KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON

TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND TEOREETILISE FÜÜSIKA ÕPPETOOL KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS REFERAAT Õppejõud: M. Rohtla TALLINN 2005

Stockmayeri teoreem: Kui asi paistab lihtne olevat, on ta keeruline. Kui asi paistab keeruline, on ta lausa võimatu. Murphy seaduste kogust 2

Sisukord SISSEJUHATUS...4 1. REFORMATSIOON...5 1.1 Reformatsiooni tähendusest ja põhjustest...5 1.2 Reformatsiooni mõju haridusele...7 1.3 Reformatsiooniaegne koolisüsteem...8 2. VASTUREFORMATSIOON...10 2.1 Vastureformatsioon ja Jesuiitide ordu...10 2.2 Jesuiitide kool...11 KOKKUVÕTE...14 KASUTATUD KIRJANDUS...15 3

Sissejuhatus 16.sajand oli Euroopas suurte muutuste aeg Renessanss ehk tõlkes taassünd levis kulutulena üle Euroopa. Kompassi ja trükipressi leiutamine muutsid maailma ilmet jäädavalt. Euroopa pale muutus tundmatuseni ning oma algatusliku osa andis pimedast keskajast ärkamiseks ka see, kui 1492. a Columbus Ameerika avastas senine maailmapilt laienes drastiliselt. Renessanssi ajal toimus suuri muutus ka koolihariduses st sellest ajast saamegi rääkida järjepidevast kõigile suunatud haridussüsteemist. Sellise koolisüsteemi tekkimisele pani aluse eelkõige humanistlik liikumine ja mõtlemine, mis rõhutas eelkõige inimese parimaid külgi. Sõna humanism on tulnud ladina keelsest sõnast humanitas ja tähendab inimlikkust. St inimlikkust riigijuhtimisel, inimlikkust ühiskonnas ja inimlikkust ka õpetamisel. Humanismil oli suur mõju reformatsiooniaegses kooliharidusel lihtsalt sel põhjusel, et kiriku ja kooli reformijad olid ise tihedalt humanistliku maailmavaatega seotud. Seetõttu võib reformatsiooni ja vastureformatsiooni aega tuua kolm tähtsat märksõna: usk, võrdsus ja armastus ning kolm tähtsat nime, kes panid suure panuse kooli arendamisse ja haridussüsteemi loomisse: Marthin Luther, Philipp Melanchthon ja Ignatius Loyola. Järgnev referaat käsitlebki nende kolme inimese tegevust ja mõju koolile. Kirjatükk on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses osas räägitakse reformatsiooniaegsest koolist ja uuendustest. Teine osa käsitleb vastureformatsiooni ja jesuiitide tegevust haridusmaastikul. 4

1. Reformatsioon 1.1 Reformatsiooni tähendusest kirikus ja koolis Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal augustiinlaste ordu munga teoloogia doktori Martin Lutheri (1483-1546) algatusel. Luther kirjutas 95 teesi, kinnitades need ööl vastu kõigi pühakute päeva, 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele. Trükkalid levitasid teeside koopiaid ilma, et Luther sellest oleks midagi teadnud. Mõne nädala pärast tunti uuendusmeelset Lutherit juba kõikjal. Usupuhastuslikku liikumist hakati seetõttu nimetama luterluseks, mis aga Luterit väga ei rõõmustanud, sest tema eesmärgiks polnud hüljata 1500 aasta pikkust katolikku traditsiooni, vaid reformida kiriku usu sisulisi kõrvalekaldeid. Alanud reformatsioon muutus laiahaardeliseks, mis mõjutas viimaks kõiki Lääne poliitilisi ning sotsiaalseid struktuure, kaasaarvatud haridussüsteemi. Tihtipeale oleme kuulnud reformatsiooni usupuhastuse tähenduses, kuid sellel oli ka suur mõju kooli ja haridussüsteemile, seoses usuliste tõekspidamisete reformimisega. Nimelt, reformijad pidasid kiriku ja Martin Luther (1483-1546) 1483 - sündis 10. novembril Eislebenis Saksamaal, talupoja perekonnas. 1505 astus mungaks Erfundi augustiinlaste keskele. 1511 Suunatakse Wittenbergi. 1517 kinnitab 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1518 Philipp Melanchthon saabub Wittenbergi. 1519 Leipzigi debatt. 1521 Wormsi Maapäev (debatt). 1522 Uue Testamendi tõlge saksa keelde. 1525 Luther abiellub Katharina von Boraga (endine nunn). 1529 Publitseeritakse katekismus. 1530 Augsburgi Usutunnistuse esitlus. 1534 Terve Piibli publitseerimine. 1535 algavad Lutheri loengud 1. Moosese raamatu kohta, mis kestavad 1545. aastani. 1546 18. veebruaril sureb Luther Eislebenis. ühiskonna tagasi juhatamises Jeesuse Kristuse juurde hädavajalikuks noorte koolitamist. Martin Lutheri kui reformija esimene tegevus oli kloostritest koolide loomine. Kuid kooli ei 5

