Uniaun Europeia Misaun Observasaun Eleitoral

Size: px
Start display at page:

Download "Uniaun Europeia Misaun Observasaun Eleitoral"

Transcription

1 Style Definition: TOC 1 Style Definition: TOC 2: Indent: Left: 0.5", Tab stops: 6.29", Right,Leader: Eleisaun Prezidensial no Lejislativa 2017 Uniaun Europeia Misaun Observasaun Eleitoral ba Timor-Leste i

2 MOE UE nian hakarak hato o ninia apresiasaun ba Komisaun Nasional Eleitoral (CNE), Sekretariadu T ekniku ba Administrasaun Eleitoral (STAE), Ministeriu Negosiu Estranjeiru no instituisaun hotu, sosiedade sivil no partidu polítiku husi Republika Demokrátika Timor-Leste ba sira nia koperasaun no tulun durante prezensa Misaun nian. MOE UE nian mos hakarak hato o ninia apresiasaun ba Delegasaun Uniaun Europeia no misaun diplomátika husi Membru Estadu UE nian ba sira nia kontinuasaun apoiu. ii

3 Misaun Observasaun Eleitoral Uniaun Europeia nian hanesan misaun independenti husi Instituisaun Uniaun Europeia nian. Misaun Observasaun Eleitoral Uniaun Europeia mak produz relatoriu ida ne e ba Timor-Leste no aprezenta buat hirak ne ebé misaun ne e deskobre iha eleisaun prezidensial loron 20 Marsu no iha eleisaun lejislativa loron 22 Jullu. Instituisaun Uniaun Europeia nian la garante ezatidaun husi dadus hirak ne ebé inklui iha relatóriu ida ne e, no sei la aseita responsabilidade ruma ba utilizasaun relatóriu ne e. Formatted: Font: (Default) Calibri, Not Bold iii

4 iii

5 TABELA KONTIÚDU LISTA ABREVIASAUN... vii SUMÁRIU EZEKUTIVU IntroduSAUN Paisajen Polítiku... 5 iv 2.1 Informasaun fundu SISTEMA ELEITORAL AUTOR POLÍTIKU KUADRU LEGAL BA ELEISAUN KONSTITUISAUN NO KOMPROMISU INTERNASIONAL DIREITU UMANU KONSTITUSIONAL NO ELEISAUN LEI ELEITORAL ALTERASAUN TARDE BA LEI ELEITORAL JUSTISA ELEITORAL: SISTEMA BA REKLAMASAUN NO REZOLUSAUN BA REKURSU ADMINISTRASAUN ELEITORAL KUADRU INSTITUSIONAL: KOMISAUN NASIONAL BA ELEISAUN (CNE) NO SEKRETARIADU TÉKNIKU BA ADMINISTRASAUN ELEITORAL (STAE) KOMISAUN NASIONAL BA ELEISAUN Sekretariadu Tékniku ba Administrasaun Eleitoral KALENDARIU ELEITORAL NO PREPARASAUN FORMASAUN BA OFISIAL ELEITORAL NO AJENTI PARTIDU SIRA EDUKASAUN BA ELEITOR NO EDUKASAUN SÍVIKA ReJISTU PARTIDU POLÍTIKU NO KANDIDATU KUADRU LEGAL SIMU NO REJEITA KANDIDATURA PUBLIKASAUN LISTA KANDIDATU FINANSIAMENTU NO REKURSU BA KAMPAÑA KUADRU LEGAL AbuZU BA REKURSU ESTADU NIAN NO VANTAJEN BA KANDIDATURA KAMPAÑA HUSI FUNSIONÁRIU PÚBLIKU REJISTU ELEITOR KUADRU LEGAL ATUALIZA REJISTU ELEITOR REJISTU NO VOTASAUN IHA RAI LIUR KA ESTRANJEIRU SOSIEDADE SIVIL NO OBSERVASAUN ELEITORAL PartiSIPASAUN HUSI SOSIEDADE SIVIL IHA PROSESU ELEITORAL... 24

6 8.2 GRUPU OBZERVADOR INTERNASIONAL PARTISIPASAUN FETO IHA PROSESU ELEITORAL PARTISIPASAUN EMA HO DEFISIÊNSIA IHA PROSESU ELEITORAL MÍDIA AMBIENTI MÍDIA KUADRU LEGAL ELEISAUN PREZIDENSIAL PREPARASAUN ELEITORAL AMBIENTI KAMPAÑA REZULTADU MONITORIZASAUN MÍDIA LORON ELEISAUN PREZIDENSIAL, 20 MarSU LOKE NO VOTASAUN TAKA NO KONTAJEN TabulaSAUN REZULTADU FUNSAUN AJENTI PARTIDU NO OBZERVADOR SIRA ANALIZE REZULTADU ELEISAUN LEJISLATIVA PREPARASAUN ELEITORAL AMBIENTI KAMPAÑA REZULTADU MONITORIZASAUN MÍDIA LORON ELEISAUN LEJISLATIVA, 22 JULLU LOKE NO VOTASAUN TAKA NO KONTAJEN TABULASAUN REZULTADU FUNSAUN AJENTI PARTIDU NO OBZERVADOR SIRA AnalIZE REZULTADU KEIXA NO REKURSU ReKOMENDASAUN SITUASAUN REKOMENDASAUN HUSI MOE UE TIMOR-LESTE TINAN TabELA REKOMENDASAUN HUSI MOE UE AnEKSU AnEKSU 1. LORON ELEISAUN AnEKSU 2. ESTATÍSTIKA MONITORIZASAUN MÍDIA AnEKSU 3. REZULTADU ELEISAUN AnEKSU 4. MAPA REZULTADU ELEISAUN v

7 vi

8 LISTA ABREVIASAUN ANFREL ANTL APMT ATLEOM BUP KAK CASDT CNE CNRT TR EMB MOE EU FRETILIN GMN KHUNTO LSTO LTO MLPM STM NDI NGO OCV F-M PC PD PDC PDHJ PDN Asian Network for Free Elections Ajénsia Notísia Timor-Leste Partido Associação Popular Monarquia Timorense Australian Timor-Leste Election Observation Mission Koligasaun Bloku Unidade Popular Komisaun Anti-Korupsaun Partido Centro Ação Social Democrata Timorense Comissão Nacional de Eleições Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste Tribunal Rekursu Electoral Management Body Misaun Observasaun Eleitoral Uniaun Europeia Frente Revolucionária do Timor-Leste Independente (Revolutionary Front for an Independent Timor) Grupo Media Nacional (National Media Group) Kmanek Haburas Unidade Nasional Timor Oan (Party for the Enhancement of Timorese National Unity) Locally-Recruited Short-Term Observer Long-Term Observer Partido Movimento Libertasaun Povo Maubere (Maubere People s Liberation Movement Party) Sentru Tabulasaun Munisipiu National Democratic Institute Non-Governmental Organisation Out-of-Country Voting Partido Frenti-Mudança (Front for Change Party) Polling Centre Partido Democrático (Democratic Party) Partido Democrata Cristão Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça Partido do Desenvolvimento Nacional Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt vii

9 PDP Partido ba Dezenvolvimentu Popular PEP Partido Esperança da Pátria PLP Partido da Libertação Popular PNTL Polícia Nacional de Timor-Leste PR Partido Republicano EV Estasaun Votasaun PSD Partido Social Democrática PST Partido Socialista de Timor PTD Partido Timorense Democrático PUDD Partido do Unidade Dezenvolvimentu Demokratiku RAEOA Região Administrativa Especial de Oe-Cusse Ambeno RHTO-DPO Ra es Hadomi Timor Oan - Disabled Persons Organisation RTL Rádio Timor-Leste RTTL Rádio e Televisão de Timor-Leste SCJ Supreme Court of Justice (Supremo Tribunal de Justiça de Timor-Leste) STAE Secretariado Técnico de Administração Eleitoral TVTL Televisão de Timor-Leste UDT União Democrática de Timor UNDERTIM Unidade Nacional Democrática da Resistência Timorense UNDP United Nations Development Programme ZEESM Zona Especial de Economia Social de Mercado viii

10 1

11 SUMÁRIU EZEKUTIVU Eleisaun Prezidensial dahaat no Legislativa datolu ba Timor oan sira iha tinan 2017 hala o kedas desde nasaun ne e hetan ninia independensia iha tinan 2002, no hanesan mos eleisaun dahuluk ida ne ebé orgaun jestaun eleitoral Timor nia (EMB) mak hala o rasik sein apoiu lojístika ka operasional husi Misaun Nasoens Unidas nian, ne ebé husik hela nasaun ne e iha tinan Maske nune e, asistensia importante balun sei hetan tulun nafatin husi ajensia internasional. CNE (Komisaun Nasional Eleitoral) no Sekretariadu Tékniku ba Administrasaun Eleitoral (STAE), orgaun jestaun eleitoral Timor nian (EMB), hatudu duni sira nia kapasidade atu organiza eleisaun ida ne ebé administra ho diak, transparenti no inkluzivu, iha ambienti ne ebé hakmatek. Kuadru legal ba eleisaun halo tuir kompromisu internasional no fasilita eleisaun ida ne ebé inkluzivu no transparênti. Maske nune e, evita mudansa ba lei eleitoral tuir lolos bele kontribui liu tan ba serteza no estabilidade legal. Alterasaun ne ebé hamenus CNE ninia kompetênsia la kontribui ba hametin supervizaun independenti ba prosesu eleitoral maibe kontrariamente bele afeta fali ninia sustentabilidade institusional. Kampaña eleisaun rua ne e la o ho hakmatek no diskreta. Iha mos respeitu ba liberdade espresaun bázika, atu halibur hamutuk/asosiasaun no halo muvimentu. Partidu pólituku asina paktu aseguramentu ida atu hala o eleisaun ida ne ebé livre husi konflitu no barak mak halo tuir regra kampaña. Abuzu ba vantajen kandidatura no rekursu estadu nian, ne ebé nota iha prosesu eleisaun uluk nian, kontinua sai problema. Obzervador UE sira mos relata kazu balun relasiona ho intimidasaun ba votante durante periódu kampaña lejislativa. Kuadru legal ba finansiamentu kampña nian la klaru no la kompletu, nune e mos la garante kondisaun ne ebé ekuitavel. CNE, ne ebé responsavel atu superviziona finansiamentu ba kampaña, ladun klaru ho ninia kompetensia atu halo supervizaun iha area ida ne e, no kuadru legal la kompostu sansaun apropriadu wainhira ema viola lei. Laiha padraun limitasaun gastu fo vantajen liu ba FRETILIN no CNRT no hamosu dezafiu ida ba partidu hirak ne ebé iha rekursu finanseira oituan. Kriteria ba elijibilidade kandidatu ba eleisaun prezidensial no lejislativa la o tuir obrigasaun internasional ba eleisaun demokrátika no la inklui restrisaun dekriminatória ka esesivu ruma. Tribunal Rekursu rejeita tiha kandidatura ba eleisaun parlamentaria tolu tamba la prenxe rekizitu elijibilidade. candidacies for not fulfilling eligibility requirements. Ba eleisaun lejislativa, laiha publikasaun lista kompreensivu ida ba kandidatu sira husi kada partidu ne ebé kompete, ida ne e hamosu situasaun ida katak votante sira ne ebé atu ba vota laiha kuñesimentu detallu kona-ba se mak kandidata aan ba eleisaun. 2

12 Kuadru legal ba mídia garante Liberdade imprensa iha Timor-Leste, maske sei bele hadi a liu tan. Meiu komunikasaun iha nivel nasional jeralmente reprezenta plataforma valiozu id aba informasaun hirak relasiona ho eleitoral ba votante sira, maibe sidadaun nia direitu ba informasaun iha area rural sei limitadu. Mudansa legal ne ebé foin dadaun ne e halo hamenus CNE nia mandatu supervizaun mídia no transfere ba orgaun governu dezafia fali prinsipiu internasional kona-ba supervizaun independenti ba mídia durante tempu eleisaun. Maske konstitusionalmente garante ona respeitu ba liberdade atu espresa, difamasaun sai nafatin hanesan infrasaun penal, kontrariu ho pratika di ak internasional nian. Monitorizasaun mídia ne ebé MOE UE hala o indika katak Rádio-Televisão Timor-Leste (RTTL) jeralmente oferese balansu iha ninia kobertura ba kampaña eleitoral, maske nune e radio estadu nian la oferese tempu transmisaun gratuita ne ebé hanesan ba kandidatu prezidenti hotu tuir rekizitu lei. Televisão Timor-Leste mos la halo tuir ninia obrigasaun asistensia públika tamba nia la oferese kobertura eleitoral iha loron eleisaun, so wainhira ema hala o prosesu tabulasaun. Kobertura mídia privadu ba kampaña eleitoral jeralmente iha balansu ho esepsaun signifikativu ba Radio Maubere, ne ebé kuaze ninia transmisaun hotu halo deit ba FRETILIN. Durante kampaña prezidensial, mosu tendensia iha Jornal Nacional Diário ne ebé favorese liu Francisco Guterres Lú-Olo. Radio Maubere no jornal Suara Timor Lorosae, Timor Post no Jornal Nacional Diário kontra silensiu eleitoral. Detentor eskritóriu CNRT no FRETELIN uza RTTL no Televizaun privadu GMN hodi anúnsia serbisu públiku, ne ebé konstitui mal utilizasaun ba vantajen kandidatura. Loron eleisaun rua ne e hotu la o ho hakmatek no organizadu. Obzervador UE nian ba vizita ona estasaun votasaun liu 120 durante eleisaun prezidensial no lejislativa iha nasaun laran tomak no iha avalliasaun pozitivu ba maioria prosedimentu loke, votasaun no taka. Nota limitasaun iha eleisaun prezidensial, liu-liu inkonsistensia iha verifikasaun tinta molok votasaun no failansu atu distribui kópia rezultadu protokolu ba ajenti partidu, atende ka rezolve ona iha eleisaun lejislativa. Maske nune e, eleisaun lejislativa mos haree aumentu signifikativu iha votasaun no rekonsiliasaun eleitor durante prosedimentu kontajen. Maske nune e, obzervador UE sira konklui katak eleitor sira tuir votasaun ho segredu, livre husi influensia ruma. Avallia mos katak prosesu tabulasaun la o estruturadu, organizadu no transparenti. Formatted: Number of columns: 1 Kuadru legal fornese oportunidade natoon atu hatama keixa no rekursu ruma no bele hetan solusaun efetivu iha faze hotu husi prosesu eleisaun. Periódu kampaña fundamentalmente la o ho dame no hakmatek, ho keixa menor limitadu, ne ebé CNE rezolve sein problema ruma. Laiha rekursu ruma kontra rezultadu provizoriu ba eleisaun prezidensial ka lejislativa. Tuir mandatu MOE UE nian, relatóriu ida ne e oferese rekomendasaun oi-oin hodi bele hadi a prosesu eleitoral iha futuru iha Timor-Leste. MOE UE nian konsidera rekomendasaun neen husi rekomendasaun hirak ne e tenki sai hanesan rekomendasaun prioridade tamba ninia importansia: 3

13 4 1. Konsolida lejislasaun eleitoral ba iha Kódigu Eleitoral no Regulamentu Eleitoral mesak ida. 2. Restaura kompetensia CNE nian hanesan orgaun supervizaun ne ebé sei aprova regulamentu hurak husi lei eleitoral. 3. Evita mudansa ba lei eleitoral durante periódu ne ebé difini lolos ona molok eleisaun. 4. Altera kuadru legal ba finansiamentu kampaña hodi garante kondisaun ekuitavel. 5. Fo kompetensia klaru ba CNE hodi bele superviziona finansiamentu kampaña. 6. Introduz medida hodi hadi a paridade jeneru

14 1. INTRODUSAUN Hafoin hetan konvite atu ba obzerva eleisaun 2017, UE asina Nota de Intendimentu ida ho Governu Timor-Leste no Komisaun Nasional ba Eleisaun (CNE) no emprega Misaun Observasaun Eleitoral (MOE UE) iha loron 13 Fevereiru hodi obzerva eleisaun prezidensial iha loron 20 Marsu. Hafoin deskansa tiha durante semana haat, MOE fila fali mai iha loron 3 Juñu hodi bele tuir eleisaun lejislativa iha loron 22 Jullu. MOE UE nian remata sira nia misaun iha nasaun ne e iha loron 8 Agostu. Kordenador ba Misaun ne e mak Izaskun Bilbao Barandica, Membru ida husi Parlamentu Europeia husi España. Ba eleisaun pprezidensial, MOE UE nian kompostu ekipa prinsipal ida ho analista na in hitu ne ebé koloka iha Dili, Obzervador ba Periódu Naruk (OPN) na in 16, no Obzervador baa Tempu Badak (OTB) na in ida ne ebé rekruta lokalmente husi komunidade diplomátika UE nian. Misaun ne e hetan mos partisipasaun husi Membru delegasaun Parlamentu Europeiu na in hitu, ho kordenadora Ana Gomes, Membru Parlamentu Europeia ida husi Portugal. Ba eleisaun lejislativa, MOE UE aumenta tan númiru OPN ba na in 26 hodi bele kobre munisipiu 13 iha Timor-Leste, ho partisipasaun husi OPN na in tolu husi komunidade diplomátika Europeia nian no Membru delegasaun Parlamentu Europeia na in haat, dala ida tan ho kordenadora Ana Gomes. Obzervador sira mai husi Membru Estadu UE 25 no mos husi Nuruega no Suísa. MOE UE mos hala o serbisu independenti iha ninia identifikasaun no konkluzaun no funsiona tuir Deklarasaun Prinsipiu Internasional ba Observasaun Eleitoral, komemora ona iha Nasoens Unidas iha fulan Utubru PAISAJEN POLÍTIKU 2.1 INFORMASAUN FUNDU Iha loron 20 Marsu 2017, Timor-Leste hala o ninia eleisaun prezidensial ba dala haat hafoin nasaun ne e manan tiha ninia independensia iha fulan Maiu Eleisaun parlamentar iha loron 22 Jullu 2017 hanesan eleisaun ba dala tolu hafoin independensia. Eleisaun rua iha tinan 2017 ne e hanesan eleisaun ne ebé orgaun jestaun eleitoral (EMB) Timor nian mak organiza mesak ba dahuluk, hafoin Misaun Nasoens Unidas nian, ne ebé uluk fornese tulun lojistíka no operasional, husik hela nasaun ne e iha tinan Maske nune e, apoiu tékniku importante ba prosesu eleitoral 2017 nian no ba EMB kontinua mai nafatin husi ajensia internasional oioin, ne ebé fasilita ona implementasaun eleisaun ne ebé la o ho di ak. 1 1 PNUD, ho apoiu finanseira husi governu Japaun no Koreia, apoia ona EMB Timor nian ho eduakasaun ba eleitor no eduakasaun sívika, konsellu mídia no lehal, no mos apoiu TI ba prosesu kontajen. Organizasuan seluk ne ebé fo mos apoiu ba EMB no/ka sosiedade sivil durante periódu eleitoral inklui Plan International, Institutu Nasional Demokrátiku (NDI), Institutu Republikana Internasional (IRI), no Fundasaun Internasional ba Sistema Eleitoral (IFES), tolu ikus ne e hetan apoiu finanseira husi USAID. 5

15 Palku poltiku sei dominan nafatin husi figura ne ebé asosiadu ho asegura libertasaun Timor- Leste, fator ida ne ebé estimula debate kampaña iha eleisaun rua ne e hotu ne ebé hamosu persepsaun seidauk iha vontade husi veteran sira atu entrega poder ba jerasaun foun, no preparasaun polítiku foin-sa e sira atu lidera nasaun. Periódu eleisaun monu mos iha tempu ne ebé Timor-Leste hasoru menus progresiva iha ninia reseita husi fundu petroliferu ne ebé sai ona fonte finansiamentu prinsipal ba orsamentu anual estadu nian. Nasaun ne e mos hala o hela ninia dialógu ho Australia atu negosia fila fali akordu ida konaba sira nia fronteira marítima, ne ebé ninia rezultadu sei determina futuru atividade esplorasaun no planu infraestrutura relasionadu. Estadu ninia gastu ba projetu infraestrutura boot no nesesidade atu konsentra ba reseita la os mina hanesan kestaun kontroversial ne ebé sita mos iha kampaña eleisaun rua ne e. 2.2 SISTEMA ELEITORAL Iha Sistema semi-prezidensial Timor-Leste nian, Prezidenti iha funsaun hanesan sefi estadu maibe iha poder ezekutivu ne ebé limitadu. Nia (mane ka feto) bele veta lejislasaun, maibe parlamentu iha poder atu substitui direitu ida ne e. Prezidenti eleitu liu husi sírkulu eleitoral nasional ida no iha lista la difinitiva ida ba periódu tinan lima, renova dala ida. Se laiha kandidatu ida mak manan hanesan maioria absoluta ho votu válidu (50% plus ida), sei hala o fali rodada daruak entre kandidatu na in rua ho valor aas liu. Membru Parlamentu Nasional na in 65 eleitu liu husi sírkulu eleitoral nasional ida liu-husi sistema reprezentasaun proporsional ho lista taka (closed list) ba periódu tinan liman. Limite ba partidu sira atu asesu alokasaun asentu parlamentar hasa e ona husi 3% ba 4% iha fulan Maiu 2017, mudansa ida ne ebé hamosu krítiku husi partidu polítiku balun. Sei uza formula média aas liu husi D Hondt ba alokasaun asentu. Primeiru Ministry, nomeia husi Prezidenti bazeia ba rekomendasaun husi partidu ka koligasaun ho maioria asentu, ho ninia funsaun hanesan sefi governu. Hahuu kedas husi tinan 2011, iha rekizitu ba partidu hirak ne ebé compete atu inklui feto na in ida iha kada kandidatura iha lista partidu nian, ne ebé hatudu ona rezultadu katak Timor-Leste iha númiru membru parlamentu feto aas liu iha rejiaun Azia Pasífiku, ho membru parlamentu feto hamutuk na in 25 husi membru parlamentu hamutuk na in 65 iha parlamentu tinan AUTOR POLÍTIKU Palku polítiku iha oi-oin, maibe partidu rua, FRETILIN no CNRT, mak okupa maioria asentu/kadeira parlamentar hahuu kedas husi tinan Ambienti polítiku molok eleisaun tinan 2017 karateriza ho organizasaun distribuisaun poder ne ebé involve partidu rua ne e, no laiha opozisaun ne ebé vokal iha parlamentu. Hafoin eleisaun iha tinan 2012, lider CNRT nian, Xanana Gusmão sai primeiru ministru no forma koligasaun ida ho Partidu Demokrátiku no Frenti-Mudansa, ho FRETELIN sai hanesan partidu opozisaun. Maske nune e, iha tinan 2015, 6

