Blong Wanem Na PAPUA NIUGINI MAS GAT GUTPELA STETISTIKS?
Wok bilong stetistisks long divelopmen bilong PNG Yusim gutpela stetistiks i ken kamapim gutpela polisi na gutpela divelopmen we ol pipel na kantri ken kisim gutpela helpim. Blong wanem na gutpela stetistiks we ol rekot na wok bilong em i gutpela long yusim i bikpela samting? Em i mekim bikpela wok long bungim tingting, mekim wok na skelim na glasim ol wok bilong nesenel pablik polisi na ol intanesenel wanbel olsem Milenum Divelopmen Gol (MDGs) long kamapim gutpela divelopmen bilong ol pipel Em i bungim na skelim na glasim ol bikpela sosol na ekonomik tingting na wok Em helpim gavman na praivet bisnis long mekim rait na gutpela polisi long kamapim gutpela sindaun bilong ol pipel Em i helpim long putim ples klia ol wok na ol disisen long kainkain levol bilong ronim gut wok Em i helpim long yusim ol risos gut long rait taim na i helpim ol pipel long luksave long ol gutpela wok na polisi bilong gavman. Olsem Wanem Na Nau? Long las 10-pela yia i lukim sampela strongpela ekonomik na sosel divelopmen salens long PNG. Planti salens i bungim gavman: Long wanpela sait, planti rot bilong divelopmen i kam long ol risosis olsem wel, ges, gol, kopa pis na timba Long narapela sait: o i gat planti sensis long mekim long sait bilong daunim hevi we ol pipel i sot long ol samting, kamapim ol rot long ol pipel i panim wok, stretim helt na edukesen sevis, givim sans long olgeta pipel i ken kisim sevis bilong ol nesenel divelopmen, lukaurim ol bus, wara na graun na ol pasin kastom. o kamapim gutpela rot bilong kirapim wok ikonomi we i gat ol gutpela kaikai long en. Long bungim ol dispela sosel and ekonomik salens, gavman i bungim ol dispela tingting long bikpela plen bilong Vision 2050, PNG Stretjik Plen na 5-yia Mediam Tem Divelopmen Plen long givim stia tingting na draivim wok divelopmen. Long karimaut ol dispela plen, ol i mas sindaun antap long ol trupela infomesen i kam long gutpela stetistiks. Dispela stetistiks i mas kamap long wok bung insait long Nesenel Stetistikol Sistem (NSS). 2
Invesmen long stetistiks bai kamapim planti gutpela samting Moa risosis Invesmen long stetistiks Gutpela stetistiks Invesmen long stetistiks bai kamapim ol planti gutpela samting. Gutpela stetistiks bai kamapim gutpela plen, bungim na skelim gut ol risois long taim bilong brukim gavman baset. Na tu mekim wok na glasim ol polisi na wok divelopmen oltaim. Stetistiks bai helpim husat i kisim sevis bilong divelopmen na ol inap luksave na holim ol wok na ol samting we inap kamapim gutpela sindaun long ol. Mekim gutpela disisen Skelim gut ol risosis Gutpela plenin Strongpela na gutpela stetistiks bilong plenim wok divelopmen, pleninm polisi, mekim disisen na kamapim trupela na stretpela stetistik bihainim intanesenel mak na level stret. PNGDSP.p.124 3
PNG mas i gat gutpela stetistiks We stetistiks ken kamap gut? Nesenel Stetistikol Opis (NSO) em opis we i holim opisal statistiks rekot bilong PNG. Tasol wok bilong mekim na kamap gutpela stetistiks i no stap long han bilong Nesenel Stetistikol Opis tasol. Taim NSO i mekim wok bilong kaunim pipel o sensus na ol narapela sevei na tu bungim ekonomik stetistiks, ol narapela gavman dipatmen na ejensi i mekim tu ol spesel sevei bilong ol yet na kamapim edministresen stetistiks long wok bilong ol. NSO na ol arapela gavman dipatmen na ejensi i save wok wantaim long kamapim stetistiks na ol lain i save yusim stetistiks i bung long kamapim