW hodi simu komunikasaun individual sira. iii. Komentáriu ka rekomendasaun jerál sira Órgaun tratadu sira balun mak interpreta konteúdu provizaun direitus umanus iha tratadu espesífiku ne ebé sira halo monitorizasaun bá. Interpre sira ne e publika iha komentáriu ka rekomendasaun jerál sira. 84(a) 78.2; 40 61(c); 78.41 OPSC10(b) 84(b) 84(c) 84(d) 84(e) 61(c) Recommendations # 32 OPSC21 77.11; 32 79.10; 77.28 32 32 11 104
16. Protesaun Sosial Hasa e koordenasaun entre inisiativa protesaun sosiál sira ne ebé iha hodi garante kobertura nasionál, transparénsia, responsabilizasaun no asesu sein diskriminasaun Asegura pagamentu sira distribui regular no haluan programa sira hodi bele ba to o ema hotu-hotu ne ebé kualifikadu atu simu benefísiu ne e, liu-liu sira ne ebé hela iha área rurál Asegura katak métodu selesaun labele rezulta iha diskriminasaun no eskluzaun ka tahan ba nafatin estrutura podér asimétriku ne ebé iha Komentáriu ka rekomendasaun jerál sira ne e fó esplikasaun ne ebé autoritativu kona-ba konteúdu prinsipál ba direitu espesifiku sira iha tratadu ida no estadu nia obrigasaun sira. Atu hetan informasaun tan, favor ida vizita http://www2.ohchr.org/english/bodies/hrc/comments.htm Hanesan sumáriu: Halo revizaun ba impozisaun kondisaun iha programa Bolsa da Mãe, haluan programa ne e no harii mekanizmu keixa nian Asegura, katak programa protesaun sosiál sira ba to o iha ema ne ebé vulneravel liu, hanesan kestaun prioridade ida 17.Tráfiku umanu Ratifika Protokolu atu Prevene, Hapara no Kastigu Tráfiku Umanu, espesialmente Feto no Labarik sira ne'ebe suplementa Konvensaun Nasoins Unidas hasoru Krime Tranznasionál Organizadu Implementa lejizlasaun anti-tráfiku, partikularmente akuzasaun no kastigu ne ebé efetivu ba trafikante sira Foti tan medida sira hasoru fenómenu tráfiku umanu ne ebé aumenta daudaun no iha objetivu atu halo esplorasaun seksuál Hadi ak situasaun ekonómiku feto sira nune e atu halakon sira-nia vulnerabilidade ba esploi no trafikante sira 103 Atu hetan informasaun tan kona-ba mekanizmu direitus umanus ONU sira favor vizita: http://www.ohchr.org/en/hrbodies/pages/humanrightsbodies.aspx 12
Kapítulu 2: Timor-Leste: kooperasaun ho sistema direitus umanus ONU nian Dezde restaurasaun independénsia nian, Timor-Leste koopera ativamente ho sistema direitus umanus ONU nian. Tabela 1 lista tratadu direitus umanus sira prinsipál no estatutu ratifikasaun husi Timor-Leste. Tabela 2 deskreve estatutu relatóriu tuir tratadu sira ne ebé ratifikadu ona. Tabela 3 lista kooperasaun ho órgaun bazeia ba Karta ONU. 82(a) 77.1-8 52 57(f) 79.2; 57(f) 79.8 77.6 57(a) 57(d) Tabela 1. Ratifikasaun Tratadu Direitus Umanus Prinsipál husi Timor-Leste Konvensaun kona-ba Eliminasaun Diskriminasaun Rasiál (ICERD) Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál sira (ICESCR) Data ratifikasaun 16 Abríl 2003 16 Abríl 2003 57(b) 57(g) 57(c) Protokolu Optional ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál sira (OP-ICESCR) Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku sira (ICCPR) Protokolu Optional ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku sira (ICCPR-OP1) Segundu Protokolu Optional ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku (ICCPR-OP2) Asina ona maibé seidauk ratifika 18 Setembru 2003 La ratifika 18 Setembru 2003 83(h) 84(e) 13 102