16 Gusmão indika re-organizasaun gabineti no nomeia memru FRETELIN balun ba pozisaun governu, inklui Rui Maria de Araújo hanesan Primeiru Ministru. Gusmão tun fali husi ninia funsaun no preside Ministeriu Planu no Investimentu Estratejiku, hanesan ministeriu foun ida ne ebé kontrola maioria ekonomia nasaun ne e nian, inklui projetu boot governu nian. Gusmão, veteranu rezistensia nian ne ebé sai prezidenti dahuluk ba Timor-Leste hafoin independensia ( ), kaer ona funsaun determinadu ida ba rezultadu husi kada eleisaun prezidensial ne ebé hala o desde tempu ne e. Iha tinan 2007 no 2012, respetivamente, nia apoia kandidatura eis primeiru ministru no laureadu Premiu Nobel da Paz Jose Ramos Horta no ninia maluk figura rezistensia Taur Matan Ruak, ne ebé kandidata aan hanesan kandidatu independenti no manan iha rodada daruak. Iha fulan Marsu 2017 Gusmão apoia kandidatu FRETILIN nian, Francisco Guterres (Lú-Olo), ne ebé manan iha rodada dahuluk/dala ida deit. Ida ne e hanesan tentativa prezidênsia datolu ba Lu-Olo. Konsensu polítiku entre partidu parlamentar maioria rua ne e kontribui ona ba ambienti eleitoral ida ne ebé la o ho hakmatek, no partidu hotu no kandidatu hotu hatudu sira nia vontade atu Evita konflitu ho unidade no estabilidade hanesan tema sentral husi kuaze plataforma eleitoral hotu. Maske CNRT no FRETILIN individualmente hakarak atu manan hanesan maioria absoluta iha votasaun lejislativa, ne ebé nein partidu ida bele atinzi hahuu kedas husi votasaun ba Asembleia Konstituenti iha tinan 2001, foku ba unidade nasional iha sira nia kampaña hatudu posibilidade ba sira atu organiza distribuisaun poder ne ebé atu hanesan ho saida mak akontese iha tinan Kandidatu na in ualu mak kandidata aan ba prezidênsia. Na in rua deit mak kompete hanesan reprezentante partidu polítiku, Prezidenti Parlamentu Nasional uluk, Francisco Guterres (Lú- Olo) husi FRETILIN no Ministru Edukasaun António da Conceição husi Partidu Demokrátiku. Maske kandidatu na in neen seluk iha ligasaun ho partidu polítiku, sira kandidata aan hanesan ema independenti. Sira ne e mak António Maher Lopes, Amorim Vieira, José António de Jesus das Neves, José Luis Guterres, Maria Ângela Freitas da Silva (kandidatu feto mesak ida ba eleisaun ne e), no Luís Alves Tilman. FRETILIN nia kandidatu, Lú-Olo, hetan apoiu husi Xanana Gusmão, no mos hetan apoiu husi Partidu Esperansa Patriótiku (PEP), ne ebé Gusmão nia alin mak lidera, Manuel Higino Juvenal de Gusmão, no mos husi partidu CASDT (Sentru Asosiasaun Sosial Demokrátika Timor nian). Conceição hetan apoiu husi KHUNTO (Partidu Hametin Unidade Nasional ba Timor-oan), Partidu Libertasaun Popular (PLP) no Partidu Unidade Dezenvolvimentu Demokrátiku (PUDD). Eis prezidenti Taur Matan Ruak la husu atu re-eleitu maibe estabelese PLP, hanesan mos saida mak Gusmão halo wainhira nia estabelese CNRT kuandu atu remata ninia mandatu prezidensial iha tinan Prezidenti Ruak nia relasaun ho governu dezenvolve liu tan frasaun desde re- 7

17 organizasaun iha tinan 2015, no deskreve nia aan hanesan opozisaun iha ausênsia kualker iha parlamentu. Kriasaun PLP afeta kampaña prezidensial no foku ninia atensaun ba eleisaun lejislativa tuir mai, no Ruak hetan kritiku tamba estabelese partidu ida wainhira nia sei hala o ninia mandatu hanesan prezidenti. Lú-Olo asumi prezidênsia hafoin rodada dahuluk/dala idad deit ho votu 295,048, ho proporsaun 57.1% husi votu válidu (haree rezultadu iha Aneksu 3, iha kraik). Kompetidor Conceição manan 32.5% (votu hamutuk 167,794). Valor aas liu entre kandidatu na in neen seluk mak Jose Luis Guterres, lider partidu Frenti-Mudança maibe kandidata aan hanesan independenti, ho persentajen 2.6% (votu 13,513). Prezensa iha votasaun hamutuk 71%, menus tiha husi 78% no 73% iha rodada dahuluk no daruak iha tinan Partidu ruanulu no koligasaun ida mak compete iha eleisaun lejislativa, númiru ne ebé hanesan ba kompetidor eleitoral iha tinan Votasaun hala o fulan haat hafoin FRETELIN manan tiha prezidênsia. Konkorenti sira iha eleisaun parlamentar inklui partidu polítiku haat ne ebé sei hala o hela sira nia funsaun iha parlamentu: CNRT, FRETILIN, no Partidu Demokrátiku (PD) no Frenti-Mudança. So lista rua deit husi KHUNTO no PTD (Partidu Demokrátika Timorense) mak iha lideransa feto. PLP hanesan partidu ida husi partidu lima ne ebé compete ba dahuluk. Partidu hirak seluk Partidu Esperansa Patriótiku (PEP), Partidu Uniaun Dezenvolvimentu Demokratiku (PUDD), Partidu Muvimentu Libertasaun Povu Maubere (MLPM) no Sentru Asosiasaun Sosial Demokrátika Timorense (CASDT). Iha eleisaun tinan 2012, KHUNTO la konsege atinzi limite 3% no presiza tan votu 150. FRETILIN manan ho votu 168,480 votes (29.66%), no bele hetan kadeira 23 iha Parlamentu, presiza tan 10 hodi bele manan absoluta maioria. Tuir kedas ho CNRT ho votu 167,345 (29.46%) no kadeira 22; Partidu Libertasaun Popular (PLP) ho votu 60,098 (10.58%) no kadeira ualu; Partidu Demokrátiku (PD) ho votu 55,608 (9.79%) no kadeira hitu; no KHUNTO ho votu 36,547 (6.43%) no kadeira lima. PLP no KHUNTO sei tama ba parlamentu ba tempu dahuluk. Prezensa hamutuk 76.7%, sa e husi 74.8% iha tinan KUADRU LEGAL BA ELEISAUN 3.1 KONSTITUISAUN NO KOMPROMISU INTERNASIONAL Kuadru legal nasional sai baze ba eleisaun ida ne ebé demokrátiku, kompetetivu no kredivel. Timor-Leste hanesan membru Nasoens Unidas no asina no ratifika ona tratadu internasional hirak ne ebé relevante ba direitu umanu no Liberdade fundamental. Tratadu hirak ne e inklui Paktu Internasional ba Direitu Sivil no Polítiku, Konvensaun Internasional kona-ba Eliminasaun Deskriminasaun Rasial, Konvesaun kona-ba Eliminasaun tipu Deskriminasaun hotu Kontra Feto sira, Konvensaun kona-ba Direitu Labarik nian, Konvensaun Kontra Tortura, Paktu Internasional kona-ba Direitu Ekonómika, Sosial no Kultural, Konvensaun ONU nian kona-ba Direitu Traballador Imigrante hotu ho sira nia Membru Familia. Timor-Leste seidauk 8

18 ratifika Konvensaun ba Ema ho Defisiensia, no hetan ona presaun boot husi sosiedade sivil nasional atu ratifika konvensaun ne e. 3.2 DIREITU UMANU KONSTITUSIONAL NO ELEISAUN Konstituisaun hanesan lei suprimu no preve direitu no Liberdade fundamental hotu, inklui garante direitu ba espresaun, halibur hamutuk/asembleia, asosiasaun ka muvimentu, no promosaun igualidade wainhira ezerse direitu sivil no polítiku no laiha deskriminasaun bazeia ba jeneru iha asesu ba pozisaun polítiku. Kódigu Penal foun, ne ebé aplikavel iha tinan 2009, inkorpora padraun internasional direitu umanu nian no kapítulu ida ne ebé deskreve krimi eleitoral 14. Konstituisaun inkorpora direitu hirak ne ebé kompostu iha Deklarasaun Universal ba Direitu Umanu. Provedor ba Direitu Umanu no Justisa (PDHJ) iha mandatu konstitusional atu relata kona-ba problema direitu umanu no governasaun ruma, inklui kompetensia atu hala o analize ba lejislasaun no husu Tribunal Supremu Justisa atu disidi kona-ba konstitusionalidade. Wainhira Komisaun Anti Korupsaun (KAK) hahuu estabelese iha tinan 2011, aspetu hirak relasiona ho mandatu Provedor nian atu kombate korupasaun delega fali ba Komisaun foun ida ne e. Parlamentu seidauk adopta esbosu lei anti korupsaun, ne ebé sei haforsa tan KAK atu bele implementa didiak ninia funsaun ne ebé sei util tebes. Nune e mos, tamba ladun iha vontade polítiku, PDHJ seidauk fo komentáriu ba inisiativa lejislativa no KAK seidauk investiga polítiku osan no orijinalidade partidu polítiku no finansiamentu ba kampaña. Instituisaun rua ne e emprega monitorizador atu ba haree tuir no relata kona-ba utilizasaun rekursu estadu nian no partisipasaun funsionáriu públiku durante periódu eleisaun. 3.3 LEI ELEITORAL Kuadru legal principal ne ebé governa eleisaun inklui Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002), Lei No. 7/2006 kona-ba Eleisaun ba Prezidenti Repúblika (altera iha tinan 2007, 2011, dala rua iha tinan 2012, no 2017), Lei No. 6/2006 kona-ba Eleisaun Parlamentu Nasional (altera iha tinan 2011, 2012 no 2017), Lei No. 5/2006 kona-ba Orgaun Administrasaun Eleitoral (altera iha tinan 2007 no 2016), Lei No. 3/2004 kona-ba Partidu Polítikyu (altera iha tinan 2016), no lei foun foin introduz Lei No. 5/2014 kona-ba Mídia, Lei No. 6/2016 kona-ba Rejistu Eleitor/Votante no regulamentu hirak ne ebé fo sai liu husi Dekretu Governu nian. Jeralmente, kuadru legal la o tuir kompromisu no prátika diak internasional nian no responde ba komponenti esensial hotu relasiona ho prosesu eleitoral. Maske nune e, lejislasaun eleitoral nian namkari iha lei oi-oin nian laran ne ebé dalabarak la rekuñese iha kuadru koerenti ka traduz kompreensivamente ba Tetum. Prátika introdusaun alterasaun ba lei eleitoral ne ebé tarde, ho tan kompetensia foun governu nian atu regula lei liu husi dekretu, hamosu laiha serteza legal no loke oportunidade ba diskresaun polítiklu. 9

19 3.4 ALTERASAUN TARDE BA LEI ELEITORAL Iha posibilidade atu halo alterasaun oi-oin ba lei eleitoral, inklui iha periódu eleisaun nia klaran. Introdusaun tarde ba alterasaun lei eleitoral sei hamenus konfiansa ba kuadru legal. Evita mudansa ba kuadru legal eleitoral durante intervalu tempu ne ebé difini ho klaru ona molok eleisaun, hanesan tinan ida antes, tuir rekomendasaun Komisaun Venice nian, ka fulan neen, tuir sujestaun husi Protokolu ba Demokrasia no Governasaun Diak husi Komunidade Ekonômika Estadu Afrika Osidental (ECOWAS), sei konstitui prátika lejislativa diak no salva guarda importante ida tamba sei tulun atu garante estabilidade no preditabilidade legal. Ida ne e iha ligasaun espesial ho regra fundamental relasiona ho transformasaun votu ba kadeira no regra relasiona ho sai membru ba komisaun eleitoral. MOE UE nota katak introdusaun alterasaun ba lei eleitoral halo hafoin anúnsia tiha lista kandidatu prezidensial difinitivu no hafoin loke tiha ona periódu rejistu kandidatu lejislativa. Alterasaun dalima ba Lei No. 7/2006 kona-ba Eleisaun Prezidenti Repúblika no alterasaun dahaat ba Lei No. 6/2006 kona-ba Eleisaun Parlamentu Nasional halakon tiha kompetensia Komisaun Nasional Eleitoral (CNE) nian atu aprova regulamentu ba Sekretariadu Tékniku ba Administrasaun Eleitoral (STAE). Aprovasaun regulatóriu sei hato o ba governu, inklui aprezentasaun lista kandidatura, kampaña, votasaun iha rai liur ka estranjeiru, kontajen no jestaun rezultadu, mídia, ajenti no obzervador partidu nian. Iha promulgasaun alterasaun ba Lei kona-ba Eleisaun Prezidenti, Prezidenti ezersisiu ninia direitu konstitusional hodi haruka mensajen ba Parlamentu ne ebé nia sei komunika ninia hanoin katak, alein de la hetan konsellu atu reforma lei eleitoral iha tinan eleisaun nian, lei ne ebé altera ona hamosu dúvida sériu husi aspetu polítiku no aspetu konstitusional. Prezidenti espresa ninia diskonkordu partikular ho alienasaun orgaun independenti ba administrasaun eleitoral ho ninia kompetensia atu aprova regulamentu STAE nian. CNE relata ba MOE UE nian katak governu husu orgaun supervizaun eleitoral independenti atu fo sira nia hanoin hafoin alterasaun ba lei ne e aprezenta tiha ona ba Parlamentu. Normalmente CNE sei fo parser tékniku ka legal ba alterasaun ruma ne ebé atu halo ba lei eleitoral molok to o ba iha plenaria. Liu tan, CNE nia regulamentu interna hanesan públika ona iha Gazeta Oficial iha fulan Janeiru 2017 fo kompetensia ba CNE atu aprova regulamentu ba lei eleitoral hotu. Apoiador ba alterasaun hirak ne e, inklui Primeiru Ministru, afirma katak, naturalmente kompetensia regulatóriu tenki hela ho orgaun ne ebé iha kompetensia atu introduz lejislasaun. Alterasaun ba Lei kona-ba Eleisaun ba Parlamentu Nasional foin promulga hafoin Tribunal Rekursu fo sai tiha ninia hanoin kona-ba konstitusionalidade husi provizaun foun tolu ne ebé sai preokupasaun ba Prezidenti. Tribunal deskobre katak mekanizmu atu hasai tiha deputado sira husi sira nia mandatu wainhira la obedese estatutu banku partidu nian, mudansa hodi kriminaliza utilizasaun símbolo partidu nian sei autorizasaun durante periódu kampaña, no 10

20 redusaun mandatu independenti CNE nian ho kompetensia ba Governu atu regula lei eleitoral, hanesan kesaun hirak ne ebé konsidera konstitusional. Lei ne ebé altera ona ne e mos hamosu limite ba alokasaun kadeira husi 3% ba 4%. Prosesu atu aumenta limite la inkluzivu no pasa durante periódu eleitoral sei debate públiku sufisienti ka konsultasaun ho parte hotu. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Responsabilidade atu validiza lista kandidatu lejislativa pasa ona husi CNE ba Tribunal Supremu Justisa (Tribunal de Rekursu). CNE konsidera prosesu validasaun ne e hanesan prosedimentu administrative ne ebé la presiza involvimentu Tribunal nian. Reafetasaun ida ne e lori fali hamosu fali konsistensia entre Lei Eleisaun Parlamentu Nasional nian ho Lei Eleisaun ba Prezidenti da Repúblika nian, maibe iha tempu ne ebé hanesan hamenus liu tan funsaun CNE nian hanesan orgaun supervizaun independenti. Konstituisaun klaru tebes katak supervizaun ba rejistu eleitor no aktu eleitoral tenki hala o husi orgaun independenti ida, ne ebé ninia kompetensia tenki estabelese tuir lei. Alterasaun ba lei eleitoral nian hamenus ona mandatu CNE nian no kria inkoerensia ho Lei kona-ba Orgaun Administrasaun Eleitoral, ne ebé estabelese kompetensia CNE nian atu aprova regulamentu ba lei eleitoral. Ida ne e kontraditóriu no halo CNE labele ona ezerse funsaun ne ebé tuir lolos nia tenki hala o. Adisionalmente, presiza salient katak alterasaun 2016 ba Lei kona-ba Orgaun Administrasaun Eleitoral viola ona siguransa pose tamba hamosu demisaun komisáriu CNE nian no redusaun ba kompozisaun CNE husi na in 15 ba na in hitu. Alterasaun ne e mos diskontinua tiha nomeiasaun reprezentante sosiedade sivil ba CNE, no fo kompetensia ba Parlamentu Nasional atu hili Prezidenti CNE. Desizaun polītiku atu hamenus mandatu supervizaun CNE nian la kontribui atu hametin liu tan supervizaun independenti ba prosesu eleitoral no negativamente afeta orgaun jestaun eleitoral nia sustentabilidade institusional. Timor-Leste hili ona modelu jestaun eleitoral misturadu, ho CNE independenti ida ne ebé superviziona orgaun implementasaun eleisaun, STAE, ne ebé hala o ninia knaar iha Ministeriu Administrasaun Estatal nia okos, risku ba sustentabilidade, se, durante periódu eleisaun, Konstituisaun, lei no regulamentu eleitoral la adekuadu ba CNE atu ezekuta ninia mandatu no responsabilidade ho efetivu no efisienti. 3.5 JUSTISA ELEITORAL: SISTEMA BA REKLAMASAUN NO REZOLUSAUN BA REKURSU Tribunal Supremu Justisa (TSJ) hanesan árbitru últimu ba kestaun eleitoral iha Timor-Leste. Falta juízes kualifikadu iha nivel sistema judisiáriu hotu, liu-liu iha nivel superior, kria frakeza iha sistema ne ebé la sufisienti ba juízes sira atu estabelese TSJ. To o wainhira estabelese ona TSJ, Tribunal Rekursu (TR) mak sei hala o ninia funsaun. Organizasaun ida ne e la obzerva 11

21 hanesan kestaun ne ebé kompromete fali justisa eleitoral. Alein de hala o funsaun rejistu partidu polītiku, TR mak halo selesaun ba kandidatu prezidensial no lejislativa tuir eleijibilidade no sertifika rezultadu final husi eleisaun. Juízes TR na in tolu mak hetan nomeiasaun atu haree kona-ba kestaun eleitoral. Kuadru legal no regulamentu preve oportunidade sufisienti ba eleitora no reprezentante kandidatu sira atu hatama reklamasaun no rekursu ruma durante faze hotu husi prosesu eleitoral, husi rejistu eleitor no kandidatu to o ba sertifikasaun rezultadu final. Lei preve rekursu eleitoral kontra desizaun administrasaun eleitoral nian atu hatama ba TR. Krimi eleitoral sanulu resin haat mak deskreve ona iha Kódigu Penal no ida tan ne ebé foin hatama ba iha alterasaun Lei kona-ba Eleisaun Parlamentu Nasional. Ofensa eleitoral sei hetan kastigu ka sentensa prizaun ne ebé la hanesan husi tinan tolu to o tinan ualu. Prokurador Jeral o instrusaun atu prioritiza ofensa eleitoral. MOE UE hatene katak iha kazu balun deit mak sei investiga hela. 4. ADMINISTRASAUN ELEITORAL 4.1 KUADRU INSTITUSIONAL: KOMISAUN NASIONAL BA ELEISAUN (CNE) NO SEKRETARIADU TÉKNIKU BA ADMINISTRASAUN ELEITORAL (STAE) Timor-Leste iha Orgaun Jestaun Eleitoral (EMB) rua, kada ida ho ninia kompetensia no komplimentáriu ne ebé la hanesan iha lala ok eleisaun nian. Komisaun Nasional ba Eleisaun (CNE), orgaun kolejiadu supervizaun permanenti ida, iha ninia knaar atu aplika provizaun konstitusional no legal hirak relasiona ho prosesu eleitoral. Sekretariadu Tékniku ba Adinistrasaun Eleitoral (STAE), iha Ministeriu Administrasaun Estatal nia okos, iha knaar ba organizasaun jeral no implementasaun eleisaun ho poder administrative, lojístika no konsultativa. EMB rua ne e hotu hala o eleisaun prezidensial no parlamentar iha maneira ne ebé inkluzivu no profesional ho respeitu ba liberdade fundamental relasiona ho lala ok eleisaun. Maske nune e, obzerva mos katak iha limitasaun manajerial balun no atrazu relasiona ho remunerasaun no publikasaun debate balun. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Justified KOMISAUN NASIONAL BA ELEISAUN 12

22 Lei eleisaun garante CNE nia independensia husi interferensia polítiku. Instituisaun ne e iha autonomia finanseira, administrativa no organizasaun, no labele hasai ninia membru sira husi sira nia knaar durante sira nia mandatu iha tinan lima nia laran, ne ebé bele renova fali dala ida deit. Maske nune e, alterasaun ba Lei kona-ba Orgaun Administrasaun Eleitoral iha fulan Juñu 2016 rezulta demisaun derepenti ba komisáriu CNE na in 15. Orgaun independenti ne e espresa ninia disatisfasaun boot ho interupsaun ba ninia pose. Prezidenti Repúblika deklara katak alterasau ne e kontráriu ho prinsipiu legal sertamente ne ebé konsagra iha Konstituisaun. Liu tan, dekretu governu rua kona-ba eleisaun prezidensial no lejislativa hasai tiha kompetensia CNE nian iha semana balun nia laran molok eleisaun (haree seksaun 3.4 iha leten Alterasaun Tarde ba Lei Eleitoral). CNE ne ebé foin estabelese kompostu membru na in hitu: na in ida Prezidenti da Repúblika mak nomeia, na in tolu Parlamentu Nasional mak hili, na in ida Governu mak nomeia, juiz na in ida eleitu husi ninia kolega sira, no na in ida mai husi edifisiu Prokurador Jeral nian. 2 Partidu polítiku no organizasaun sosiedade sivil espresa sira nia satisfasaun jeral ho CNE nia dezempeñu. Sorumutuk plenaria CNE nian presiza kuorum ho absoluta maioria no deliberasa ne ebé hala o tuir konseksu iha sesaun taka durante faze prinsipal husi prosesu eleitoral. CNE presiza hala o serbisu ho transparênti, tuir buat ne ebé estabelese ona iha regulamentu interna. Deliberasaun hanesan dokumentu públiku, ne ebé sei disponivel iha portal ofisial CNE nianka públika liu husi ninia porta voz. MOE UE nian nota katak rekizitu ida ne e la halo tuir. Publikasaun lalais ba deliberasaun hirak ne ebé iha tuir lolos bele kontribui ba integridade eleitoral. Desiminasaun progresiva ba rezultadu tabulasaun nasnional iha portal CNE nian no iha públikasaun elektronika ba rezultadu husi sentru votasaun hotu ba eleisaun prezidensial no lejislativa konstitui medida transparênsia importante ida. Maske labele evita utilizasaun plataforma média sosial hanesan Facebook hodi informa públiku, CNE nia komunikasaun ho grupu interesadu, públiku no partidu polítiku pozitivu, utiliza sentru mídia ida 3 ba komferesia imprensa ad hoc. Prezidenti CNE nian ba partisipa iha debate no programa hirak relasiona ho eleisaun iha televizaun públiku. Iha ninia kolaborasaun ho Konsellu Imprensa, Komisaun Anti Korupsaun no Provedor ba Direitu Umanu no Justisa, CNE organiza ona debate liu husi televiaun ba eleisaun prezidensial no lejislativa. 2 Estrutura Orgánika CNE nian inklui plenária, ninia prezidenti, vise prezidenti, seretariu ida ho ninia komisáriu na in haat, ho apoiu husi sekretariadu permanenti ida, diretor jeral, diretor nasional na in tolu, edifisiu munisipiu 12 no edifisiu ida iha Oecusse enclave. 3 Asesor mídia ida ho apoiu finanseira husi Fundasaun Internasional ba Sistema Eleitoral (IFES) fo mos tulun ba departamentu mídia CNE nian. 13