Philipp Melanchthon (1497-1560) 1497 sündis Bornis Saksamaal; 1508 ladinakeelne haridus Pforzheimis; 1509 üliõpilane Heidelbergis; 1514 magistrikraad, õpetaja; 1517 Luteri 95 teesi, reformatsioon; 1518 Kreeka keele professor Wittenbergis; 1519 Luteri kaaslane Leipzigi debatis; 1520 abielu Katherina Krapp iga; 1521 Loci communes theologic esmatrükk; 1522 aitab Lutheril täiustada Uue Testamendi tõlget; 1528 Melanchthoni instruktsioonid kooli reformi suhtes kooliinspektorile; 1529 Marburgi kollokviumil osalemine; 1530 25. juunil esitleti Charles V Augsburgi usutunnistust; 1536 Melanchthoni juhtimisel toimub ülikooli reform; 1546 18. veebruaril Dr Martin Luther sureb; 1547 - Schmalkaldi Sõda; 1548 Leipzigi ja Wittenbergi aruanne dokument, mis sundis katoliku kirikut ja luterlikku kirikut debatti pidama; 1552 Debatt kahe konfessiooni vahel lõpeb; 1555 Augsburgi rahuleping; 1557 Melanchthoni naine sureb 11. oktoobril, kui ta ise on Wormsis; 1560 19. aprillil sureb Melanchthon, ta maetakse Lutheri kõrvale Wittenbergi Lossikirikusse. reforminud mitte ainud Luther, vaid ka Melanchthon, Zwingli, Bucer, Bullinger ja Calvin oma kirjatööde ja tegevusega. Reformatsiooni tulemusena oli 16. sajandi lõpuks avalik haridus kõvasti muutunud. Reformatsiooni areng tegelikult ei alganud ega ka lõppenud esimeste reformijate generatsiooniga. Ennem Lutherit ja tema kaaslasi, avaldasid humanistid traktaate hariduse arendamisest. Reformijad mitte ainult ei lugenud humanistide kirjutisi, vaid ülikooli lõpetajatena olid nad paljude õppimise printsiipide ja meetodite rajajateks. Reformatsiooni põhiseisukoht oli see, et inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees. St kui katoliku kirikus oli esikohale tõstetud imieste head teod, mis viivad Jumalale lähemale ja aitavad vähendada aega puhastustules, siis leidis Luther, et inimene läheb pärast surma kas lõpilikult taevasse või põrgusse ning ainult usk Jumalasse on see, mis viib Jumalale lähemale mitte head teod. Tänapäeva protestantlikus kirikus on levinud arusaam, et pattudest lunastab üksnes usk Jeesusesse Kristusesse, kuid nagu ütleb Piibel Jakoobuse 2:26 Usk ilma tegudeta on surnud. Luterlik reformatsioon nõudis algselt, et rahvas ise loeb ja tõlgendab Piiblit, kuid 6

