Blong Wanem Na PAPUA NIUGINI MAS GAT GUTPELA STETISTIKS?

Similar documents
RE: TOK HEVI I KAM LONG OL KOMUNITI INSAIT LONG SADP PROJEK I GO LONG INSPECTION PANEL O KOMITI BILONG GLASIM

PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot Namba 4 Kwata 2010

Neville Bartle i raitim dispela stadi long Nehemia

SunRice Group Speak Up Policy

Madang solwara bisnis. senta bai go het: Kulit

Prais bilong salim K 3.30 (incl. VAT)

Intanesenel Benk bilong Rikonstraksen na Divelopmen Intanesenel Divelopmen Asosieisen OL BEKIM MENESMEN I WOKIM WANTAIM OL TINGTING BILONG TOK ORAIT

Namba Tri Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Namba Wan Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

MELANESIAN JOURNAL OF THEOLOGY

Septemba - Disemba N o. 184 Magazine of the Evangelical Brotherhood Church. Gutpela Pasin. Rot bilong kamapim.

Namba Wan Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Namba Foa Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Namba Wan Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Namba Tu Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

PNG LNG Envairomen na Sosel Ripot Namba Wan Hap Bilong Yia 2015

Namba Foa Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

Ripot Namba PG

Indigenous knowledge and the value of plants. Husat papa bilong save long ol plants? Appendix Two. Laspela hap long buk Tu

Namba Tu Kwata. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot

OPOSISEN I GAT NAMBA:

PNG LNG i wok olsem wanpela han kampani bilong ExxonMobil insait long ko-vensa wantaim:

Jisas Krais. Blut bilong sipsip, Hauslotu Sel, Wok Pris. Sabat Kaikai. slotu Sel, Wok Pris. September - December No. 190

Olgeta plen long kantri mas lukluk moa long populesin - Dokta Mola

Spes i sot. Ailan sindaun long bikpela wari - Pes 2. Tisa lonsim intanet benking websait - Pes 4

PNG LNG i wok olsem wanpela han kampani bilong ExxonMobil insait long ko-vensa wantaim:

Sekim o painim aut Rait bilong Komyuniti long save

Ricegrowers Anti-Bribery and Corruption Policy. Ricegrowers Ltd Anti-Bribery na Corruption Polisi. Issue Date: May 2013

May - August No. 183 Magazine of the Evangelical Brotherhood Church CHAMPIONS WITH CHRIST

Hevi bilong Telikom na PNG Power givim hevi long ol Hailans kastoma

Insait: 2012 Krismas Saplimen. Wantok Riviu bilong dispela yia...

Planti senis i daunim rait bilong ol yangpela sumatin. Sensasip. Awenes long. woksop... Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret!

Ol dia brata na susa bilong

Namba 1949 Desemba 29, Janueri 4, pes Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret! K1 tasol

Bikpela hat wok. tru long boda... INSAIT P15. Fri Wes Papua. NCDC kisim nupela trak bilong karim pipia... bringim pret long ol pipel..

PNG hat long sekim rekot ilong Fainens Dipatmen

Lapun tasol strong yet...

2011 PNG Sastenabiliti Ripot. Mekim senis

Tupela memba i kros. 41 yias Independens raun wantaim stail - P14-15

Chan wari long birua bilong ol risos projek

Sios helt sevis bungim hevi

O Neill promotim invesmen

Gutbai Oseah Philemon(OP)

Ol gavman bisnis i winim K20 bilien

Pes 16 na 17. Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret! K1 tasol

Vot pepa bai kam long mun Mas. Insait: Isten Hailans redi long 2017 Ileksen - P2. Kina bai lukautim mani bilong Nasfund - P3

Strongim skul, strongim pipel - PM

Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret!

Meri Krismas. Hepi Niu Yia Olgeta! Amamasim dispela bikpela de bilong yumi, stap wanbel na lukautim yu yet!!

Paraka, O Neill aut long nupela COI. Independens saplimen insait Pes 6,7,8 na 23. Ol poto 14 na 15 SOIM RISPEK. K1 tasol.