23 Sekretariadu Tékniku ba Administrasaun Eleitoral Formatted: Heading 3 Lei kona-ba Orgaun Administrasaun Eleitoral difini katak STAE hanesan asistensia indireta administrasaun estatal nian ho autonomia téknika no administrativa. Orgaun ne e iha mandatu atu implementa eleisaun, operasaun no manutensaun ba dadus baze rejistu eleitor. Sefia husi Diretor Jeral ida, ho vise diretor na in rua, ninia estrutura orgánika inklui gabineti diretor nian ida no departamentu neeen: teknolojia informasaun, edukasaun no formasaun ba eleitora sira, finansa no administrasaun, lojístika, planu no implementasaun/serbisu, no informasaun públiku ka relasaun esterna. STAE estabelese ho edifisiu 13 iha munisipiu no bele hetan apoiu finanseira bilateral ka multilateral hodi bele tulun implementasaun rejistu eleitor no ativiade votasaun nian STAE publika kalendariu eleitoral, hala o rejistu ba eleitor sira liu husi atualizasaun ba dadus baze biométriku, asegura aprezentasaun lista eleitor provizóriu ba públiku no identifika no públika lokalidade estasaun votasaun nian. STAE mos iha responsabilidae atu treina pesoal eleisaun sira, produz manual formasaun, finaliza dezeñu sédula, akredita ajenti partidu polítiku, obzerva mídia no hala o kampaña edukasaun ba eleitor sira. Dekretu Governu No. 8/2017 no No.19/2017 ne ebé introduz tiha ona, ba dahuluk, kona-ba nesesita fornesimentu votasaun iha rai liur (OCV) ba sidadaun Timorense sira ne ebé hela iha Australia, Portugal, Koreia du Sul no Reinu Unidu. Formatted: Bottom: 0.89" 4.2 KALENDARIU ELEITORAL NO PREPARASAUN Kalendariu eleitoral ba votasaun rua ne e públika iha loron ualu nia laran, tuir prazo legal hafoin Prezidenti apela tiha eleisaun. Komponenti integral ba kalendariu CNE nian mak kordenasaun kampaña nasional partidu polítiku nian. Tuir Dekretu Governu No. 17/2017, CNE iha responsabilidade atu notifika partidu polítiku sira se iha duplikasaun fatin ka orariu ruma. Partidu hirak tenki konkorda hamutuk kona-ba mudansa nesesáriu. Relasiona hoi da ne e, obzerva esforsu koperasaun besik entre reprezentante partidu polítiku, Ministeriu Interior no Ministeriu Defeza. Polisia, Provedir ba Direitu Umanu no Justisa, Komisaun Funsaun Públika, Komisaun Anti Korupsaun no Komisaun ba Protesaun Labarik nian serbisu hamutuk hotu ho CNE iha atividade monitorizasaun kampaña. Nota mos katak, iha ninia kapasidade supervizaun jeral, CNE la foti asaun kolaborativu proativu tuir tempu ho STAE hodi asegura supervizaun kompetenti no implementasaun koerenti husi etaba eleitoral prinsipal hirak hanesan, ezibisaun públiku ba rejistu eleitor iha nivel lokal ba inspesaun, produsaun sédula, ka rejistu no votasaun ba eleitor sira iha rai liur. Sorumutuk kordenasaun regular no fahe informasaun no analize sistematika konsentradu id aba dezafiu implementasaun tuir lolos bele hala o ho prátiku no fo vantajen ba instituisaun refere. Iha ninia 14

24 implementasaun, tuir lolos STAE bele simplifika liu tan ninia kalendariu operasional hodi asegura implementasaun prosedimentu ho óptimu. Pesola temporáriu CNE nian ne ebé emprega ba munisipiu monitoriza iventu pre-eleisaun hanesan edukasaun ba eleitor sira, formasaun ba pesoal votasaun no manifestasaun kandidatu nian. Atividade hirak ne e mos inklui votasaun no kontajen. Iha lokalidade hirak ne ebé bele asesu ho fasil, monitorizador sira marka prezensa no bele obzerva, maske nune e, ninia kobertura iha area remota limitadu tebes tamba limitasaun transportasaun. Nota mos katak monitorizador junior sira ladun iha kuñesimentu ba kuadru eleitoral. Hadi a sira nia abilidade monitorizasaun no relatóriu tuir lolos bele fasilita CNE atu hala o ninia funsaun supervizaun ho diak liu tan. STAE nia orariu operasional oferese informasaun jeral kona-ba preparasaun eleitoral ne ebé planeia tiha ona. Maske nune e, rekizitu legal atu aprezenta rejistu eleitor nian publikamente la halo tuir lolos. Iha prazu tempu natoon, molok loron eleisaun estabelese ona ba akreditasaun kandidatu no ajenti partidu sira, no mos ba obzervador no mídia. Planu operasaun inklui formasaun ba pesoal eleitoral sira no kampaña edukasaun ba eleitor sira, inklui sesaun haat ne ebé hala o iha rai liur, estabelesimentu sentru votasaun, loron eleisaun, tabulasaun rezultadu, rekursu no anúnsiu final ba rezultadu husi Tribunal Rekursu. Jeralmente, STAE kompleta ona preparasaun tékniku ba eleisaun tuir tempu ne ebé termina tiha ona no halo esforsu hodi responde ba dekretu governu nian ne ebé introduz prosedimentu foun ba prosesu ho tarde. Maske nune e, ba eleisaun lejislativa, iha atrazu iha publikasaun rejistu eleitor no lista PC iha gazeta ofisial. Lista eleitor provizóriu la aprezenta ho kompreensivu ba verifikasaun públiku durante periódu ne ebé determina tuir lei. STAE hasoru dezafiu atu atinzi produsaun manual formasaun nian tuir tempu ne ebé termina ona no mos atu hala o formasaun ne ebé uniforme no koerenti ba ofisial eleisaun no pesoal votasaun sira. Ba eleisaun lejislativa, lista kandidatu aprovadu la komunika publikamente tuir rekizitu lei, no ofisial STAE munisipiu nian la implementa rekizitu regulatóriu ho konsistenti ba distribuisaun stiker identifikasaun iha eleitor nia kartaun. Iha loron 2 Juñu, hala o ona eleisaun lokal iha Suku foun 10: lima iha munisipiu Dili, rua separa tiha ina Comoro, Suku ne ebé boot liu iha nasaun laran; rua iha Aileu; rua iha Manatuto no ida iha Viqueque. Suku hirak ne e konstitui rejistu eleitor no unidade votasaun ne ebé jeográfikamente ki ik; estabelesimentu Suku foin ne ebé la loos bele afeta planu eleitoral STAE nian, tamba lei rekizita ezistensia pelumenus sentru votasaun ida iha kada Suku 452 ne eb e eziste ona iha Timor. 4 4 Autoridade lokal iha Ministeriu Administrasaun Estatal nia okos ne ebé maneija eleisaun. Kandidatu rejista aan hanesan kandidatu independent iha eleisaun Suku. Iha Observasaun katak prezensa iha eleisaun ne e aas (to o ba pursentu 94 iha 15 Formatted: Font: +Headings (Calibri Light) Formatted: Font: +Headings (Calibri Light) Formatted: Font: +Headings (Calibri Light) Formatted: Font: +Headings (Calibri Light) Formatted: Font: +Headings (Calibri Light)

25 STAE halo dezeñu ba sédula votasaun no responsavel atu garante katak partidu polítiku no kandidatura hotu aprova ona ninia versaun difinitivu. CNE espresa disatisfasaun relasiona ho lala o fahe informasaun husi STAE ne ebé la o laduak no frustrasaun katak STAE la halo konsultasaun ho CNE atu kontribui ba prosesu tomak. Sédula votasaun final, ba eleisaun rua ne e hotu, ladun iha uniformidade no aprezentasaun padraun ba kandidatura no partidu. Aseita medida fonte no konfigurasaun oi-oin ne ebé uza. EMB nia esperiensia eleitoral no kapasidade tékniku tuir lolos bele hadi a armonizasaun ba fotográfia kandidatu nian no emblem iha sédula. Prosesu imprimi ba sédula hala o iha impresaun nasional iha Dili. STAE fo aseguramentu ba kualidade suratahan no inkluzaun karateristika siguransa. Vinkulasaun manual ba livretu suratahan votu hamosu deskrepansia ki ik iha sédula balun iha kada sédula 50. Laiha Observasaun mos alokasaun sistemátika no hanesan ba sédula adisional ba sentru votasaun. Nune e mos, STAE maneija atu aloka sédula rezerva wainhira presiza durante loron eleisaun. Iha pedidu ba projetu LEARN husi Programa Nasoens Unidas nian ba Dezenvolvimentu (PNUD) atu fornese tinta padraun ba eleisaun prezidensial ne ebé uza mos ba eleisaun parlamentar iha fulan haat tuir mai. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Tuir prátika diak internasional, implementa duni votasaun iha ospital no prizaun. Ministeriu Justisa no Saúde informa STAE iha loron 20 molok loron eleisaun kona-ba númiru sidadaun ne ebé presiza votasaun movel. Kontajen ba s edula hirak ne e hala o iha sentru votasaun ne ebe estasaun votasaun movel ne e pertense ba FORMASAUN BA OFISIAL ELEITORAL NO AJENTI PARTIDU SIRA Iha faze inisiu husi preparasaun eleitoral, STAE organiza ona sesaun informasaun ba ninia pesoal senior sira no diretor munisipiu sira kona-ba kalendariu eleitoral no mudansa ba kudaru legal. Ba eleisaun prezidensial, STAE implementa formasaun ba ofisial eleisaun na in 850 (brigadistas), prezidenti sentru votasaun sira no pesoal votasaun na in 11,210. HO aumentu estasaun votasaun 174 ba eleisaun lejislativa, rekruta no treina tan pesoal adisional balun. UE obzerva katak formasaun ba ofisial eleisaun no (brigadistas) pesoal votasaun sira hala o ho efisienti no nota katak ida ne e hanesan melloramentu ida kompara ho eleisaun prezidensial. Oferese ona formasaun ne ebé interativu, ho rekursu sufisienti no instrusaun diak iha munisipiu barak. Ofisial eleisaun sira simu manual ho kualidade adekuadu kona-ba prosedimentu votasaun no kontajen. Iha Dili, formasaun reinforsa ho loron adisional ida ne ebé inklui simulasaun kona-ba prosedimentu votasaun no kontajen no prátika ezersisiu prenxe protokolu Manatuto, tuir PNUD), no prosesu ne e hala o ho hakmatek no laiha problema boot ruma. Presiza halo tan rodada daruak iha Suku rua iha Dili iha loron 17 Juñu tamba laiha kandidatu ida mak manan ho númiru votu ne ebé presiza (pursentu 50 plus ida). Formatted: Font: +Headings (Calibri Light) Formatted: Font: +Headings (Calibri Light) Formatted: Font: +Headings (Calibri Light) 16

26 rezultadu. Maske nune e, MOE UE nian nota kualidade no kompetensia ofisial eleisaun ne ebé la hanesan. Iha Baucau no Viqueque, observador sira avallia katak jeralmente formasaun la sufisienti, metodolójia la adekuadu no nota limitasaun inisiu iha material apoiu. Iha mos relatóriu kona-ba atrazu gastu fundu CNE nian ba ofisial eleitoral nivel baixu, maibe situasaun ne e ladun iha impaktu boot ba serbisu CNE nian. Transferensia pagamentu ne ebé la regular ba ofisial STAE iha munisipiu sai hanesan kestaun ne ebé problematiku liu no dalaruma fo impaktu ba STAE nia dezempeñu; tuir Observasaun atrazu ne e akontese iha inisiu formasaun ba pesoal votasaun sir aba eleisaun rua ne e hotu no mos obstakulu finanseira balun ba pesoal sira. STAE akredita ajenti kandidatu no partidu nian sentralmente ba eleisaun rua ne e hotu. Ajenti kandidatu liu na in 3,200 no ajenti partidu na in 15,525 mak akredita ona ba eleisaun prezidensial no eleisaun parlamentar respetivamente. Kontráriu ho eleisaun prezidensial ne ebé permite deit ajenti na in rua ba kada estasaun votasaun, Dekretu Governu No.17/2017 preve m asimu ajentu na in lima ba kada sentru no estasaun votasaun, maibe na in ida deit mak bele tama ba estasaun votasaun laran tuir tempu ne ebé termina. Maske dekretu ne e refere ba responsabilidade STAE nian atu fornese formasun ba ajenti partidu molok oferese akreditasaun, la realistiku ba STAE nia kapasidade atu fornese sesaun formasaun dedikada ba númiru ajenti, ka sira nia reprezentante ne ebé barak tebes. STAE halo oferta públiku hodi responde ba pedidu formasaun tuir buat ne ebé partidu sira hatama mai. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt 4.4 EDUKASAUN BA ELEITOR NO EDUKASAUN SÍVIKA Alein de edukasaun ba eleitor no informasaun sívika ne ebé CNE no STAE transmiti iha mídia nasional no radio komunidade, ofisial STAE sira promove sesaun edukasaun ba eleitor sira iha nivel Suku, uza flipcharts hodi hato o konseitu bázika hirak hanesan partisipasaun partidu, no mos prosedimentu votasaun no kontajen. STAE mos promove liu tan sesaun informasaun ba eleitor sira iha eskola públika. Jeralmente, formador STAE sira hatudu hahalok profesional no fahe informasaun iha maneira ne ebé kompreensivu no util. Tuir STAE, tensaun hirak relasiona ho eleisaun menus tamba programa edukasaun ba tempu naruk. Maske nune e, MOE UE nian nota katak partisipasaun iha sesaun hirak ne e ladun barak, no sidadaun sira keixa kona-ba falta informasaun iha area remota. Iha Baucau, Lautém no liu-liu iha Oecusse, obzervador sira ladun haree atividade edukasaun ba eleitor sira. MOE UE avallia nivel konsiensia ne ebé ladun diak entre populasaun sira iha Oecusse urbana no rural, no nota mos falta kuñesimentu kona-ba kandidatu ka kona-ba data eleisaun. 17

27 CNE hala o sesaun edukasaun sívika iha munisipiu hotu. Komisáriu no organizasaun sosiedade sivil balun, partidu polítiku, PNTL no jornalista sira, hodi diskuti regulamentu no prosedimentu eleitoral. Adisionalmente, CNE transmiti programa seminal iha estasaun radio komunidade. Komunidade diaspora, iha fatin ne ebé governu disidi atu oferese asistensia rejistu no votasaun, inklui mos iha atividade edukasaun sívika. Nota mos katak vizita ba lokalidade diaspora hasees tiha pesoal senior CNE sira husi sira nia responsabilidade supervizaun molok eleisaun prezidensial no parlamentar. Molok eleisaun lejislativa, CNE nia portal fornese informasaun kona-ba métodu D Hondt hodi aloka kadeira iha Parlamentu Nasional. Portal ne e mos oferese informasaun kona-ba kalendariu ne ebé aprovadu ba atividade kampaña ba partidu polítiku no koligasaun 21 ne ebé sei konkore. Projetu LEARN PNUD nian, iha ninia koperasaun ho STAE no CNE, produz ona anúnsiu asistensia públiku durante minutu ida ba Televizaun. Anúnsiu ne e fo alvu ba grupu oi-oin no fornese informasaun espesifika kona-ba votasaun. 5. REJISTU PARTIDU POLÍTIKU NO KANDIDATU 5.1 KUADRU LEGAL Kriteria ba elijibilidade kandidatu ba eleisaun prezidensial no lejislativa la o tuir obrigasaun internasional ba eleisaun demokrátika no la inklui restrisaun deskriminátoria ka esesiva ruma. Alterasaun dahuluk ba Lei No. 3/2004 kona-ba Partidu Polítiku iha fulan Janeiru 2016 introduz ona mudansa signifikativu relasiona ho nesesidade asinatura ba rejistu. Partidu polítiku tenki halibur mínimu asinatura 20,000 husi eleitor rejistradu, ho mínimu asinatura 1,000 ne ebé mai husi eleitor rejistradu iha kada munisipiu 13. Partidu polítiku tenki rejista ona pelumenus fulan neen molok eleisaun. Tuir lei uluk nian, partidu hirak tenki halibur deit asinatura 1,500 no laiha rekizitu rejional. Tribunal Rekursu iha mandatu atu rejista partidu polítiku. Alterasaun ida ba Lei Eleisaun ba Parlamentu Nasional, introduz ona entre eleisaun rua ne e, etende klase kandidatu ba eleisaun ne ebé iha imunidade husi akuzasaun, no hasa e periódu ba sentensa mínima potensial ne ebé kandidatu ida hasoru relasiona ho imunidade ne e, husi tinan ida ba tinan tolu. Alein de hala o tirajen ba kandidatu prezidensial, no halo tuir alterasaun resenti, Tribunal Rekursu mos iha funsaun atu halo triajen ba kandidatu parlamentar nian ba rekizitu elijibilidade. Kandidatu prezidensial tenki iha sidadaun orijinal, pelumenus tinan 35, no mínimu eleitor na in 5,000 mak tenki propoin. Tuir lista taka Timor-Leste nian, sistema reprezentasaun proporsional, partidu no koligasaun ne ebé kompete iha eleisaun parlamentar presiza hatama lista kandidatu 18

28 na in 65 no mos kandidatu rezerva na in 25. Sira mos tenki inklui feto na in ida ba kada kandidatu na in tolu iha sira nia lista 5.2 SIMU NO REJEITA KANDIDATURA Prazu tempu atu hatama kandidatura prezidensial ba Tribunal Rekursu mak iha loron 5 Fevereiru Rejistu kandidatu kompleta ona iha loron 18 Fevereiru, no laiha rejesaun ba aplikasaun ruma husi Tribunal. Ba eleisaun parlamentar, partidu no koligasaun presiza hatama sira nia kandidatura ikus liu iha loron 1 Juñu. Tribunal Rekursu rejeita lista tolu ne ebé partidu rua hatama: ASDT (Asosiasaun Sosial Demokráta Timorense, ne ebé hatama lista kompetidor rua) no PPT (Partidu Popular Timorense). Iha loron 14 Juñu, Tribunal konfirma desijaun rejesaun ba lista tolu ne e liu husi rekursu ida, ho émfaze katak partidu hirak ne e seidauk halo tuir regra bázika inklui rekizitu atu hala o kongresu ida. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt 5.3 PUBLIKASAUN LISTA KANDIDATU Atu bele oferese serteja legal ba eleitor sira nia selesaun kona-ba kandidatu sira ne ebé compete, konsiderasaun prátika diak internasional nian mak atu públika lista kandidatu. List akandidatu kompreensivu ida ba kada partidu ne ebé kompete no koligasaun la públika ba eleisaun lejislativa, ne ebé hamosu situasaun ida katak eleitor sira ba vota maibe laiha kuñesimentu detallu kona-ba se mai kandidata aan ba eleisaun. Situasaun falta transparênsia ne e limita eleitor sira nia direitu ba informasaun STAEL la halo tuir ninia obrigasaun legal atu komunika lista difinitivu kandidatura ne ebé nia simu ona wainhira hetan notifikasaun husi Tribunal, liu husi radio nasional no mídia seluk durante loron tolu tu-tuir malu. Partidu sira hetan loron 21 molok eleisaun atu hatama substituisaun no finaliza sira nia lista, maibe laiha rekizitu legal atu públika lista final hafoin periódu substituisaun remata. Maske organizasaun sosiedade sivil nasional sira husu, lista hirak ne e la públika ofisialmente. 6. FINANSIAMENTU NO REKURSU BA KAMPAÑA 6.1 KUADRU LEGAL Kuadru legal ba finansiamentu kampaña la klaru no la kompletu, no mos la garante kondisaun ekuitavel. MOE UE tinan 2012 nian rekomenda ona aplikasaun ne ebé efetivu liu no responsabilidade relasiona ho finansiamentu ba kampaña, maibe evidensia hatudu katak iha mudansa oituan tebes iha area ne e. CNE, ne ebé responsavel ba supervizaun finansiamentu kampaña, ladun iha kompetensia klaru hodi bele superviziona area ida ne e, no kuadru legal la 19