hiljem muudeti see ümber, kuna igaüks hakkas ilma vastavat tagapõhja tundmata tõlgendama nii, nagu endale meeldis. Seetõttu võisid hiljem lugeda ja seletada Jumala Sõna vaid vastavalt koolitatud kirikuisad. Kas idee oli iseenesest halb? Ei, kuid kõvasti oma ajast ees! Tänapäeva kirikus rakendatakse just iseseisvat Piibli uurimist ja viiakse läbi ka vastavaid piiblitunde ja antakse välja vastavasisulisi trükiseid, mis aitavad inimesele teatud kirjakohti avada andes juurde vastava ajaloolise konteksti ja tollaaegseid arusaamu. Algideekohaselt Piibli lugemine lihtrahval endal nõudis lugemisoskust, mida enamikel aga polnud. Samamoodi keerulise ladinakeele asemel tuli kirikus rahvale rääkida nende omases keeles, et igaüks aru saaks, millest räägitakse. Seetõttu tekkisid uued vajadused emakeelse jumalateenistuse, emakeelse Piibli (mille järgi emakeelset jumalateenistust pidada) ja üldise lugemisoskuse järgi. Siit sai alguse ka tänapäevane üldharidusliku kooli idee ja tekkis koolikohustuse mõiste. 1.2 Reformatsiooni mõju haridusele 16.nda sajandi alguseks oli haridussüsteemi reform hädavajalik. Kuni sinnamaani ei eksisteerinudki koolisüsteemi kui sellist ja õpetamine oli tihti suunatud vaid rikaste ja linnajuhtide lastele. Humanistlike ideede levimine oli teinud inimestes oma töö ning reformatsioon oligi möödapääsmatu ka koolihariduses. Reformiaegsed uuendused: 1. Alghariduse pidi olema kättesaadav kõigile olenemata seisusest, soost jm-dest eripäradest. Tekkis koolikohustus. 2. Õpimetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega Väike killuke katekis musest. (lapsepärasuse nõue). St hakati õpetama alguses lihtsamaid asju, hiljem mindi keerulisemate asjade juurde. 3. Moderniseeriti koolikirjandust ( nt M. Lutherisulest ilmus spetsiaalselt lastele kirjutatud piltidega kaunistatud katekismus). Tekkisid lastele suunatud raamatud. 4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega. 5. Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond. 7

Koolikirjanduse uuendamises lõi eriliselt kaasa ka Philipp Melanchthon. Oma professionaalse ladina-, saksa- ja kreekakeele oskuse ning -õpetamise poolest oli ta tuntud kogu saksamaal. Tema töödest osutus eriti põhjapanevaks 1518. aastal kirjutatud õpik Kreeka keele grammatikast, mida kasutati koolides 18.sajandini. 1.3 Reformatsiooniaegne koolisüsteem Kooli tüüp Õppetöö sisu Rahvakool Lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul. I aste: ladina keel, lugemine, kirjutamine. Ladina- ehk triviaalkool II aste: ladina keel, muusika, usuõpetus. III aste: ladina keel, dialektika, retoorika, kreeka ja heebrea keel. Gümnaasium Matemaatika, dialektika, retoorika, kreeka keel. Ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas. Rahvakool oli kõige esimene aste üldises koolihariduses. Seal õpiti kõige elementaarsemaid asju nagu lugemine, kirjutamine ja arvutamine. Rahvakoolis käisid reeglina vaesemate perede lapsed. Rikkamate perede lastel oli tihtilugu alghariduse andjaks koduõpetaja. Ladina- ehk triviaalkooli läksid reeglina need lapsed, Jutlus luteriaegses kirikus. kes olid natuke targemad. Triviaalkool koosnes kolmest astmest (vt tabel lk 8), millest järgmisee astmesse pääses alles siis, kui sellele eelneb aste oli läbitud. Triviaalkool oli samamoodi tasuta ja hõlmas endas nüüd lisaks emakeeles lugemisele ja kirjutamisele ka ladina-, kreeka- ja heebreakeelt. 8

