TALDRlIUD LENDAVAD ONMAANDUNUD. KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust

KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust Materjal, millest õhulaevad ehk vimanad (raamatu märkus: vimana on sanskritis - välja mõõtma või kurssi LENDAVAD läbi sõitma; taevane sõiduk; lendav sõjavanker; isetõukuv ja iseliikuv; lendav palee) olid konstrueeritud, TALDRlIUD ONMAANDUNUD (Käesolev "Panther Pressi" väljaanne on.kirjastatud 1957.aastal, raamat ise on esimest korda trükki antud 1953.aastal.) Mõtisklesin parasjagu võimalike energiaallikate üle, kui minu kätte sattus väga omapärane dokument - raamat ryv. Scott Elliott "The Story of Atlantis"), mis oli kirjutatud peaaegu 10 aastat enne seda, kui vennad Wrightid tegid oma esimese õhulennu. See kirjeldas üsnagi detailselt lendava taldriku tüüpi õhulaeva, mida kasutas inimrass, kelle järeltulijad pärandasid maailmale Mehhiko ja Egiptuse võimsad püramüdid, Tiahuanaco ja Sacsahaumani tohutud kivid, 180-tonnised plokid Baalbekis, Nacaali pühad tahvlid ja ülevad Aasia salajased stanzad. Selles raamatus oli termineid ja väljendeid, mida ma polnud iialgi varem kuulnud, nagu "eeterlikjõud" ja "akkasha". See oli haarav teos ja kui ma seda lugesin, tundsin midagi tuttavlikku. Mõningad iseloomustused, mis seal on ära toodud, langesid peaaegu täielikult kokku tänapäeva Ühendriikide sõjaväe raportitega, mis on tehtud lendavate taldrikute kohta. Ma hakkasin mõtlema ja kahtlema. Autor Scott Elliott ütleb: "Atlantide liikumismeetodeid tuleb pidada veelgi suurepärasemaks, sest õhulaev ehk lendav masin, mida Keely Ameerikas ja Maxim siin maal püüavad valmistada (1895), oli siis juba teoks saanud tõsiasi... Iialgi pole see olnud üldkasutatav transpordivahend. Orjad, teenrid ja rahvahulk, kes tegid tööd oma kätega, pidid rühkima vaevaliselt mööda maaradu või sõitma primitiivsetes raskete ratastega vankrites, mida vedasid kohmakad loomad. Neid õhulaevu võib vaadelda kui tolleaegseid erasõidukeid või pigemini kui erajahtlaevu, kui me arvestame, et inimesi, kes neid sõidukeid valdasid, oli suhteliselt vähe, sest et ka siis pidi olema neid raske ja kallis toota. Tavaliselt ei ehitatud neid paljude inimeste jaoks. Enamasti olid need konstrueeritud ainult kahele, kuid mõni võis mahutada ka kuut või kaheksat sõitjat." Hiljem, kui sõda ja tüli lõhkusid Kuldse Ajastu, pidid lahingu1aevad, mis võisid liikuda õhus, suurel määral asendama lahingulaevu, mis liikusid merel. Lopmulikult olid nad viimastest palju võimsamad hävitusmasinad ning konstrueeritud juba 50, aga mõnedel juhtudel ka 100 sõdalase kandmiseks. oli kas puu või metall. Varasemad õhulaevad olid ehitatud puust ning immutatud mingi ainega, mis ei teinud materjali raskemaks, kuid andis sellele naha sitkuse, tagades kerguse ja tugevuse. Kui kasutati metalli, siis oli see tavaliselt sulam, mille koostisse kuulusid kaks valget metalli ja üks punane (arvatavasti vask, magneesium ja alumiinium, kui otsustada mõne atlantide linnapiirkondadest avastatud ja analüüsitud sulami põhjal). Saadus on hele nagu alumiinium ja kaalult temast isegi kergem. Üle õhulaeva jämeda raami oli tõmmatud suur leht toda metalli. See oli vastavalt laeva kujule välja taotud ja kui vaja, siis elektriga keevitatud. Kuid sõltumata sellest, kas nad olid tehtud metallist või puust,. olinende väline pind õmblusteta ja täiuslikult sile ning sõidukid särasid pimeduses, nagu oleksid nad kaetud helendava värviga. Kujult olid need. paadisarnased, kuid kõik pealt kaetud, sest täiskiiruse juures, isegi kui see oleks olnud ohutu, poleks kellelgi olnud mugav ülemisele tekile jääda. Juhtimismehhanismi võis kasutada. laeva mõlemast otsast. Kuid kõige huvitavamat küsimust kujutab endast liikumapanev jõud. Varasematel aegadeloli selleks olnud isiklik "vril" (raamatu märkus: vril on isiku vibratsiooni tõstmine, nii et see ületab Maa magneetilise külgetõmbe, levitatsiooni põhimõte), mida ei pruukinud tingimata kasutada ühenduses mingi mehaanilise vahendiga. Hilisemal ajal asendati see jõuga, mis, ehkki seda tekitati meile tundmatu! viisil, tegutses kindlasti mehaaniliste seadeldiste kaudu. See jõud sarnanes pigem sellega, mida kasutas Ameerikas Keely, kui elektrijõuga, mida kasutas Maxim. Tegelikult oli see eeter~ iseloomuga. Me ei ole jõudnud probleemi lahendamisele küll lähemale, kuid selle tegutsemismoodust on võimalik kirjeldada. Kahtlemata erines laevade tehniline sisseseade mõningal määral. Järgnev kirjeldus käib õhulaeva kohta, millega kolm Poseidonise põhjaosa üle valitseva kuninga saadikut sooritasid kord reisi Lõuna kuninga õukonda. Tugev raske metallkast, mis lebas laeva keskosas, oli generaator. Sealt voolas jõud läbi kahe suure painduva toru laeva mõlemasse otsa. Oli veel kaheksa abitoru, mis olid kinnitatud laeva vööris ja ahtris reelingu külge. Nendelolid kahekordsed avaused - ülal ja all. Kui reis algas, avati kaheksa reelingutoru ventilli, mis asetsesid allpool, kuna kõik teised ventillid olid suletud. Vool, mis nendest läbi tormas, põrkas sellise jõuga vastu maad, et tõukas laeva ülespoole, kuni õhk ise oli küllaldaseks tugipunktiks. Kui oli saavutatud piisav kõrgus, siis pandi tegevusse painduv toru laeva selles otsas, mis asus soovitud sihtkohale vastupidises suunas, ventillide

osalise sulgemisega aga vähen- r dati voolu tormamist läbi kahek-. sa vertikaalse toru/ mis olid I vajalikud kõrguse säilitamiseks.. Suur voolu hulk, mis oli nüüd suunatud läbi laeva ahtris asuva toru umbes 45-kraadise nurga all allapoole, aitas säilitada tõtuiuja andis suure liikumisjõu, mis tõukas laeva läbi õhu. Laeva tüüriti samuti toru abil, sest vähimgi muutus selle asendis tõi kohe kaasa laeva kursi muutuse. Pidevat järelevalvet polnud siiski vaja. Kui võeti ette pikk reis, siis seati toru ~Ü/ et see ei vajanud mingit reguleerimist enne, kui sihtkoht oll peaaegu saavutatud, Maksimaalne kiirus oli umbes 100 miili tunnis ja lennusulmd ei olnud kunagi sirgjoonehne, vaid alati pikkade lainete kujuline, kord Maale lähenedes, kord sellest eemaldudes. Moodus, kuidas laev sihtkohta jõudes peatati (seda võis teha ka õhus lennu ajal) oli järgmine: vabastati jõud torus/ mis asus laeva sihtpunkti pool, kuna laeva tagumises osas vähendati edasiviivat jõudu järk-järgult, sulgedes ventiilid. Peab veel leidma põhjenduse kaheksale reelingutest ülespoole suunduvale torule. See puudutab eriti õhusõda, sest kui käsutada oli nü võimas jõud, suunasid sõjalaevad loomulikult voolu üksteise vastu. See hävitas aga kergesti laeva tasakaalu ja pööras ta kummuli.. Selline olukord andis vaenlase laevale kindla eelise rammimisrünnaku sooritamiseks. Samuti varitses oht paiskuda vastu maapinda, kui ventiilide sulgemise ja avamisega ei jõutud õigel ajal abinõusid tarvitusele võtta. Ükskõik millises asendis laev ka.poleks olnud, pidi maa poole osutavatest torudest voolläbi kihutama, samal ajal kui ülespoole osutavad torud pidid suletud olema. Donald Keyhoe oma raamatus "The Flying Saucers are Real" (Hutchinson, 1950) vestleb ühe "NASA juhtiva' inseneriga", kes räägib talle peaaegu sõna-sõnalt sedasama, mida Scott Elliott on öelnud vimanade kohta: "See (taldrik) võis olla ehitatud muudetava suunaga reaktiiv- või rakettdüüsidega. Düüsid võivad asetseda ümber serva ja nende suuna muutmisel võil? taldrik tõusta või langeda. Ta võib lennata otse ja teha järske pöördeid. S:LUnd ja kiirus sõltuvad töötavate düüside arvust, raker.datud jõust j~ nurgast, mille all need on kallutatud. Need võivad alla suunatud maapinna poole, tahapoole, külgsuunas või eri kombinatsioonides. Otse edasi lennates võib taldrik pöörata järsult paremale või vasakule kas düüside nurga muutumise või selle tõttu/ et osa neist lülitatakse energia juhtimisest välja. Sellega võib opereerida Maa atmosfdäris, samuti kosmoses." see on täpselt seesama printsüp/ mille abil, nagu öeldud, töötasid atlantide vimanad. Nii et lendavad taldrikud näivad olevat pigem täiustatud vimanad kui.-.. t,. o. Eriskummalisi ümara.idpilvemoodustisi, nagu on näha sellel BrasiiIias tehtud fotol, on sageli ekslikult UFO-deks peetud. kärarikaste ja suhteliselt. primitüvsete sisepõlemismootorite printsübi arendus. Mõned teised iseloomulikud jooned lasevad paista, et "taldrik" on ainult vanaaegsete vimanade interplanetaarne, rohkem väljaarendatud mudel. Meie eneseuhkusele oleks see lausa hirmuäratav hoop, siis oleks ju võimalik/ et kümneid tuhandeid aastaid tagasi eksisteeris Maal meist tehniliselt kõrgemalt arenenud tsivilisatsioon, kes oli võimeline rändama isegi teistele planeetidele. Scott Elliott kirjeldab nähtavasti mingit tüüpi lendavat taldrikut, kuid kust sai ta oma informatsiooni? Paistab, et seda ei tea keegi. Raamat oli haruldane ja trükk ammu otsas. Elliott on surnud. Keegi, kes teda oli ttmdnud, ütles mulle, et ta oli leidnud oma materjalid India ja Aasia vanadest ürikutest ning ma. peaksin minema muuseumidesse ja Idamaa raamatukogudesse. Väga hea - kui muuseumi, siis muuseumi. Uurimine on nagu lumepall: sa paned ta liikuma ja ta nopib üles ühe asja, siis teise ja enne kui sa õieti taipad, on see jõudnud. kohutavate mõõtmeteni. Enne veel, kui ma jõudsin Briti Muuseumini (olin sellest 100 jardi eemal), köitis muuseumi tänaval minu tähelepanu väike raamatukauplus, mis oli spetsialiseerunud haruldastele ja ebatavalistele raamatutele. Äkilise impulsi ajel astusin sisse ja hakkasin raamatutes h1hnima. Varsti tuli kaupluseomanik minu juurde ja ütles: "Mul on raamat, ffiis teile arvatavasti huvi pakub." Ta oli imeline mees, tal olid kõige läbitungivamad silmad, mida ma eales näinud olen. Need tundusid tungivat inimese sisemusse, nägevat tema salajasimaid mõtteid ja naeratavat selle üle, mida nad nägid. Ma ei hakanud teda vaevama seletades, mida ma otsin, vaevalt ma seda isegi teadsin. Kuid võtsin raamatu, mida ta mulle pakkus, ja läksin oma teed. See osutus üheks James Churchwardi kadunud kontinendi kohta kirjutatud teoseks, mis kandis pealkirja "The Children of Mu" ("Mu lapsed"). 188. leheküljel, --,