Glasim Judisal Kondak Bil

ISTA. Wantok. Somare tok tenkyu. Lukim spesel saplimen bilong Gren Sif Sir Michael long ol pes insait. K1 tasol. Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret!

Eneji bilong Wol. Luksave bilong Papua Niugini. PNG LNG Kwatali Envairomen na Sosel Ripot Namba Kwata 2010

Polis Pawa! P10. Bai kostim K15.6 bilian. opim bek Panguna main... Digicel Yumi FM PNG Musik Awod kam bek...

Gavman bai bihainim stret 2016 Nesenel Baset

2015 baset salens. Stanley Nondol i raitim

Namba 1991 Oktoba 18-24, pes Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret! K1 tasol

Dinau baset bai go antap tru

PNG i no gat helt standet

Femili dai wantaim long balus birua

Papagraun bai gat sea long Ok Tedi na BCL

oken mamas ani yet Lukim ol Wol nius poto... Pes LAIPSTAIL- Nupela drama pilai kempein bai helpim MDG... Pes I go moa long pes 3

NG rausim ios wokman

Namba tri UN bos i raun long PNG

RIPOT SAMERI BEKGRAUN NA AS BILONG SEVEI. Ol de bilong sevei. Sotpela toktok long sevei eria

Kisim pepa long stop drag long komyuniti - p7. NHC wokman kisim 4-pela de profesenel in haus trening - p2

O Neill makim. nupela minista

Niuspepa Bilong Yumi Ol PNG Stret! Pilai bai kamap long taim

Ol sios i egensim lo bilong kilim ol kalabus

PNG i ran olsem Afrika

Makim odit komiti long sekim ripot bilong distrik mani - Temu

Madang taun bagarap - pes 7

Gavman putim ai long ol Supa Fan

antri bai sot long mani

Gavman bai rausim 2010 Envaironmen Loa senis

Wokman pilim pen long takis

Ista... INSAIT. King Jisas Krais... P4,5. P8,9 Lukim ol stori bilong Ista insait.. Tingim dai bilong. Lukim Ista Spesel insait. long pes...

OL ELEMENTERI SKUL PIKININI:

Narapela kain Pop INSAIT P15. Pablik sevis i slek... Selebretim yia bilong Snek long Basamuk... Moa stori long nupela Pop long pes 4 na 5...

Juffa laikim eksen long SABL ripot

op risain Polis i no Jas long wokim disisen -Pes 3 Bai stap long vatiken monastri na pre I go moa long pes 2... Jada 013

Sister Claudia Apalenda Sister Theresia Boyek

40 YIA NA I GO REFOMESEN ANIVESARI. Nius na toktok bilong 500 yia selebresen Lukim long pes 60 MAS NAMBA 30 ELCPNG SINOT LONG HELDSBACH Pes...

ol nupela provins go pas

Asbisop John Ribat kamap Kardinel

K14.2 bilien baset bilong 2016

avman makim 20, 000 long gol medol

...Metal prais pundaun

Guria kilim tupela long ARoB

Givim bek mani bilong Ilektoral Komisin

Liklik Baibel Dikseneri

Gan i go bek long han bilong polis na ami - P6

edim plen bilong tuna isnis na klaimet senis

Mande neks wik- O Neill o Somare?

Dion em i Deputi Praim Minista

O Neill: PNG senis hariap tru

Wokabaut bilong Prins Charles bai kostim K10 milian

BCL i stopim sampela wok program

Gavman skelim K20m bilong Nesenel I.D. kad sistem

El Nino dai ripot i no klia yet

Transcription:

Blong Wanem Na PAPUA NIUGINI MAS GAT GUTPELA STETISTIKS?