Gümnaasiumisse läksid taas triviaalkoolis silmapaistvalt ja edukalt läbinud õpilased. Seal õpiti süvendatult kreeka keelt ja lisandusid dialektika ja retoorika. Mingil määral pidi juba ka matemaatika mõnes kohas õppima, kuid üldiselt õpiti matemaatikat ülevaatlikult alles ülikoolis 2 aastase üldkursuse raames. Ülikooli jõudsid vaid targematest targimad. Tolaja ülikoolis võis eraldada põhiliselt vaid kolme eraldi teaduskonda, milledes võis õppida arstiks, juristiks või vaimulikuks. 9

2. Vastureformatsioon 2.1 Vastureformatsioon ja jesuiitide ordu Vastureformatsioon kujutas endast roomakatoliku kiriku sisemist usupuhastust ja reformimist, et tagasi võita protestantismile kaotatud maad. See algas 1540ndatel ja ulatus 17. sajandisse. Kriisist jagu saamiseks korrastati katoliiklikku jumalasõna ja loodi tingimused, mis aitaksid usupuhastuse läbi teinud alad uuesti katoliiklikeks muuta. Katoliku kirikule raskel ajal kiitis paavst Paulus III 27. septembril 1540. a Jesuiitide ordu ehk Jeesuse Ühingu asutamise heaks, mis Rooma paavsti vahetus alluvuses pidi asuma võitlusesse väärusulistega. Ordu asutajaks ja juhtivaks figuuriks oli Baskimaalt pärit Ignatius Loyola (1491-1556). Jesuiitide ordul oli põhiliselt kolm eesmärki: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvaste tagasi võitmine ja kasvatamine õpetamise ja jutlustamise teel. 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmetele. 3. Koolide asutamine. Ignatius Loyola (1491-1556) 1491 sündis Loyola Põhja-Hispaanias Azpeitias. 1507 Juan Velazquezi teener ja kannupoiss. 1521 sõjaväe ohvitser, kaitseb Pamplona kindlust Prantsuse sissetungi eest. Saab suurtüki kuuliga jalga haavata ja peaaegu, et sureb, aga paraneb ootamatult. 1522 pöördumine jätab sõjamehe ameti ja jagab oma vara laiali. 1524 läheb Barcelona algkooli Ladina keelt õppima, kuna ei saa ülikooli astuda ilma seda keelt oskamata. 1526 astub Alcala Ülikooli, seal pannakse inkvisiitorite poolt 42-ks päevaks vangi, kuna õpetab inimesi paluma. Pärast seda astub Salamanca Ülikooli, kus dominiiklased teevad seda sama. Kolmandat korda astub Pariisi Ülikooli. 1527 läheb palverändurina Rooma. 1538 Ignaatius peab esimesel jõulupühal oma esimese missa. 1540 27.sept asutab Ignatius Jesuiitide ordu. 1541 22. aprillil Püha Pauluse kiriku ees Ignatiuse sõbrad Peter Faber, James Lainez ja Francis Xavier annavad vande ordule. 10