leidsin lõigu, mis veenis mind, et olen õigel teel. Autor jutustab, kuidas ta möödunud. sajandi lõpul Indias rännates nägi mõningaid vanu hindu käsikirju, mis preestrite ju~ järgi' pidid olema vanades templites hoitavate ürikute koopiad. Neis oli informatsiooni India omale eelnenud tsivilisatsiooni kohta. Ta nägi veel järgmist. "Jooniseid ja õpetusi õhulaevade ja selle masinate, võimsuse, mootorite jne. konstrueerimiseks. Energiat saadi atmosfiiärist väga lihtsal ja odaval meetodil. Mootor on midagi meie tänapäevase turbiini taolist... Kui see on korra käima pandud, ei peatu ta enne, kui ta välja lülitatakse. Kui tal lastakse töötada, teeb ta seda seni, kuni laagridon kulunud. Need laevad võisid jääda igaveseks ümber Maa tiirlema ilma maapinnale laskumata, kuni masinad ära kulusid. Energia on piiramatu või õigemini piiratud ainult metalli vastupidavusega. Leidsin lõike, mis rääkisid lendudest, mis meie mõõtsüsteemis võiksid ulatuda ühest tuhandest kuni kolme tuhande miilini. Kõik ülestähendused nende õhulaevade kohta teatavad selgelt, et need olid iseliikuvad ja tõukasid ennast ise edasi. Teiste sõnadega genereerisid nad ise oma lennujõudu, põlevkütusest sõltumata. Mulle näib, et oleme umbes 15 000 kuni 20 000 aastat ajast maha jii4nud." See näib peaaegu sõna-sõnalt kokku langevat Scott Elliotti vimanade kirjeldusega. Mootor tundub olevat nagu mingi lihtne igiliikuri variant. Churchward ütles, et õhku kasutati kui tõukajat, mis mõneti sarnaneb reaktiivmootoritega. Elliotti sõnade järgi oli see "eetri jõud", kuid vanal ajal mõisteti õhu all rohkem selle eeterlikke ja peidetud omadusi kui tavalisi gaase, millest meie teame atmosfääri koosnevat, niisiis pole vaja terminoloogia üle vaidlema hakata. Sellest julgustatuna hakkasin otsima vanu ülestähendusi, püüdes tõestada või ümber lükata vaistlikku eelaimust, et lendavad taldrikud ei kujuta endast midagi uut. Tasutud sain rikkalikumalt, kui olin julgenud loota. "Ramayana" ja "Mahabharata" on täis mitmesuguste kõikvõimaliku suuruse ja kujuga eelajalooliste õhusõidukite kirjeldusi. Mõned neist on suured, mõned väikesed, mõned töötavad reaktiivjõul, teised ammutavad jõudu allikast, mis asub väljaspool meie teadmisi - jõust, mille omadused näivad olevat väga sarnased inimtahte endaga. "Ramajana" sisaldab toreda kirjelduse suurest vimanast, mis on õhku tõusmas: "Kui hommik koitis, võttis Rama taevase sõiduki (vimana), mille Puspuka oli talle saatnud Vinpishandi kaudu, ja oli valmis lahkuma. See oli iseliikuv sõiduk - suur ja toredasti värvitud. Taloli kaks korrust ja palju akendega kambreid ning ta oli ehitud lippude ja plagudega. Ta tegi meloodilist häält, kui ta mööda oma õhuteed sõitis. " Teisest tõlkest leidsin: "Puspaka sõiduk, mis sarnaneb päikesega ja kuulub minu vennale, oli toodud vägeva Ravani poolt. See õhuline ja. suurepärane sõiduk läheb igale poole tahte järgi ja on sinu jaoks valmis. See sõiduk, mis sarnaneb heleda pilvega, asub Lanka Linnas." (Raamatu märkus: "Ramayana" on tõlkinud Manatha Nath Dutt aastal 1891; arvatakse, et poeet. Va1mi1qviis"'~Ramayana"lõpule rohkem ~ 3000 aastat tagasi, J.<uidvanad ülestähendused, millele ta J,"ajas selle suure ~jaloolise saaga, 'peavad- olema palju kordi vanemad.) Kangelane Rama vastab:. ""Tee kiiresti, too õhusõiduk mulle." Siis saabus üleni kullaga kaunistatud sõiduk. Selolid toredad ülemised ruumid, lipud, juveelidega kaunistatud aknad ja meloodiline hii.äl. Sealolid suured ruumid ja suurepärased istmed. Silmitsedes tahtejõul liikuvat sõidukit, sattus Rama suurde hämmeldusse. Ja kuningas (Rama) läks sisse ja suurepärane sõiduk tõusis Raghira käsu peale üles kõrgemasse atmosftiäri. Ja selles sõidukis, mis liikus tahte järgi, oli Rama väga õnnelik. " Nagu meile jutustatakse, masin maandus ja siis võttis Rama ise juhtimise enda kätte. "Rama käsu peale tõusis see. suurepärane sõiduk siis suure mürinaga Welkinis üles. Ja vaadates igale poole alla, rääkis Rama Sitaga. " Rama näitab Tseilonile sõites kogu tee ilusaid paiku ja huvitavaid kohti nii maal kui merel. Kui nad jõuavad linna kohale, tekib suur elevus ja kõik reisijad tõusevad istmetelt püsti, et paremini näha.. Juba selle suure eepose alguse poole satub Ravan metsas Rama ilusale naisele, peenepihalisele Sitale ja meelitab tolle kavaluse ning salasepitsuste abil oma laeva asukohta. Järgneb ere tragöödia kirjeldus: Ravan haarab Sita kinni, kannab ta oma vimanasse ja paneb selle liikuma nii kiiresti kui võimalik. Romesh Dutti tõlge ütleb: "Tõstis üles vaese abitu naise. Pani tema istuma oma taevasesse sõidukisse, mida ikestab jõud ja tiivustab kiirus. Kuldne oma kujus ja hiilguses, nobe nagu lndra taevane ratsu.. Siis tõusis Taevane Sõiduk üle mäe ja metsase oru. " Vaene Sita nutab kibedasti ja palub Ravanit lasta tal ära minna. Ravan ignoreerib tema karjeid ja vaatab kahjurõõmsalt naise täbarat olukorda, nii et õhku tõustes hüüab vaene naine Loodust appi. "Murtud ja piinatud, nõrk ja vaaruv, saatis ta ikka ja jälle oma läbitungiva karje, Mis läbi ääretute metsade kaikus, halisedes üleval taevas. Kui tõusti metsade kohale, hüüdis ta neid appi: "Sünged Pankvatu metsad, Anasthana naeratavorg, allasuvad puud ja keerlevad oksad, andke mu isandale edasi see lugu. RääkigeRamale,et halastamaturavan viib ära tema Sita." Nad tõusid üha kõrgemale ja kõrgemale, suured mäeahelikud hakkasid tema all lahti rulluma. Asjatult hüüab ta neid: "Tornilised tipud ja kõrged mäed, metsased künkad, ülevad ja kõrged, kaugele avarduvad sünged mäeahelikud, kes te sinisesse taevasse tõusete. " " Järgneb...

Abi tuleb vanalt truult sõbrait,.kelle nimi olijatayu ja kes lendab üles suure linnu kujul (või olendina, mis nägi välja nagu suur lind). Tekib õhulahing. Jatayu ei ole võimeline võimsa vimanaga võitlema. Pärast mõnda vaprat otserünnakut kukub ta verise ja purustatuna alla. Nähtavasti ei ole Ravani nurjatustel piiri. Suutmata ära ooda~, kuni nad maanduvad Lankas, tirib ta vaese?ita oma sülle ja vägistab ta õhus, piloodiistmel. See vütab asjaolule, et viinanas olid head seadmed või mingisugune autopiloot. "Ravan juhtis sõiduki"kursi Lanka peale, võttes Sita endagakaasa.suure naudingugavägistasravan teda,võttes ta sülle oma mürgise mao peale." ("Ramayana") Kõik lõpeb hästi. Rama jõuab lurjusele järele ja algab õhularu.ng. Ravan lastakse maha ja Sita pääseb tagasi oma. mehe juurde. Lahing võidetakse huvitava.indra noole nimelise relvaga. "Mähituna suitsu ja leekivatesse sähvatustesse, kihutas see Gmmargusest Vibust, torkas läbi Ravani raudse südame, jättes ta elutuna lamama." See vanaaegne raamat sisaldab palju ilmekaid kirjeldusi lendavatest vimanadest. "Leekides nagt!- karmiinpunane tuli, põgenes Ravani tiivuline sõiduk." Ja hiljem, kui Rama ründab Ravanit, ütleb raamat: "VõimasRavani vimanatuli minu peale,leekidesnagu tuli." " Ka teistel puhkudel on nende ilu ja sädelevust sagedasti mainitud: "Kiirgav vimana andis edasi tulist hõõgumist." "Laetud vimana säras briljandina.". "Kui ta tõusis, täitis tema möirgamine kõik neli ilmakaart. " "Ilus taevane sõiduk kiirgas tulena. ". "Bhima sõitis oma päikesena säravas vimanas, miile mürin oli nagu kõuepilve möirgamine." "Näis, et taevalaotuses oli kaks päikest. Kogu taevas leegitses, kui ta sinna tõusis."

"Leegitses võimsa kiirusega nagu leek suveöös." "Nagu komeet taevas. ". "Nagu võimsast pilvest ümbritsetud meteoor." "Seda vedasid päikesekiire ratsud.". "Tõugatud tiivustatud välgust." (p. Chandra Roy, "Samsaptakabadha"). Karriilinpunane tuli, briljantne tuli, päikeseline sära, nagu teine päike, nagu komeet, nagu võimsast pilvest või valguskroonist ümbritsetud meteoor - kui te olete lugenud lendavate taldrikute kohta tehtud ettekandeid, siis peaksid need ütlused tulema. teile kaunis tuttavad ette Ükskõik kui poeetiline see kirjeldus sellesinase ilmaliku asja kohta ka näida võib, ei ole selles siiski midagi allegoorilist ega sümboolset vanade vimanade kohta.. Kroonikud teevad alati rangelt vah.et maa- ja õhurändude vahel, näiteks: "Cukra läks Milithasse jalgsi, olgugi et ta oli võimeline lendama läbi kõigi Maa taevaste ja üle tema merede. " Hiljem võttis see kangelane' ette hämmastava õhulennu. "Tõustes Kailasa mägede rinnakult, hõljus ta üles taevasse. Kui ta sõitis läbi taeva tuule~ või mõttekoormusega, tõstsid kõik olendid oma silmad tema poole. Kui ta liikus, tundus ta täitvat kog?l' ülemise atmosfliäri kõikeläbistava häälega. Jälgides tema saabumist, hämmastusid kõik suguharud maal, nende silmad iäksid imestusest suureks. Cucra jätkas siis oma lendu Malai mägedesse (pikk lend). Ta läbis taevalaotuse ala, mis asus tuulteala kohal." (Stratosfääri, kui me seda sõna-sõnalt võtame.) Samuti ei tohi taevasi sõidukeid ehk vimanasid ära segada tavaliste sõjavankrite ehk hobustega veetavate sõidukitega. Nende vahel tehakse sanskritis iga kord sama selget vahet nagu meie kirjanduses vankrite ja lermukite vahel. Hea näide on "Samsaptakabadhas", kus mainitakse sõjavankrit ja vimanat ning näidatakse nende ühist ilu: "Kui needvalgedhobusedvedasidtedalahingusse,siis näisvankereriti säravnagutaevanesõiduk,misliigubmööda taevast.ja samuti nagu Cukra taevanesõiduk võis see sõjavanker liikudaringikujuliselt,ette-või tahapoole ja mitut laadikiirendusega." Selle lõigu mõtet on võimatu valesti mõista. Kirjutaja teab vimanade ja sõjavankrite erinevust niisama hästi, nagu meie teame, mis vahe on lennuki! ja tankil.. LENDAVAD TALDRIKUDENNE VEEUPUTUST. Et teil ei tekiks kiusatust vimanade kohta hüüda: "Sellist asja ei ole olemas!", pakun teile nüüd nende eelajalooliste lendavate taldrikute kohta üksikasjalikumaid tõendeid. Ütlen "taidrikud" ja mitte "lennukid" seepärast, et printsübil, mis neid üleval hoidis, polnud mingit pistmist tiibadega. Nad toetusid täielikwt jõule, mida nad välja purskasidi selles ei etendanud mingit osa' voolujooneline lennuk, mis on asetatud otsapidi tasapinnalise lennu suunas. Need olid