Wok bilong stetistisks long divelopmen bilong PNG Yusim gutpela stetistiks i ken kamapim gutpela polisi na gutpela divelopmen we ol pipel na kantri ken kisim gutpela helpim. Blong wanem na gutpela stetistiks we ol rekot na wok bilong em i gutpela long yusim i bikpela samting? Em i mekim bikpela wok long bungim tingting, mekim wok na skelim na glasim ol wok bilong nesenel pablik polisi na ol intanesenel wanbel olsem Milenum Divelopmen Gol (MDGs) long kamapim gutpela divelopmen bilong ol pipel Em i bungim na skelim na glasim ol bikpela sosol na ekonomik tingting na wok Em helpim gavman na praivet bisnis long mekim rait na gutpela polisi long kamapim gutpela sindaun bilong ol pipel Em i helpim long putim ples klia ol wok na ol disisen long kainkain levol bilong ronim gut wok Em i helpim long yusim ol risos gut long rait taim na i helpim ol pipel long luksave long ol gutpela wok na polisi bilong gavman. Olsem Wanem Na Nau? Long las 10-pela yia i lukim sampela strongpela ekonomik na sosel divelopmen salens long PNG. Planti salens i bungim gavman: Long wanpela sait, planti rot bilong divelopmen i kam long ol risosis olsem wel, ges, gol, kopa pis na timba Long narapela sait: o i gat planti sensis long mekim long sait bilong daunim hevi we ol pipel i sot long ol samting, kamapim ol rot long ol pipel i panim wok, stretim helt na edukesen sevis, givim sans long olgeta pipel i ken kisim sevis bilong ol nesenel divelopmen, lukaurim ol bus, wara na graun na ol pasin kastom. o kamapim gutpela rot bilong kirapim wok ikonomi we i gat ol gutpela kaikai long en. Long bungim ol dispela sosel and ekonomik salens, gavman i bungim ol dispela tingting long bikpela plen bilong Vision 2050, PNG Stretjik Plen na 5-yia Mediam Tem Divelopmen Plen long givim stia tingting na draivim wok divelopmen. Long karimaut ol dispela plen, ol i mas sindaun antap long ol trupela infomesen i kam long gutpela stetistiks. Dispela stetistiks i mas kamap long wok bung insait long Nesenel Stetistikol Sistem (NSS). 2

Invesmen long stetistiks bai kamapim planti gutpela samting Moa risosis Invesmen long stetistiks Gutpela stetistiks Invesmen long stetistiks bai kamapim ol planti gutpela samting. Gutpela stetistiks bai kamapim gutpela plen, bungim na skelim gut ol risois long taim bilong brukim gavman baset. Na tu mekim wok na glasim ol polisi na wok divelopmen oltaim. Stetistiks bai helpim husat i kisim sevis bilong divelopmen na ol inap luksave na holim ol wok na ol samting we inap kamapim gutpela sindaun long ol. Mekim gutpela disisen Skelim gut ol risosis Gutpela plenin Strongpela na gutpela stetistiks bilong plenim wok divelopmen, pleninm polisi, mekim disisen na kamapim trupela na stretpela stetistik bihainim intanesenel mak na level stret. PNGDSP.p.124 3

PNG mas i gat gutpela stetistiks We stetistiks ken kamap gut? Nesenel Stetistikol Opis (NSO) em opis we i holim opisal statistiks rekot bilong PNG. Tasol wok bilong mekim na kamap gutpela stetistiks i no stap long han bilong Nesenel Stetistikol Opis tasol. Taim NSO i mekim wok bilong kaunim pipel o sensus na ol narapela sevei na tu bungim ekonomik stetistiks, ol narapela gavman dipatmen na ejensi i mekim tu ol spesel sevei bilong ol yet na kamapim edministresen stetistiks long wok bilong ol. NSO na ol arapela gavman dipatmen na ejensi i save wok wantaim long kamapim stetistiks na ol lain i save yusim stetistiks i bung long kamapim Nesenel Stetistiks Sistem (NSS). Long lukluk na stretim bikpela askim na laikim bilong stetistiks, long menesim na ranim gut wok bilong NSS i kamap gut, dispela i mas kamap bihainim gutpela na klia plen. Olsem wanem na gutpela plen i ken helpim? Gutpela plen i ken: Lukluk long nid bilong stetistiks. Skelim gut ol risosis bilong kamapim ol gutpela stetistiks. Taitim gut ol stetistiks i go long rot bilong wokim gavman polisi Lukluk long bikpela piksa bilong NSS na wok bung na sapot long ol nesenel na intanesenel stetistikol progrem long PNG. Givim eksen plen wantaim kos long strongim wok bilong stetistiks. Kamap olsem ejen bilong senis Ol intanesenel komyuniti i laik sapotim ol kantri i no divelop yet olsem PNG long kamap wantaim gutpela stetistikol plen ol i kolim Nesenel Stretiji bilong Divelopmen ov Stetistiks (NSDS). 4