29 kompostu sansaun apropriadu wainhira iha asaun ruma ne ebé kontra lei. To o ohin loron, Tribunal seidauk atende investigasaun ida kona-ba finansiamentu kampaña CNRT nian husi tinan Finansiamentu ba kampaña eleitoral kobre iha Lei No. 3/2004 kona-ba Partidu Polítiku no ninia alterasaun hirak tuir mai; Lei No. 6/2008 kona-ba Rejimi Legal ba Finansiamentu Partidu Polítiku; no Dekretu Governu No. 5/2017 no 18/2017, ne ebé kompostu, respetivamente, regulamentu kampaña ba eleisaun prezidensial no parlamentar. Partidu parlamentar iha direitu ba subsidiu anual estadu nian ne ebé distribui bazeia ba númiru kadeira ne ebé okupa. Iha tinan 2017, aloka ona orsamentu ho montante US$ Miliaun 6 ba subsidiu ida ne e. Iha etapa inisiu, halo ona alterasaun ida ba Lei kona-ba Partidu Polítiku (Janeiru 2016) ne ebé preve konkorenti eleitoral sira atu simu finansiamentu kampaña husi estadu. 5 Maske nune e, provizaun ne e la klaru, inklui potensialidade boot ba mamuk entre US$1 no US$10 selu ba kada votu ne ebé hetan. Lei ne e mos ignora tiha referensia espesifiku rum aba kandidatu prezidensial, ne ebé hamosu konfuzaun entre kandidatu sira no autoridade eleitoral hafoin eleisaun iha fulan Marsu Finalmente halo ona desizaun ida atu fo finansiamentu estadu nian ba kandidatu prezidensial. Maske bandu doasaun husi fonte balun, inklui parte enstranjeiru, lei la estabelese limiti ruma kona-ba kontribuisaun husi doador elijibel, ka relasiona ho gastu kampaña nian, ne ebé favorese liu kandidatu FRETELIN durante eleisaun prezidensial no FRETILIN no CNRT durante kampaña lejislativa kompara ho kandidatu no partidu hirak ho rekursu oituan deit. Ho esepsaun ba kandidatu husi partidu rua ne e, konkorenti sira iha eleisaun rua ne e dehan katak finansiamentu ba kampaña kompetetivu hanesan dezafiu boot ida ba sirawith the exception of. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Iha tan lakuna oi-oin iha lejislasaun, hanesan laiha definisaun klaru ba doasaun ida, no doasaun ne e kobre sasan ka asistensia ho buat ruma, diskontu ba sasan ka asistensia ruma, ka tratamentu preferensial hanesan taixa de juru (osan funan) baixu/oituan ba impréstimu rum aka tempu transmisaun gratuita. Laiha limite kumulativu ruma ne ebé difinitivu atu relata identidade doador nian ho klaru no montante ka asistensia ne ebé simu tiha ona, nune e mos laiha definisaun ba doasaun ilegal, la os deit husi fonte ne ebé bandu maibe mos fundu ka asistensia husi doador legal ne ebé buka tuir maneira ilegal. Kontribuisaun husi doador id aka fonte parte datolu la limitadu, ne ebé bele fasilita influênsia boot husi individual ka organizasaun espesifiku kona-ba partidu ka kandidatu ruma. 5 Durante eleisaun lejislativa 2012 nian, no maske la kobre iha kuadru regulatóriu legal, Konsellu Ministru fo sai dekretu ida ne ebé fornese osan US$20,000 ba partidu polítiku hotu ne ebé partisipa no US$35,000 ba koligasaun. 20

30 Kandidatu prezidensial no partidu polítiku tenki hatama sira nia konta bankária kampaña nian ba CNE, ne ebé iha mandatu atu halo auditoria iha loron 30 nia laran no públika violasaun hirak ne ebé hetan auditoria tiha ona iha loron loron 45 nia laran hafoin simu tiha husi partidu sira. Ida ne e la halo tuir ba eleisaun prezidensial. Wainhira hakerek relatóriu ne e, sedu liu atu verifika situasaun relasiona ho eleisaun lejislativa. 6.2 ABUZU BA REKURSU ESTADU NIAN NO VANTAJEN BA KANDIDATURA Utilizasaun sala ba vantajen kandidatura nian relata husi MOE EU 2012 nian no kontrinua sai problema iha eleisaun 2017 nian. Seidauk introduz medida ruma hodi bele regula kestaun iha area ida ne e. Durante kampaña prezidensial, kontrariu ho Konstituisaun no kuadru regulatóriu, iha Observasaun katak pesoal governu nivel altu no administrasaun estatal nian halo kampaña ba kandidatu FRETELIN nian. Laiha asaun ruma kona-ba kestaun ida ne e husi CNE. Iha Oecusee, uza kamineti ZEESM (Zona Espesial Ekonômiku no Merkadu Sosial) hodi transporta eleitor sira ba no mai tuir iventu ampaña FRETELIN nian, asaun ne ebé kontra bandu kona-ba utilizasaun naran no símbulu instituisaun estadu nian durante halo kampaña. Inagurasaun projetu infraestrutura boot balun husi lider CNRT no FRETILIN loron hira molok no iha loron dahuluk kampaña lejislativa la kontribui ba kondisaun ekuitavel. Maske lei la bandu, inagurasaun hirak hanesan ne e ba obras públika nian besik ba eleisaun, MOE UE uluk nian konsidera ona asaun ne e hanesan ida ne ebé la halo tuir prátika diak internasional nian. Rejiaun Administrativa Espesial (RAEOA) iha Oecusse kria espanduk ida ne ebé promove projetu hirak ne e no oferese diskontu ba kreditu/pulsa eletrisidade ba uma-kain hirak. Iha kontestu eleitoral, diskontu hirak hanesan ne e ne ebé bele konsidera hanesan utilizasaun sala ba rekursu estadu nian. Knaar na in sira mos uza mídia estadu nian durante kampaña lejislativa hodi hatudu fali projetu obras públika nian. 6.3 KAMPAÑA HUSI FUNSIONÁRIU PÚBLIKU Prinsipiu kampaña ida ne ebé preve iha Lei kona-ba Eleisaun ba Prezidenti mak imparsialidade ba entidade públiku ba kandidatu sira. Dekretu Governu ne ebé regula kampaña ba eleisaun prezidensial bandu kandidatu sira, sira nia reprezentante no pesoal kampaña sira atu labele uza knaar na in públiku hanesan instrumentu ba propaganda eleitoral ruma. Lei kona-ba Eleisaun Parlamentu Nasional preve prinsipiu kampaña ne ebé hanesan kona-ba imparsialidade husi parte entidade públiku ba kandidatu sira. Kontrariamente, Dekretu Governu ne ebé regula kampaña eleisaun lejislativa, fo sai iha fulan Maiu 2017, la espesifikamente bandu kandidatu sira, sira nia reprezentante no pesoal kampaña sira husi utilizasaun knaar na in públiku sira hanesan instrumentu ba propaganda eleitoral. Artigu 65 husi Konstituisaun kona-ba poder polítiku no eleisaun no preve imparsialidade entidade públika relasiona ho kandidatura. Kontráriu ho Konstituisaun no kuadru regulatóriu, membru governu no funsionáriu públika sira hola parte iha atividade kampaña durante eleisaun prezidensial. Durante kampaña lejislativa, 21

31 iha Observasaun katak funsionáriu públika sira ne ebé tuir lolos tenki foti lisensa profesional hodi bele tuir kampaña, partisipa ativamente iha atividade kampaña nian maske sei kontinua serbisu hela, ho sira balun ne ebé deklara katak sira so ba tuir kampaña hafoin oras serbisu. Komisaun Funsaun Públika investiga kazu 60 relasiona ho eleisaun prezidensial, barak mak refere husi Provedoria ba Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), ne ebé monitoriza atividade kampaña. CNE, orgaun supervizaun ho knaar atu aplika provizaun konstitusional no legal relasiona ho prosesu eleitoral, la hetan lista funsionáriu públika ne ebé husu tiha ona lisensa profesional, ne ebé afeta sira nia abilidade atu fo atensaun ka sansaun ruma ba sira ne ebé provizaun ne e. 7. REJISTU ELEITOR 7.1 KUADRU LEGAL Laiha restrisaun deskriminatóriu ka la razoavel ba direitu atu vota. Sidadaun Timorense ne ebé iha ona idade tinan 17 iha elijibilidade atu vota, wainhira sira kompleta ona rejistu eleitor kompolsóriu no iha kartaun eleitor válidu. Mandatu kuadru legal STAE nian atu hala o, atualiza no mantein rejistu eleitor, ho supervizaun husi CNE. Ezersisiu rejistu eleitor sei rejista sidadaun hotu ho idade tinan 16 ba leten. Tuir Lei No. 6/2016 kona-ba Rejistu Eleitor, sei atualiza dadus baze rejistu eleitor bazeia ba pedidu atu hatama tan ka hamoos tiha eleitor ne ebé edifisiu rejistu munisipiu ka lokal haruka mai. Lei permite sidadaun ida atu husu informasaun kona-ba ninia (mane ka feto) estadu rejistu no husu atu halo koresaun ruma. Pedidu ba informasaun bele hatama direitamente ba STAE. Lei rekizita rejistu eleitor atu hatudu publikamente ba periódu verifikasaun loron hitu, hafoin STAE sei atualiza rejistu ne e ho pedidu ba mudansa ka atu hamoos tiha naran ruma. Tuir Observasaun MOE UE nian, implementasaun rekizitu ida ne e la hala o ho konsistenti. Provizaun ne e la adekuadamente fo oportunidade ba sidadaun, partidu polítiku no organizasaun sosiedade sivil atu verifika no mos hatama objesaun ruma kona-ba eru rum aka rejistu ruma ne ebé seidauk nesesariu. Ba eleisaun parlamentáriu, STAE nia kapasidade atu hala o asaun ne ebé respeita kalendáriu rejistu karik afeta ona husi dekretu governu ikus ba estensaun loron 15 ba periódu atualizasaun ba rejistu votu. Iha nivel konfiánsa satisfatóriu iha inkluzividade no konfiável ba dadus baze eleitor nian. Maske nune e, reprezentante STAE nivel munisipiu balun espresa sira nia preokupasaun konaba falta informasaun husi autoridade nivel Suku kona-ba eleitor sira ne ebé mate tiha ona. 22

32 7.2 ATUALIZA REJISTU ELEITOR Ba síkulu eleitoral ida ne e, STAE hala o atualizasaun dala rua ba ninia dadus baze rejistu eleitor biométriku. Iha preparasaun ba eleisaun prezidensial, husi loron 3 Utubru to o ba loron 23 Dezembru 2016, STAE rejistra ona total eleitor hamutuk na in 743,150, ne ebé reprezenta aumentu oituan, lliu ema na in 100,000 (ka pursentu 15) husi rejistu iha tinan Rejista mos total eleitor la elijivel na in 1,463 ho idade seidauk to o tinan 17. Entre eleisaun rua ne e, iha periódu hamutuk loron 63 hodi bele atualiza rejistu eleitor. STAE rejista ona eleitor foun na in 24,688, ho aumentu maka as iha Dili, Ermera no Baucau. Ba eleisaun parlamentar, rejista ona eleitor hamutuk na in 760,907, ne ebé reprezentaaumentu mazumenus pursentu 2.4 kompara ho eleisaun prezidensial. Iha sidadaun na in 3,951 mak idade seidauk to o tinan 17 ne ebé seidauk bele vota. STAE mos simu pedidu atualizasaun hamutuk 88,124, barak liu relasiona ho mudansa hela fatin no naran. 7.3 REJISTU NO VOTASAUN IHA RAI LIUR KA ESTRANJEIRU Lei permite, ba dahuluk, atu hala o votasaun iha rai liur (OCV) ba sidadaun Timor oan sira ne ebé hela iha rai estranjeiru. Relasiona hoi da ne e, komisaun rejistu ad hoc ida ne ebé kompostu pesoal konsuladu ka diplomátika mak hala o rejistu ba eleitor sira reprezenta STAE no CNE. Ba eleisaun prezidensial, rejistu ne e estende tan ho loron 18 adisional, maibe eleitor na in 889 deit mak rejista iha Australia (Sydney no Darwin) no liu na in 500 mak rejista iha Portugal. Partisipasaun eleitor mos ladun barak. Ba eleisaun parlamentar, rejista ona total eleitor hamutuk na in 2,125 iha rai liur maske lokalidade rejistu estende tan atu inklu Melbourne (Australia), Koreia du Sul no Reinu Unidu. Ikus mai, iha deit votu hamutuk 1,088. Organizasaun sosiedade sivil hato o sira nia krítiku ne ebé kestiona eskluzaun ba Timor oan sira ne ebé hela iha Indonezia. MOE UE nian nota mos katak esforsu atu rejista eleitor sira iha rai liur ba eleisaun prezidensial no parlamentar mai ho rezultadu la sufisienti, iha rejistu no mos wainhira mai vota. 8. SOSIEDADE SIVIL NO OBSERVASAUN ELEITORAL 8.1 PARTISIPASAUN HUSI SOSIEDADE SIVIL IHA PROSESU ELEITORAL Monitorizasaun independenti ba eleisaun husi obzervador nasional sira kaer funsaun signifikativu hodi haforsa transparênsia. MOE UE deskobre katak kapasidade jeral ba Observasaun sidadaun ne ebé diak sei limitadu, barak liu tamba formasaun limitadu, 23

33 kapasidade lojístika limitadu no kestaun finansiamentu. Organizasaun balun relata katak The independent monitoring of elections by national observers plays a significant role in strengthening transparency. The EU EOM found the overall capacity for meaningful citizens observation to be limited, mainly due to poor training, limited logistical capacity and funding issues. Organizasaun balun relata katak prosesu akreditasaun desentraliadu ne ebé la o ho didiak iha edifisiu munisipiu STAE nian bele hadi ak liu tan asesu ba informasaun no simplifika prosesu akreditasaun. Ba eleisaun lejislativa, STAE akreditaona obzervador nasional na in 3,285 husi grupu 24, partisipasaun forte kompara ho eleisaun prezidensial. Grupu obzervador Katólika OIPAS, ho finansiamentu no tulun husi Institutu Nasional Demokrátiku, mak hanesan grupu obzervador boot ho obzervador na in 981. Grupu seluk inklui orgaun prevensaun konflitu Belun no Mahein, ne ebé konsentra liu ba siguransa eleitoral; RHTO-DPO (Ra es Hadomi Timor Oan Organizasaun ba Ema ho Defisiênsia); organizasaun sumbriña OLG FONGTIL; organizasaun feto nian CAUCUS and Fundação Alola; NGO La o Hamutuk; grupu rezistensia estudante nian RENETIL; no grupu justisa no direitu AJAR. Ho asistensia téknika husi PNUD, pesoal tékniku STAE nian hala o formasaun prátika ba organizasaun sosiedade sivil nian, pontu fokal partidu polítiku no grupu obzervador sira. Formasaun ne e konsentra ba mudansa ba kuadru eleitoral inklui métodu ba alokasaun kadeira. 8.2 GRUPU OBZERVADOR INTERNASIONAL Ba eleisaun lejislativa, ne ebé ninia obzervador barak liu kompara ho eleisaun prezidensial, STAE akredita obzervador internasional na in 198 husi organizasaun 17, inklui membru MOE UE na in 55. Aumenta tan ba partisipasaun husi embaixada balun, Misaun Observasaun Eleitoral Australia Timor-Leste nian (ATLEOM) ho aprosimadamente obzervador na in 60 ne ebé sai hanesan grupu boot liu. Redi Azia nian ba Eleisaun Livre (ANFREL) no reprezentante komisaun eleitoral rejional marka mos ninia prezensa. CNE oferese sesaun informasaun kompreensivu ba loron tomak ba obzervador internasional sira. 9. PARTISIPASAUN FETO IHA PROSESU ELEITORAL Feto kompostu mediamente pursentu 48 husi total sidadau ne ebé rejistu ba eleisaun rua ne e hotu, STAE dokumenta partisipasaun feto iha votasaun hamutuk pursentu Iha reprezentasau feto iha EMB rua ne e hotu, no iha nivel hotu, maske nune e, iha númiru ki ik kompara ho mane sira no dalabarak tur iha pozisaun subordinadu. Iha komisáriu feto na in rua husi komisáriu hitu iha CNE. Iha edifisiu sentral STAE nian, iha feto ida ho pozisaun vise dereitor jeral no ida ho pozisaun diretor jeral, no mos iha feto na in rua hanesan diretor STAE munisipiu husi munisipiu 13 ne ebé iha. Dekreto Guvernu No. 21/2017 preve rekrutamentu ho 24

34 balansu jeneru ba pesoal votasaun na in 12,000, no STAE mos halo esforsu atu implementa provizaun ida ne e. Atividade balun mak hala o ona hodi bele promove partisipasaun feto iha prosesu eleitoral. Rede Feto hala o programa hodi apoia kandidatu feto sira no Institutu Republikana Internasional, ho apoiu finanseira husi USAID, organiza kolokiu ba kandidatu feto sira, kobre kampaña no serbisu iha lejislatura nia laran. Prátikamente kandidatu hotu espresa sira nia hanoin katak sira sei la tama iha lista partidu nian se laiha kuota jeneru, no sira ne ebé iha ona esperiênsia iha Parlamentu Nasional relata katak dalaruma ema la konsidera sira hanesan polítiku. Institutu Demokrátiku Nasional (NDI) hala o semináriu ida kona-ba konstrui integridade eleitoral apoia inkluzaun total ba feto sira, ho partisipasaun husi reprezentante husi Rede Feto, organiasaun juventude, EMB no grupu obzervador Katóliku OIPAS. Plan International tulun Rede Feto atu organiza debate oi-oin ba Televizaun privadu GMN kona-ba kestaun hirak ne ebé afeta feto iha polítiku. 10. PARTISIPASAUN EMA HO DEFISIÊNSIA IHA PROSESU ELEITORAL Repúblika Timor-Leste la os signatáriu ba Konvesaun ba Direitu Ema ho Defisiênsia, maibe hetan ona presaun boot husi grupu sosiedade sivil atu bele ratifika konvensaun ne e. Konstituisaun garante direitu hanesan ba sidadaun hotu no lei eleisaun refere ba direitu eleitor sira ne ebé labele haree ka ho defisiênsia, atu bele iha asesu ba estasaun votasaun no nomeia eleitor seluk ne ebé sira hili atu tulun sira. EMB iha ninia koperasaun ho organizasaun sosiedade sivil tenki konsidera kompreensivamente medida prátiku hodi bele garante inkluzividade ba rejistu eleitor no asesu ba lokalidade votasaun. Organizasaun Nasional ba Ema ho Defisiênsia (RHTO-DPO) organiza ona misaun monitorizasaun asesu defisiênsia ne ebé obzerva eleisaun prezidensial ho monitorizador eleisaun hamutuk na in 20 iha Dili no emprega tan obzervador na in 130 ba eleisaun lejislativa iha nasaun laran tomak. 6 Projetu ne e fasilita monitorizasaun bareira ba eleitor sira ho defisiênsia espesifiku wainhira atu asesu ba estasaun votasaun iha loron eleisaun. Laiha dadus ezatu kona-ba ema ho defisiênsia iha nasaun laran. Maske Sensu nasional tinan 2010 nian identifika ema na in 48,000 (pursentu 4.6 husi total populasaun), Sensu tinan 2015 nian identifika deit ema na in 35,000. Iha relatóriu ida kona-ba eleisaun Suku tinan 2016 nian, RHTO-DPO rekomenda ba governu atu inklui Pakote Pergunta Badak Neen husi Grupu Washington relasiona ho defisiênsia, ne ebé internasionalmente konkorda tiha ona, iha Sensu hotu iha futuru. Governu tenki konsidera atu halibur dadus ne ebé konfiável hodi bele asegura ezatidaun informasaun estatístika kona-ba númiru no distribuisaun ema ho defisiênsia. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt 6 Apoiu finanseira husi projetu UNDP LEARN no Departamentu Negosiu Estranjeitu no Komersiu Australia nian liu husi IFES. 25

35 11. MÍDIA 11.1 AMBIENTI MÍDIA Hafoin hetan tiha independensia iha tinan 15 liu ba, paisajen mídia Timor-Leste nian diversu, ho mídia transmisaun no imprimi oi-oin. Maske nune e, abilidade jurnalizmu limitadu no restrisaun finanseira sei kontinua iha impaktu sériu ba kualidade informasaun ne ebé fornese ba sidadaun hotu no prevene mídia atu hala o ninia funsaun vijilânsia. Paisajen mídia kompostu empreza transmisaun estadu nian (Rádio-Televisão Timor-Leste, RTTL) ajensia notisial (ANTL), redi komunidade radio ne ebé kobre munisipiu hotu, kanal radio no estasaun televizaun privadu balun, no jornal. Lee na in ba jornal ladun barak tamba distribuisaun limitadu no taixa iliterasia ne ebé aas, maske iha jornal diáriu no mos semanal. Mídia sosial no televizaun hetan popularidade, radio komunidade ladun konsidera hanesan instrumentu potensial hodi kapasita no informa sidadaun. Kondisaun ne e limita direitu sidadaun nian atu asesu informasaun iha area rural, tamba radio komunidade jeralmente la reprezenta fonte relevante ba informasaun eleitoral, nune e mos partidu polítiku sira la konsidera hanesan instrumentu util ida hodi bele promove sira nia plataforma. Kontrariamente, meiu komunikasaun iha nivel nasional jeralmente uza hanesan plataforma informasaun valorizadu ida ba sidadaun sira relasiona ho edukasaun ba eleitor sira no mos mensajen husi partidu polítiku sira. Liberdade imprensa garante durante periódu kampaña. Formatted: Left, Space After: 10 pt 11.2 KUADRU LEGAL Maske liberdade imprensa no liberdade espresaun garantidu liu husi artigu 40 no 41 husi Konstituisaun, difamasaun sai nafatin hanesan ofensa krimi ida. Tuir prátika diak internasional nian, tenki iha alternativu ba enkargu penal ba ofensa hirak relasiona ho mídia. Kriminaliza difamasaun bele iha efeitu ladiak ba liberdade espresaun. Tuir rekomendasaun MOE UE 2012 nian, Timor-Leste introduz ona Lei Mídia ida iha tinan 2014 no orgaun regulador mídia ida, Konsellu Imprensa, ne ebé bele sai hanesan mediador ba litigasaun ka kazu hirak ne ebé mosu husi konflitu hirak relasiona ho mídia. Lei Mídia estabelese knaar no direitu jornalista nian no mos rekizitu jeral ba jornalista sira atu hetan lisensa ida no atu rejista meiu komunikasaun. Wainhira estabelese lisensa ida hanesan inisiativa pozitivu ne ebé bele hadi a jornalista nia profesionalizmu, rekizitu ba josrnalista autónomu/freelance atu hetan lisensa ne e la klaru no bele rezulta iha desizaun arbitrária husi Konsellu Imprensa. Adisionalmente, jornalista estranjeiru sira mos presiza halo estájiu ruma 26