tõelised tiibadeta õhusõidukid. Meil kõigil on suur kiusatus välja mõõta selle pikkus, laius ja sügavus, mida me soovime uskuda, ja piirata see siis maagilise ringiga, mis sisaldab palju metsikuid Ga sageli sugugi mitte viisakaid) manamisi, mis keelavad läheneda igal võõral ideel, halval mõttel või kurivaimul, mis ähvardab meie tavatõekspidamisi. Selles ringis seame mõõduks üles kolm Baconi ebajumalakuju, mida ta tabavalt kutsub "koopa, turuplatsi ja teatri ebajumalaks", riivatu kolmainuse, mille ühine nimi on Isiklik Eelarvamus. / - / on kerge tituleerida kõiki vanu sanskriti lendavate taldrikute kirjeldusi pelkadeks müütideks, kuni te pole neid lugenud. Kuid vanad kroonikud tegid piinliku täpsusega vahet müüdi (saiva) ja reaalsust kajastava kirjutise (manusa) vahel. Manusas seletatakse kõige peenemaid vimanade ehitamise detaile. "Samarangana Sutradhara" ütleb, et need olid ehitatud kergest materjalist ning olid tugeva, hästi kujundatud kerega. Nende konstruktsioonis kasutati rauda, vaske ja tina. Nad võisid lennata ~uurtele kaugustele ja neid viis edasi õhk. Liikumise kohta on antud vihje, et vimanadel olid põhjas otsekui "tuli ja elavhõbe". "Samarangana Sutradhara" püh~ndab 230 salmi vimanade ehitamise põhimõtetele ja vimanade kasutamisele nii sõjas kui rahu ajal. Need olid väga hea manööverdusvõimega ja võisid rünnata kõike nii õhus kui maa peal. Autor annab samuti nagu Scott Elliott neile kolm liikumise põhiprintsüpi: vertikaalne start, ristlemine tuhandeid mille ning lõpuks peatumine ja maandumine. Nad liikusid nii kiiresti, et maapinnaloli neid vaevalt kuulda. Veda brahmanades kirjeldatakse Agnihotra vimanat, milleloli kaks edasilükkavat tuld, ahavaniya ja garhapataya. Jõu saladusi kaitsti küvalt, et neid valesti ei kasutataks. Sanskriti "Samarangana Sutradhara" ütleb: "Vimanade detailide valmistamisõpetust on välditud saladuse hoidmise, mitte võhiklikkuse pärast. Detailide konstruktsiooni ei kirjeldata, sest küllap teati, et kui need oleks avalikult teatavaks tehtud, siis oleks neid masinaid võidud vääralt kasutada. See peab olema suur ja vastupidav nagu suur lendav lind ja kergest materjalist. Selle sisse peab olema asetatud elavhõbedamasin, mille all on raua kuumutamiseks mõeldud aparaat. Elavhõbedas peituva jõu abil, mis paneb masina tuulispasana liikuma, võib sees istuv inimene sõita taevas pikki vahemaid. Ettekirjutatud pro~esse kasutades võib ehitada niisama suure vimana kui liikuv jumalatempel. Neli tugevat elavhõbedakonteinerit peab olema ehitatud sisemisse struktuuri. Kui raudkonteinerites kontrolli all hoitav tuli on neid kuumutanud, siis arendab vimana elavhõbeda abil kõuevõimsust ja muutub kohe nagu pärliks taevas." Tübetlaste raamatud "Tanijua" ja "Kanijua" sisaldavad samuti palju vihjeid suurepärastele eelajaloolistele lendavatele masinatele, mida nad sageli kutsusid taevapärliteks. Sain hiljuti kirja Kalliomiast sõpradelt, kes olid vaadelnud lendavat taldrikut umbes kuus minutit. Nad kirjutasid: "See oli värviline ja säras nagu pärlmutter. Tegelikult näis see tohutu ovaalse pärlina, mis taevas lendas." Ma vastasin neile ja palusin neil võimaluse korral hankida "Tanijua" eksemplari, et oma muljeid sellega võrrelda... "Samara" kirjeldustest saab täiesti selgeks, et üksikasjade detailset kirjeldust tuli vältida "julgeoleku kaalutlustel", nagu praegu armastatakse öelda. Muistsetele inimestele oli aga omane omakasupüüdmatum ja mõnevõrra ka moraalsem maailmavaade. Nad hoidsid oma saladusi sellepärast, et nägid ette, kui kohutavalt oleks võidud vimanasid kasutada sõjas; nende kartused läksid täide Daytani sõdades, kus terved linnad pühiti ära ja terved armeed hävitati õhust kantud Astra ja Brahma relvade abil. (Raamatu märkus: muistsed aarialased teadsid väga hästi, kuidas võis tule elementi kasutada sõjas, nagu võib näha nende "astra relvadest", mille hulka kuulusid mürskude ehk soposamhara (sõna-sõnalt: visates välja relvi) nimekirja järgi: sikharastra (leeki välja purskav mürsk), avidyastra (meelepette võimsustega mürsk) ja prasvapana, mis pani magama samuti nagu "une nool" (mingit liiki gaasimürsk), gandharvastra (hävitaja Višnu relv), samvatra (suitsukatte või udu tekitaja), saura (päikesejumala relv), nelja liiki agni astrad ehk tulemürsud, mis lendasid leegilehtedena ja tekitasid müristamist. Lõpuks kohutav Indra nool, mis võis piksenoolega tappa 10 000 meest. See lasti välja "ümmargusest vibust", mis tundub olevat nagu mingi suurtüki osa. Siis tulid "maagilised" relvad, mida kontrolliti tahte ja hääle abil: satyakirti; kamarupaka (võtab kuju vastavalt kellegi tahtele); kamaruci (tegutseb vastavalt kellegi soovile); piksenool vajra, mis nõuab käivitamiseks mantrat ehk häält ja viruci (hõõguv relv). "Samarast" piisab täiesti, et peletada eemale kahtlusi, nagu oleksid vimanad võinud olla poeetilise ettekujutuse vili või jumalate või mingite- kosmiliste.

jõudude allegooriline kujund. "Elavhõbedamasina" kirjeldus on paeluv. Mida tähendab "elavhõbedas peituv jõud"? Kas võisid nad teada, kuidas vabastada rasketes metallides sisalduvat põhienergiat ja kasutada seda kui kõrget liiki reaktiivset liikumapanevat jõudu? Doktor Meade Layne Kalliomiast San Diegost ei olnud muistsetest vimanadest midagi kuulnud, kuni mina tema tähelepanu nendele juhtisin. Kuid hulk aega enne seda oli ta kirjutanud, et tema arvates liikus üks väga iidne liik lendavaid taldrikuid atmosfääris õhuaatomeid lõhestades ja' rändas maailmaruumis metalliaatomeid lõhestades. Veidi hiljem toon ära tõendid, mis näitavad, et muistsed inimesed teadsid sellel alal hulga rohkem, kui me ette kujutada suudame; võib-olla ei tundnud nad tuuma lõhestamist, vaid mingit teist aatomijõu aspekti, mida võis kasutada rahulikel eesmärkidel või laastavate tulemustega sõjaliseksotstarbeks. "Sarnar" ütleb, et elavhõbeda suhtes tarvitati kontrollitavat tuld ja saavutati sellega äikesevõimsus. Edasi on selle kohta öeldud: "Veel enam, kui täpselt ühendatud liitekohtadega raudmasin täidetakse elavhõbedaga ja tuli juhitakse ülemisse ossa, siis eraldab see jõudu, möirates nagu 1OVl. -." Tuli ei tähenda muistsetes manuskriptides mitte alati põlemist. Esoteerilised raamatud loetlevad 49 liiki tuld, kusjuures enamik neist näib viitavat mitmesugustele elektrilis-magnetilistele nähtustele. "Kontrollitav tuli" peaks sel juhul arvatavasti viitama tavalisele sulatusahjule, kuigi on raske mõista, kuidas põhjustab elavhõbedaoksiidi moodustumine reaktiivset liikumapanevat jõudu. Pigemini on see "tuli" üks elektrilisi "tulesid", mis on praeguseks teadusele enam-vähem tuntud. Siis kirjeldab "Samar" peaaegu insenerlikult vimanade mitmekülgseid võimalusi ja toob näiteid, mida meie lennukikonstruktorid võiksid ainult kadestada. "Vimanade liikumise alajaotused on: viltune liikumine, vertikaaine tõus, vertikaaine langemine, edasi-tagasi, nonnaalne tõus, nonnaalne langemine, pikkade distantside läbimine töötavate osade sobiva kohandamise abil, mis annab vimanale alaliseliikumise. Nende masinate tugevus ja vastupidavus sõltuvad kasutatavatest materjalidest. Järgnevad mõned õhusõidukite põhiomadused: sõiduk võib olla nähtamatui ta võib kanda reisijaidi samuti võib teda muuta väiksemaks ja kompaktsemaksi ta võib liikuda hääletulti kui Kasutatakse häält, siis peavad kõik liikuvad osad olema väga painduvad ja valmistatud laitmatu meisterlikkusega. Sõiduk peab vastu pidama kaua aegai see peab olema hästi kaetudi see ei tohi muutuda liiga kuumaksi see ei tohi olla liiga jäik ega liiga pehmei seda võib liikuma panna meloodiate ja rütmide abil. " Tegelikult tundub, et pole midagi, mida ta ei suudaks. Manööverdusvõimelt ületab ta helikopteri. Ta võib liikuda vaikselt ilma helikopteri vapustava mürinata. Ta on sedavõrd manööverdatav, et võib hõljuda mõne täpselt mõõdetud tolli kõrgusel maapinna kohal. "Tudhisthiva vimana oli jäänud nelja sõnne laiuse võrra maapinnast kõrgemale."("drona Parva"). Alternatiivseks liikumismooduseks on see, et teda võib liikuma panna ainuüksi helijõul, "toonide ja rütmide" abil. Samuti tundub ta olevat võimeline soovikohaselt ilmuma ja kaduma tänu mõnedele eriti kavalatele optilistele illusioonidele. Kõike seda võivad teha ka lendavad taldrikud. Väga hea! Oletagem, et mingi unustatud tsivilisatsioon teadis kunagi, kuidas ehitada siin Maa peal primitiivseid lendavaid taldrikuid, kuid te nõuate, et me peaksime uskuma, et need võisid lennata teistele planeetidele või tulla teistelt planeetideit? Siin saab meie usk otsa! Mina isiklikult ei nõua sellist asja. Kuid "Samar" teeb seda ja "Samar" koosneb õnnetuseks nendest ürikutest, mida nimetatakse manusadeks ehk rangelt tõepärasteks! Rangelt tõepäraselt esitab ta lihtsa teate: "Nende masinateabil võivad inimolendid lennata õhus ja taevased olendid võivad tulla Maa peale. " Teiste sõnadega muistsed inimesed olid juba siis harjunud vastu võtma teistelt planeetideit saabuvaid külalisi. Teine lõik teatab otsekoheselt, et mõned vimanad võisid tõusta solaarregioonidesse (Suryamandala) ja seal välja ning üles stellaarregioonidesse (Naksatramandala), mis tähendab, et mõned ehitati päikesesüsteemi või isegi galaktika läbimiseks. LENDAVAD TALDRIKUD SANSKRITIS Oleks väga mugav, kui me võiksime kõik need seletused kui väljamõeldised kõrvale heita, kuid mida kaugemale me muistsetesse manuskriptidesse läheme, seda sagedamini satume õhusõidukite, jõuallikate ja ülirelvade kirjeldustele. Need ei tähendanud XIXsajandi sanskrititõlkijatele suurt midagi, kuid tänapäeval on neil pahaendeilne ja tähendusrikas mõte. Ma ei püüa tõestada, et veeuputuse-eelsetel inimestelolid olemas aatomipommid või midagi sellesarnast. Ma olen täiesti rahul, kui võin näidata, et nad teadsid, kuidas ehitada üht liiki lendavaid taldrikuid. Kuid ma tahan tsiteerida mõned lõigud "Mahabharatast", mis on kirjutatud üle 3000 aasta tagasi ja mis näitavad lõplikult, et mõningad kosmilised jõud ja nende käsitsemine ei olnud neile tundmatud. Ma ei tsiteeri neid mitte kui huvitavat kõrvalepõiget, vaid püüan üksnes näidata, et kui hukkunud tsivilisatsioonid kunagi tundsid tuumaenergiat ning üht kiirgusenergia liiki, mis meile on ikka veel tundmatu, siis on seda enam põhjust uskuda, et nende käsutuses olid ka hämmastava võimsuse ja võimetega lendavad masinad. Järgneb...

Esimene väljavõte on pealtnägija kirjeldus Agneyanimelise relva kohta, mis paiknes all asuva õnnetu armee kohal. Kindralid teeksid hästi, kui nad seda uuriksid. "Leegitsevmürsk,omadessuitsuta tulekiirgust,oli välja tulistatud. Pilkane pimedus ümbritses äkki sõjaväge. Hakkasid puhuma halbaennustavad tuuled. Pilved vuhisesid kõrgematesse õhukihtidesse, rabistades alla verd. Tundus, et Päike tiirleb ringi. Relva kuumusest kõrvetatud maailm tundus olevat palavikus. Selle relva energiast kõrvetatud elevandid jooksid hirmunult ringi, otsides kaitset selle kohutava jõu eest. Isegi vesi oli tuline, olendid, kes elasid vees, tundusid elusalt keevat. Suured elevandid, põletatud relva läbi, kukkusid kõikjal ümberringi. Teised, kõrbenud, jooksid. ringi siia ja sinna ning röökisid hirmunult, kuna mets nende ümber lõõmas. Selle relva energiast põletatud lahinguratsud ja sõjavankrid sarnanesid metsatulekahjus hävinud puude tüügastega. Tuhanded sõjavankrid paiskusid ümber ja siis varjas armeed igast küljest pimedus!!!" (P. Chandra Roy, "Drena Parva", 1889) See kohutav kirjeldus söeks põlenud sõjavankritest, mis nägid välja nagu söestunud puude tüükad, ja tuhandetest meestest, kes olid nii põlenud, et isegi nende kujusid ei olnud võimalik eristada, on võib-olla esimest korda kirja pandud 10 000 aastat enne Nagasakit. "Mausala Parva" kirjeldab relva, mis on nagu raudnool, mille läbi kõik Vrishni ja Adhaka rassi liikmed tuhaks muudeti. "Tõepoolest, nende hävitamiseks tegi Canra metsiku rauast piksenoole, mis nägi välja nagu gigantne sunna käskjalg." Nü kohutavoli see relv, et "suures meelekurbuses käskis kuningas selle peeneks pulbriks muuta. Ja isegi veel siis oli sel kohutav vaenulik võimsus, sest ta käskis meestel selle pulbri merre heita." ("Drona Parva") Kuid kõigile nendele ettevaatusabinõudele vaatamata oli suur hulk kahjustusi tekitatud nähtamatui kujul või radioaktiivsel teel. Inimeste juuksed tulid lahti ja sõrmeküüned langesid küljest ühe öö jooksul. Tormid