Nesenel Stetistiks Sistem (NSS). Long lukluk na stretim bikpela askim na laikim bilong stetistiks, long menesim na ranim gut wok bilong NSS i kamap gut, dispela i mas kamap bihainim gutpela na klia plen. Olsem wanem na gutpela plen i ken helpim? Gutpela plen i ken: Lukluk long nid bilong stetistiks. Skelim gut ol risosis bilong kamapim ol gutpela stetistiks. Taitim gut ol stetistiks i go long rot bilong wokim gavman polisi Lukluk long bikpela piksa bilong NSS na wok bung na sapot long ol nesenel na intanesenel stetistikol progrem long PNG. Givim eksen plen wantaim kos long strongim wok bilong stetistiks. Kamap olsem ejen bilong senis Ol intanesenel komyuniti i laik sapotim ol kantri i no divelop yet olsem PNG long kamap wantaim gutpela stetistikol plen ol i kolim Nesenel Stretiji bilong Divelopmen ov Stetistiks (NSDS). 4
PNG bai lonsim NSDS Nesenel Stretiji bilong Divelopmen ov Stetistiks (NSDS) i gat strongpela tingting long plen na developim wok bilong stetistiks long kamapim Nesenel Stetistikol Sistem (NSS). Em bai: soim piksa we kantri bai stap bihain long 10-pela yia. kamapim sampela bikpela rot na mak bilong bihainim. kamapim strongpela na gutpela wok long lukluk long ol eria we ol lain save yusim stetistiks na ol wok plen bilong gavman olsem Vision 2050, PNG-DSP, MTDP, ol polisi bilong gavman ejensi na ol nid bilong intanesenel divelopmen grup. Helpim long kamapim wok bilong stetistiks long inapim ol nid bilong ol yusas na mekim i ron gut. kamapim ples bilong bungim ol risosis (nesenel na intanesenel) na strongim na mekim i kamap bes bilong Nesenel Stetistikol Sistem (NSS) we i ken wok gut wantaim gutpela risal. Nesenel Ekseketiv Kaunsil (gavman) i kamapim NSDS long Jun 2010 na olpela Praim Minista Sir Michael Somare i bin sainim. Rot we PNG bai bungim tingting na mekim NSDS i wok i bin gat planti toktok na tingting long en na nau i wetim tok orait o endosmen. I gat plen bilong opisal lonsing (opim) bilong NSDS long Me 2012. 5
Bikpela Stetistikol Operesen long PNG Populesen Sensus 2011 2011 Nesenel Populesen na Hausing Sensus i bin kamap long Julai 2011. As tingting bilong nesenel sensus em long kisim infomesen o ripot long wanwan manmeri husat i stap long Papua Niugini taim ol opisa bin toktok wantaim ol wanwan. As tingting bilong sensus em long kisim nupela na gutpela stetistiks long populesen long kamapim developmen polisi, long kamapim na soim mak bilong divelopmen long bihainim na glasim wok bilong MDG, long strongim wok bilong bungim na glasim laip na sindaun bilong ol pipel na bilong strongim plen na wok bilong ol haus wanwan insait long sevei. Hausol Inkam na Ekspendisa Sevei (HIES) 2009-2010 2009/2010 Hausol Inkam na Ekspenisa Sevei (HIES) em namba tri HIES PNG Nesenel Statistikol Opis (NSO) i ronim o go pas long en. Dispela sevei em bikpela long ol wankain sevei bipo. Planti ol nupela kaikai na sevis i stap insait long dispela sevei na tu bikpela namba bilong ol hausol o famili i stap tu long dispel sevei. Tu i bin gat kwesten bilong foveti o hevi bilong sot long samting. As tingting bilong dispela sevei em long bungim infomesin long rot mani save kam long en na rot mani save go aut bai dispela ken kamap klia long Konsuma Prais Index (CPI). Demograpik na Helt Sevei (DHS) 2006 NSO save go pas long kamapim DHS olgeta 10-pela yia. Las DHS em long 2006 na as tingting bilong dispela sevei em long bungim infomesen bilong populesen na helt, kamap bilong ol pikinini, indai bilong ol pikinini