36 hodi bele hetan lisensa profesional iha Timor-Leste wainhira sira nia konsellu imprensa respetiva iha rekizitu hanesan ba Jornalista Timor oan sira. Rekizitu ida ne e la adekuadru no la kontribui ba promosaun jurnalizmu profesional tamba bazeia ba resiprosidade (interkâmbiu) duke bazeia ba kriteria akadêmiku ka profesional ruma. Liu tan, rejistu mos kompulsáriu ba meiu komunikasaun, inklui ba hirak ne ebé baze ba liña/online, ne ebé viola prátika diak internasional nian no bele uza hodi halo sensória. Rejistu mídia kompulsóriu no lisensa profesional la prátiku tamba laiha mekanizmu aplikasaun. Alein de knaar jeral jurnalista nian ne ebé estabelese iha Lei Mídia, molok eleisaun, governu aprova ona regulamentu kona-ba kampaña no lala ok mídia ne ebé estabelese obrigasaun adisional ba mídia, hanesan tempu transmisaun gratuita iha mídia estadu nian, no mos tuir prinsipiu atu hetan oportunidade, tratamentu ne ebé hanesan no imparsialidade ba meiu komunikasaun hotu. Públikasaun polítiku ho pagamentu iha mídia estadu nian durante tempu eleisaun permiti tuir lei. Hamutuk ho regra limite finanseira ba partidu polítiku, ida ne e aumenta tan dizigualidade iha asesu ba mídia. Dekretu Governu No. 10/2017 no No. 17/2017, ne ebé promulga respetivamente iha fulan Fevereiru no Maiu 2017, reprezenta regresaun substansial ba funsaun supervizaun kobertura mídia ba eleisaun. Regulamentu oras ne e nia fob a STAE, iha Ministeriu Administrasaun Estatal nia okos, poder atu halo desizaun ba selesaun no hasai tiha akreditasaun mídia durante tempu eleisaun. Uluk ida ne e hanesan kompetensia CNE nian. Alterasaun legal ida ne e fo autoridade opsional ida ba governu atu interfere iha kobertura eleitoral, ne ebé kontráriu ho prinsipiu internasional ne ebé nesesita orgaun supervizaun mídia atu sai hanesan orgaun independenti, imparsial no proteje husi independensia. Dekretu Governu No. 21/2017 trata empregadu mídia privadu no públiku inkonsistentimente, no fo deit direitu ba empregadu mídia públiku atu bele vota iha estasaun votasaun ne ebé besik ba sira nia knaar fatin. Alein de ne e, alterasaun dadaun ne e (Dekretu Governu No. 17/2017, art. 19m) prevene mídia atu labele hasai foto menus metru 25 husi estasaun votasaun. Provizaun ida ne e restritivu tebes. Bandu mídia atu labele hasai foto ne ebé bele kompromete fali konfidensialidade votu natoon atu garante direitu eleitor no jornalista sira nian. 12. ELEISAUN PREZIDENSIAL PREPARASAUN ELEITORAL EMB progresa ho diak ho preparasaun eleitoral ba eleisaun prezidensial. Imprimi ona aprosimadamente sédula hamutuk 760,000 ne ebé konklui tuir periódu tempu ne ebé impressaun nasional termina ona. Material sensitivu ba eleisaun nian hanesan sédula, tint aba liman fuan, karimbu, rejistu eleitor no protokolu rezultadu to o ba iha munisipiu no sentru 27

37 votasaun hotu tuir tempu ne ebé termina tiha ona. Iha posibilidade atu halo verifikasaun ikus liu ba material hirak iha edifisiu STAE nivel munisipiu molok fornese material hirak ne e ba sentru votasaun, molok loron eleisaun. STAE asegura distribuisaun lista eleitor ba estasaun votasaun. Iha Suku 44 ho eleitor liu na in 3,000, lista eleitor fahe liu tan hodi bele asegura identifikasaun fasil ba eleitor sira iha estasaun votasaun. Estasaun votasaun hamutuk 944 iha sentru votasaun 696, inklui votasaun iha estranjeiru, mak disponivel no votasaun hala o husi tuku 7:00 dader to o tuku 3:00 lorokraik. Eleitor sir abele mai vota iha kualker estasaun votasaun iha unidade jeográfiku Suku ne ebé sira rejista ba. Alein de estasaun votasaun fiksu, eleitor sira iha ospital no prizioneiru sira bele ba vota iha ospital neen no prizaun rua. Pesoal militariu, polisia no funsionáriu públiku bele vota iha sira nia serbisu fatin iha loron eleisaun, wainhira sira rejista ona. Instituisaun ne ebé responsavel ba eleitor sira ne e iha obrigasaun atu informa STAE kona-ba sira nia funsionáriu nia area serbisu. Pesoal votasaun, kompostu membru na in 10 ba kada estasaun votasaun selesiona entre rezidenti sira iha Suku nia laran, hetan rekrutamentu no formasaun molok eleisaun. Iha loron eleisaun, estasaun votasaun ida bele funsiona ho mínimu ofisial eleitoral na in neen. Votasaun, kontajen no tabulasaun rezultadu kompleta manualmente. Kontajen hahuu kedas hafoin votasaun taka iha nivel sentru votasaun, halo agregasaun ba kaixa sédula husi estasaun votasaun iha sentru ne ebé hanesan. Tabulasaun iha nivel munisipiu konklui iha periódu oras 48 nia laran no rezultadu ne ebé tabuladu ona sei lori ba sentru tabulasaun nasional CNE tuir oráriu tempu legal. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt 12.2 AMBIENTI KAMPAÑA Kampaña eleisaun rua ne e la o ho hakmatek no normal. Partidu polítiku sira asina paktu ida ne ebé kompromete atu hala o eleisaun ne ebé livre husi konflitu, no kandidatu sira hetan mos partisipasaun husi ema atus ne ebé mai tuir marsa rua iha Dili, ne ebé hala o molok kampaña, no Igreza Katólika mak organiza ho objetivu atu apoia prosesu eleitoral ida ne ebé la o ho dame. Kampaña ba eleisaun prezidensial durante semana rua nia laran hala o husi loron 3 to o 17 Marsu, tuir kedas ho periódu silensiu loron rua. Kandidatu prezidensial sira apela ba situasaun hakmatek no CNE fo atensaun katak ema ne ebé komiti krimi eleitoral sei hetan termu prizaun hafoin mosu tiha konflitu ida iha Dili iha loron 3 Marsu entre apoiador juventude FRETILIN no PD ne ebé rezulta ema balun sofre no sunu uma balun. Laiha insidenti sériu ruma. 28

38 Kandidatu sira bele halo kampaña ho livre no laiha difikuldade ruma relasiona ho halibur malu, espresaun ka muvimentu livre ruma. Konkorenti rua ne ebé mosu barak liu mak Lú-Olo no Conceição, maibe iha eleisaun ne e nota mos deskrepansia boot iha finansiamentu ne ebé disponivel ba kandidatu FRETELIN kompara ho kandidatu sira seluk. Obzerva mos abuzu ba rekursu estadu nian husi FRETELIN (haree Seksaun 6.2). Lú-Olo no Conceição hanesan konkorenti ne ebé hala o manifestasaun no sosa espanduk; sira seluk hala o kampaña tama uma sai uma no hala o sorumutuk iha nivel Suku. Kandidatu balun uza Facebook hanesan instrumentu kampaña nian. Maske oráriu kampaña nian marka atu hala o tuir kalendariu ne ebé CNE kordena, kandidatu balun la konsege halo tuir oráriu tempu ne e no kansela iventu barak, tamba organizasaun ne ebé ladiak no/ka falta rekursu. Ba dahuluk iha eleisaun Timor nian, oraganiza debate iha televiaun ne ebé RTTL mak organiza no kandidatu hotu iha oportunidade atu aprezenta sira nia plataforma. Númiru kampaña oi-oin ladun iha substansia, no kandidatu balun halo proposta polítika no promesa ne ebé liu fali funsaun prezidensial nian. Mensajen katak eleisaun ida ne e sei termina ho rodade ida deit dalabarak repete iha sorumutuk ne ebé apoia Lú-Olo. Conceição dehan ba eleitor sira: Ita tenki hatudu ba mundu katak Timor la os nasaun ho partidu ida deit. Iha parte seluk Lú-Olo dalabarak dehan iha ninia diskursu kona-ba relasaun estranjeira Timor nian no ninia jeopolítiku, Conceição koalia kona-ba nesesidade atu hadi a prestasaun asistensia bázika hanesan saúde no edukasaun. Karateristika ida ne ebé nota tebes durante periódu kampaña mak influênsia Sefi Suku sira, ne ebé fasilita sorumutuk partidu polítiku ne ebé la tama iha kalendariu CNE nian. Sorumutuk hirak ne e frekuentemente hetan partisipasaun diak. Kriasaun partidu PLP Taur Matan Ruak nian afeta ona kampaña prezidensial ne ebé foka atensaun ba eleisaun lejislativa tuir mai. PLP apoia Conceição ba prezidenti. Prezidenti tuan Ruak hetan akuzasaun husi FRETELIN katak nia viola ninia obrigasaun konstitusional atu labele kaer pozisaun polítiku ruma. Nia mos hetan akuzasaun katak nia uza rekursu estadu nian hodi harii ninia partidu. Nia defende ninia pozisaun iha intervista ida iha televizaun, dehan katak nia uza rekursu husi ninia edifisiu hodi hala o viajen hanesan Prezidenti, la os hanesan reprezentante partidu nian, hodi bele ba identifika nesesidade populasaun nian REZULTADU MONITORIZASAUN MÍDIA Rádio-Televisão Timor-Leste (RTTL) jeralmente oferese kobertura balansu ba kampaña eleitoral, aloka distribuisaun tempu transmisaun adekuada ba kandidatu hotu liu husi programa dedikadu (haree aneksu 2, gráfiku 1 no 2). Adisionalmente, RTTL produz espasu kampan`a gratuita bazeia ba dokumentu no informasaun ne ebé konkorenti hotu fornese. Maske inisiativa ne e kumpriende ho diak tamba limitasaun finanseira husi partidu polítiku, Radio Timor-Leste la oferese tempu transmisaun gratuita ne ebé hanesan ba kandidatu hotu tuir rekizitu Dekretu Governu No. 5/2017, art. 19 (aneksu 2, gráfiku 3). Televisão Timor-Leste (TVTL) la transmiti kontiúdu eleitoral iha loron eleisaun to o wainhira hahuu prosesu tabulasaun. 29

39 Kobertura eleitoral husi Radio Privadu Maubere hamosu parsialidade tamba favorese liu kandidatu FRETELIN nian, Lú-Olo, ne ebé oferese tempu transmisaun hotu ba ninia kampaña, inklui kontiúdu editorial (aneksu 2, gráfiku 4 no 5). Nune e, Radio Maubere viola ona prinsipiu oportunidade no tratamentu hanesan ba kandidatura hotu, ne ebé preve iha Dekretu Governu No. 5/2017, art. 6.1b, no prinsipiu imparsialidade, ne ebé preve iha Dekretu Governu No. 10/2017, art. 7.g. Radio Maubere la halo tuir regra kampana ne ebé prevene ofisial públiku atu uza instrumentu ruma ba propaganda eleitoral (Dekretu Governu No. 5/2017, art. 6.1i) no transmiti regularmente diskursu ne ebé grava antes husi prezidenti Oecusse nian. Alein de ne e, radio ne e mos kontra periódu silensiu eleitoral no transmiti publikasaun kona-ba Lú-Olo. Televizaun Privadu Televisão Educação oferese kobertura balansu ba kampaña iha maneira neutro (aneksu 2, gráfiku 6). Maske kontiúdu eleitoral transmiti iha faze ikus husi periódu kampaña, kanal ida ne e sai plataforma util ba informasaun hirak relasiona ho programa kandidatu nian, liu husi fornesimentu intervista sidadaun ho konkorenti prezidensial iha parseria ho organizasaun la os governu (NGO) La o Hamutuk. Radio Klibur aprezenta kobertura ne ebé limitadu no laiha balansu durante periódu kampaña eleitoral. Kandidatu neen deit mak hetan alokasaun tempu durante programa notisia oituan relasiona ho kampaña. José Luis Guterres mak hetan tempu un tersu (1/3) husi tempu ne ebé dedika ba kandidatu hotu (44%), tuir kedas Ângela Freitas (19%), no Lú-Olo (18%) (aneksu 2, gráfiku 7). Maske nune e, ton kobertura nian neutru. Jornal Timor Post no Suara Timor Lorosae oferese distribuisaun tempu kobertura proporsional ba kandidatu sira, iha parsialeidade iha Jornal Nacional Diário ne ebé favorese liu Lú-Olo, ne ebé hetan alokasaun tempu liu un-tersu husi total espasu ne ebé dedika ba kandidatu sira (37%), tuir kedas António da Conceição (21%) no José Luís Guterres (9%) (aneksu 2, gráfiku 8). Maske nune e, jornal hotu ne ebé monitoriza kobre kandidatu ualu ne e hotu ho ton neutru. Mídia reprezenta plataforma limitadu ba eleitor sira no edukasaun sívika limitadu, inklui mídia estadu nian, ne ebé transmiti episódiu drama relasiona ho eleisaun husi PNUD no STAE, iha faze ikus liu, CNE nia publikasaun edukasaun sívika. Maske tuir lei CNE hanesan orgaun supervizaun dezempeñu mídia durante eleisaun, instituisaun ne e la foti asaun ruma wainhira laiha konformidade ho prinsipiu mídia nian, hatudu kapasidade limitadu atu hala o ninia mandatu ne e ho efisienti. 13. LORON ELEISAUN PREZIDENSIAL, 20 MARSU

40 13.1 LOKE NO VOTASAUN Implementasaun eleisaun prezidensial ne ebé STAE ezekuta ho diak no efisienti, sein apoiu lojístika husi estranjeiru, hatudu ona ninia kapasidade institusional ne ebé konfiável. Kada ida husi estasaun votasaun (EV) 121 ne ebé obzervador MOE UE na in 32 ba vizita durante loron eleisaun, aprezenta funsionamentu ho fornesimentu material eleitoral kompletu. Votasaun hala o iha ambienti ne ebé hakmatek no dame no atrai númiru eleitor ne ebé aas. Laiha tensaun ka kampaña ruma iha area sentru votasaun (SV) ne ebé obzervador UE sira relata, maske nune e, iha avalliasaun katak asesu ba 15% husi EV ne ebé iha aprezenta difikuldade asesu ba ema sira ne ebé iha difikuldade mobilidade. Liu tres kuatru ka ¾ husi EV ne ebé obzervador sir aba vizita funsiona ho pesoal na in 10, ho reprezentasaun ne ebé hanesan entre feto no mane. Maske nune e, kuota prezidenti feto iha EV hamutuk 38% deit. Maske halo tuir prosedimentu loke no votasaun ho diak, konsistensia verifikasaun tinta iha eleitor sira nia liman molok votasaun so obzerva deit iha 46% husi EV ne ebé iha. Iha Timor-Leste eleitor sira rejista iha nivel Suku no la delega ba EV espesifiku ruma. Nune e, iha loron eleisaun sir abele ba vota iha kualker SV ruma iha sira nia Suku laran. Tamba ne e, konsistensia aplikasaun tinta no verfikasaun mak hanesan salva guarda mesak ida kontra votasaun múltipulu, tamba lista eleitor kompletu nivel Suku ne ebé hanesan mak uza iha kada EV hirak iha Suku ne e nia laran. Maske nune e, laiha kazu votasaun múltipulu ne ebé obzerva ka relata. Lokalidade votasaun barak ne ebé obzervador sira ba vizita uza lista eleitor adisional ne ebé indika falta ezatidaun iha kadastru eleitoral. Prosedimentu votasaun hala o ho transparenti iha EV hotu ne ebé obzerva, reprezentante kandidatu no obzervador sira bele haree ho momos, no ema bele vota ho segredu no livre husi influênsia ruma. Obzervador UE nia avallia prosedimentu loke no votasaun ho pozitivamente iha lokalidade hotu ne ebé sira ba vizita ona TAKA NO KONTAJEN EV 11 ne ebé obzervador UE sira hili atu avallia ninia prosesu kontajen, taka tuir tempu ne ebé termina ona no hafoin rekonsiliasaun inisiu ba sédula hirak ne ebé uza no la uza, prosede liu ba kontajen iha nivel SV no tau hamutuk kaixa sédula husi kada EV. Jeralmente, pesoal sira halo tuir prosedimentu kontajen, ho eru menor balun, hanesan verifikasaun kruzada ne ebé la sufisienti ka la halo ba númiru iha faze oi-oin ne ebé halo sira tenki konta fila fali, maibe situasaun ne e laiha impaktu ba integridade jeral husi prosesu. Arbitrajen ba sédula no ninia alokasaun ba kada kandidatu hala o ho lolos iha SV hotu ne ebé obzerva no hala o ho transparênti ba ema hotu ne ebé marka prezensa. Kategoria foun ne ebé foin introduz kona-ba votu abandonadu hamosu konfuzaun no difikuldade ba pesoal votasaun sira wainhira prenxe protokolu kontajen. Obzervador UE sira mos nota katak rezultadu husi sentru votasaun balun la taka iha liur, no kópia protokolu rezultadu la fahe ba reprezentante kandidatu iha aprosimadamente sorin balun husi SV ne ebé sira ba obzerva. Prátika rua ne e konstitui medida transparênsia importante ne ebé fasilita verifikasaun independenti no bele buka tuir rezultadu husi nivel sentru votasaun mai leten. Jeralmente, prosesu kontajen 10 husi 11 ne ebé obzerva avallia hanesan la o ho diak ka diak tebes. 31

41 13.3 TABULASAUN REZULTADU Protokolu rezultadu husi sentru votasaun hamutuk ho material sensitivu hirak seluk fornese ho kompletu iha kalan loron eleisaun nian ba ninia sentru tabulasaun munisipiu relevante (STM). Protokolu husi area remota balun to o mai ninia STM iha dader tuir mai. Tabulasaun hala o ho maneira organizada no protokolu rezultadu ne ebé simu ona prosesa ho lolos iha reprezentante kandidatu no obzervador sira nia oin. Problema tékniku ho TI ka ligasaun internet hamosu interupsaun balun ba prosesu tabulasaun iha munisipiu balun (Dili, Covalima, Oecusse). Estabelesimentu STM balun la permite atu haree besik dijitalizasaun ba protokolu rezultadu, no reprezentante kandidatu sira tenki depende deit ba númiru ne ebé hatama ne ebé hatudu iha tella boot. Sentru tabulasaun balun mos distribui kópia imprimi husi rezultadu ba kada SV. Prosedimentu padraun entrada dupla ba protokolu SV nian la hala o, maibe laiha inkonsistensia ne ebé relata entre rezultadu dijitalizadu no rezultadu iha protokolu ne ebé fo ba reprezentante kandidatu sira iha SV. Prosesu tabulasaun ualu ne ebé obzerva avallia pozitivamente. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt STAE konklui tabulasaun munisipiu molok oras 48 tuir prazu atu hatama. Subsekuentemente, CNE kompleta tabulasaun nasional iha tempu legal nia laran no aprezenta rezultadu provizófiu iha loron 25 Marsu. Tamba ema la hatama rekursu ruma iha oras 24 nia laran hafoin publikasaun rezultadu provizoriu, CNE hatama prosesu ba Tribunal Rekursu ne ebé validiza rezultadu, no iha loron 30 Marsu deklara ona Francisco Guterres Lú-Olo, ho votu válidu 57,1 %, hanesan manan na in ba eleisaun prezidensial tinan 2017 nian FUNSAUN AJENTI PARTIDU NO OBZERVADOR SIRA Iha prezensa reprezentante kandidatu (fiskais) iha kuaze EV hotu ne ebé obzervador sir aba vizita. Maske nune e, obzervador UE sira rejista prezensa disproporsionadu husi ajenti Lu-Olo nian, ne ebé prátikamente iha prezensa iha lokalidade hotu ne ebé obzervador sir aba vizita, no kandidatu seluk la konsege maneija ninia prezensa iha un kuatru (1/4) husi EV ne ebé iha. Wainhira iha prezensa boot husi ajenti sira seluk tuir lolos bele fo balansu superviaun diak ba prosesu. Obzervador sira frekuentemente haree ajenti partidu sira uza kamizola ho kór partidu nian, no iha situasaun balun sira nia hahalok bele influênsia eleitor, tuir obzervador UE nia haree. Obzervador nasional iha prezensa iha 40% husi lokalidade votasaun ne ebé obzervador UE sir aba vizita, ho OIPAS mak iha prezensa iha sorin balun husi lokalidade hirak ne e. Iha Oecusse, akreditasaun ba obzervador nasional no ajenti partidu non-fretilin so to o mai loron ida molok eleisaun, ne ebé dezafia tebes sira nia distribuisaun. 32

42 13.5. ANALIZE REZULTADU Prezensa ba eleisaun hamutuk 71.6%. Lú-Olo, ne ebé manan iha rodada dahuluk ho 57.1% husi votu, dezempeña diak tebes husi parte FRETELIN nian iha Viqueque, Baucau no Lautem (haree Aneksu 3. Rezultadu). Maske nune e, FRETILIN antisipa manan ho proporsaun boot liu tan tamba hetan apoiu husi Xanana Gusmão no, teoretikámente, husi ninia partidu, CNRT. Maske nune e, Lú-Olo dupla ninia valor kompara ho ninia rodada dahuluk iha tinan 2012; no maske FRETELIN lakon tiha Oecusse ho marjin oituan, ni simultaneamente manan signifikativu iha ne eba. Conceição hetan votu hamutuk 167,794 votes (32.5%), ne ebé la fasilita ninia entrada ba rodada daruak, maibe reprezenta dezempeñu diak husi Partidu Demokrátiku iha kualker eleisaun. Nia manan iha munisipiu haat husi munisipiu 13 ne ebé iha, tolu ho marjin ki ik: Ermera (votu 27); Ainaro (votu 251); no Oecusse (votu 172). Iha ninia moris fatin, Liquiçá nia manan 50% husi votu total. Lideransa PD nian konsidera eleisaun prezidensial hanesan teste ida ba partidu nia forsa hafoin ninia lider karismátiku Fernando Lasama mate tiha iha tinan Ho motivasaun husi rezultadu ne e, partidu ne e aprosima eleisaun lejislativa ho konfiánsa foun. Ambienti hafoin prosesu eleitoral la o ho hakmatek, ho kandidatu hotu simu rezultadu ho diak no laiha insidenti sériu ruma relasiona ho eleisaun. Lu-Olo hetan tomada de pose hanesan Prezidenti iha loron 20 Maiu Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt 14. ELEISAUN LEJISLATIVA PREPARASAUN ELEITORAL Ba eleisaun lejislativa, númiru SV aumenta tan husi 696 ba 843 (aumentu hamutuk 21%) no EV husi 944 ba 1,118 (aumentu 18%). Atu loke sentru ida presiza mínimu eleitor rejistradu na in 50 no másimu eleitor na in 2,500. Relasiona hoi da ne e, anúnsia ona mudansa ba munisipiu Dili ho estabelesimentu SV foun hamutuk 20 no EV foun hamutuk 40, no iha Baucau SV foun 20 no EV foun 21. Ajustamentu ne e mos halo tamba kriasaun Suku foun, ne ebé bele fasilita hadi ak ba distribuisaun eleitor sira ba SV, hamenus potensialidade ba liña forma naruk hoe ma barak liu, tuir Observasaun iha area urbana iha Dili no Baucau durante eleisaun prezidensial. Dekretu Governu No.21/2017 introduz provizaun atu hadi a sirkulasaun votasaun. Iha Suku ho SV liu ida, husu ba eleitor sira atu ba atende SV espesifiku ne ebé STAE mak indika, duke ba vota iha SV ne ebé sira rasik mak hili iha Suku laran ne ebé sira rejista ba. Relasiona hoi da ne e, husi loron 10 to o 20 fulan Jullu, STAE planeia distribuisaun stiker iha edifisiu 33