15. Defisiensia Konvensaun kona-ba Halakon Forma hotu-hotu Diskriminasau hasoru Feto (CEDAW) 16 Abril 2003 Ratifika Konvensaun kona-ba Direitu Ema ho Defisiensia Ratifika Protokolu Opsional ba Konvensaun kona-ba Direitu sira Ema ho Defisiensia Tenke finaliza kedas polítika nasionál ida ne ebé komprensivu, liu husi kolekta data statistika ho adekuadu, entre sira seluk-seluk, kona-ba labarik defisiente sira Asegura katak profissional sira servisu hamutuk no ba labarik sira ho defisiensia, hetan formasaun adekuadu Fornese asesu ba labarik defisiente atu hetan servisu sosiais no saúde-nian ne ebé adekuadu no padronizadu, inklui intervensaun sedu, servisu psikolojiku no akonsellamentu Buka kooperasaun téknika ho, entre sira seluk-seluk, UNICEF no WHO atu asegura katak labarik ho defisiensia goza sira-nia direitu tomak Asegura katak polítika edukasaun publiku no kurikulu eskola-nian inklui labarik sira ho defisiensia no estabelese programa edukasaun espesial Tau rekursu natoon hodi ta polítika nasionál saúde mental no estratéjia reabili iha komunidade Asegura, katak programa protesaun sosiál sira ba to o iha ema ne ebé vulneravel liu, hanesan kestaun prioridade Protokolu Opsional ba Konvensaun kona-ba Halakon 16 Abril 2003 Forma hotu-hotu Diskriminasau hasoru Feto (OP-CEDAW) Konvensaun Hasoru Tortura no Tratamentu ka 16 Abril 2003 Kastigu Kruél, Dezumanu no Degradante (CAT) Protokolu Opsional ba Konvensaun Hasoru Tortura no La ratifika Tratamentu ka Kastigu Kruél, Dezumanu no Degradante (OPCAT) Konvensaun Direitu Labarik nian (CRC) 16 Abril 2003 Protokolu Opsional ba Konvensaun Direitu Labarik 2 Agostu 2004 nian (CRC) kona-ba Involvimentu Labarik iha Konflitu Armadu (OPAC) Protokolu Opsional ba CRC kona-ba Fa an Labarik 16 Abril 2003 sira, Prostituisaun labarik no Pornografia labarik (OPSC) Protokolu Opsional ba CRC kona-ba Komunikasaun La ratifika individual sira (OPIC) Konvensaun Internasionál kona-ba Protesaun Direitu 30 Janeiru Traballadór Emigrante sira no Membru Família sira 2004 (ICRMW) Konvensaun kona-ba Direitu ba Ema sira ho Defisiensía (CRPD) Protokolu Opsional ba Konvensaun kona-ba Direitu ba Ema sira ho Defisiensía (CRPD-OP) Konvensaun Internasionál kona-ba Protesaun ba Ema hotu hosi Halakon Obrigatóriu (CPED) La ratifika La ratifika La ratifika 101 14
Tabela 2.Timor-Leste: Kooperasaun ho Orgaun Direitus Umanus sira ne e bazeia ba Karta ONU Timor-Leste hetan revizaun dala uluk husi Grupu Traballu Konsellu Direitus Umanus UPR nian iha loron 12, fulan Outubru, tinan 2011. Konsellu Direitus Umanus adota relatóriu rezultadu ba Timor-Leste adota iha loron 16, fulan Marsu, tinan 2012 Kompilasaun ba rekomendasaun sira husi mekanizmu direitus umanus ONU ba Timor-Leste 42(iv) Revizaun Periódiku Universál Membru Estadu sira halo 125 rekomendasaun. Timor-Leste: simu 71 simu parsiálmente 5 konsidera hanesan ta ona ka iha prosesu 42 rejeita 7 83(j) 42(iv) 42 61(b) 83(j) 42(iii) 83(i) 42(iii) Bá relatóriu kona-ba Timor-Leste, favór haree A/HRC/19/17 no A/HRC/19/17/Add.1 2nd Siklu UPR: Timor-Leste sei hetan revizaun segundu iha tinan 2016 43 Prosedura Espesiál sira Relatóra Espesiál kona-ba direitus umanus no pobreza estrema Vizita Timor-Leste iha fulan Novembru, tinan 