märatsesid terve päeva. Savinõud purunesid ilma nähtava põhjuseta. Linnud muutusid valgeks, nende jalad tõmbusid sadakpunasteks ja kattusid vesivoodega ning kogu toit läks mõne tunni jooksul pahaks. Agneya relvade kõrvaloli veel Brahma relv, mis öeldi sisaldavat Jumala enda jõudu, nii et isegi surematud ei suutnud sellele vastu seista. See relv on huvitav selle poolest, et sellesarnast ei teata isegi tänapäeval. Samuti, nagu on öeldud Indra noole kohta, lastakse ka see käiku ümmarguse peegeldava mehhanismi abil. Seda ei tulistata välja vaid pööratakse nagu helgiheiijat. Kohe hakkab mehhanismist tulema hõõgumine: valguskilrte vihk kasvab pidevalt tugevamaks, kuni märklaud on täielikult hävitatud. (Minu märkus: viiekümnendate aastate algul, kui see raamat kirjutati, polnud laser veel leiutatud, aga kas ei tule see kuidagi tuttavette?) Sellel oli tähelepanuväärne võimsus, sest rahulikul päeval kutsus see looduses momentaanselt esile suure rahutuse. Tuuled puhusid, vesi kees, loomad tormasid ringi. Selle relva vastu sai tegutseda ainult teise Brahma relvaga. Mõjutades teineteist vastastikku, neutraliseerisid nad täielikult teineteise mõju. See vihjab sellele, et nad töötasid vibratsiooni põhimõttel, sest vibratsiooni sai neutraliseerida hoolikalt suunatud vastasiainetega. Piiranguid nend~ relvade hoolimatu kasutamise vastu on antud palju. Neid tohib kasutada ainult kohutava vajaduse sunnil, kui kõik teised relvad on läbi proovitud ja need pole kasu toonud. Neid ei tohi kasutada tsiviilelanikkonna ja taganevate sõdurite vastu. Dronat manitseti põhjalikult nende reeglite rikkumise pärast ja talle öeldi, et temalt võetakse tema jõud ära, kui ta seda kunagi veel peaks tegema: "SaoledBrahmarelvagapõletanudMaa inimesi,kesei kandnudrelvi (tsiviilelanikud).seeteguei oleõiglane.saei tohienamsellistpattuteha." Enne Brahma relva kasutamist "katsub operaator alati vett", mis meie mõistes võiks tähendada elektrilise kontakti loomist või head "maandust". Tulemusi on kirjeldatud mitmes kohas. "Drona poeg katsusvett ja laskis välja Narayana. Hakkas!dpuhumametsikudtuuled,vihmavalingudlangesid maha.kostiskõuekärgatusi, kuigi taevasoli pilvitu. Maa vappus.merelainedpaiskusidkõrgele.mäetipudlõhenesid Maamattuspimedusse. Brahmarelv kurvastasparthatja kõiki olendeid.maa koos kõigi oma mägedegavärises. Hakkasid puhuma kohutavad tuuled. Mered paisusid -ärevuses. " ("Drona Parva") Sellele hävingule järgneva korratu põgenemise ajal toimus kummaline lugu. Meeletult tormavate ja kriiskavate elevantide vahel, põgenevate sõjavankrite ja lõõmava hävingu seas tormasid sõdalased vette, võtsid ennast alasti, pesid end ja oma relvi, samal ajal kui korratu põgenemine ikka veel kestis. Miks pidanuksid nad kümbluseks ja oma soomusrüüde pesemiseks peatuma sellisel hetkel, nagu kirjeldatud on, kui nad poleks kartnud, et nad on millestki reostatud ja et see iil on andnud nende soomusrüüdele

mingi erilise omaduse, mille nad teadsid olevat saatusliku, kui selle vastu kiiresti midagi ette ei võeta? Saame teada, et ainult need, kes karmavad või puudutavad metallesemeid, saavad Brahma relvast vigastada. Need, kes viskavad oma relvad maha ja lahkuvad sõjavankriteit, ei saa surma. Kes aga mõtlesid selle vastu võidelda, pidid surema isegi siis, kui nad pugesid sügavale maa alla peitu. Vajadust hoida eemale metallist, kui relv on. tegevuses, on sagedasti rõhutatud. Ühes lahingus pääseb Bhima hädavaevu kindlast surmast, sest ta tiritakse viimasel hetkel sõjavankrist välja. "Polnud võimalik näha Drona poja relvast sissepiiratud Bhimat lahinguratsude, kutsarite ja sõjavankritega. Nagu lõõmava tule leegid teise tule keskel, hakkasid kõik metsikud kiired liikuma Bhima sõjavankri suunas. Nagu jooga tuli, mis hävitab Universumi, tuleb lõpuks ja siseneb Looja suhu, nii ''lillekassee relv sisenema Bhima kehasse." (Raamatu märkus: ülirelva lõõm oli Päikese omast mitu korda heledam. Et seda tõepäraselt kirjeldada, võrdlesid muistsed kirjanikud seda sagedasti päikesesüsteemi täieliku lõpuga, mil Päike plahvatab äkki supernoovaks, laienedes ja õgides üksteise järel planeete - tõsiasi, mis alles hiljuti on moodsas teaduses käsitlemist leidnud, kuid miqa on sagedasti mainitud muistsetes raamatutes, nagu näiteks: "Arunja põletas kõik kurud oma relva kuumusega, nagu päike, mis ilmub Yuga (ajastu) lõpul, hävitades kõik {Jlendid." (TIrona Parva") Seda nähes hüüdsid Krishna ja Arjuna talle, et ta oma relvad maha viskaks ja sõjavankrist nii kiiresti kui võimalik eemalduks. Bhima, üle ujutatud leegitsevast elektrilisest tulest, seisis midagi taipamata, pomisedes vaenlase kohta sõimusõna, mille peale tema kaks sõpra, kes olid juba kaitseabinõud tarvitusele võtnud, hüppasid oma sõjavankritest maha, jooksid tema juurde, varjates oma silmi pimestava leegi eest, samal ajal kui "Drona poja relv, mis oli suunatud Bhima vastu, suurendas omaenergiatja võimsust." Haarates tal kätest kinni, vedasid nad ta vankrist maha ja vabastasid kiiresti relvadest. Seepeale relvad "vaikisid", tuuleiilid lõppesid ja jälle oli näha sinist taevast. Kuid Bhima oli maruvihane ja tundis, et ta on saanud häbistava lüüasaamise osaliseks vaenlase silme all. Järgmise kokkupõrke ajaloli mõlema poole relvastus võrdsem. Bhima tormas oma sõjavankril rünnakule ja sai jälle superrelva pimestavate kiirte märklauaks. Seekord see neutraliseeriti. "Nähes, et Bhima on selle relvaga üle ujutatud, neutraliseerisdhahajavamainitud energia, kattes selle Varunarelvaga.Metsikulöömatõttu, mis tedaümbritses,ei võinud keeginäha,et Varunarelv tedakattis. Dronapoja relv hakkassisenemabhimakehasse. Nagu keegiei saatajuda tuld, kui seetungib läbi Päikese,ega Päikest,kui seetungib läbi tule, nii ei saanudkeegitajuda energiat,mistungisläbibhimakeha." Nagu ühes varasemas võitluses, kui Partha neutraliseeris Drona relva oma Brahma relvaga, nii oli ka nüüd: kogu rahutu loodus rahunes kiiresti. Seni on lendavad taldrikud olnud haruldaseit rahumeelsed. Neid on nähtud taevas kõikidel sajanditel, kuid mul pole õnnestunud leida ühtegi märki vaenulikust tegevusest. Kuid eelajaloolisel Maal tehtud "taldrik" ehk vimana oli sõjas kohutav relv. Lubage tuua mõned näited, kuidas neid kasutati linnade ja sõjavägede ründamiseks, ja nende sünnitatud kohutavast hävitustööst. Bhima võitleb Durgodhanaga. Õhust jälgivad neid kõrgemad olevused. "Cura, sõites oma suurepärasesvimanas, mille olid valmistanud taevased jõud, jätkas teed, et hävitada Kolmiklinn." Selleks operatsiooniks otsustati eelnevalt "ehitada suure võimsusega vimana". Linn oli nii tugevasti kindlustatud, et peeti praktiliseks ainult relva, mis võib hävitada selle kolm osa korraga: "Needkolm osa tuleb lähistadaüheainsaviskega, kuidagi teisiti eisaahävitustööolla mõjus." Kõigepealt leiab aset üldine pommitamine: "Cura, ümbritsetud marutitest, halekasviskamaoma äikest Kolmiklinna pealekõigistkülgedest." -Siis võetakse kasutusele see kohutav "üksainus vise": "Ta linnutas ühe viske, mis sisaldas Universumi jõudu, Kolmiklinnale... Linn süttis põlema...leek, mis nägi välja nagu 10000päikest,leegitsesrikkalikultüles." Nii kohutavoli see relv, et isegi jumalad ehmusid: "NähesUniversumijõudusid ühte kohta ühendatuna, haaras jumalaid imestus. Tõepoolest,nad astusid vaheleja kustutasid tule, öeldes: "Ära põletakogumaailmatuhaks.""

Ma ei tahaks seda lõiku segada käesolevasse teosesse, mille materjale püüame enam-vähem vimanadele koondada. Kuid eks saavutanud Ameerika Ühendriikide valitsus 1945. aastal edu, valmistades relva, mis sisaldas samuti Universumi jõudu? Vimanasid kasutati ka sõjavägede vastu: "Tohutu ja kohutav vimana, tehtud mustast rauast, oli 400 yojanat kõrge ja sama lai, varustatud sobivatesse kohtadesse paigutatud masinatega. Seda ei viinud edasi ei sõjaratsud ega elevandid. Selle asemel vedasid seda masinad, mis tundusid (suuruselt) nagu elevandid." Maapinnal asunud pealtnägija jutustab, kuidas rakshasad tema sõjaväge õhust pommitasid: "Me märkasime taevas midagi, mis tundus meile olevat sarlakpunane pilv ning sarnanes raevukalt lõõmavate tuleleekidega. Sellest pilvest sähvatas välja palju lõõmavaid mürske ja kostis kohutav möirgamine, nagu oleks korraga taotud tuhandet trummi. Ja sellest kukkus maha palju kuldsete tiibadega relvi ja valjude plahvatustega tuhandeid piksenooli ning mitmedsajad lõõmavad rattad. Valjuks muutus nende mürskude tapetavate hobuste kisa ja plahvatustest mahapaisatud võimsate elevantide möirgamine. Ekslev armee, karjudes "ooh" ja "hoikku", nägi end juba hävimas. Need hirmsad rakshasad olid "suure maakera kujulised, asetatud taevasse"." ("Kama Parva") Kõik oleks olnud kaotatud, kui Kama poleks toonud salajast relva, mis tõi rakshasa pommitavad väed taevast. alla: "Karna võttis selle kohutava relva, Hävitaja keele, Surma õe, kohutava ja särava relva. Kui rakshasad nägid seda suurepärast ja leegitsevat relva nende poole suunatuna, ehmusid nad väga... Hiilgav mürsk lendas kõrgele öisesse taevasse, sisenes tähesarnasessemoodustisse ja muutis tuhaks rakshasa vimana. Vaenlase sõiduk kukkus taevast kohutava mürinaga alla." Isegi Maa peale kukkudes, kontrolli alt väljas, oli üks kättemaksuhimuline rakshasa otsustanud tekitada nii palju kahju kui võimalik. Ta võttis kasutusele hilisema Jaapani "kamikaze" tehnika ja prahvatas oma monstrummasinas otse all olevate vägede peale, nii et "osa armeest purustati ja pressiti maa sisse". Tuletagem meelde: "Asetanud taevasse suured maakera kujutised." "Nagu taevassinine pilvemass taevas, ümbritsetud vikerkaarest." "Vimanad, mis olid tekiga kaetud ja reeglitele vastavalt varustatud, tundusid õhus taevaste struktuuridena - kaugelt vaadates näisid nad väga ilusate lendavate lindudena." (Raamatus öeldakse, et kõiki vimanasid ei ehitatud algupärasel efektiivsel ümmargusel kujul. "Ramayana" kirjeldab õhusõidukite muutumist tuju ja moe järgi: kujult nagu hobused, kotkad ja elevandid. Kuid samuti on võimalik, et need olid üksnes nimed, mis olid antud suurusega ja eri klassi kuuluvatele vimanadele, nagu meie anname oma õhusõidukitele nimeks "Herilane", "Koiliblikas","Lendav Draakon", "Albatross", "Kajakas" jne. vastavalt valmistaja fantaasiale. "Puspaka vimana" oli võib-olla "Elebandi" klassist oma sisustuse, akende ja paljude tubade poolest. Ka oli tal võime kanda "kõiki vanarasid, samuti ka Ramat, Sitat ja Laksmanat". Mõnikord tuleb ette gigantsete vimanade kirjeldusi, mis näivad lõhnavat "daiva" järele: "Mahabgaratas" läheb Asura Maya teele tohutu hiilgava kuldse ümmarguse konstruktsiooniga, millel on neli jõuallikat ja 12 000 küünrane ümbermõõt - umbes neli korda suurem sellest monstrumist, mis hävitas kapten Mandelli hävituslennuki Godman Fieldsis.) LAUL V AD LENDAVAD TALDRIKUD Ükskõik kui palju vimanasid ka ei tuleks päevavalgele hindu, brahma, sanskriti ja pali kirjandusest, jääb salapärane jõud, mis pani nad liikuma helitult või helide saatel või hirmsa möirgamisega, meile ikka saladuseks. Kust otsida jõudu, mis võis kanda suuri õhusõidukeid läbi tohutute vahemaade ja ääretute kõrguste põlevkütust kasutamata? Kes on kunagi kuulnud, et mitte millestki saab teha midagi - jõudu ilma kadude või kulutusteta? Alles mõni kuu tagasi käis selline mõte energiast ja selle säilitamisest kõigi tuntud loodusseaduste vastu ning iga füüsik oleks öelnud teile kindlalt ja viisakalt, et see on võimatu. Just samuti ütles üks tuntud professor kord Edisonile, kui nad kohtusid rääkiva masina esimesel demonstratsioonil. Professor oli hingepõhjani solvunud ja väitis visalt, et Edison oli kasutanud mingit kõhurääkija tempu, sest kõik teavad, et häält ei saa säilitada - igatahes mitte väikestel vahasilindritel. Professori seisukoht osutus ekslikuks ja tema vaimsetele järeltulijatele saab osaks sama saatus nüüd, kui on jõutud tuumafüüsika kõrgematesse sfääridesse, kus mõningad tööd, eriti see, mis on seotud vesinikupommiga, nõuavad energiast aine "loomist". Energia säilitamise seadustesse tuleb olulisi muudatusi, kuid nende tõelisest tähendusest ei saa arvatavasti varem aru kui umbes aastal 1986. Naljakas, kuid see salapärane jõud ilmus lühikeseks ajaks uuesti silmapiirile just New Yorgis. Siginas-saginas, mille keskel progress oma teed mööda liigub, avastas üks leiutaja, John Worrell Keely Pennsylvania osariigist Philadelphiast uuesti selle kadumaläinud energiaja andissellelenimeksdynaspherie foree. Keely eksperimendid äratasid sel ajal märkimisväärset huvi, ja rikkad vennad Bartanod saatsid oma esindaja Ricardo Seaveri üle Atlandi tema tööd uurima. Keegi polnud siis veel rajanud televisioonivõrku, avastanud kosmilisi kiiri või mõelnud, mida õigupoolest tähendab tol ajal käibelolnud nimetus mateeria neljas olek. Keely väitis, et Maa kahe pooluse vahelisi magnetilisi jõudusid uurides oli ta avastanud, et "mateeria osakesi võib vibratsiooni abil jagada" ja et ta võib kasutada seda põhimõtet mootorite töölepanemiseks. Järgneb...