43 administrasaun lokal. Introdusaun tarde ba provizaun ida ne e, ho tan matadalan ne ebé la klaru, hamosu ona konfuzaun entre eleitor sira ne ebé hanoin katak ema sei la simu sira iha EV wainhira sira ba aprezenta kartaun votasaun ne ebé laiha stiker STAE nian. Ladun iha informasaun públiku ne ebé adekuadu kona-ba intensaun husi prosedimentu ne ebé iha. Votasaun no kontajen hala o ho hakmatek no protokolu rezultadu husi sentru votasaun nian fahe ona ba ajenti partidu polítiku sira no/ka taka iha liur iha sentru votasaun wainhira remata ona prosesu kontajen. Obzervador sira nota melloramentu iha protokolu rezultadu ne ebé oferese ba ajenti partidu sira kompara ho eleisaun prezidensial. Laiha atrazu ruma iha fornesimentu protokolu rezultadu SV nian ba sentru tabulasaun munisipiu no tuir terminasaun tempu oras 48 ba rezultadu munisipiu nian ne ebé tabuladu no transfere on aba CNE hodi bele halo agregasaun nasional AMBIENTI KAMPAÑA Hanesan mos ho kampaña prezidensial, partidu hotu kompromete atu hala o eleisaun ne ebé hakmatek no kandidatu sira hola parte iha marsa públika ida iha Dili ne ebé Igreza Katólika mak organiza hodi apoia prosesu ne ebé livre husi konflitu. Lider partidu sira uza deklarasaun forte hodi hasoru referensia provokativu anónimu ba violensia eleitoral iha mídia sosial, no kontinua apela ba populasaun atu hakmatek. Partidu sira kuaze halo tuir rekomendasaun husi polisia atu labele transporta eleitor sira husi fronteira munisipiu hodi bele evita konflitu entre apoiador sira. Iha insidenti izolado ida mak relata, involve estragu ba uma balun, motor no antena parabóliku wainhira ema tuda malu ho fatuk iha Viqueque, wainhira apoiador KHUNTO hamutuk atu hasoru atake ida iha loron 1 Jullu. Iha semana hira nia laran molok kampaña, partidu hirak hala o iventu konsolidasaun ne ebé atu hanesan sorumutuk kampaña no hetan kobertura mídia barak. CNRT no FRETILIN, partidu ho rekursu barak liu, hala o iventu ne e dalabarak durante periódu ne e. Partidu rua ne e mos hala o inagurasaun projetu infraestrutura boot molok atu tama ba loron dahuluk kampaña eleisaun lejislativa, ne ebé konstitui abuzu ba vantajen kandidatura (haree Seksaun 6.2). Sira mos uza mídia estadu nian hodi promove projetu obras públika nian. Kampaña durante loron 30 nia laran la o ho hakmatek no konkorenti sira hala o kampaña ho livre. Iha respeitu ba liberdade espresaun bázika, asosiasaun no muvimentu. Kampaña hala o ho hakmatek maibe ho frekuênsia ne ebé intensivu liu kompara ho eleisaun prezidensial. Maske obzervador sira relata sinal eleisaun oituan deit to o wainhira loron taka kampaña, partidu sira serbisu intensivamente iha nivel Suku, tama-sai-uma no hala o iventu kampaña ki ik. Durante periódu kampaña, iha manifestasaun boot ne ebé hala o relativamente oituan deit. Partidu ne ebé visível liu mak FRETILIN no CNRT no, iha nivel balun, PD, KHUNTO no PLP. Hanesan mos ho eleisaun prezidensial, debate iha televizaun hala o ba tempu dahuluk deit no partidu hotu hola parte. 34

44 Partidu hotu hatama antes kedas oráriu kampaña nian ba CNE, hamutuk mos ho oráriu ba iventu seluk ne ebé sei hala o durante periódu kampaña. Iha keixa oituan deit no relativamente ki ik, no barak mak rezolve iha nivel munisipiu iha ispíritu koperasaun entre partidu, CNE no PNTL. Partidu barak mak hala o kampaña kona-ba kestaun oi-oin ne ebé hanesan, hanesan kestaun saúde, dezempregu, moris diak ba veteran sira no asesu lista pensaun ba veteran sira, agrukultura, edukasaun, korupsaun no promove dame, maibe iha plataforma balu deit mak mai ho substánsia diak. FRETILIN nia slogan durante manifestasaun ne e mak, se FRETILIN manan, Xanana manan, ne ebé ema interpreta hanesan tentative ida hodi bele kapitaliza partidu ne e nia proximidade ba CNRT no ba Gusmão iha governu ne ebé bele fahe poder. Gusmão, ne ebé iha iventu kampaña barak hala o seremonia tomada de pose ba membru CNRT foun ne ebé husik hela tiha partidu seluk, la viola FRETELIN nia slogan ne e ho mensajen ne ebé distingi eleitor CNRT husi eleitor FRETILIN nian. MOE UE iha Oecusse relata kazu intimidasaun balun, ne ebé ninia empregadu no empregadu potensial ba RAEOA hetan ameasa katak sira sei lakon sira nia serbisu wainhira la apoia FRETILIN, no mestre/a sira hetan transferensia ba area remota ka hetan demosaun se sira hatudu sira nia preferensia ba partidu seluk. FRETILIN nega katak nia la ameasa ka rejeita empregu ruma, no esplika katak transferensia ka rotasaun ba mestre/a sira ne e hala o duni ba area hirak ne ebé presiza hodi bele garante kualidade edukasaun. Iha Observasaun katak partidu barak mak karik viola tiha ona regra kampaña nian liu husi distribuisaun voucher kombustivel ba motorista sira molok sorumutuk kampaña nian. Iha alegasaun bebeik kona-ba polítiku osan no sosa votu iha mídia sosial. Kestaun eleitoral ida ne ebé ema debate barak mak gastu governu nian ba projetu infraestrutura boot, ne ebé hamosu krítika no kampaña negativu husi PLP no koligasaun BUP. Partidu rua ne e, hamutuk tan ho KHUNTO, halo kampaña maka as kontra korupsaun. Diskursu kampaña nian sai manas wainhira lider PLP nian krítika governu ne ebé CNRT-FRETELIN lidera, alega korupsaun no gastu estadu estragadu ba infraestrutura boot iha Oecusse no ba Aeroportu Xanana Gusm~ao iha Suai, ne ebé ninia inagurasaun hala o iha loron dahuluk kampaña nian. Lider PLP Ruak fo sai iha sorumutuk ida iha Oecusse: Se ita-boot hakarak aeroportu internasional ida, vota ba FRETILIN, maibe sei ita-boot hakarak bee moos no ita-boot nia oan sira atu hetan edukasaun ida, vota ba PLP. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Iha prezensa boot husi monitorizador CNE nian iha kuaze iventu kampaña barak, maske iha situasaun balun obzervador sira relata katak monitorizador sira ne e dalabarak pasivu no la involve. 35

45 14.3 REZULTADU MONITORIZASAUN MÍDIA Meiu komunikasaun iha nivel nasional reprezenta plataforma informasaun valorizadu id aba eleitor sira kona-ba partidu polítiku nian mensajen no programa hirak, ne ebé jeralmente hasa e sira nia segmentu eleitoral wainhira kompara ho eleisaun prezidensial. Mídia estadu nian kobre kampaña eleitoral iha maneira ne ebé balansu, fo tempu transmisaun ba konkorenti hotu entre 3% no 6% husi ninia total tempu transmisaun (aneksu 2, gráfiku 9 no 10). Maske la identifika didiak tempu transmisaun gratuita, radio no televizaun estadu nian respeita tempu transmisaun gratuita ne ebé hanesan ba partidu polítiku hotu tuir lei governu nian (Dekretu Governu Nº18/2017, art. 19). Maske nune e, pesoal governu balun (ne ebé uza rekursu públiku hodi bele hetan fatin publikasaun) uza mídia estadu nian hodi hatudu sira nia projetu obras públika. MOE UE nian konsidera TVTL hanesan kanal ne ebé hatudu edukasaun util ba eleitor sira, no aloka 4% husi ninia total tempu transmisaun ba intensaun ida ne e, maibe nota katak Rádio Timor- Leste (RTL) ladun iha funsaun edukasaun sívika ne ebé signifikativu, no aloka deit 2% husi ninia tempu transmisaun mak dedika ba edukasaun votante. Hanesan mos saida mak hala o durante eleisaun prezidensial, Televisão Timor-Leste (TVTL) la prenxe ninia funsaun hanesan públikador asistensia públika tamba nia failla atu oferese kobertura ba prosesu loke, votasaun ka kontajen iha estasaun votasaun. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Nota mos parsialidade iha kobertura Radio Privadu Maubere nian ba kampaña eleitoral, ne ebé dedika 84% husi ninia kontiúdu editorial ba FRETILIN (aneksu 2, gráfiku 11). Wainhira hala o ida ne e, radio ne e viola ona prinsipiu imparsialidade, oportunidade no tratamentu hanesan ba kandidatura hotu ne ebé estabelese respetivamente tuir Lei Mídia No. 5/2014, art. 20d1 no Dekretu Governu No. 18/2017, art. 6b. Adisionalmente, Radio Maubere aprezenta liña separasaun ne ebé oituan, kuaze la ezisti, entre públikasaun polítiku no programasaun editorial. Televizaun Privadu Grupu Mídia Nasional (TV GMN) fo informasaun barak no util liu husi transmisaun tipu intervista ho partidu polítiku oi-oin, hamutuk ho parseiru nasional no internasional. Ninia kobertura eleitoral iha balansu diak (aneksu 2, gráfiku 11), oferese tempu transmisaun ba partidu hotu ho maneira neutru. Maske nune e, CNRT mak uza rekursu públiku hodi públika ninia atinzimentu estensivamente ho intensaun eleitoral liu husi tempu transmisaun ho pagamentu iha TV GMN. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Televisão Educação hanesan fonte informasaun ba eleitor seluk ida kona-ba partidu polítiku, no fo espasu ba intervista dedikadu. Maske nune e, ninia asistensia notisia limitadu tebes no laiha balansu, ho 51% no 19% oferese ba FRETILIN no PLP respetivamente (aneksu 2, gráfiku 13). Kobertura eleitoral iha jornal Suara Timor Lorosae, Timor Post no Jornal Nacional Diário hatudu balansu no jeralmente neutru, dedika entre 3% no 13% husi ninia notisia hirak relasiona 36

46 ho eleisaun ba kada partidu polítiku ne ebé konkore. Maske nune e, josrnal hotu ne ebé MOE UE monitoriza viola periódu silensiu eleitoral. Durante periódu ne e, Suara Timor Lorosae aprezenta públikasaun CNRT nian, Timor Post aprezenta publikasaun PD no PR no Jornal Nacional Diário publika artigu opiniaun ida ne ebé favorese CNRT. Partidu polítiku balun utiliza Fecebook regularmente hodi hato o sira nia mensajen, ho PLP ne ebé iha númiru ema ne ebé tuir sira iha Facebook barak liu, 7. FRETILIN 8 iha númiru ema akompaña sira sorin balun husi PLP nian. Hafoin ninia dezempeñu limitadu durate eleisaun prezidensial no alein de ninia mandatu supervizaun mídia ba periódu eleitoral, CNE la fo sai rekomendasaun ruma no la foti inisiativa ruma hodi hadi a konduta/lala ok mídia nian durante eleisaun lejislativa. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt 15. LORON ELEISAUN LEJISLATIVA, 22 JULLU LOKE NO VOTASAUN Iha loron eleisaun, obzervador UE na in 40 mak emprega ba munisipiu 13 no vizita total estasaun votasaun (EV) hamutuk 135. Impresaun husi EV hotu ne ebé obzerva hatudu katak distribuisaun material eleitoral organiza ho didiak no pesoal votasaun sira to o sedu ba sira nia fatin votasaun, nune e asegura duni tempu loke sentru votasaun ne ebé la o tuir oras ne ebé termina tiha ona. Ba eleisaun lejislativa, STAE estabelese ona kuaze sentru votasaun (SV) foun hamutuk 147, ne ebé lori eleisaun besik ba eleitor sira no hamenus tebes liña forma iha dader. Maske nune e, asesu ba eleitor sira ne ebé ladun iha mobilidade diak, sei susar iha lokalidade ida husi lokalidade hitu ne ebé obzervador sira ba vizita. Kompara ho eleisaun prezidensial, pratikamente laiha mudansa ba kuota feto entre pesoal votasaun ho esperiensia ne ebé halo tuir prosedimentu loke no votasaun sistemátikamente. Obzervador UE sira relata melloramentu boot kompara ho eleisaun uluk nian relasiona ho verifikasaun tinta iha liman fuan molok votasaun, ne ebé hala o ho konsistenti iha lokalidade votasaun haat husi lokalidade lima ne ebé obzervador sira ba vizita. Stiker ho dadus rejistu eleitor sira nian la implementa ho konsistenti, nune e ninia potensialidade hanesan medida ida hodi fasilita identifikasaun eleitor la hala o ho másimu. Laiha relatóriu kona-ba iregularidade signifikativu ruma no eleitor sira kontenti wainhira ezerse sira nia direitu ba votasaun ne ebé livre no segredu iha loron eleisaun ne ebé la o ho hakmatek. Lamentavelmente, iha situasaun lima, obzervador UE sira la hetan lisensa atu obzerva prosedimentu iha EV nia laran (iha Aileu no Baucau). Avalliasaun ba votasaun hatudu katak 79% la o ho diak tebes iha EV 19% ne ebé obzerva. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt 7 Iha fulan Jullu 2017, ema ne ebé tuir no sai kolega hamutuk Iha fulan Jullu 2017, ema ne ebé tuir no sai kolega hamutuk Formatted: Space Before: 0 pt 37

47 15.2 TAKA NO KONTAJEN Obzervador UE sira nota katak iha SV lima husi 15 ne ebé sira ba vizita, prosedimentu ba rekonsiliasaun sédula no eleitor la halo tuir ho lolos. Iha sentru hirak ne e, pesoal votasaun sira la konsege konta no tau karimbu ba sédula hirak ne ebé la uza, no sira la estabelese númiru eleitor ne ebé marka/riska tiha ona iha lista eleitor ka kompara ho númiru sédula ne ebé iha kaixa laran. Ladun iha emfaze diak ba importansia husi etapa hirak ne e be integridade jeral husi prosesu eleitoral durante formasaun ba pesoal votasaun sira. Obzrvador UE nia la konsidera eru hirak ne e hanesan eru ne ebé halo intesionalmente no la konsidera katak eru ne e sei kompromete rezultadu. Desizaun kona-ba validade sédula no ninia lokalidade ba partidu hala o ho didiak iha SV hotu ne ebé obzerva no hala o iha ajenti partidu no obzervador sira nia oin. Kópia protokolu rezultadu fahe ba reprezentante hotu husi partidu ne ebé konkore, ne ebé konsidera hanesan hadi ak ida kompara ho eleisaun prezidensial; maske nune e, públikasaun rezultadu eleisaun iha liur so akontese deit iha sorin balun (1/2) husi SV hirak ne ebé obzervador sira ba vizita. Jeralmente, prosedimentu taka no kontajen avallia pozitivamente iha situasaun haat husi lima ne ebé iha TABULASAUN REZULTADU Prosesu tabulasaun obzerva iha sentru munisipiu 13 no avallia hanesan prosesu ne ebé diak ka diak tebes iha sentru 12. Tuir relatóriu husi ami nia obzervador sira, prosesu ne e administra ho diak no la o ho diak, no laiha defisiênsia prosesual signifikativu ruma ka problema tékniku ruma. Transparênsia husi tabulasaun jeralmente la o di ak liu tan desde eleisaun prezidensial, maske nune e, iha sentru barak, dijitalizasaun ba protokolu rezultadu seidauk bele obzerva ho besik no prosedimentu padraun entrada dupla seidauk implementa. Hafoin STAE konklui tiha tabulasaun munisipiu iha loron 24 Jullu, CNE progresa ho tabulasaun nasional. Iha prosesu ne ebé transparênti no organiza ho diak tebes, CNE halo revizaun efetivamente ba munisipiu no mos ba protokolu SV, kurizi eru aritmétiku, no disidi kona-ba sédula kontestada. Kolaborasaun entre STAE no CNE la o ho diak tebes. Rezultadu nasional provizoriu públika ona iha loron 27 Jullu, no la kontesta tuir prosedimentu legal estabelesidu ho periódu oras 48 nia laran. Konsekuentimente, Tribunal Rekursu proklama rezultadu final iha loron 1 Agostu FUNSAUN AJENTI PARTIDU NO OBZERVADOR SIRA Númiru ajentu partidu ne ebé emprega aumenta maka as kompara ho eleisaun prezidensial. Ajenti sira reprezenta plataforma polítiku konkorenti marka prezensa iha lokalidade votasaun hotu ne ebé obzerva. Partidu hirak ne ebé maneija atu pasa imite 4% iha mos númiru ajentu ne ebé barak. Nune e mos, organizasaun sosiedade sivil Timor nian reinforsa tebes sira nia kapasidade ba eleisaun lejislativa no iha prezensa iha EV lima husi neen ne ebé oberva, ho OIPAS mak iha kuota aas liu, tuir kedas Renetil, RHTO, C-Desk no Belun. 38 Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt

48 15.5. ANALIZE REZULTADU Tribunal Rekursu anúnsia rezultadu final iha loron 1 Agostu, ne ebé hatudu katak partidu lima mak hetan kadeira iha Parlamentu: FRETILIN 23; CNRT 22; PLP ualu; PD hitu; no KHUNTO lima. Prezensa iha eleisaun 76.71%, pontu lima aas liu kompara ho eleisaun prezidensial iha loron 20 Marsu. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt FRETILIN mana eleisaun ne e ho vitoria iha munisipiu haat (haree aneksu 3 no 4), la inklui kapital, Dili. Votu ba partidu ne e aumenta tan kuaze ho aumentu eleitor 20% (ema na in 27,600) mak hili partidu ne e kompara ho ninia persentajen iha tinan 2012 maibe kuota votu válidu menus oituan (0.2%) tamba aumentu 18% iha eleitoradu desde votasaun 2012 nian. Formatted: Left, Space After: 10 pt, Widow/Orphan control, Adjust space between Latin and Asian text, Adjust space between Asian text and numbers CNRT lakon maka as iha kuota votu. Jeralmente partidu ne e lakon ho menus votu 5,500 (mazumenus 3%) desde votasaun tinan 2012 nian, maibe kuota votu válidu menus deit ho mazumenus pontu persentajen 7 (36% ba 29%), ho razaun aumentu iha eleitoradu. Partidu foun hirak hanesan PLP manan ho votu 10.6%. Iha Baucau, partidu ne e nia lider nia Taur Matan Ruak nia moris fatin, partidu ne e konsege dudu ses tiha CNRT hanesan forsa polítika daruak, hafoin FRETILIN. Partidu boot rua ne e lakon liu pontu persentajen 10 iha kuota votu iha munisipiu ida ne e. PD manan oituan ho votu iha munisipiu barak maibe ninia kuota jeral tuun husi 12.7% ba 11.4%. KHUNTO hetan aumentu ho pontu persentajen 3.5 iha ninia kuota ba votu válidu desde tian 2012, hanesan ida boot liu entre partidu hirak ne ebé konkore iha eleisaun tinan Maske limite ba partisipasaun iha parlamentu aumenta husi 3% ba 4% iha tinan 2017, persentajen votu ne ebé estraga (hanesan ezemplu, vota ba partidu ne ebé la inklui iha kuota kadeira) tun ba 13.2% husi liu 20% iha tinan Partidu ki ik barak mak hamenus sira nia kuota votu, no partidu 12 mak hetan valor menus husi 1%. Tamba laiha partidu ida mak kontra votu válidu husi 3% no 4% iha tinan 2017, aumentu limiar ne e la hamosu diferensa matemátika ruma. Maske nune e, laiha informasaun kona-ba eleitor hira mak karik ajusta ona sira nia intensaun votasaun tamba limite ne ebé aas. 16. KEIXA NO REKURSU Periódu kampaña prezidensial no lejislativa fundamentalmente la o ho dame no hakmatek no númiru keixa formal limitadu ne ebé hatama ba CNE no krími eleitoral oituan ne ebé relata ba PNTL ka Ministeriu Públiku. Natureza keixa ne ebé menor indika katak laiha problema boot ka intensaun organizada atu estraga prosesu. CNE simu keixa haat durante kampaña prezidensial no keixa neen durante kampaña lejislativa. Keixa hirak ne e barak liu mak 39