2011 no hato o nia relatóriu kona-ba nia vizita ba Konsellu Direitus Umanus iha fulan Juñu, tinan 2012, haree: A/HRC/20/25/Add.1 Grupu Traballu kona-ba Dezaparesimentu Forsadu ka Involuntáriu Vizita Timor-Leste iha fulan Fevereiru, tinan 2011 no hato o relatóriu konaba nia vizita ba Konsellu Direitus Umanus iha fulan Marsu, tinan 2012, haree: A/HRC/19/58/Add.1 42(i) 42(ii) Reprezentante Sekretáriu-Jerál nian kona-ba Ema Dezlokadu sira Halao vizita serbisu ba Timor-Leste iha fulan Dezembru, tinan 2008 no hato o informasaun badak kona-ba nia vizita ba Konsellu Direitus Umanus iha fulan Marsu 2009, haree: A/HRC/10/13 [3] [3] Relatoriu husi reprezentante nia vizita serbisu bele hetan husi UNMIT Seksaun Direitus Umanus no Justisa Tranzisionál. 15 100
14. Rai Adota lei kona-ba rai no propriedade ne ebé sei rezolve estatutu rai husi tempu Portugés no Indonézia nian no estabelese mekanizmu hodi halo rejistu no fó títulu ba rai Regula na in ba rai hodi alokasaun rai ne ebé ekitavel Asegura katak padraun direitus umanus internasionál ne ebé relevante ho eviksaun/despeju obrigatoru reflete iha lei nasionál Konsidera impaktu direitus umanus molok atu hahú projetu ruma ne ebé mak bele rezulta iha dezlokasaun populasaun nian, atu prevene despeju forsadu no asegura respeitu totál ba ema, grupu no komunidade ne ebé karik sei afetadu sira-nia direitus umanus Foti pasu hodi asegura responsabilizasaun ba krime ne ebé komete relasaun ho dezlokadu, ho komunidade internasionál hodi suporta governu iha esforsu ida ne e hodi oferese rekursu no kapasidade ne ebé presiza ne ebé determina husi konsulta ho governu Relasaun ho kestaun rai ho propriedade, governu, ho suporta husi komunidade internasionál, haforsa mekanizmu tradisionál kona-ba rezolusaun ba disputa hodi responde ba kazu hodi halo mediasaun iha nivel komunidade, hanesan ba segunda okupante Relasaun ho kestaun rai ho propriedade, governu, ho suporta husi komunidade internasionál, tenke fornese rekursu ne ebé adekuadu ba resolusaun lalais ba disputa ne ebé ultimu, rekere solusaun formal Tabela Kompilasaun 3. Timor-Leste: ba rekomendasaun Kooperasaun sira husi ho mekanizmu Órgaun direitus Direitus umanus Umanus ONU ba sira Timor-Leste ne e be hetan mandatu husi tratadu ONU nian Órgaun Tratadu CERD CESCR Komité Direitus Umanus Relatóriu ikus ne ebé hatama no hetan konsiderasaun Konkluzaun ikus husi Komité CEDAW 2008 Agostu 2009 CAT Relatóriu: CEDAW/ C/TLS/CO/1 CRC 2007 Fevereiru 2008 Relatóriu: CRC/C/ TLS/CO/1 OPAC 2007 Fevereiru 2008 Relatóriu: CRC/C/ OPAC/TLS/CO/1 Relatóriu tuir -mai 2011 konaba saúde no edukasaun relatóriu nian Relatóriu inisiál atrazadu dezde 2004 Relatóriu inisiál atrazadu dezde 2005 Relatóriu inisiál atrazadu dezde 2004 Relatóriu II ho III presiza hatama iha Maiu 2013 Relatóriu inisiál atrazadu dezde 2004 Relatóriu II ho III presiza hatama iha Novembru 2013 Hanesan iha leten OPSC 2007 Fevereiru 2008 Relatóriu: CRC/C/ OPSC/TLS/CO/1 Hanesan iha leten 99 CMW Relatóriu inisiál atrazadu dezde 2005 16
Relatoriu sira kona-ba Timor-Leste husi mekanizmu direitus umanus sira mós bele asesu iha pájina web tuir mai ne e http://www.ohchr.org/en/countries/asiaregion/pages/tlindex.aspx 78.4 36 78.4 36 65(f) 78.17 67(b); OPSC12(b); OPAC10 67(c) 65(g) 67(d) 36 65(d) 65(i) Magdalena Sepúlveda Carmona, Relatóra Espesiál ONU nian kona-ba Kiak Estremu no Direitus Umanus, vizita komunidade lokál durante ninia vizita (Novembru 2011) 70 17 98