Demonstreerides Seaverile oma põhimõtet, kuidas mootor tööle panna, seisis Keely oma New Yorgi laboratooriumi ühes otsas, mootor oli aga monteeritud teise otsa. Ta mängis viiulil üht nooti, mille peale 25-hobujõuline mootor hakkas pöörlema, suurendades kiirust, kuni hakkas oma alusel peaaegu hüplema. Masin pöörles täiel ki.irusel,leiutaja ei teinud sel ajal enam midagi. Muide masina peatamiseks võttis ta jälle viiuli ja mängis ebakõla, mille peale jõud näis vaibuvat ja mootor peatus. Üllatunud külastajat paluti siis proovida ise seda masinat sama viiuliga käivitada. Algul polnud tal edu, aga kui Keely teda puudutas, oli ta võimeline masinat käivitama ja peatama. Millest see tuli? Keelyjärelejäänud paberitest loeme, et kord olid ühe mootorikompanii aktsionärid sa~tnud tema töökotta mehe, et tema saladust avastada. Pärast kuuekuulist jälgimist ütles too mees ühel päeval l.w. Keelyle: "Nü,üd ma tean, kuidas seda teha." Nad panid kahekesi masina kokku ja Keely manipuleeris seadmega, mis lülitas jõu sisse või välja. "Proovisiis!" ütles Keely. Mees pööras lülitit, kuid midagi ei juhtunud. "Lasma vaatan uuesti, kuidas sa seda teed," ütles mees Keelyle. Viimane nõustus ja masin hakkas kohe tööle. Teine mees proovis uuesti, kuid jällegi tulutult. Siis asetas Keely käe tema õlale ja käskis veel kord proovida. Mees tegigi nii ja kohe tekkis vool. Niisiis näeme, et nõutud vibratsiooni saavutamiseks läks vaja Keely isiklikku vibratsiooni. Probleem, mida tal aga iialgi. lahendada ei õnnestunud, seisnes selles, kuidas valmistada masin, mis oleks töötanud ilma operaatori isikliku "vibratsioonita" või "tahte jõuta".. Seda kommenteerides ütleb "Saladoktriini"autor:. "Et Keely avastus võib viia selleni, et avastatakse üks kõige okultsem saladus, mis ei tohi iialgi masside kätte sattuda, siis tundub okultistide meelest kindelolevat, et tema avastust ei õnnestu loogilise lõpuni viia... tulemusi, mis on saadud eeterlikeehkastraalsetejõududeviiendalja kuuendaltasandil,

ei tohi kunagi panna teenima kaubanduse ja liikluse eesmärke." Kui tt!kibküsimus, mil<smister Keelyt ei lubatud ületada üht kindlat piiri, siis on vastus lihtne: sellepärast, et see, mille ta oli avastanud, oli kohutav tähtedevaheline jõud, at1anti~ele tuntud Mash-Maki nime all ja aaria rishidele tuntud nende "Astra Vidya" nimede all, mida meie öelda ei söanda. See on Bulwer Lyttoni "Coming Race'i' ja meie inimkonna tulevaste põlvede Vril. Nimi Vril võib olla fiktsioon, jõud ise on aga fakt, sest seda mainitakse kõigis salajastes raamatutes. See on see vibratsioonijõud, mis "Astra Vidyas" leiduvate juhendite kohaselt lendavatele laevadele kinnitatud agnirahhast (tulevankrist) sõjaväe peale suunatuna võib tuhaks põletada tuhandeid mehi ja elevante niisama kergelt, nagu tuhastatakse surnud rott. Al1egooriliselt öeldakse see välja "Vishnu Puranas", "Ramayanas" ja teistes teostes, samuti valmides, milles räägitakse targast Kapilast, "kelle pilk muutus kuningas Sagara 60 000 poega tuhamäeks", seda seletatakse esoteerilistes teostes ja serveeritakse meile kui kapilakshat - Kapilasilma./ - / Kuid vaadelgem nüüd Keely järgmist eksperimenti. Ta valmistas metallist õhulaeva mudeli, mis kaalus umbes 8 naela, ja kinnitas selle külge peenikese plaatinast traadi. Traadi teine ots oli ühendatud tema "sfunpaatilise transformaatoriga" ja jälle rakendati saladuslikku heliprintsiipi. Selle kaudu oli Keely võimeline õhulaeva õhku tõstma, laskma sellel hõljuda ning maandama ja liigutama seda oma suva kohaselt. Nüüd võrrelge. 12. august 1950.Tegevuskoht - väike Campello mägiküla St. Gotthardi mäekuru lähedal Šveitsis. Hulk inimesi, kaasa arvatud keegi füüsikadoktor, teatas 80-100lendava taldriku ülelennust. "Kui nad meist.üle lendasid, tekitasid nad orelisarnast häält,"ütles professor. Teised kirjeldasid seda kui tohutult võimsat muusikat - "taevalikku sümfooniat". "Meloodiline hääl, mida ta mööda oma õhuteed sõites kuuldavale tõi. " Ja 22. mail 1947 kihutas lendavate taldrikute salk puulatvate kõrguseit üle Taani, tehes sügavat, meloodilist, ümisevat häält - "nagu tohutud mesilased või nagu tolmuimejad," ütles üks tehnikahuviline taanlane. "Vimanat võib liikuma panna meloodiate või rütmide abil, " ütleb "Samar". "Mõningaid sõidutati ainuüksi muusika abil," - raamat. Oasphe "Inimesed ei kõndinud vanadel aegadel trepist üles ja alla,"ütlevad kariibi legendid. "Nad lõid vastu taldrikut ja tegid laulu ja laul ütles, kuhu nad tahtsid minna - ja nii nad läksid..." "Igaüks võis tantsida õhus nagu leheke tormis! Igaüks oli nii kerge." ("Saladoktriin") Iirimaal Galways kõneles vanarahvas: "Vanasti tantsis igaüksõhus nagu lehekesügistuules... inimesed lõid taldrikuga laulu." Ja Lääne-India St. Vincenti saarelt tuleb järgmine legend: "Vanasti võisid targad inimesed lennata väga hõlpsalt. Neil polnud tiibu. Nad lõid vastu kuldtaldrikuid, tegid nendega muusikatja lendasid.".

Kingituste hulgas, mis Montezuma, asteekide viimane "Drona Parva" annab toreda, kuigi looritatud kirjelduse, kuidas heli, häälestatuna operaatori tahtele, valitseja, Cortezile andis (too tasus talle selle eest piinade ja surmaga) olid kaks suurt kuldset, umbes paneb liikuma Cukra vimana, ühe suurema, mis eales on grammofoniplaadisuurust ketast. Need öeldi olevat ehitatud: kuninglikkuse sümbolid ja olid mõeldud' Hispaania "Me ehitame suure võimsusega vimana. MÕISTUS sai kuninga Carlos V ja tema kuninganna jaoks. Kuninga jõuks, mis hoiab seda vimanat üleval. KÕNE sai teeradadeks, ketas oli umbes veerand tolli paks, kuninganna oma palju mida mööda see liigub. Kõik kõned ja teadmised koguti selle õhem. Montezuma teadis, milleks need kettad olid. sisse kokku, kõik hümnid ja veda heli VASHAT samuti. Ja silm valmistatud, kuid näib, et Cortez vaatas neid kui OM, mis oli asetatud selle sõiduki ette, tegi selle sõiduki eriti kohmakaid ja raskeid esemeid, ning on kahtlane, kas ilusaks. (Minu kõrvalepõige: niipalju kui ma mäletan, need kunagi Hispaaniasse jõudsidki, sest neid ei mainita algab ka üks Tübeti põhipalveid silbiga "om": "Om mani üheski "varanduselaeva" nimekirjas. Need kettad olid padme hum...") Kui see vimana teele asus, täitis selle möirgamine kõik ilmakaared." välja lõigatud niisuguse suuruse ja paksusega, et vastasid täpselt sellele isikule, kellele nad olid mõeldud. Nad pidid nimelt sobima omaniku isikliku vibratsiooni XVIII sajandil-elanud lainepikkusega, nii et ainult omanik võis neid kasutada. uurijaid ajasid segakeely masin töötas vaid siis, kui ta ise oli kohal ja dusse öises taevas juhtis teadlikult oma vibratsioone selles suunas. nähtud heikivad obiseenesestki mõista ei andnud Hispaania kuningas jektid. Mõned neist olid tõepoolest eksisüalgi lendtaldrikuid kätte ega katsetanud neid. Kui ta teerivad, teised aga oleks seda teinud, süs oleks kõige pühama inkvisitsiooni väljamõeldud. Näiülestähendustes selle kohta kindlasti märge, kus oleks teks on juuresoleval kurdetud: "Tema Majesteet, kes tagus kõlvatut paganlikku gravüüril peale katsimblit, sattus Saatana küüsi ja tõsteti üles õhku. - meedi, meteooride ja tähtede kujutatud ka lohemadu. " Kus on siin side lendavate taldrikutega? Ma ei tea veel. Näen ainult paljusid kilde, mis on ajas ja ruumis lahutatud, kuid nad kõik on kummaliselt sarnased. See on nagu mosaiikmõistatus, mille tükid on laiali paisatud. Ei ole vahetut ühendust, kuigi kõigil neil kildudel on midagi üliist. Asteekide kettad olid hoolikalt mõõdetud, et sobitada neid kasutajatega. Kas võis teadliku levitatsiooni suur saladus säilida inkadel kuningliku eesõigusena kuni XVI sajandini? Kas seda säilitatakse ikka veel - salaja, pärandatuna ühelt suguvõsalt teisele kohutava vande all, et see ei satuks valgete vallutajate kätte? Taevane sõiduk tõi kuuldavale meloodilist ümisevat häält. Ehitatud tsiviliseerituma rahva poolt kui asteegid, võidi sama printsüpi laiendatult kasutada. Võib-olla sisaldas see oma "kahe korruse ja paljude kambrite" sees mitmekordsete ketaste patareisid või ühtainukest suurt resonantsplaati, mis piloodi vibratsiooniga harmoneerituna ei tõstnud õhku enam mitte ainult ühte meest, vaid kogu suure masina? / / Vaadelge~ veel kord Keely masinat. Ta võttis toqnija masin hakkas tööle, kuni peatati dissonantsi abil..keely võttis teise tooni ja õhulaeva mudel tõusis maapinnalt õhku. Kas kasutati Elliotti "eeterlikule jõule" esimese impulsi andmiseks heli või oli see piloodi mentaaine kiirgus, mõte on ikkagi seesama - vibratsioon. Nü helilained kui ka mentaallained on vibratsioon. Samuti produtseerivad kuulmatud raadiolained raadiosse sisenedes madalamal tasapinnal füüsilise hääle. Harmoonia teadus ja ~elle rakendamine jõuallikana oli hästi tuntud, kuni tsivilisatsiooni tabas katastroof ja suur emamaa vajus purustuste kuristikku, puistates oma ellujäänud "lapsed laiali, ühelt poolt Brasüliasse, Yukatani ning Peruusse ja teiselt poolt Egiptusesse, Inqiasse ja Kaldeasse. See nõuab veidi analüüsi. MentaaIne energia, mis oli harmoniseeritud mõningate magnetiliste jõududega, tagas tõusu. Gradueeritud kooskõla juhtis seda soovitud teed mööda. Nagu teada, olid kõik muistsed teadused rakendatud selle taevase meistritöö teostamiseks. Veda võimsuse sõna "vashat" kasutatakse selleks, et juhtida tähelepanu ja rõhutada harmoonia kasutamist. Hindu võimsuse sõna "om" ("öeldamatu sõna" viies silp) on antud samuti selleks, et näidata, kui täiuslikult oli kogu projekt häälestatud loodusjikele kosmilistele jõududele, mis tegid selle eriti kauniks.. Mul on oma kartoteegis teisigi ülestähendusi lendavate taldrikute kohta, mis tõid kuuldavale imelise. musikaalse tooni, mis vaatlejate kirjelduse järgi ei sarnane ühegi tuntud häälega. 27. septembril 1952 kell 17.50 kuulis ja nägi näiteks doktor George M. Williamson tohutu suurt lendavat taldrikut üle oma maja lendamas. Sellega kaasnevat heli kirjeldas ta kui reaktiivlennuki omast erinevat ja palju võimsamat, musikaalset, pigem nagu tohutu mesilasparve suminat. Tänapäeva teadus on kaua aega oletanud, et sobivalt reguleeritud vibratsioonides peituvad kolossaalsed jõud. Usun end võivat öelda, et hiljaaegu on tehtud hämmastavaid avastusi, mis võivad varsti meie maailma täielikult ümber kujundada - kas süs paremuse või halvemuse poole. Kuid mis sai Keelyst? Tema leiutis oli oma ajast ees. Ta suri vaesuses ja murtud südamega; oma illusioonides pettunud, hävitas ta kõik mudelid ja enamiku pabereid. Ainult mõningad.