PNG bai lonsim NSDS Nesenel Stretiji bilong Divelopmen ov Stetistiks (NSDS) i gat strongpela tingting long plen na developim wok bilong stetistiks long kamapim Nesenel Stetistikol Sistem (NSS). Em bai: soim piksa we kantri bai stap bihain long 10-pela yia. kamapim sampela bikpela rot na mak bilong bihainim. kamapim strongpela na gutpela wok long lukluk long ol eria we ol lain save yusim stetistiks na ol wok plen bilong gavman olsem Vision 2050, PNG-DSP, MTDP, ol polisi bilong gavman ejensi na ol nid bilong intanesenel divelopmen grup. Helpim long kamapim wok bilong stetistiks long inapim ol nid bilong ol yusas na mekim i ron gut. kamapim ples bilong bungim ol risosis (nesenel na intanesenel) na strongim na mekim i kamap bes bilong Nesenel Stetistikol Sistem (NSS) we i ken wok gut wantaim gutpela risal. Nesenel Ekseketiv Kaunsil (gavman) i kamapim NSDS long Jun 2010 na olpela Praim Minista Sir Michael Somare i bin sainim. Rot we PNG bai bungim tingting na mekim NSDS i wok i bin gat planti toktok na tingting long en na nau i wetim tok orait o endosmen. I gat plen bilong opisal lonsing (opim) bilong NSDS long Me 2012. 5

Bikpela Stetistikol Operesen long PNG Populesen Sensus 2011 2011 Nesenel Populesen na Hausing Sensus i bin kamap long Julai 2011. As tingting bilong nesenel sensus em long kisim infomesen o ripot long wanwan manmeri husat i stap long Papua Niugini taim ol opisa bin toktok wantaim ol wanwan. As tingting bilong sensus em long kisim nupela na gutpela stetistiks long populesen long kamapim developmen polisi, long kamapim na soim mak bilong divelopmen long bihainim na glasim wok bilong MDG, long strongim wok bilong bungim na glasim laip na sindaun bilong ol pipel na bilong strongim plen na wok bilong ol haus wanwan insait long sevei. Hausol Inkam na Ekspendisa Sevei (HIES) 2009-2010 2009/2010 Hausol Inkam na Ekspenisa Sevei (HIES) em namba tri HIES PNG Nesenel Statistikol Opis (NSO) i ronim o go pas long en. Dispela sevei em bikpela long ol wankain sevei bipo. Planti ol nupela kaikai na sevis i stap insait long dispela sevei na tu bikpela namba bilong ol hausol o famili i stap tu long dispel sevei. Tu i bin gat kwesten bilong foveti o hevi bilong sot long samting. As tingting bilong dispela sevei em long bungim infomesin long rot mani save kam long en na rot mani save go aut bai dispela ken kamap klia long Konsuma Prais Index (CPI). Demograpik na Helt Sevei (DHS) 2006 NSO save go pas long kamapim DHS olgeta 10-pela yia. Las DHS em long 2006 na as tingting bilong dispela sevei em long bungim infomesen bilong populesen na helt, kamap bilong ol pikinini, indai bilong ol pikinini na mama, femili plening na HIV/AIDS. Em tu save givim infomesen bilong sosel na ekonomik infomesen bilong edukesen, emploimen o wok mani, haus na sios. Ol lain i save mekim polisi i save yusim ripot long glasim na stretim wok bilong femili plening na helt progem bilong ol pikinini na mama. Sensus ov Bisnis Ektiviti (CBA) NSO save go pas long kamapim Sensus ov Bisnis Ektiviti olgeta tripela (3) yia. As tingting bilong dispela sevei em bilong bungim ol infomesen bilong bisnis husat i rejista na mekim wok bisnis long PNG. Em mekim bikpela wok na kamapim infomesen bilong Nesenel Akauns na givim nupela infomesen na tingting long kamapim Bisnis Liasin Sevei (BLS) we NSO na Benk ov PNG (BPNG) i save kamapim olgeta foapela mun long wanwan yia. Sampela Moa We bilong Kisim Infomesen Sivel Rejista Sistem (CRS) Sivel Rejista Sistem em wanpela Stetiskol Sistem we ol kantri i save bungim olgeta taim na rekotim ol nupela pikinini, amas i indai na amas lain i marit insait long kantri. Dispela sistem i save yusim rejista fom bilong nupela bebi, indai na marit long bungim ol infomesen na rekot. Dispela sistem 6