Jesuiitide ordu ei sarnanenud tollaaegsele 3- le suurele ordule benediktlastele, dominiiklastele ega frantsiskaanlastele. Viimased elasid vaid kloostris, kus oli omane kloostri palvetamise ja töötamise rütm. Jesuiitide ordul polnud üldsegi kloostrit, vaid nemad rändasid ringi ja Järgnevad 15 aastat tegi Ingatius tihedat tööd avades koole ja juhtudes ordu tööd üle maailma. 1556 31. juulil suri Ignatius ootamatult Roomas kõhuhädasse. 1609 27. juulil kuulutati Ignatius õndsaks. 1622 12. märts paavst Gregoorius XV kuulutas Ignatiuse pühakuks koos püha Francis Xavieriga. õpetasid lapsi ning otsisid Jumala tahet. Ignatius oli ise endine sõjaväelane ja ta tahtis, et ka tema ordu liikmed oleksid justkui Jeesuse sõdalased võites inimesi Jeesusele. Põris huvitav on teada ka fakt, et algselt ei olnud Ignatiusel üldsegist plaanis koole rajada. Tema eesmärgiks oli minna kõikjale maailma, kus teda vajati nt haiglatesse jm. 1548.ndaks aastaks oli Ignatius juba rajanud koole Itaalias, Portugalis, Madalmaades, Hispaanias, Saksamaal ja Indias. Need koolid olid algselt mõeldud uutele jesuiitide õpetajatelevärbajatele. Koole kasvas 6 aastaga 10 juurde, mis näitas jesuiitide ordu järsku kasvu. Kuid 1548.ndal aastal nõudsid Messina linnajuhid Sitsiilias, et ka sinna rajataks kool, kuid see kool oleks nüüd avatud ka lihtrahvale. Lihtrahva koolitamine kujunes väga efektiivseks vahendiks rahva ignorantsuse ületamiseks usu suhtes ja väga mõjus vahend ka reformatsiooni vastu. Jesuiidid rajasid üle Euroopa arvukalt koole, mida hariduse põhjalikkuse poolest peeti sel ajal parimateks õppeasutusteks. Koole rajati nt ka Brasiiliasse ja Jaapanisse. 2.2 Jesuiitide koolisüsteem Esimene jesuiitide rahvaalgkool avati 1548.a Sitsiilias, Messinas. Kui Ignatius suri, oli ta avanud peaaegu 40 kooli. Jesuiitide kool oli tol ajal mõeldud vaid poistele. Õpilased õppisid ladina keelt, kreeka keelt, matemaatikat, emakeelt ja mõningal määral ka filosoofiat. Jesuiitide koolisüsteem jagunes kolmeks osaks: alamastmeks, noviitsiajaks ja ülemastmeks (vt graafikut). Enamikke jesuiitide koole toetasid rikkad patroonid ja koolid ei nõudnud õppemakse. Kuna aga sel ajal oli koolis vähe õpetajaid, olid klassid väga suured ja vanemad (lõpuklassi) õpilased aitasid nooremaid ja nõrgemaid õpilasi õpetada. 11

Esimeses kooliastmes ehk Alamastmes jagunes õpitav kolmeks: Grammaticaks, Humanitaks ja Rhetoricaks (vt joonist lk 12). Seejuures ei tähistanud klassid mitte aastaid vaid õppetsükleid. Alamastme keskmiseks läbimisajaks oligi mitte 5 vaid 7 aastat. Samamoodi ei saanud õpilane kõrgemasse klassi, kui tal polnud eelnev klass läbitud. Väljapaistvad hea õppeedukusega õpilased võisid jätkata II astmes ehk noviitsina õppisid nad veel 2 aastat ja sellele järgnes ka pedagoogiline praktika. Ülemastmesse jõudsid vaid parimatest parimad ja seal pidid nad läbima I üldharidusliku klassi ja II teoloogiastuudiumi. Sellele järgnes töö algastme koolis korralise õpetajana. Mõnda aega korralise õpetanaja olemist tuli asuda mõneks aastaks vaimulikuks, et siis pärast jälle õpetajaameti juurde tagasi pöörduda. Pärast kõiki neid etappe sai alles õpetajaks ja vaimulikuks õppija ametlikult õpetajaks. 1600.ndast aastast pidid kõik jesuiitide koolid järgima õpetamissüsteemi, mida kutsuti Ratio Studiorum iks. Seda süsteemi töötati välja ja täiustati üle 20 aasta ning see baseerus Pariisi Ülikooli õpetamismeetoditele. Ratio Studiorum pani suurt rõhku õpilaste, õpetajate ja õpitava materjali õppimise korrastatusele ja organiseeritusele. Õppekava oli ainetes järjestatud kergemalt raskemale ja õppekava pidi vastama ja arvestama õpilase vanust ja mõistmisvõimet. Pedagoogika või õppimine-õpetamine olid omavahel seotud ja seal olid järgmised nõuded: 1. materjal ja tund pidi ettevalmistatud olema hoolikalt; 2. pidev kordamine tagab arusaamise; 3. ettekandmine aitab meelde jätta ja julgustab selgelt ja publiku ees rääkimist. 12