tema soosija mrs. Bloomfield-Moore'i kirjastatud brošüürid on järele jäänud, tõestamaks, et Keely "dünasfääriline jõud" oli kunagi taas lühikeseks ajaks selle planeedi pinnale ilmunud. (Raamatu märkus: ma usun, et sellesama jõu või midagi väga samast avastas 1928. aastal Pennsylvania osariigis Pittsburghis Lester Henderson, kes valmistas mootori, mis öeldavasti sai oma energia Maa magnetväljast. Henderson tegi väikese mudeli, mis oli küllalt võimas, et panna. põlema kaks 11O-voldistlampi. See tõi kaasa kiire kättemaksu: mr. Hochestetter, kes juhatas Pittsburghis samanimelist laboratooriumi, nägi suurt vaeva, et näidata Hendersoni kui nurjatut ja jultunud petist. Ta tegi "selleks, etpuhasteadusvõikstuhmumata edasisärada",suuri kulutusi, üüris kalli loengukoha, kus Hendersoni ja kõiki tema töid hukka mõistes demonstreeriti mootori täpset mudelit, mis, nagu oodata võiski, tööle ei hakanud. Hochestetter turtsus, et mõned aastad varem olevat Henderson peitnud mootorisse tillukesi patareisid. Kuid kuidas võis see tööle panna kaks 1l0-voldist lampi, seda ta ei öelnud. Henderson väitis, et patareid olid "kate", et juhtida uurijate tähelepanu kõrvale, kuni ta on oma põhimõtte patenteerinud. Tubli doktor ei maininud ka seda, et samal ajaloli Henderson haiglas toibumas elektrilöögist. Tema mootor oli demonstratsiooni ajal äkki andnud 2000-voldist voolu. Kuid nagu nende asjadega tavaliselt on, läks Hochestetteril avalik hukkamõist korda. LENDAVAD TALDRIKUD KELTIDE AJALOOS. Cuchulainn on Iiri mütoloogia kangelane. Mõned tema vägitükid lahingutes olid täiesti uskumatud. Ta on Iirimaale sama, mis Siegfried Saksamaale, Quetzalc6atl Lõuna-Ameerikale ja Brona Indiale - Kuldse Ajastu kaunis ja võimas üliinimene. Enamik inimesi suhtub Cuchulainnisse, Siegfriedisse ja teistesse rahvuslikesse üliinimestesse kui meeliköitvatesse müütidesse, mis baseeruvad inimese alateadlikui ihal (a) olla kõikvõimas või (b) metsikult püherdada valatud veres. Kindlasti on Cuchulainnile omistatud rohkem verevalamist kui Attilale. Kuid kõigi nende tühiste kaunistuste, edvistamise, liialduste ja bardide luulelike täienduste seas leidub kindlaid teateid, mis paistavad tähendavat palju rohkem kui paljas müüt ja jätavad mulje, et laulikud üksnes' deklameerisid sõna-sõnalt seda, mis oli neile pärandusena edasi antud, ilma et nad oleksid tegelikult üldsegi aimanud, mida nad tegelikult jutustavad. Cuchulainnil olid relvad, mida kutsuti saja, viiesaja või tuhande äikese vägiteoks. Äikese vägitegu võis niisiis olla soovi järgi kohandatud sell,eks, et tappa ühe pauguga sada, viissada või tuhat meest. Minu meelest kõlab see samamoodi kui Indra nool või Brahma relv. /--/ Mõelge hetkeks sellele, et mõnedel eelajaloolistel lirija Šotimaa kivikantsidel on kivid otsekui tohutust kuumusest kokku sulanud. Tal oli samuti kaks sõjavankrit, mida kutsuti vikat-sõjavankriks ja võlutud sõjavankriks. Esimest kirjeldatakse kui suurt rasket soomustatud masinat püstiseisvate mürgiste odade ja vikatitega, mis oli nii raske, et ainult kaks tema maagilis~ ratsut Dubhshaolileann ja Liliatmacha suutsid seda liigutada. Seda kasutati ka platvorrnina äikese vägiteo vallandamisel, mis vihjab päris selgelt tugevat kinnitust nõudvale suurtükile. See võis olla tavaline primitiivne kahur, mis tulistas plahvatavate mürskudega, kuid tõenäolisemalt sarnanes see Indra ringikujulise vibuga, millest räägitakse "Ramayanas".Mis see ka iganes poleks olnud, igatahes oli see kogukas ja nõudis tulistamiseks rasket ja kogukat platvormi. Mosaiik muutub selgemaks. Iidse vormiga tank, mis liikus kahe tundmatu mootori jõul ja oli varustatud kohutava suurtükiga, on jätnud oma märgi Iiri legendidesse. Võlutud sõjavankrit kirjeldatakse kui kerget ja õhulist. See lendas kiiremini kui lind ja ükski hobune ei vedanud teda. Kogu aeg on seda imeliselt kerget sõidukit võrreldud lendava linnuga ja on rõhutatud selle imepärast kergust. Kõiki kelti kangelaste maagilisi sõjavankreid kirjeldatakse võimelistena tõusma taevasse' "jumalate paleedeni" ja teiste imepäraste paikadeni. Seda müüti võib kergesti seletada kui rahva mälestust vimanade tulekust ja lendudest teistele planeetidele, nagu kirjeldab "Samar", kust võib lugeda, et nende õhulaevade abil võisid inimesed tõusta täheregioonidesse ja taevased olendid võisid tulla alla Maa peale. Need "kangelased" ja "jumalad" on omakorda suurel määral inimeste mälestused päikesesüsteemi vanematest inimrassidest. Õhulaevad, mis maandusid Prantsusmaal Charle-' magne'i ajal, olid samuti "maagilised õhuvankrid", vimanad või lendavad taldrikud, sõltuvalt sellest, millist ". nime te tahate kasutada. Kui muistse Kreeka, Egiptuse, India ja keldi saagasid põhjalikult uurida, võib sealt päevavalgele tulla palju huvitavaid avastusi planeetidevaheliste lendude ja Asura Maya vimana kohta, mis oli kuldne ja ümbermõõdult 12000 küünart. 'Nüüd tuleb esile imelik asi. Pärast ühte Cuchulainni lahingut, kus kasutati ülirelva, põgenevad ellujäänud Kolme Mäetipu Linna, muinasloolisse mägikindlusse, mis figureerib laialdaselt kõigis Lõuna-Ameerika legendides kui üks suuremaid Atlantise linnu ja mida võib seostada "Mahabharata" Kolmiklinnaga, mis tuumanoole ehk Madmakija Brahmarelvaläbihävis.. See linn mitte ainult ei eksisteeri paljudes maia ja tolteegi raidkirjades, vaid selle sümbolit kolmikmägedes on väljakaevamistel leitud' paljudelt müntidelt inkade-eelsetest linnadest. Pange samuti tähele kõlalist samasust Cuchulainni ja Lõuna-Ameerika sõjajumala Kukulkani vahel. Lisaks kutsuti Poseidonise püha mäge Cumhulaniks. Järgneb...

Mida rohkem Cuchulainni tegudesse süveneda, seda rohkem tundub, et ta on keldi ja Atlantise päritoluga koondkuju. Teda kasvatasid amatsoonid: tal olid maagilised relvad, eelkõige lõõmav kiiver; mis olid toodud talle Tõotatud Maalt (Atlantise vana nimetus); tal on olnud teisikud Mehhikos, Lõuna-Ameerikas ja Egiptuses. Kõik see näitab, et tema kuju baseerub mälestustel suurest ja sõjakast inimtõust, kes algupäraseit asustas emamaad'ja tõi Iirimaale tulles kaasa oma kunsti ja teaduse. Hiljem segunesid Iiri kangelased ja sõjamehed selle kujuga ja samastusid temaga. Veel hiljem laenasid keldid Dayzani sõdade vägitükke ja võõpasid need oma suguharudevaheliste tülidega üle. Kui kunstid mandusid, siis tunnistati eelnevatest tsivilisatsioonidest pärit nimed ja kohad enda omaks: igal vanal maal on oma Paabeli tom ja Olümpose mägi. Algupärane püha mägi on tänapäeval merepõhjas, kuid pärijarahvad paigutasid selle ümber ja mugandasid vastavalt oma vajadustele. Samuti tõid Lõuna-Ämeerika ja keldi rahvad kaasa mälestuse oma emamaast"ja teadmiskiliud, millele hiljem järk-järgult ladestus legendide ja luulekiht, nii et algupärase tõe leidmiseks (millest on järel ainult kiliud), tuleks kaevuda sügavustesse igas ilmakaares, kus inimene on elanud vähemalt 10000 aastat. Nii leiame Indiast taevased sõidukid, vimanad, Indra noole ja kohutava Brahma relva. Lõuna-Ameerikast leiame samuti hirmsa Mashmaki ja tule, mis võis hävitada kogu armee. Iirimaal sobib sama põhimõte Cuchulainni' äikese vägiteo ja tema kahe sõjavankri (suurtüki<ja õhulaev?) kohta. Cuchulainn on keldi-atlantide sõjavägilase ~oondkuju, varustatud üsna rikkalikult ülalloetletud maagilise arsenaliga ja üle võõbatud eelajaloolise Iirimaa hilisemate kangelaste omadustega. Tegelikult püstitasid nemad Dundalkis suure kantsi, kus Cuchulainn olevat elanud, ja varasematel aegadelolid nad ilmselt teadnud üht-teist agni indrast ja teistest ülirelvadest. Kantsi-

i e i i.t i küngaste sulanud ja klaasistunud kividel võib-olla on sellega midagi tegemist. Kui teile meeldib rohkem, et need kivid on ära sulatanud välk, siis olgu peale. Kuid ma tahaksin näha, kuidas välk sulatab kivi. Välgu! on enamasti samasugune mõju nagu tugevallõhkeainel. Mis on lihtsam? Kas uskuda seda, et kõik tulirelvade ja õhusõidukite legehdid kõigis maailma osades võlgnevad oma märkimisväärse samasuse äärmiselt suurele kokkusattumusele? Või uskuda, et kunagi aegade hämaruses eksisteerisid suured riigid, kelle teadmised loodusteaduste vallas olid sama suured või suuremadki kui meie omad? Olen öelnud varem ja ütlen jälle, riskides tüütavaks muutuda, et ükski tõeline maag ei usu maagiasse. Sellist asja pole olemas. See, mida ebausklikult maagiaks nimetatakse, on tegelikult loodusteadus - Universumi seaduste tundmine ja nende rakendamine ja mitte midagi muud. Muistne maag rakendas neid seadusi suuremalt jaolt just heli kasutades; tänapäeva "laboratooriumimaag" kontrollib neid laialdaselt kuumuse abil ja keskendub teistele aspektidele. Muistne maag tuli nende teadmiste juurde uuringute ja psüühilise intuitsiooni kaudu; tänapäeval saadakse teadmised intellektuaalses protessis, mis baseerub vaatlustel ja matemaatikal. Tulemused on sarnased. Kindlasti pole eilsed relvad rohkem maagilise d (ega tehniliselt vähem teravmeelsed) kui tänapäeva komplitseeritud "maagiline" radar, juhitavad mürsud ja kümnetonnised "äikese vägiteod", mida loobitakse alla pommitajatelt, vimanadelt või kuidas iganes te neid kutsuda tahate. Veelgi tapvam kui äikese vägitegu oli Balori silm, suur ümmargune "silm" ehk ringitaoline peegelduv instrument, mis vaen1astele suunatuna hävitas nad ühe hetkega. Samasugune relvoli mujstses Indias. Seal kandis see nime Kapilla silm ning võis sekundi jooksulla 000 meest tuhaks muuta. Indra ümmargune vibu ja Brahma relv on nähtavasti nende modifikatsioonid. Energiaks, mida nad kasutasid, võisid olla kontsentreeritud helilained. Ümmargune vibu (ümmargune silm) oli arvatavasti paraboolne reflektor, ainuke kuju, mis võis fokuseerida ultrahelilaineid ühte kindlasse punkti. Primitiivsetel suguharudel polnud neile midagi vastu seada, isegi vähema võimsusegarelvad kohutasid neid.. Legend räägib, kui hirmunud nad olid sisisevatest punasetest leekidest ja sädemetest, mis tulid Cuchulainni nooltest ja odadest. Kas odad ja nooled levitavad sädemeid ja.leeke? Tänapäevased levitavad, kuid me kutsume neid rakettideks ja basuukideks, sõnad, mis barbarite sõnavarast puudusid. Hüva, oletagem hetkeks, et Cuchulainni1olid need relvad olemas. Kust ta need sai? Kus ta neid tundma õppis? Läänemaadel, ütlevad jutustajad, Tõotatud maal, Tir na ogas, Nooruse Maal, ilusatel Saartel, mis asuvad üle mere, loojuva päikese pool. Põhja-Ameerika? Lõuna-Ameerika? Atlantis? Talle õpetasid loodusteadust kolm tarka naist amatsoonide suguhaljlst; see viitab Lõuna-Ameerikale, Amasoonasele. Oma maagilise kiivri ja maagilise laeva