tu i save rekotim krismas bilong ol manmer na pikinini na tu amas man na amas meri. Dispela infomesen em ol i bihanim lo long bungim na mekim edministretiv wok. Long PNG, Dipatmen ov Komunyuti Divelopmen i lukautim CRS. Nesenel Helt Infomesen Sistem (NHIS) NHIS em arapela stetiskol sistem i stap aninit long lukaut bilong Helt Dipatmen. Dispela sistem em ol i plenim long sapotim wok bilong mekim polisi, kamapim na glasim ol kainkain wok bilong Helt Dipatmen. Dispela sistem em moa bikpela long Sivel Rejista Sistem (CRS), tasol em i nogat rekot bilong ol bikpela sik i save bungim ol pipel. Na tu dispela sistem i nogat inap infomesen na wok bilong em i liklik tumas long sait bilong stetistiks wok. PNG Stetiskol Rekot Indiketa/mak Veliu/ namba Yunit Long we Ejensi Yia Totol populesen * 5,2 Milien Popul Sensus NSO 2000 Pop Gro Ret * 2,7 Pesen (%) Popul Sensus NSO 2000 Rit/Rait Ret 56 Pesen (%) Popul Sensus NSO 2000 Bebi Bon Ret 32 olgeta 1000 pop Demo Helt Sevei NSO 2006 Bebi Karim Ret 4,4 wan wan meri Demo Helt Sevei NSO 2006 Bebi Indai Ret 56,7 olgeta 1000 bebi Demo Helt Sevei NSO 2006 Anda 5 Bebi Indai Ret 74,7 olgeta 1000 bebi Demo Helt Sevei NSO 2006 Konsuma Prais Indeks 7,6 Pesen (%) Disemba Kwota NSO 2011 GDP 16896,6 Milien Kwotaoli Ekon Buletin BPNG 2006 GDP (Yia Grot Ret) 6,2 Pesen (%) Kwotaoli Ekon Buletin BPNG 2009 Ekspot 15655,5 Milien Kwotaoli Ekon Buletin BPNG 2008 Impot 8413,2 Milien Kwotaoli Ekon Buletin BPNG 2008 Diwai 2862 Tausen m 3 Kwotaoli Ekon Buletin PNGFA 2010 Kopa Prodaksen 154,7 Tausen Ton Kwotaoli Ekon Buletin DMin 2010 Gol Prodaksen 61,5 Ton Kwotaoli Ekon Buletin Dmin 2010 Kofi Prodaksen 55,9 Tausen Ton Kwotaoli Ekon Buletin Kofi Bod 2010 Kakao Prodaksen 27,1 Tausen Ton Kwotaoli Ekon Buletin Kakao Bod 2010 Totol Pawa Eneiji 757196 Mwh PNG Pawa Websait PNG Pawa Ltd 2004 Intanesenel Maigresen 340,1 Tausen Maigresen Buk NSO 2010 *Mak bilong PNG Populesen i bin groa long 2011 Nesenel Populesen na Hausing Sensus i sanap olsem 7.1 milien. Mak we populesen bin groa long 11-pela yia i kam em 2.8%. 7

National Statistical Office PO Box 337 WAIGANI NCD PAPUA NEW GUINEA infor@nso-gov.pg www.nso.com.pg Department of National Planning and Monitoring PO Box 631 WAIGANI, NCD PAPUA NEW GUINEA Infor@planning.gov.pg www.planning.gov.pg Dispela buk em opis bilong NSDS i kamapim wantaim sapot bilong PARIS 21