49 relasiona ho destruisaun material kampaña, mudansa kalendáriu kampaña, utilizasaun símbulu partidu nian sein autorizasaun, no hala o iventu kampaña iha edifísiu públiku. CNE nasional rezolve keixa hirak ne e rezolve sein problema ruma. Keixa menor haat relasiona ho votasaun no kontajen ba eleisaun prezidensial hatama on aba CNE, no laiha ida mak mai ho baze legal ruma. Nune e mos iha keixa menor hitu ne ebé aprezenta durante votasaun no kontajen ba eleisaun lejislativa. Durante tabulasaun nasional ba eleisaun lejislativa, CNRT hatama pedidu informasaun dala rua ba STAE no dala id aba CNE. Partidu ne e husu asesu atu hetan kópia rezultadu husi sentru votasaun hotu iha Dili. Orgaun jestaun eleisaun rua ne e rejeita hotu pedidu ne e. Laiha rekursu ruma ne ebé hatama kontra rezultadu provizóriu nasional husi CNE ba eleisaun prezidensial ka lejislativa. 17. REKOMENDASAUN SITUASAUN REKOMENDASAUN HUSI MOE UE TIMOR-LESTE TINAN 2012 Analize ida ba rekomendasaun hirak ne ebé MOE UE nian formula hafoin halo tiha Observasaun ba eleisaun lejislativa tinan 2012 nian iha Timor-Leste hatudu katak iha ona hadi ak signifikativu iha nivel estutural no prosesual ba eleisaun Timor nian, maske sei iha problema rekorenti balun no espasu atu progresa liu tan. MOE UE nian ba tinan 2012 rekomenda estabelesimentu orgaun regulatóriu independenti id aba mídia ne ebé sei deskreve direitu no knaar jornalista nian no mos provizaun hirak hodi proteje sira no kódigu konduta ida. Konsellu Imprensa estabelese ona iha tinan 2014 no prenxe ona knaar barak husi knaar hirak ne e iha eleisaun 2017 nian. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt Medida kritiku balun ne ebé MOE UE tinan 2012 nian rekomenda ona hodi bele hadi a transparênsia, hanesan implementasaun protokolu rezultadu ba ajenti partidu sira no sira nia públikasaun kona-ba portal CNE nian, implementa ona iha tinan No kontrariu ho Observasaun iha tinan 2012, MOE UE 2017 nian obzerva katak pozisionamentu kabine votu nian la kompromete segredo votu. Nune e mos, MOE UE 2012 nian deskobre katak verifikasaun tinta iha eleitor sira nia liman fuan, salva guarda mesak ida kontra votasaun múltipulu, la hala o ho didiak. MOE UE 2017 obzerva katak prosedimentu ida ne e hala o ho 45% deit iha eleisaun prezidensial, maibe hala o ho sistemátiku liu durante eleisaun lejislativa (75%). 40

50 Maske nune e, iha area balun ne ebé ninia progresu neneik ka laiha progresu, no MOE UE reitera fila fali diagnóstiku no rekomendasaun hirak ne ebé hanesan. Area hirak ne e inklui haforsa regra finansiamentu ba kampaña eleitoral, ne ebé la sufisienti no la aplika ativamente; evita utilizasaun vantajen kandidatura hodi influênsia rezultadu eleisaun; hadi a formasaun ba ajenti partidu sira, ne ebé tuir Observasaun hatudu katak la sufisienti iha tinan 2012 no 2017; kuriji limitasaun koerensia entre regulamentu no lei eleitoral; no responde ba nesesidade esforsu ne ebé sistemátiku liu tan hodi kapasira feto sira, alein de ezistensia kuota jeneru feto na in ida husi na in tolu hanesan reprezentasaun feto boot liu iha Parlamentu iha rejiaun Azia Pasífiku. Formatted: Font: (Default) Times New Roman, 12 pt 41

51 17.2. TABELA REKOMENDASAUN HUSI MOE UE 2017 NO. KONTESTU REKOMENDASAUN INTENSAUN INSTRUMENTU INTERNASIONAL NO PRÁTIKA DI AK INSTITUISAUN KUADRU LEGAL 1 Lejislasaun eleitoral ketak/la integradu iha lei oi-oin ne ebé dalabarak la rekuñese iha kuadru ne ebé koerenti. Karik bele fo konsiderasaun ba konsolidasaun lejislasaun eleitoral hotu ba iha Kódigu Eleitoral no Regulamentu Eleitoral mesak no koerenti ida, ne ebé disponivel iha versaun Portuges no Tetum. Prosesu konsolidasaun ida ne e bele konsidera mos partisipasaun no informasaun husi Komisaun Nasional Eleitoral (CNE) no Sekretariadu Tékniku ba Administrasaun Eleitoral (STAE) Atu elimina inkonsistensia no inefeitu legal no hametin transparênsia, responsabilidade, no asegura direitu ba informasaun. Transparênsia no Direitu ba Informasaun. Asesu Públiku ba Lejislasaun. ICCPR, Art. 19(2): Ema hotu iha direitu ba liberdade espresaun; direitu ida ne e inklui liberdade atu buka, simu no fo sai informasaun no ideia iha maneira saida deit, la haree ba fronteira, oralmente, ka hakerek kai ha tipu imprimi, liu husi arte, ka liu husi mídia ruma ne ebé ema ne e prefere. UNCAC, Art. 13(1): Kada Parte Estadu tenki foti medida apropriadu, tuir ninia sasukat no prinsipiu fundamental ba ninia lei doméstika, hodi promove partisipasaun ativu husi individúu no grupu ne ebé la pertensi ba setor públiku, [...] iha prevensaun ba no asaun kontra korupsaun no atu hasa e konsiensia públiku kona-ba ezistensia, kauza no Parlamentu Nasional 42

52 gravidade husi no ameasa ne ebé mosu tamba korupsaun. Partisipasaun ida ne e tenki haforsa liu tan liu husi medida hirak hanesan: (b) Asegura katak públiku iha asesu efetivu ba informasaun. Revizaun Periódika Universal (2016) Asegura katak dokumentu legal hotu, inklui lejislasaun no esbosu lejislasaun, disponivel iha versaun Tetum no Portuges (Timor-Leste aseita ona rekomendasaun ne e, 2017). 2 Introdusaun alterasaun tarde ba lei eleitoral hamosu risku kriasaun inserteza no hamenus konfiansa ba kuadru legal. Debate iha Parlamentu Nasional dalabarak atraza to o wainhira tempu molok eleisaun ka dalaruma durante periódu eleisaun, ho presaun boot atu aprova alterasaun ne ebé la kompletu ka la kompreénsivu. Bele evita mudansa ba kuadru legal iha kuadru tempo razoavel, durante intervalu tempu ne ebé difini ho momos molok eleisaun, hanesan tinan ida, tuir rekomendasaun husi Komisaun Venice, ka fulan neen, hanesan sujere husi Protokolu kona-ba Demokrasia Evita mudansa ba kuadru legal eleitoral durante intervalu tempu ne ebé difini ho klaru molok eleisaun sei konstitui prátika lejislativa ne ebé diak. Revee no altera kuadru legal eleitoral bele inklui iha planu anual lejislativa no planu serbisu tinan lima ba Parlamentu Nasional. Atu garante estabilidade no preditabilidade legal Asegura serteza no preditabilidade legal. Tratadu Internasional kona-ba Direitu Sivil no Polítiku (ICCPR), artigu 2.2 no 2.3: [Kada Parte Estadu ba Tratadu ne ebé iha sei foti etapa nesesariu, tuir ninia prosesu konstitusional no ho provizaun Tratadu ne ebé aplikavel, atu adopta lei ka medida hirak seluk ne ebé presiza hodi bele aplika direitu hirak ne ebé rekuñese iha Tratadu ne ebé aplikavel. ICCPR, Art. 2(3): Kada Parte Estadu ba Tratadu ne ebé iha sei Parlamentu Nasional 43

53 no Governasaun diak ba Komunidade Ekonómika iha Estadu Afrika Osidental (ECOWAS). Ida ne e relasiona espesialmente ho regra fundamental ba transformasaun votu ba kadeira no regra hirak relasiona ho sai membru ba komisaun eleitoral. 3 Desizaun polítika atu hamenus CNE nia mandatu supervizaun bele afeta negativamente orgaun jestaun eleitoral nia sustentabilidade eleitoral. Timor-Leste hili ona modelu mistura ba jestaun eleitoral, ho CNE independentemente superviziona orgaun implementasau eleitoral ida, STAE, ne ebé funsiona iha Ministeriu Administrasaun Estatal nia okos, fo risku ba sustentabilidade se hala o durante eleisaun hirak nia laran, Haluan tan CNE nia kapasidade aprovasaun no hanesan etapa inisiu, restaura fali ninia kompetensia hanesan orgaun supervizaun hodi aprova regulamentu ba lei eleitoral. Atu proteje CNE nia sustentabilidade institusional liu husi konsolidasaun no haforsa ninia independensia no abilidade atu hala o ninia mandatu no ezerse ninia responsabilidade supervizaun, no la preokupa ka ta uk ho kestaun siguransa ba ninia pose ka lakon kompetensia prinsipal. halo esforsu: (a) Atu asegura katak sei buka resolve ka fo solusaun efetivu wainhira iha violasaun ba kualker ema ida nia direitu ka liberdade ne ebé rekuñese, liu-liu wainhira violasaun ne e komiti iha kapasidade ofisial; (b) Atu asegura katak kualker ema ne ebé mai husu solusaun tenki hetan ninia direitu ne ebé determina ona husi autoridade judisiária, administrativa ka lejislativa kompetenti, ka husi autoridade kompetenti hirak seluk ne ebé rekuñese iha sistema legal Estadu nian, no atu dezenvolve posibilidade ba solusaun judisial; (c) Atu asegura katak autoridade kompetenti sei aplika solusaun hirak ne e wainhira oferese ona. Estadu tenki foti medida nesesáriu ruma hodi bele halo tuir direitu ne e. ICCPR, Artigu 2.2 (haree iha leten) Komitê Direitu Umanu (CCPR), Komentáriu Jeral 25: tenki estabelese autoridade eleitoral independenti ida hodi bele superviziona prosesu eleitoral no garante katak sei hala o ho justu, Parlamentu Nasional 44

54 konstituisaun, lei no regulamentu eleitoral sai la adekuadu ba CNE atu ezekuta ninia mandatu no responsabilidade ho efetivu no efisienti. imparsial, no halo tuir lei ne ebé iha no kompativel ho Tratadu ne ebé iha. Siguransa pose no prevensaun korupsaun. Konvensaun Nasoens Unidas nian Kontra Korupsaun (UNCAC), art. 1: Intensaun husi Konvensaun ida ne e mak: [ ] (c) Atu promove integridade, responsabilidade no jestaun propriu ba asuntu públiku no propriedade públiku. 4 Iha konsiderasaun ba prátika diak internasional nian atu públika lista ofisial partidu pólitiku, koligasaun no kandidatu sira ne ebé konkore. STAE la halo tuir ninia obrigasaun legal, ne ebé preve iha Dekretu Governu No. 16/2017 kona-ba Regulamentu atu Hatama Lista Kandidatu nian, atu komunika kandidatura ne ebé simu ona durante loron tolu tu-tuir malu iha radio nasional ka mídia seluk. Iha kualker situasaun, laibe rekizitu legal ba kumunikasaun públiku husi lista kandidatu kompletu ho kandidatu na in 65 no kandidatu rezerva na in 25 hafoin periódu substituisaun remata Atu públika lista ofisial ba partidu pólitiku, koligasaun no kandidatu sira ne ebé konkore, husi sira nia aprovasaun liu husi sertifikasaun ba rezultadu final. Fo serteza ba eleitor sira nia opsaun no hametin transparênsia Transparênsia no Direitu ba Informasaun. Opsaun ne ebé livre no informadu. ICCPR, Artigu 19(2): Ema hotu sei iha direitu ba liberdade espresaun; direitu ida ne e sei inklui liberdade atu buka, simu no haruka informasaun no ideia ho tipu hotu, la haree ba fronteira, oralmente, eskrita ka imprimi, iha tipu arte, ka liu husi mídia seluk ne ebé nia hili. Governu (liu husi Dekretu Governu ida ne ebé fo sai regulamentu ida) 45

55 . ADMINISTRASAUN ELEITORAL 5 Hafoin kompleta tiha atualizasaun rejistu durante loron 63, STAE la estabelese aprezentasaun públiku kompreensivu ida ba lista eleitor nian tuir lei preve. Eleitor sira labele halo inspesaun publikamente ba lista eleitor provizóriu ba eru ka rejistu ruma ne ebé la presiza. 6 CNE sei hala o kompetensia supervizaun relasiona ho prosesu eleitoral, inklui monitorizasaun ba prosesu atualizasaun rejistu eleitor, eleisaun no referendu. 7 Deliberasaun CNE nian kona-ba etapa prinsipal hirak iha prosesu eleitoral sei halo durante sesaun plenéria taka STAE bele asegura konformidade tuir tempu ho kuadru legal rejistu eleitor nian. CNE presiza konsidera foti asaun tuir tempu no iha maneira kolaborativu ho STAE hodi asegura supervizaun kompetenti ba prosesu eleitoral. CNE bele konsidera atu halo sesaun plenária ne ebé loke ba partidu polítiku sira no Sidadaun iha direitu atu kuriji sira nia dadus rejistu. Provizaun periódu ba revee públiku ba lista eleitor nian hanesan fator prinsipal hodi dezenvolve konfiansa iha integridade eleitoral. Atu garante supervizaun kompetenti ba prosesu eleitoral. Públiku iha interese ba CNE nia deliberasaun liu-liu ba partidu Lei No. 6/2016, 25 Maiu, artigu 40: Kópia rejistu eleitor nian tenki fo sai ba públiku ba konsultasaun' CCPR GC 25, páj.11: Estadu tenki foti medida efetivu hodi bele asegura katak ema hotu ne ebé iha direitu atu vota bele ezerse sira nia direitu. Wainhira presiza halo rejistu ba eleitor sira, tenki fasilita no labele impoin obstakulu ruma ba prosesu rejistu Estadu tenki foti medida nesesáriu hodi bele responde bae ma nia direitu. Komisaun Direitu Umanu (CCPR) GC 25 (haree rekomendasaun 3 iha leten) Lei No.7/2017, 8 Juñu: CNE iha kompetensia hirak tuir mai ne e: a) Superviziona rejistu eleitor, eleisaun no referendu. Transparênsia no Direitu ba Informasaun STAE (la presiza mudansa legal) CNE (la presiza mudansa legal) CNE (la presiza mudansa legal) Formatted... Formatted... Formatted... Formatted... Formatted... 46

56 ida. CNE sei la públika deliberasaun hirak ne e. reprezentante kandidatu nian, no ba organizasaun sosiedade sivil. Adisionalmente, CNE bele públika ninia deliberasaun tuir tempu ne ebé termina tiha ona bazeia ba regulamentu interna CNE nian. polítiku no organizasaun sosiedade sivil. CNE presiza serbisu ho transparenti tuir regulamentu interna Regulamentu Intern aba Komisaun Nasional Eleitoral, 19 Janeiru Artigu 31, n. 7 on Sorumutuk CNE nian: Iha parte ikus husi kada sorumutuk, sei fo sai nota ba imprensa ida, ho referensia ba kestaun hirak ne ebé diskuti tiha ona no deliberasaun ne ebé foti ona. Artigu 35, Publisidade ba asaun CNE nian: CNE nia deliberasaun hanesan dokumentu públiku, públika iha CNE nia portal ofisial ICCPR Artigu 2 (2) (haree iha leten) 8 STAE nia kalendáriu eleitoral la inklui referensia ba sesaun formasaun ba ajenti partidu sira molok loron eleisaun tuir buat ne ebé preve iha lei. STAE sei asegura fornesimentu formasaun ba reprezentante partidu polítilku tuir tempu ne ebé termina tiha ona no hala o molok eleisaun bazeia ba kuadru legal. Informasaun relevante relasiona ho prosesu eleisaun bele fahe ba kandidatu sira, partidu no ajenti partidu sira. Ajenti partidu sira ne ebé informadu ho diak hanesan komponenti importante iha monitorizasaun etapa prinsipal hirak ba prosesu eleitoral no ninia implementasaun husi Orgaun Jestaun Eleitoral. Ho partidu polítiku hamutuk 21 no koligasaun ida ne ebé konkore iha eleisaun, formasaun ba ajenti pertidu hotu sei la posivel, nune e tuir lolos presiza halo sesaun formasaun desentralizadu. Transparênsia no Direitu ba Informasaun Estadu tenki foti medida nesesáriu hodi bele responde bae ma nia direitu. Dekretu Governu 17/2017, 12 Maiu, Artigu 7 (6): Molok simu akreditasaun, ajenti partidu sira ne ebé designadu husi partidu polítiku ka koligasaun husi partidu polítiku ruma sei hetan formasaun husi STAE. STAE (la presiza mudansa legal) 47

57 9 MOE UE nian obzerva katak iha esforsu husi EMB atu informa no eduka eleitor sira kona-ba eleisaun, inklui iha rai liur. Maske nune e, atividade informasaun sívika no eduaksuan ba eleitor sira la hala o iha maneira ne ebé kompreensivu no hanesan. CNE no STAE iha responsabilidade atu hala o kampaña informasaun ba eleitor sira no edukasuan sívika. 10 Transferensia pagamentu orsamentu iregular ba CNE no STAE nota durante eleisaun prezidensial no lejislativa. Hanesan ezemplu, atrazu atu hasai obrigasaun orsamentu ba STAE husi Ministeriu Finansa no Ministeriu Administrasaun Estatal, dalaruma afeta fali STAE nia dezempeñu. FINANSIAMENTU BA KAMPAÑA 11 Kuadru legal ba finansiamentu kampaña la klaru no la kompletu. Iha lakuna barak iha lejislasaun, inklui laiha difinisaun klaru ba CNE bele konsidera atu haforsa atividade informasaun sívika, ho konsentrasaun ba direitu no responsabilidade sivil, inklui dezenvolvimentu material divulgasaun ne ebé asesivel ba eleitor sira ho defisiênsia. Informasaun sívika bele fahe mos iha eskola públika no haforsa esforsu kolaborativu ho Ministeriu Edukasaun no Sekretaria Estadu ba Juventude no Disportu. Konsidera simplifika no haforsa koperasaun entre Ministeriu relevante no EMB ba alokasaun finansiamentu eleisaun ne ebé transparênti no efisienti, molok periódu eleisaun hahuu. Parlamentu bele konsidera altera kuadru legal ba finansiamentu kampaña no ninia relatóriu nune e bele fornese relatóriu Eleitor sira iha direitu atu hili opsaun ho livre no informadu bazeia ba informasaun la partidária. Atu garante implementasaun prosedimentu eleitoral ne ebé efetivu no hala o tuir tempu ne ebé termina tiha ona. Direitu ba Informasaun no Inkluzividade ba Prosesu Eleitoral ICCPR, Artigu 25: Kada sidadaun tenki iha direitu no oportunidade sei distinsaun [ ] atu vota. Lei kona-ba Orgaun Jestaun Eleitoral 5/2006 hanesan ninia alterasaun, Artigu 8 (d): Atu promove fahe informasaun objetivu relasiona ho eleisaun liu husi mídia. UNCAC, Artigu 1: b) Atu promove integridade, responsabilidade no jestaun propriu ba asuntu públiku no propriedade públiku. UNCAC, Artigu 9 (2): Kada Parte Estadu tenki, tuir prinsipiu fundamental ba ninia sistema legal, foti medida apropriadu hodi promove transparênsia no responsabilidade iha jestaun asuntu públiku. Atu garante kondisaun ekuitavel. Prinsipiu transparênsia no responsabilidade. Estadu Direitu. CNE (la presiza mudansa legal) Parlamentu Nasional Parlamentu Nasional Formatted... Formatted... Formatted... Formatted... 48

58 doasaun. Nune e mos laiha difinisaun klaru ba doasaun ilegal. Laiha limite kumulativu difinidu ba relatóriu klaru kona-ba identidade doador nian no montante ka asistensia ne ebé simu tiha ona. Lei la estabelese limite orsamentu ba kontribuisaun husi doador elijivel, ka kona-ba gastu ba kampaña, hamosu deskrepansia boot entre konkorenti ne ebé iha rekursu diak no partidu hirak seluk. Kuadru legal la kompostu sansaun apropriadu ba aktu violasaun ba lei kompreensivu ba doasaun kampaña nian hotu, iha tipu osan ka tipu seluk, ho prova identidade doador no ninia montante. Alterasaun hirak hanesan ne e bele inklui: a) definisaun klaru ida kona-ba saida mak konstitui kontribuisaun kampaña no gastu ba kampaña; b) definisaun kompreensivu ida ba doasaun hirak ne ebé illegal liu husi doador ka maneira hetan osan ne e; c) Limite razoavel ba kontribuisaun kumulativu husi ema ida ka juridika ida ba kampaña eleitoral; d) Limite ida relasiona ho kontribuisaun total ne ebé kualker kandidatu eleitoral ka partidu ida bele simu ba kampaña polítiku, no limite razoavel ba gastu kampaña ka ba ema ne ebé asosiadu ho kompetidor eleisaun; e) Sansaun apropriadu ba asaun viola regra finansiamentu kampaña, inklui provizaun ba UNCAC, artigu 16: Korupsaun ba funsionáriu públiku estranjeiru no funsionáriu públiku internasional: 1. Kada Parte Estadu tenki adopta medida lejislativa no medida hirak seluk tuir nesesidade hodi estabelese hanesan ofensa krími, wainhira komiti intensionalmente, promote, oferese ka fo buat ruma ba funsionáriu públiku estranjeiru ka ba organizasaun funsionáriu públiku internasional, direitamente ka indireta, ho vantajen ruma, bafunsionáriu ne e rasik ka ba ema ka entidade seluk UNCAC, artigu 21: Korupsaun iha setor privadu: Kada Parte Estadu tenki konsidera adopta lejislativa no medida hirak ne ebé presiza hodi bele estabelese hanesan krimi ofensa, wainhira komiti intensionalmente iha atividade ekonômika, finanseira ka komersial: (a) Promete, oferese ka fo, direitamente ka indireta, vantajen ruma ba kualker ema ne ebé diriji ka serbisu, iha kualker kapasidade, ba entidade setor privadu, ba nia aan rasik(mane ka 49

59 aplikasaun tuir tempu ne ebé termina tiha ona. feto) ka, ba ema seluk, nia (mane ka feto), halo violasaun ba ninia knaar/funsaun, hala o asaun ruma ka nonok deit; (b) Solisitasau ka aseitasaun, direitamente ka indireta, hetan vantajen ruma husi kualker ema ne ebé diriji ka serbisu, iha kualker kapasidade, ba entidade setor privadu, ba nia aan rasik(mane ka feto) ka, ba ema seluk, nia (mane ka feto), halo violasaun ba ninia knaar/funsaun, hala o asaun ruma ka nonok deit. Igualidade oportunidade ICCPR Artigu 26: Ema hotu hanesan tuir lei no iha direitu sein deskriminasaun ruma atu hetan protesaun hanesan husi lei. Relasiona hoi da ne e, lei tenki proibi kualker deskriminasaun ruma no garante bae ma hotu, protesaun hanesan no efetivu kontra deskriminasaun ho baze rasa, kór, seksu, lingua, relijiaun, opiniaun polítika ka opiniaun seluk, nasionalidade ka orijinalidade sosial, propriedade, moris ka estadu seluk. 50