, maagiliste sõjavankrite vahel, mida veavad tuliratsud. sai ta aga me!i"ejumal.manananilt, kes hiljem muutus Neptunus-Poseidoniks. Platoni sõnade järgi oli Poseidon / - / Maagiline sõjavanker võis võrdse kergusega ületada meresid ja maid või hõljuda õhus. Seda vedasid kuningas suurel läänes asuval saarel, mida kutsuti. "maagilised ratsud", kellel polnud midagi ühist haposseidoniseks ja mis oli vajuva Atlantise viimane kild. bustega. Ühte neist masinatest kirjeldatakse järgmiselt: tal Maagiline kiiver, nagu seda on Siegmedi Tamhelm, tegi sõjamehe nähtamatuks. Vastavalt "SamariIe"võidi ka oli "raudnahk ja ei ühtegi konti kehas". Kuna tal polnud vimanasid nähtamatuks muuta ja iga "maagilinelivormel konte, siis ei saanud teda lahingus tappa, räägivad laulikud, sest relv, mis oli suuteline läbistama tema sisaldab andmeid, kuidas valguslaineid inimese ümber nii painutada" et ta muutub nähtamatuks. Isegi meie raudset nahka, ei leidnud selle seest midagi, mida praeguste teadmiste juures näib see olevat ülepakutud vigastada. kui mitte võimatu. Kelti kosmogoonias on Mananan personifitseeritud sümbol, mis vastab mõistetele "verbum", "anum", "jõu sõna" või kosmilisele helile, mille abil kõik asjad on olemisse kutsutud - juba väljend"olemissekutsutud"on tähendusrikas. Heli on iga "maagilise" süsteemi tuum igal maal, igal ajal ja igas regioonis. Sakramentaalsetel sõnadel, mida lausuvad tänapäeva pühitsetud preestrid, ei ole meie kirikutes vähem võimu kui neil oli siis, kui neid lausuti teisel kujul Atlantise esimeses päikesetemplis. Mananani tuli kujutab piiritut kõiksust, lõputut rahu enne uue universumi esimest vibratsiooni. Lir on Parabrahim "suure öö" ajal, mis tuleb Pralayaga Mahamanvantara lõpus, "kestes seitse igavikku" kuni esimese uue manvantarliku koidu tundeliigutuseni. Kui Cuchulainn öeldakse olevat saanud need kingid Manananilt ja Aastal 1566nähtud salaphased pallid, mis on kujutatud sellel 1600. aastate Šveitsist pärit trükisel, võivad olla silma järelpildid, seega kui Posseidonise kuningat identifitseeritakse Mananani- silmapete. ga, siis tähendab see ainult seda, et nad mõlemad olid Järelikult möönavad nad, et see eriline ratsu ehk "sõnassepühendatud" j~ teadsid, kuidas käsitseda heli võimsust, nagu on õpetanud Päikese adeptid, tõelised jõumasin oli tühi õõnes metallkest või silinder. Nüüd "Liri lapsed". Mananan laenas Cuchulainnile ka oma oleme asjale juba lähemale jõudnud. Õõnes metallsilinder või õõnsate metallsilindrite paar andis sõjavankrile "maagilise" laeva, mis ei vajanud ei aere ega purjesid. energiat. Sõna "sõjavanker" tähendab ainult kaarikut või Selle liikumapanemiseks oli vaja ainult õiget heli. sõidukit. Niisiis, asendades sõna "sõjavanker" sõnaga Bardidest laulikud jutustavad, et sina ainult Ütlesid,kuhu "õhusõid~", saame järgmise lause: "Kelti kangelased laev peab minema, ja laev läks. Niisiis valitseti ja juhiti liikusid sõidukites, mis võisid võrdse kergusega ületada maid ja laeva helilainete ehk vibratsioonidega. Herodotos' räägib galeerist, mis sisenes Vahemerre läbi Heraklese sammaste meresid ja millele andis jõudu metallsilindrite paar, mis oli (Gibraltar) ja millel polnud ei purjesid ega aere, kuid mis vaenlasele sama hästi kui läbimatu. " Millised õõnsad oli, äärmiselt kiire. Scott Elliott ütleb, et atlantide laevu metallsilindrid? Atlantide eetrimootor või "reaktiivpani liikuma "eetrimasin", mis samuti käivitas ka mootor", mida kirjeldab "Samarangana Sutradhara"? vimanasid. Kõigil neil fragmentidel on üks ühendav idee eetrisse on kätketud igavese jõu kättesaamatud allikad, Jälle tajun sidet Keely masina, "taevaste sõidukite", mis meie tehnoloogidel, kelle tähelepanu on pööratud laulu abil lügutatavate leviteerivate metallplaatide, Churchwardi nähtud hindu mootorplaanide, "Samari" teistele energiaallikatele, on seni' kahe silma vahele "elavhõbedamasinate", komandosõnu kuulavate keldi jäänud, sest see on otse meie nina ees või jalge all. See on seesama energia, mis vaikselt tiirutab planeete ümber raudratsude ja nende kohutavate objektide vahel, mida Päikese, Päikest ümber galaktika ja tillukest aatomit iga päev nähakse suure kiirusega meie taevas kihutavat, kas vaikselt või kärarikkalt. Näen sidet ka ümber oma tuuma. Selle jõujoontel purjetavad suured Indra ümmarguse vibu, Kapilla silma, Balori silma, ruumilaevad, mida me kutsume planeetideks, ja väikesed Mashmaki 'ning Šoti ja Iirimaa künkakantside vahel, kus kunstlikud planeedid, mida me kutsume lendavateks taldrikuteks. kivid on klaasjaks muutunud ja üheks kamakaks kokku sulanud. Ja sidet Cuchulainni relvade mõjul minestanud Nagu alati, on vastus otse meie ukselävel. See on armeede, India avidyastra (meelepettemürsk), prasvseesama jõud, mis pani "taevase sõiduki" liikuma oma paana (mürsk, mis tekitab und), une noole ning heli abil õhuteel meloodilise heli saatel ja keltide "maagilisi" juhitava nelja relva (satyakirti, kamarupaka, kamaruci, ratsusid hõljuma üle maade ja merede väsimust vajra) ja moodsate ultrahelieksperimentide vahel, mis on tundmata ja söömata (s:o.kütuseta). Sama jõud, mis tõstis pannud materjale süttima, metalle oma molekule üles Keely metallist õhulaevamudeli ja pani selle tema muutma ja maju vundamentidel liikuma. Mui~ugi on laboratooriumis ringi lendama, samal ajal kui tema ise olemas side vimanade, lendavate taldrikute ja jumalate poognaga üle pillikeelte tõmbas. " -

Seda, mis jumalad teavad, püüab inimene alati jäljendada, kui ta on selle ära õppinud ja ise jumalaks muutunud. Senikaua ~ võimsad jätkavad päikeste ja planeetide ehitamist, et sinna eluseemet külvata, hakkab seesama eluseeme inimeseks muutudes arukalt jäljendama endast kõrgemal seisjaid ja lennutama üles omaenese väikesi planeete. 50 aastat tagasi av.astasid lennukunsti uuesti (uuel kujul) vennad Wrightid. Veel mõni sõna, enne kui lahkume Cuchulainni säravast kujust minevikuhämaruses. Kui kangelane ründas "Antioehi kuningat" oma "võlutud sõjavankris", õnnestus tal lõhestada oma vastase sõiduki külgedel asuvad metallplaadid ja "kakssuurt valget kalliskivi,mis olid nagu veskikivid, kukkusid selle seest välja ja purunesid, nii et sõjavanker kukkus maapinnale kõuemürinaga, mis sarnanes kantsimüüri kokkuvarisemisega". j-j ENERGIA JA SUUR PÜRAMIID ' l I Mul oli kavatsus kirjutada üsna palju sellest haaravast, maailma kõige suuremast ja võib-olla ka kõige vanemast ehitisest, mis seisab tänapäevani Gizas kui hiilgavaim ~õend, et siinsetel teedel liikus kunagi teadushiiglaste rass, kelle teadmised astronoomias, matemaatikas ja' geofüüsikas olid nähtavasti meie omadega võrdsed, ja kelle ehitusmeisterlikkus ületas kaugelt meie oma. Olen teinud rikkalikult märkmeid püramiidi algupärase eesmärgi kohta; märkmeid, mis tõendavad, et see püstitati ammu enne Atlantise uppumist; märkmeid tema hämmastavate magnetiliste omaduste kohta (eriti suhe Maa poolustega), mille hiljuti avastasid professor R. Meissenbach Bolognast ja dr. Pommeret, kes tõestasid, et egiptuse proportsioonidega püramiid, kui see on orienteeritud põhjapoolusele, tekitab magnetilise olukorra, milles väikesed loomad momentaanselt surevad, kuid ei mädane, ja metallid võivad säilida piiramatu aja. Mul on hulk kirjapanekuid, mis näitavad, et sellele nähtusele tugineti suurel pühendamise tseremoonial, mis leidis aset püramiidi salajastes keskkambrites, ja sedagi, kuidas Meissenbaehi avastus püramiidi ümberpööratud polaarsuse kohta andis meile teise võtme lendavate taldrikute liikumisprintsiipide avastamiseks. Arutlesin pikalt püramiidi okultse sümbolismi ja selle üle, kuidas on tema proportsioonid seotud kosmiliste jõududega. Näitasin ka, kuidas hilisemad vaaraod leidsid, et need erilised "konserveerimisomadused"on ideaalsed muumiate matmiseks, ja võtsid püramidaalse kuju kasutusele hilisemate hauamonumentide juures, hulk aega pärast seda, kui algsed pühad kasutamisotstarbed olid unustatud. Mulle sai selgeks, et kui keegi hakkab kirjutama püramiidist, ei saa ta eales pidama. Niisiis peab see jääma ootama teist raamatut. Kõik, mille üle ma praegu arutleda saan, on see, kuidas suured kivid helisid kasutades kauge maa tagant kohale toodi 'ja suure täpsusega kokku s~bitati. _ Mõned ütlevad, et suure püramiidi on ehitanud tuhanded orjad, kes tirisid suured kivid mööda kaldmüüri üles - meetod, mida on kahtlemata kasutatud paljude hilisemate halvema müüritisega püramiidide juures hulk aega pärast seda, kui vanad meetodid olid kaotsi läinud ja unustatud. Kuid igaühele, kes uurib väheseid järelejäänud ümbriskive, saab osaks üllatus. Põhjapoolses küljes, aluse lähedal, on mõned suured, 15-tonnised plokid rikkumata - ikka veel in situ. Need on kokku sobitatud ühe sajandiku tolli (vähem kui tavalise visiitkaardi paksus) täpsusega. Õhukese paberitüki saab suure vaevaga pragude vahele pista. Neile, kes ei ole ehitamisega seotud, võib see paista. päris tavaline, kuid lähem uurimine näitab, et tänapäeva müüritistes, kus on kasutatud käepärase suurusega plokke, mida saab hästi paigale manööverdada, on harva saavutatud plokkide vahel rohkem kui kümnendiktollist täpsust. Püramiidi ümbrise kivid aga kaaluvad igaüks 15 tonni. Pole tähtis, millist meetodit kasutati nende paigaldamiseks, kas orjade salku, vintse või isegi ei eksisteeri ühtki mõeldavat moodsaid kraanasid viisi, kuidas saaks neid kokku sobitada nii, et nende vahele ei mahuks visiitkaartki. Kui 15-tonnine plokk on kord maas, siis see sinna ka jääb. Seda ei saa hästi manööverdada, et hiljem korralikult paigale sobitada. Ükski moodne ehitaja ei võtaks endale sellist lepingut. Ta ütleks teile, et see on võimatu. Ja kas saaks ta garanteerida, et selline tohutu ja raske ehitis säilitaks oma sisekuju ka mitme tuhande aasta pärast? Isegi kivid deformeemvad ajapikku. Ja kolossaalne mass, mis rõhub halastamatult galeriisid ja kambreid, moonutaks lõpuks nende kuju. Kuid tasapinnad ja nurgad on püramiidi sees ikka veel rivis. See on ühe maailma täpsema (kui mitte kõige täpsema) ehituse näide. Ja kas see kõik on mõeldud haua tarvis? Hauaks, mida iialgi ei kasutatud mumifitseeritud surnukeha matmiseks, vaid. hoopis teist liiki "surma" ja "matuste" jaoks. Aga kuidas oli siiski võimalik neid püramiide ehitada? Salateadus väidab päris rahulikult, et nende ehitaväljend, mis tähendab miseks kasutati muusika abi meie silmis praegu rohkem, kui ta varem tähendas. Mõningat ilmekat informatsiooni on antud legendides, mis on pärandatud araablastele. üks selgem neist ütleb: "Kui kuningas ehitas püramiide, siis toodi suured kivid - - kohale kaugetest kivimurdudest. Kivid asetati papüürusetükikesele,millele olid kirjutatud sümbolid. Siis löödi neid ridvaga, mispeale nad liikusid vibulasu kaugusele. Sel viisil tulid need lõpuks sinna kohta, kuhu püramiid taheti ehitada." (Kingsland, "The Great Pyramid in Fact and Theory.") IIMaagilisedridvad",mida muistsed teadlased kasutasid, olid täpsetes pikkustes lõigatud ning tekitasid vastava lainepikkusega vibratsiooni. Kas sobiva helikõrgusega häält tekitati ka "Orpheuse lüüral" või lautol, mille helisid kasutati Iirimaal Louthi krahvkonnas "ühe öö töö" ehitusel või kas Keely poognatõmbel olid New Yorgis samad põhimõtted, seda võime ehk määrata kalli laboratooriumivarustuse abil'sajandi lõpu eel. Järgneb...