na mama, femili plening na HIV/AIDS. Em tu save givim infomesen bilong sosel na ekonomik infomesen bilong edukesen, emploimen o wok mani, haus na sios. Ol lain i save mekim polisi i save yusim ripot long glasim na stretim wok bilong femili plening na helt progem bilong ol pikinini na mama. Sensus ov Bisnis Ektiviti (CBA) NSO save go pas long kamapim Sensus ov Bisnis Ektiviti olgeta tripela (3) yia. As tingting bilong dispela sevei em bilong bungim ol infomesen bilong bisnis husat i rejista na mekim wok bisnis long PNG. Em mekim bikpela wok na kamapim infomesen bilong Nesenel Akauns na givim nupela infomesen na tingting long kamapim Bisnis Liasin Sevei (BLS) we NSO na Benk ov PNG (BPNG) i save kamapim olgeta foapela mun long wanwan yia. Sampela Moa We bilong Kisim Infomesen Sivel Rejista Sistem (CRS) Sivel Rejista Sistem em wanpela Stetiskol Sistem we ol kantri i save bungim olgeta taim na rekotim ol nupela pikinini, amas i indai na amas lain i marit insait long kantri. Dispela sistem i save yusim rejista fom bilong nupela bebi, indai na marit long bungim ol infomesen na rekot. Dispela sistem 6
tu i save rekotim krismas bilong ol manmer na pikinini na tu amas man na amas meri. Dispela infomesen em ol i bihanim lo long bungim na mekim edministretiv wok. Long PNG, Dipatmen ov Komunyuti Divelopmen i lukautim CRS. Nesenel Helt Infomesen Sistem (NHIS) NHIS em arapela stetiskol sistem i stap aninit long lukaut bilong Helt Dipatmen. Dispela sistem em ol i plenim long sapotim wok bilong mekim polisi, kamapim na glasim ol kainkain wok bilong Helt Dipatmen. Dispela sistem em moa bikpela long Sivel Rejista Sistem (CRS), tasol em i nogat rekot bilong ol bikpela sik i save bungim ol pipel. Na tu dispela sistem i nogat inap infomesen na wok bilong em i liklik tumas long sait bilong stetistiks wok. PNG Stetiskol Rekot Indiketa/mak Veliu/ namba Yunit Long we Ejensi Yia Totol populesen * 5,2 Milien Popul Sensus NSO 2000 Pop Gro Ret * 2,7 Pesen (%) Popul Sensus NSO 2000 Rit/Rait Ret 56 Pesen (%) Popul Sensus NSO 2000 Bebi Bon Ret 32 olgeta 1000 pop Demo Helt Sevei NSO 2006 Bebi Karim Ret 4,4 wan wan meri Demo Helt Sevei NSO 2006 Bebi Indai Ret 56,7 olgeta 1000 bebi Demo Helt Sevei NSO 2006 Anda 5 Bebi Indai Ret 74,7 olgeta 1000 bebi Demo Helt Sevei NSO 2006 Konsuma Prais Indeks 7,6 Pesen (%) Disemba Kwota NSO 2011 GDP 16896,6 Milien Kwotaoli Ekon Buletin BPNG 2006 GDP (Yia Grot Ret) 6,2 Pesen (%) Kwotaoli Ekon Buletin BPNG 2009 Ekspot 15655,5 Milien Kwotaoli Ekon Buletin BPNG 2008 Impot 8413,2 Milien Kwotaoli Ekon Buletin BPNG 2008 Diwai 2862 Tausen m 3 Kwotaoli Ekon Buletin PNGFA 2010 Kopa Prodaksen 154,7 Tausen Ton Kwotaoli Ekon Buletin DMin 2010 Gol Prodaksen 61,5 Ton Kwotaoli Ekon Buletin Dmin 2010 Kofi Prodaksen 55,9 Tausen Ton Kwotaoli Ekon Buletin Kofi Bod 2010 Kakao Prodaksen 27,1 Tausen Ton Kwotaoli Ekon Buletin Kakao Bod 2010 Totol Pawa Eneiji 757196 Mwh PNG Pawa Websait PNG Pawa Ltd 2004 Intanesenel Maigresen 340,1 Tausen Maigresen Buk NSO 2010 *Mak bilong PNG Populesen i bin groa long 2011 Nesenel Populesen na Hausing Sensus i sanap olsem 7.1 milien. Mak we populesen bin groa long 11-pela yia i kam em 2.8%. 7
National Statistical Office PO Box 337 WAIGANI NCD PAPUA NEW GUINEA infor@nso-gov.pg www.nso.com.pg Department of National Planning and Monitoring PO Box 631 WAIGANI, NCD PAPUA NEW GUINEA Infor@planning.gov.pg www.planning.gov.pg Dispela buk em opis bilong NSDS i kamapim wantaim sapot bilong PARIS 21