Õpilased pidid olema kriitilised ja mõtlema selgelt ning täpselt analüüsima. Akadeemilises-, kultuurilisesõppes ja spordis pidid tulemused olema suurepärased. Samamoodi õpetati õpilastele, et tuleb ka teiste eest hoolisteda ja abistada. Jesuiitlikus koolisüsteemis oli ülevalt poolt allapoole väga tugev kontroll ja õpetada tohtis vaid teatud moodi ja teatud asju. Sellega kaasnes õpetajate enda initsiatiivi ja uuenduste sisse viimise vähenemine, mida võib ka nimetada sellise koolisüsteemi üheks miinuseks. 13

Kokkuvõte Kiriku tähtsus kooliajaloos on olnud Euroopa mastaabis ääretult suur. Ei saa öelda, et Lutheri reform haridussüsteemis oleks olnud miskit pidi parem kui Loyola oma. Mõlemates süsteemides leidub nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Seetõttu on hea meel, et ajaproovile on vastu pidanud ja tänaseks ülevõetud just see parem osa mõlemast koolikorraldusest: Lutheri omast koolikohustus, tasuta algharidus, õpitava aine esitamise lapsepärasus; Loyola omast korrastatud ja testitud õppekava kindlate nõuetega, pedagoogiline praktika jpm. Mis siis vallandas reformatsiooni ja vastureformatsiooni hariduses? Kindlasti oli algseks stiimuliks kiriku enda puhastumine ja sealt edasi järgnesid ulatuslikud ümberkorraldused ka õpetamimetoodikas ja koolikirjanduses. Enam ei õpetatud lapsi raskete Kreeka filosoofide tekstide järgi ja ei sunnitud lugema ladinakeelse Piibli 1. Mooseseraamatut, vaid anti alguses kätte midagi lihtsamat, millest laps võiks kah aru saada (Lutheri katekismus lastele). Haridussüsteem on justkui elav organism, mis peab muutuma ja arenema, sest kui muidu selle liikmed ise areneda ei taha, siis luuakse mingi pretsedent, väljapääsmatu situatsioon, kus ollakse sunnitud edasi minema. Nii oli ka keskajal tulid peale humanistid oma ideedega ning sellest piisas, et pöörata peapeale kogu renessansiaegne koolikorraldus ja kultuurilugu. Seega, ajalugu näitab, et reformatsioon ja vastureformatsioon koolikorralduses ei jäänud viimaseks muutuseks haridusmaastikul ning olen täiesti kindel, et ka tänapäevane haridussüsteem ei jää muutumatuks. Igal ajastul tulevad oma Lutherid, Melanchthonid ja Loyolad, et kooli moderniseerida ja edasi arendada. 14

Kasutatud kirjandus 1. Trasberg, K., Pedagoogikaajalugu/võrdlev koolikorraldus, http://www.ut.ee/pedagoogika/ht/harteooria04.pdf, (26.10.2005). 2. Voydmayne, Reformatsiooni olemus ja tähtsus Baltimaades, http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/reformatsioon.html, (26.10.2005). 3. Trumm, U. Reformatsiooni põhjused, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm, (26.10.2005). 4. Reformatsioon, http://et.wikipedia.org/wiki/reformatsioon (26.10.2005). 5. Luterlik reformatsioon, http://www.esto.info/print.html?artikel=26, (26.10.2005). 6. Philipp Melanchthon 500th Anniversary Exhibit, Concordia Historical Institute, 1997, http://chi.lcms.org/melanchthon/index.html#works, (09.11.2005). 7. Dr Faber, R., Philipp Melanchthon on Reformed Education, University of Waterloo, Ontairo, Canada, http://spindleworks.com/library/rfaber/melanchton_edu.htm, (09.11.2005). 8. Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu. Ususõjad Prantsusmaal, http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/9teema/ajalugu/79ajal.htm, (09.11.2005). 9. The Life of St. Ignatius Loyola, Loyola University Chicago, 2004, http://www.luc.edu/jesuit/ignatius.bio.html, (09.11.2005). 10. The Society of Jesus in Education, Gonzaga College S. J., 2005, http://www.gonzaga.ie/staticpages/index.php/jesuiteducation, (09.11.2005). 15