Walter Owen toob huvitava näite raamatus "More Things in Heaven": "Heli jõud, mille võimalusi võhik ei oska aimatagi, ja tema kasutamine, mida muistsed targad tundsid, on teadus, mis on kaotsi läinud või tänapäeva algelise füüsika valguses maha tehtud. Helijõud hoiab üleval kosmose struktuuri ja kudet, ning helijõud võib lahustada selle eimiskiks... Egiptuse preestrid teadsid seda; ja jõusõnad "maht-heru" avasid pühendatuile järjestikku surmaregioonide väravad. Kuninga kambri eesruumis asuvat graniitplaati, mis on nüüd alusmüüride vajumise tõttu liikumatult voodriõnarustesse kinni kiilunud, võis algselt langetada ja tõsta lausutava vormeli heli abil ja kui hierofant seisis selle plaadi all ning salaõpetuse tund ja ütles vallapäästmise sõna, siis hoidis ainult ohjeldava võtmesõna lausumine ära selle, et graniitplaat teda laiaks ei litsunud. " Raamatus "Chaldean Magic" ütleb Lenormand meile: "On kindel, et muistsetel aegadel tõstsid Oni preestrid maagiliste sõnade abil torme ja kandsid läbi õhu oma templite jaoks kive, mida tuhatki meest ei oleks suutnud maast üles tõsta!" Ja kui keegi vaatab "Kuninga kambri" 70-tonniseid punasest graniidist laeplokke, mis on toodud 600 miili kauguseit kivimurdudest, siis on raske ette kujutada, millisel muul viisil oleks võinud neid liigutada ja nii täpselt paika panna. A.P. Sinnet õppis 1880. aastal ühe mahatma käe all (üks neid väheseid, kes oli võtnud endale Lääne õpilasi) ja khjutas siis oma nimekalt õpetajalt saadud informatsiooni põhjal suure püramiidi ajaloost ja algupärast. Kasutades niiviisi omandatud teadmisi, sooritasid tema ja H. Blavatsky tähelepanuväärseid eksperimente levitatsiooni ja mööbli aportatsiooni alal, tõendades, et need jõud tõepoolest eksisteerivad. Hiljem khjutas ta nõnda: "Looduse müsteeriumi adeptid oskavad - ja on alati osanud- kontrollida mateeria külgetõmmet selliselt, et muuta raskete kehade kaalu oma tahte kohaselt. Sellega on võimalik seletada kõiki megaliitilise arhitektuuri imesid." (A.P. Sinnet, "The Pyramids and Stonehenge") Suuri kive, millest püramüdid koosnevad, käsitseti. samal kombel nagu seda tehti Stonehenge'i puhul.

'Salateaduste meistrid, kes nende ehitamist juhtisid, kergendasid tööd sellega, et rakendasid kivide puhul osalist levitatsiooni. Annie Besant, kelleloli märkimisväärseid teadmisi salateaduste vallas, kirjutab: "Neid (egiptuse) kive ei tõstetud paljalt musklijõul ega kavalate seadmete abil, mis oleksid tublisti ületanud meie tänapiievasaavutused; neid tõstsid inimesed, kes tundsid Maa magnetismi jõudu ja võisid seda kontrollida nii, et kivid kaotasid oma kaalu ja hõljusid õhus, juhituna sõrmepuudutusest,ning asetusid oma määratud kohale." Prantsuse Indo-Hiinas Annamis on tohufu Tav Ninu kaljurahn. Kaaludes teadete järgi üle 300 tonni, hõljub see ilma nähtava toeta õhus. Pärismaalased usuvad, et seda hoitakse üleval hääle abil: päevad ja ööd läbi ümisevat keegi mantrat, hoides rahnu kukkumast. Kui teated on õiged, eks ole nad siis seda väärt, et Annami külastaks teaduslik ekspeditsioon ja uuriks seda. üks püramiidide ehitamise kohta käiv legend jutustab, kuidas Maad tabas meteooride sadu, põhjustades/ suuri maavärinaid ja tõusulaineid, kuid nagu seal öeldakse, "laskusid suured valgedlinnud" Maale ja viisid kuninga inimesed taevasse varjule. Seda legendi tuleb ette kahes variandis. üks räägib, et Maale laskunud suured valged linnud viisid inimesed ära. Teine legend pajatab, kuidas tõusulaine, mis hävitas Atlantise, veeres ümber Maakera ja ujutas Egiptuse üle. on antud kohutav kirjeldus, kuidas hirmust hullunud ellujäänud püüdsid asjatult mööda püramiidide libedaid poleeritud kallakuid üles ronida, kuid libisesid tagasi vette, kuni kõik hukkusid; pääsesid ainult need, kes lahkusid "valgetellindudel" või "tähtedei". Ükskõik, millise maaga sa ka ei tegeleks, milliseid esoteerilisi koolkondi ka ei uuriks või milliseid muistseid legende ei tõlgitseks - ikka ja alati võid leida ühe ja sama aluspõhja: tsivilisatsiooni on hävitanud (ning koguni mitu korda) veeuputus või mõni muu globaalne katastroof, millest päästetud ellujäänud viidi mujale, et moodustada uus inimtõug ning säilitada muistseid ülestähendusi ja teadmisi. Hindu puranad lähevad kaugemale. Peale veeuputuste ja kontinentide vajumise (mille kohta nad ütlevad,. et need on rütmilised ja.tsüklilised ja et neid saab ette ennustada nagu päikesevarjutusi) sisaldavad need allegoorilises vormis ülestähendusi universumi inimese. katkematust rännakust läbi ruumi. Need dokumendid jutustavad, kuidas saabuvad tema "seemned" uuele planeedile (Hymavat), ja kuidas need seemned kasvavad mineraalse, taimse, looma- ja inimliigi kaudu, kuni muutuvad Vishnuks O"umalaks)endaks. Kui inimene planetaarse tsükli lõppedes tunnetab oma tõelist minclja temas tuleb ilmsiks peidetud Jumal, siis, nagu ütlevad iidsed tekstid, kogutakse seemned kokku ja viiakse tohututel säravatel laevadelläbi ruumi järgmisele planeedile arenema. Peale selle, nagu kinnitavad paljud salajased pärimused, läheb muist inimesi osalise lagunemise ehk pralaya aegadel naaberplaneedile, kuid nad ei ole seal pagulased. ("Pralaya" on termin, mis on seotud Shiva, "hävitajaga". Tegemist võib olla suguharu, rahvuse,- kontinendi või planeedi. pralayaga või isegi kogu päikesesüsteemi pralayaga supernoova ehk jooga tule läbi. Mahapralaya on kogu galaktika suur täiustumine, "poegade tagasipöördumine Isa juurde", mis kordub iga -

310 400 000 000 000 000 aasta järel vastavalt brahmiinide.peaaegu midagi ja näib täielikult elavat mingi sisemise tabelile.) Roosiristlaste koolkondades on pärimus, et energiaallika arvel. See energia oli mõistetav muistsetele mingitel aegadel kolisid salakunsti meistrid ja net:\de inimestele, kõigi selle ala~õelistele teadlastele. See on järglased Maalt mõnele teisele planeedile, kus nad olid tuntud kui kundalini ehk suur positiivne elekter, üks väga teretulnud külalised. FOTAH-iaspekte - primaarne kosmiline energia. Täielikke khjeldusi niisuguste rändude, eriti Atlantise Kui nüüd keegi peaks arvama, et ma olen kõik selle hävimisele eelnenute kohta, hoitakse nende ordude välja mõelnud, siis mttan teatama, et kõik, millest ma põhineb maailma vanimal teadusel. salajastes raamatutes ja mittepühendatutele neid vaevalt kõnelen, näidatakse. Kuid kättesaadavatest ürikutest piisab, et Suurimad eelajaloolised tsivilisatsioonid puhkesid olla kindel: mitte ainult ühel, vaid mitmel korral on Maa õitsele ja jõudsid oma tsüklis hämntastavatele minevikus aset leidnud planeetidevahelised rännud kõrgustele selle teadusvaldkonna eksperimentide ja teadmiste varal. Meie oleme need unustanud seetõttu, et vimanade abil, mis nagu te mäletate, võisid minna "solaar-" ja isegi "tähereligioonidesse". Viimane lahkuoleme eelistanud tegelda füüsikaliste ja mehaaniliste misplats ei olnud Atlantise manner, vaid Giza. aspektidega. Seega oleks väga mõtlematu väita, et kuna Ma kardan, et saan anda väga vähe viiteid, mis atlandid ja egiptlased ei teadnud midagi moodsatest võiksid olla abiks selle teate kinnitamisel. Esoteerilised rakenkütustest ja sulamitest, ei teadnud nad midagi ka khjutised on küll hoolikalt looritatud, kuid neist võib aru teistest metallidest ja teistest liikumismoodustest, mis saada igaüks, kes on võimeline kasutama intuitsiooni, olid sama efektiivsed ja vähem keerukad. kuna tegelikud (manusa) khjeldused on kõrgete 'loožide omanduses ja suurelt osalt khjutatud muistsetes salakeeltes, millest võivad aru saada ainult hierofandid. Kuid legendide ja "manu" käsikhjade uurimine annab inimesele, kes usaldab oma intuitsiooni, tasuks rohkelt kütkestavat informatsiooni. / - / Planeetidevahelise "Noa laeva" idee ei ole uus ega ole ka nii väga kummaline ja fantastiline, kui uskuda (nagu seda on teinud kõik meie omale eelnevad tsivilisatsioonid), et kogu Universum on elus on ELUise. Ainult sellepärast, et meie ei saa tõsta tahket keha maapinnast palju kõrgemale kui 200 miili, kasutades XX sajandi keskpaiga raketti ja põlevkütust, ei peaks me veel halvustama mõtet, et varasemad inimkonnad olid võimelised seda tegema subtiilsemate vahendite abil. Eriti veel siis, kui silmas pidada, et need tsivilis,atsioonid on endast järele jätnud ehitisi, mis ei ole alistunud ajale, tormidele ega ühelegi katsele neid reprodutseerida või Nii et kui me suudame kadeduseta omistada neile püüdele lahendada nende konstrueerimise meetodeid. Vimana, mida viib edasi heli või magnetiline jõud, ei jõudu, mida me ise himustame, jõudu lahkuda meie vaja kolossaaiset äratõukejõudu, mis kannaks ta välja- Maalt, eks või me siis sama kindlalt väita, et nende meisterlikkus suutis valitseda inimlikku kuju ning poole Maa külgetõmbejõudu. Niipea kui ta maapinnalt lahkub, on ta alatiseks selle külgetõmbe mõju alt väljas. lahendada toidu- ja muud ihuprobleemid. See kõik on väga kena, kuid mida öelda ülejäänud Purjelaevade üle mere saatmiseks ei lähe vaja kahureid. rahva kohta (meiesarnased lihtsurelikud), kes võib-olla Laevad lihtsalt laotav!ld oma purjed lahti ja purjetavad. sõitsid "pimestava näoga jumalate" saatkonnas maailmalendavad taldrikud on teist laadi purjekadi Kütuseta, ruumi? Eks olnud nende probleem tõsisem? kui vaiksed ja konstruktsioonilt uskumatult lihtsad Tõsisem, kuid mitte võimatu. Tänapäeval võib te kord juba teate, kuidas purjetada. Toit ja õhk on teine vastuväide atlantide mumilendudele. Miks? tavaline fakiir, kes on vaevalt tuttav joogakunsti algsete Need eelnevate tsüklite teadlased, keda kutsuti tõdedega, sundida oma keha nädalateks kataleptilisse "pimestava näoga jumalateks" olid jõudnud looduse transsi või vatjusurma seisundisse. Seda on demonstreevalitsemismeisterlikkuses astmeni, kus füüsilise vormi ritud ja selle kohta on ka rohkesti ülestähendusi. keemilised nõudmised on väga väikesed. Kui inimene on Nii et oma jüngreid vatjusurma seisundisse viia, saavut:l'1ud meistri kraadi, siis ta vabaneb; ta on panna kopsud, süda ja teised organid seisma polnudki sõltuilldtu tahke mateeria tõmbest, nii et võib täielikult nii suur vägitükk nendele, kes oskasid püstitada elada päikeseenergiast selle otsesel kujul. Kogu pika püramiide või ehitada vaikseid kütuseta lendavaid treeninguprotsessi eesmärk, mida iidne tarkus khjeldab, taldrikuid - vimanasid. Kas nende sõidukil kulus kuu, aasta või sajand seisneb selles, et panna inimest oma vaimseid keskusi sellel polnud tähtsust: täielikult äratama, nii et soovi korral võib ta jääda pika- sihtkohta saabumiseks, saabudes äratati "elavad surnud" üles, ilma et neil ajalisse transisarnasesse seisundisse või funktsioneerida üldse ilma füüsilise kehata. Seda suudavad isegi ini- oleks olnud halbu läbielamusi - nagu meie oleksime ärganud kümnetunnisest unenägudeta unest. mesed, kes asuvad saavutuste esimestel redelipulkadel. Kui selline kommunikatsioon on eksisteerinud kogu Ehtsal pühamehel on tavalisest inime~est mitu korda rohkem energiat ja vastupidavust. Ta magab vähe, ei söö aeg, nagu salaõpetused rõhutavad, siis on täiesti õige - -

oletada, et suurte kriiside aegadel võeti. suurtes planeetidevaheliste s sõidukites ette retki nendele, kes polnud küllalt arenenud üksinda lendamiseks. / - / Salateaduste raamatud ütlevad, et selleks, et saada täiuslikuks, tuleb täiuste.da igal tasandil. Niisiis on meie planeedi kõige tahkemas arengupunktis loomulikult tegemist tahkete asjadega, füüsilise tasapinnaga. Kõigi materiaalsete asjade tundmine ja kõigi nende saladuste tundmaõppimine peab olema osa sellest täiustumisprotsessist. Arvatavasti on planeetidevaheline lend selliste vahenditega, mis praegu meie ~utuses on, õppetunni teine osa. Igas tsüklis ja alatsüklis peab tulema aeg, kus endalt heidetakse gravitatsioonikütked, et pääseda oma emaplaneedilt välja, otsiroaks uusi seiklusi. Me ei ole esimesed ega viimased, kuid see elamus on meile täiesti uus ja erutav nagu lapse esimene sõit jalgrattaga, mis tundub talle nii imeline, nagu toimuks see kogu ajaloos esimest korda. ----