Edukasaun Fó atensaun espesiál atu prevene abuzu seksuál no fo fatin ba feto atu fila fali ba eskola depois isin rua Ultrapasa atitude tradisionál sira ne ebé hapara/sai obstakulu ba feto no feto klosan sira hodi goza sira-nia direitu ba edukasaun no hasa e partisipasaun feto sira nian iha edukasaun hafoin nivel primariu Inklui iha kurríkulu ofisial eskola-nian edukasaun kona-ba direitus umanus Asegura katak kurríkulu edukasionál respeita kultura no língua indíjena Dezenvolve treinamentu abranjente ba professor sira kona-ba dixiplina pozitiva Hametin no aumenta programa merenda eskolár no ta programa fundu/bolsa de estuda eskola-nian Kontinua buka kooperasaun téknika ho, entre sira seluk, UNESCO, UNICEF no organizasaun naun-governamental hodi hadi ak sistema eskola nian Halakon analfabetizmu, partikularmente entre feto rural sira, hodi halo programa alfabetizasaun iha lian lokál sira no mós portugés ne ebé involve inan-aman sira Kapítulu 3: Rekomendasaun sira husi Mekanizmu Direitus Umanus ONU ba Timor-Leste Tabela sira tuir mai ne e lista rekomendasaun sira hotu husi mekanizmu direitus umanus ONU hitu ne ebe halo kooperasaun ho Timor-Leste. ba referénsia ida ne ebé fásil, rekomendasaun sira ne e fahe ba grupu kategoria diferente 21. Rekomendasaun sira ne ebé halo husi Revizaun Periódiku Universal (UPR) mosu iha kór oioin, depende ba Timor-Leste simu (kór azúl), simu parsiálmente (kór metan, tuir ho PA ), ne ebé konsidera ta ona ka iha prosesu (kór laranja) ka rejeitadu (kór violeta). Tabele inklui kolunu estatutu atu fasilita haree tuir progresu ba rekomendasaun ida-idak nian. Aumenta formasaun vokasionál iha kooperasaun ho organizasaun naun-governemental no igreja Konsidera no ta medida atu hamoris inisiativa komunitária ne ebé bele ajuda atu promove konxiensa no pratika kulturál 97 18
1. Ratifikasaun instrumentu internasionál Protokolu Opsional Primeiru ba Konvensaun Internasionál ba Direitu Sivíl no Polítiku 55 Protokolu Opsional ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál 65(a) Protokolu Opsional ba Konvensaun kona-ba Direitu Labarik kona-ba 9 prosedura komunikasaun 65(b) Konvensaun kona-ba Direitu Ema ho Defisiensia Protokolu Opsional ba Konvensaun Ema ho Defisiensia 78.38 36 27 Protokolu Opsional ba Konvensaun hasoru Tortura no tratamentu ka kastigu sira seluk ne ebé kruél, dezumanu ka degradante 65(b) Konvensaun Internasionál kona-ba protesaun ba ema hotu husi Desaparesimentu Forsadu 78.36 Protokolu atu Prevene, Hapara no Kastigu Tráfiku Umanu, espesialmente feto 78.37 no labarik sira ne'ebe suplementa Konvensaun Nasoins Unidas kontra Krime Tranznasionál Organizadu 57(c) Konvensaun ILO nu. 111 kona-ba Naun-diskriminasaun iha Empregu 78.38 36 65(c) Konvensaun ILO nu. 100 kona-ba Remunerasaun ne ebé Hanesan Konvensaun ILO nu. 138 kona-ba Idade Mínimu ba Admisaun ba Empregu Konvensaun ILO nu. 182 kona-ba Proibisaun no Asaun Imediata ba Eliminasaun ba Forma Aat-liu Traballu Labarik-nian 65(e); 67(a) Konvensaun Hague 1993 nu. 33 kona-ba Protesaun Labarik sira-nian no Kooperasaun kona-ba Adosaun entre Nasaun sira 78.39 65(h) 19 96