60 ICCPR GC 25: Limitasaun razoavel kona-ba gastu kampaña nian bele justifika wainhira presiza hodi bele asegura katak sei konsidera nafatin eleitor sira nia direitu atu hili ho livre ka laiha distorsaun ba prosesu demokrátika husi gastu disproporsionadu hodi kandidatu ka partidu nia naran. Prinsipiu transparênsia no responsabilidade 12 CNE ne ebé responsavel ba supervizaun finansiamentu kampaña nian, falta mandatu klaru hodi superviziona iha area ida ne e. Orgaun jestaun eleisaun la mensiona kualker kompetensia CNE nian relasiona ho finansiamentu ba kampaña. Parlamentu bele konsidera altera kuadru legal eleitoral hodi bele fo kompetensia klaru ba CNE atu superviziona finansiamentu kampaña. CNE bele hala o funsaun ne ebé asertivu no proativu liu tan iha ninia kapasidade supervizaun hanesan orgaun supervizaun ba finansiamentu kampaña, inklui publikasaun iha portal partidu polítiku no relatóriu finansiamentu kampaña kandidatu no partidu nian. Atu fornese kapasidade efetivu id aba CNE hodi bele identifika aspetu ruma ne ebé viola lei Estadu Direitu. Prinsipiu transparênsia no responsabilidade. UNCAC, art. 16 no 21 (haree iha leten) Parlamentu Nasional 13 Iha etapa inisiu, alterasaun dahuluk ba Lei kona-ba Partidu Polítiku (Janeiru 2016) fasilita konkorenti sira atu simu Parlamentu bale konsidera : Atu fornese serteza molok eleisaun kona-ba subsidiu ne ebé Prinsipiu klaridade legal. Prinsipiu transparênsia. Parlamentu Nasional 51

61 finansiamentu kampaña husi estadu. Maske nune e, lakuna pagamentu potensial luan tebes entre US$1 no US$10 ne ebé sei selu ba kada votu ne ebé sira hetan no lei halakon tiha kualker referensia espesifiku ba subvensaun estadu ba kandidatu prezidensial, ne ebé hasa e konfuzaun hafoin eleisaun prezidensial iha tinan 2017 nian. 14 Iha Observasaun katak durante kampaña prezidensial, kontrariu ho Konstituisaun no kuadru regulatóriu, ofisial nivel altu governu nian no administrasaun estatal hala o kampaña ba kandidatu FRETELIN. Inagurasaun projetu infraestrutura boot husi lider CNRT no FRETELIN nian loron hira molok kampaña a) altera definisaun ba se mak sei simu finansiamentu ba kampaña ba eleisaun prezidensial; b) estabelese disponibilidade orsamentu ba subsidiu estadu nian ba kandidatu prezidensial/lejislativa molok kada eleisaun, ka determina kedas montante ida iha lei ho posibilidade ba ajustamentu bazeia ba indise presu ofisial, nune e bele permite kandidatu no partidu atu bele planeia didiak sira nia kampaña. Parlamentu bele pasa lejislasaun hodi garante katak rekursu estadu nian la uza deit ba kualker kadidatura prezidensial ka lejislativa nian, inklui bandu ba inagurasaun funsaun públika iha tempu besik eleisaun. sei selu no prevene inkonsistensia iha finansiamentu kampaña nian. Atu garante situasaun ekuitavel. ICCPR, artigu 25: SKada sidadaun tenki iha direitu no oportunidade, sei distinsaun ruma ne ebé mensiona ona iha artigu 2 no sei restrisaun la razoavel ruma: [ ] (c) Atu iha asesu, ba termu jeral igualidade, ba asistensia públika iha ninia nasaun. ICCPR, artigu 26: Ema hotu hanesan tuir lei no iha direitu sein deskriminasaun ruma atu hetan protesaun hanesan husi lei. Relasiona hoi da ne e, lei tenki proibi kualker deskriminasaun ruma no garante bae ma hotu, protesaun hanesan no efetivu kontra deskriminasaun ho baze rasa, kór, seksu, lingua, relijiaun, opiniaun polítika ka opiniaun seluk, nasionalidade ka orijinalidade sosial, propriedade, moris ka estadu seluk. Igualidade oportunidade ICCPR Artigu 26: Ema hotu hanesan tuir lei no iha direitu sein deskriminasaun ruma atu hetan protesaun hanesan husi lei. Relasiona hoi da ne e, lei tenki proibi kualker deskriminasaun ruma no garante bae ma hotu, protesaun hanesan no efetivu Parlamentu Nasional Formatted: Space Before: 0 pt, No widow/orphan control, Don't adjust space between Latin and Asian text, Don't adjust space between Asian text and numbers Formatted: Space Before: 0 pt, After: 0 pt Formatted: Space Before: 0 pt, No widow/orphan control, Don't adjust space between Latin and Asian text, Don't adjust space between Asian text and numbers 52

62 lejislativa konstitui abuzu ida ba vantajen kandidatura no la kontribui ba kondisaun ne ebé ekuitavel. kontra deskriminasaun ho baze rasa, kór, seksu, lingua, relijiaun, opiniaun polítika ka opiniaun seluk, nasionalidade ka orijinalidade sosial, propriedade, moris ka estadu seluk. Prinsipiu transparênsia no responsabilidade. Estadu Direitu. FETO NIA PARTISIPASUAN IHA POLÍTIKU 15 Maske iha kuota feto na in ida husi na in tolu mak iha reprezentasaun jeneru ne ebé diak iha Parlamentu Nasional, presiza halo buat barak tan hodi bele kapasita polítiku feto sira nune e bele utiliza sira nia kualidade tomak wainhira ezerse poder polítiku. Parlamentu bele konsidera adopta lejislasaun ne ebé rekizita polítika asaun afirmativa iha partidu polítiku nia laran, hanesan alterasaun ba rekizitu rejistu partidu hodi asegura katak iha paridade jeneru iha nivel ezekutivu partidu nian, no mos introduz medida hirak hodi hadi a paridade jeneru iha governu no iha funsaun lideransa iha komisaun parlamentar. Atu bele kapasita liu tan membru parlamentu feto sira nune e bele iha kualidade kompreensivu hodi bele ezerse sira nia poder polítiku, no inklui feto sira iha nivel foti desizaun iha ezekutivu partidu nian. Prinsipiu Igualidade. CEDAW, Artigu 3: Parte Estadu tenki konsidera medida apropriadu ba area hotu, liu-liu dominiu polítika, sosial, ekonòmika no kultura, inklui lejislasaun, hodi asegura no dezenvolvimentu kompletu no promosaun feto, ho intensaun atu garante ezersisiu no gozu direitu umanu no liberdade fundamental bazeia ba igualidade ho mana. Parlamentu Nasional CEDAW, Artigu 7: Estadu sei foti medida apropriadu hotu hodi elimina deskriminasaun kontra feto iha vida polítiku no públiku nasaun nian, no, liu-liu, tenki garante ba feto sira, termu ne ebé hanesan ho mane sira. 53

63 MEDIA 16 Difamasaun (denúncia caluniosa) konsidera hanesan ofensa krimi tuir Kódigu Penal resenti. 17 Lei eleitoral permite publikasuan polítiku ho pagamentu iha mídia estadu nian durante periódu kampaña. Tamba partidu barak mak iha rekursu oituan deit no, so bele hetan subsidiu Bele fo konsiderasaun hodi buka medida alternative ba kriminalizasaun difamasaun, karik liu husi tratamentu asuntu ne e hanesan litigasaun sívika ka mediasaun, ho apoiu husi Konsellu Imprensa, entre partidu relasionadu. Bele estabelese provizaun legal hodi limita publikasaun ho pagamentu husi kandidatu no knaar na in sir aba mídia estadu nian durante kampaña eleitoral. Atu evita sansaun boot ne ebé enkoraza mídia suto-sensoria no fasilita efeitu ladiak rum aba liberdade espresaun. Atu evita vantajen la justu ba knaar na in sira no partidu ho rekursu barak liu. CEDAW, Rekomendasuan Jeral 23: [ ] Atu bele atinzi reprezentasaun boot iha vida públiku, feto sira tenki iha igualidade kompletu wainhira ezerse sira nia poder polítiku no ekonômiku; sira tenki involve ho kompletu no ho hanesan wainhira foti desizaun iha nivel hotu ICCPR, Artigu 2 (1) (haree iha leten) ICCPR, Artigu 26 (haree iha leen) Komite Direitu Umanu ONU nian Komentáriu Jeral No. 34, 2011: Estadu tenki konsidera dekriminalizasaun ba difamasaun., Tenki fo konsiderasaun hodi evita penaliza komentáriu kona-ba figura públika ICCPR, artigu 19 Prinsipiu Liberdade Espresaun Ema hotu iha direitu atu hato o ninia opiniaun sein interferensia ruma. ICCPR, Art. 25: Kada sidadaun tenki iha direitu ba oportunidade, sei kualker distinsaun ruma ne ebé mensiona iha artigu 2 no sei restrisaun la razoavel ruma: Parlamentu Nasional 54

64 kampaña nian hafoin eleisaun remata, konkorenti sira iha asesu ne ebé la hanesan ba mídia estadu nian, ne ebé iha obrigasaun forte atu mantein imparsialidade, kompara ho mídia privadu. Liu tan, dalabarak knar na in sira ne ebé uza rekursu públiku mak uza fali mídia estadu nian, hodi sosa espasu publikasaun ba projetu obras públika nian. 18 Atu halo tuir provizaun legal ne ebé estabelese tempu transmisaun gratuita ba konkorenti hotu, mídia estadu nian transmiti intervista ho reprezentante husi partidu polítiku hotu. Maske nune e, intervista hirak ne e la identifika hanesan tempu transmisaun gratuita. Mídia estadu nian bele konsidera atu identifika tempu transmisaun gratuita ho klaru ne ebé oferese ba konkorenti sira Atu permite haree na in sira atu distingi tempu transmisaun gratuita husi kontiúdu padraun editorial. [ ] (c) Atu iha asesu, kona-ba termu jeral igualidade, ba asistensia públiku iha ninia nasaun. Prinsipiu Jurnalístiku Profesional: kontiúdu editorial no publikasaun tenki separa ho klaru. Parlamentu Nasional RTTL 19 Lei Mídia no Regulamentu nee bé foin dadaun ne e pasa kona-ba Rejistu Mídia estabelese rejistu mídia hanesan prosedimentu kompulsóriu ba mídia hotu, inklui meiu elektronika. Rejistu kompulsáriu ba meiu komunikasaun hotu ho Konsellu Imprensa, ho maneira obrigatóriu ka voluntáriu. Atu evita impaktu nesesáriu ba liberdade espresaun. Deklarasaun Konjunta husi Relator Espesial ONU nian konaba Liberdade atu hato o Opiniaun no Espresaun, Reprezentante OSCE kona-ba Liberdade Mídia no Relator Espesial OAS kona-ba Liberdade Espresaun, 2003 (Padraun ba regulamentu mídia): Sistema regulatóriu tenki konsidera diferensa fundamental entre setor imprimi no transmisaun, no mos Internet. Parlamentu Nasional 20 CNE la foti asaun ruma kona-ba laiha konformidade husi mídia ho Bele fo konsiderasaun ba transferensia funsaun CNE nian Atu garante supervizaun efisienti ba prinsipiu imparsialidade no Rezolusaun Konsellu Siguransa Nasoens Unidas nian 2065 Parlamentu Nasional 55

65 tratamentu hanesan ba prinsipiu imparsialidade ba kobertura mídia durante eleisaun. ba Konsellu Imprensa relasiona ho supervizaun monitorizasaun lala ok mídia durante tempu eleisaun. CNE bele kontinua mantein ninia mandatu hanesan orgaun ne ebé responsavel ba aplikasaun respeitu ba regra mídia durante eleisaun. tratamentu hanesan ba partidu hotu kona-ba kobertura mídia. (2012): [Konsellu Siguransa] husu ba Komisaun Mídia Independenti atu asegura konformidade ho Kódigu Prátika Mídia, no fo émfaze ba nesesidade ba profesional mídia sira atu kompromete nafatin ba fornesimentu kobertura ne ebé profesional, independenti, no factual no promove edukasaun públika no diálogu durante periódu eleitoral. ICCPR, Art. 25: Kada sidadaun tenki iha direitu no oportunidade, sei distinsaun ruma ne ebé mensiona ona iha artigu 2 no sei restrisaun ne ebé la razoavel: [ ] (c) Atu iha asesu, ba termu jeral igualidade, ba asistensia públiku iha ninia nasaun. 21 Televizaun estadu nian la transmiti kontiudu eleitoral to o oras tuku 8 kalan iha Loron Eleisaun durante eleisaun prezidensial no lejislativa. Televizaun estadu nian bele konsidera kompreensivamente atu kobre loron eleisaun inklui loke, votasaun no kontajen iha nasaun laran tomak Atu garante katak sidadaun nia asesu ba informasaun ba interese públiku liu husi mídia estadu nian. ICCPR, artigu 19.2: Ema hotu tenki iha direitu ba liberdade atu hato o espresaun; direitu ida ne e tenki inklui liberdade atu buka, simu no fo sai informasaun no ideia ho tipu saida deit, la haree ba fronteira, oralmente, eskrita ka imprimi, ho modelu arte, ka liu husi mídia ruma tuir sira nia selesaun. RTTL 56

66 22 Radio komunidade lokal jeralmente iha funsaun limitadu hanesan fonte ba kontiudu eleitoral. Regulamentu iha futuru kona-ba mídia bele inklui provizaun legal atu fornese apoiu finanseira ba meiu komunikasaun komunidade nune e bele hala o funsaun relevante hanesan plataforma edukasaun ba eleitor sira durante tempu eleisaun. Atu garante katak sidadaun sira iha munisipiu ne ebé la koloka iha kapital bele ezerse sira nia direitu atu asesu informasaun eleitoral liu husi mídia no permite mídia komunidade nian atu fornese ninia asistensia hanesan instrumentu prinsipal ba informasaun no edukasaun. UDHR, artigu 19: Ema hotu iha direitu ba liberdade opiniaun no espresaun; direitu ida ne e inklui liberdade atu hato o hanoin ruma sei interferensia no atu buka, simu no fo sai informasaun no ideia liu husi kualker mídia no la haree ba fronteira. ICCPR, Artigu 25: Kada sidadaun tenki iha direitu no oportunidade (a) Atu hola parte iha lala ok asuntu públiku, direitamente ka liu husi reprezentante ne ebé sira hili ho livre (b) Atu vota no eleitu iha eleisaun periódika jenuina, ho sufrajiu universal no hanesan no tenki hala o ho votasaun sekreta, garante espresaun livre tuir eleitor nia vontade (implika mos katak eleitor iha informasaun hotu ne ebé nia presiza) Governu (liu husi Dekretu Governu) 57

67 18. ANEKSU Formatted: Heading 1 ANEKSU 1. LORON ELEISAUN Gráfiku 1. Hadi ak/melloramentu iha verifikasaun tinta iha votante nia liman-fuan husi eleisaun prezidensial no lejislativa Gráfiku 2. Prezensa kumulativa tuir oras durante eleisaun prezidensial no lejislativa 58

68 Gráfiku 3. Sirkulasaun média tuir oras ba votante sira durante eleisaun prezidensial no lejislativa Gráfiku 4. Transparênsia iha kontajen: komparasaun entre eleisaun prezidensial no eleisaun lejislativa 59

69 Gráfiku 5. Avalliasaun jeral kona-ba kontajen, votasaun no tabulasaun: komparasaun entre eleisaun prezidensial no eleisaun lejislativa Gráfiku 6. Pesoal sira nia dezempeñu: komparasaun entre eleisaun prezidensial no eleisaun lejislativa Gráfiku 7. Transparênsia: komparasaun entre eleisaun prezidensial no eleisaun lejislativa 60

70 ANEKSU 2. ESTATÍSTIKA MONITORIZASAUN MÍDIA Gráfiku 1. Transmisaun ba kandidatu prezidensial iha televizaun estadu nian Nota: Figura ne e la inklui transmisaun gratuita 10% 11% 16% 11% 12% 15% Amorim Vieira Ângela Freitas António da Conceição António Maher Lopes José António Neves José Luís Guterres 12% 13% Luís Alves Tilman Gráfiku 2. Transmisaun ba kandidatu prezidensial iha radio estadu nian Nota: Figura ne e la inklui transmisaun gratuita Amorim Vieira Luís Alves Tilman 9% José António Neves 9% José Luís Guterres 11% Lú-Olo 17% Amorim Vieira 12% Ângela Freitas 11% António da Conceição 22% António Maher Lopes 9% Ângela Freitas António da Conceição António Maher Lopes José António Neves José Luís Guterres Luís Alves Tilman Lú-Olo 61

71 Gráfiku 3. Transmisaun gratuita ba kandidatu prezidensial iha radio estadu nian 15% 14% Amorim Vieira Ângela Freitas 10% 12% 11% 11% António da Conceição António Maher Lopes José António Neves José Luís Guterres 14% 13% Luís Alves Tilman Lú-Olo Gráfiku 4. Tempu editorial ba kandidatu prezidensial iha Radio Maubere 0% 100% Ângela Freitas Lú-Olo 62

72 Seconds Gráfiku 5. Kualidade kobertura ba kandidatu prezidensial iha Radio Maubere Pozitivu Ângela Freitas Lú-Olo Neutru Gráfiku 6. Transmisaun ba kandidatu prezidensial iha Televisão Educação 17% 17% Amorim Vieira 1% 4% 19% Ângela Freitas António da Conceição António Maher Lopes José António Neves 18% José Luís Guterres Luís Alves Tilman 7% Lú-Olo 17% 63

73 Gráfiku 7. Transmisaun ba kandidatu prezidensial iha Radio Klibur Lú-Olo 18% Amorim Vieira 4% Ângela Freitas 19% Amorim Vieira Ângela Freitas José Luís Guterres 44% António da Conceição 11% José António Neves 4% António da Conceição José António Neves José Luís Guterres Lú-Olo Gráfiku 8. Espasu/pájina ne ebé aloka ba kandidatu prezidensial sira iha Jornal Nacional Diário 64

74 7% 7% Amorim Vieira 37% Ângela Freitas 5% 9% 8% 6% 21% António da Conceição António Maher Lopes José António Neves José Luís Guterres Luís Alves Tilman Lú-Olo 65

75 Gráfiku 9 Transmisaun iha Telivizaun Estadu nian* tuir partidu polítiku Nota: Figura ne e la inklui transmisaun gratuita PST 4% PSD 5% PUDD UDT UNDERTIM PTD 5% 4% 4% 3% APMT 5% BUP 5% CASDT 4% Civic CNRT Education 5% 2% F. Mudança 5% PR 5% PLP 5% PEP 5% PDP 5% PDN 5% PDC 3% PD 6% FRETILIN 6% KHUNTO 5% MLPM 5% Gráfiku 10 Transmisaun iha radio estadu nian * tuir partidu polítiku Nota: Figura ne e la inklui transmisaun gratuita PST 5% PSD 5% PTD 3% PUDD 5% UDT 5% UNDERTIM 5% APMT 5% BUP 5% CASDT 5% CNRT 6% F. Mudança 3% FRETILIN 6% PR 5% PLP 5% PEP 5% PDP 5% PDN 5% PDC 4% PD 5% MLPM 5% KHUNTO 5% 66

76 Gráfiku 11. Transmisaun editorial iha Radio Maubere * tuir partidu polítiku PDN PDP 0% 0% PD PDC 1% 0% MLPM 0% KHUNTO 0% PLP 1% PEP 0% PSD 1% PR 0% PST 1% UDT 0% PTD PUDD 0% 1% UNDERTIM 0% APMT 0% FRETILIN 84% BUP 584 1% CASDT 0% CNRT 4% F. Mudança 1% APMT BUP CASDT CNRT F. Mudança FRETILI N KHUNTO MLPM PD PDC PDN PDP Gráfiku 12. Transmisaun editorial iha Televisão GMN * tuir partidu polítiku PTD 1% PUDD 5% PST 5% PSD 4% PR 5% PLP 6% PEP 5% PDP 2% UDT 5% UNDERTIM APMT BUP 5% 5% 4% CASDT APMT 4% CNRT BUP 7% F. CASDT Mudanç a CNRT 4% F. Mudança PDN 4% PDC 5% PD 7% FRETILIN 5% KHUNTO 6% MLPM 5% FRETILIN KHUNTO MLPM PD PDC PDN 67

77 Gráfiku 13. Transmisaun iha Televisão Educação tuir partidu polítiku PDN 1% PDC 1% PEP 1% PDP 1% PD 3% MLPM 2% KHUNTO 1% PST PUDD PR 4% 0% UDT 1% 2% PLP 19% UNDERTIM 1% BUP CNRT 2% 2% F. Mudança 5% FRETILIN 51% BUP CNRT F. Mudança FRETILIN KHUNTO MLPM PD PDC PDN PDP PEP PLP PR PST PUDD UDT UNDERTIM 68

78 ANEKSU 3. REZULTADU ELEISAUN Formatted: Top: 0.79", Bottom: 1.08" Tabela 1: Rezultadu final husi eleisaun prezidensial (20 Marsu 2017) Kandidatu TOTAL % 1 - A. Maher Lopes ,76% Total votante rejistu F. Guterres Lú-Olo ,08% Total votasaun Amorim Vieira ,83% Prezensa 71,16% 4 - J. A. das Neves ,26% Votu válidu ,74% 5 - J. L. Guterres ,61% Votu invalidu ,70% 6 - M. Angela Freitas ,84% Votu mamuk ,55% 7 - Luis A. Tilman ,15% 8 - A. da Conceição ,46% TOTAL TUIR MUNISIPIU Aileu Ainaro Baucau Bobonaro Covalima Dili Ermera Lautem Liquica Manatuto Manufahi RAEOA Viqueque Australia Portugal 1 - A. M. Lopes F. G. Lú-Olo Amorim Vieira J. A. das Neves J. L. Guterres M. A. Freitas Luis A. Tilman A. Conceição TOTAL

79 Nota: Munisipiu ne ebé Lú-Olo mak manan iha kór mean naroman / munisipiu ne ebé Conceição mak manan iha kór azul naroman Tabela 2: Rezultadu final husi eleisaun lejislativa iha Timor-Leste (22 Jullu 2017) Votu válidu % TOTAL FRETILIN ,66% Total votante rejistu CNRT ,46% Total votasaun PLP ,58% Prezensa 76,74% PD ,79% Votu válidu ,28% KHUNTO ,43% Votu Invalidu ,01% PUDD ,80% Votu mamuk ,70% UDT ,98% F-MUDANÇA ,56% PEP ,19% APMT ,96% BUP ,88% PST ,86% PSD ,83% PR ,70% PDN ,68% CASDT ,41% 70

80 PDP ,37% PDC ,31% MLPM ,23% UNDERTIM ,21% PTD 669 0,12% TOTAL % 71

81 Tabela 3: Rezultadu eleisaun lejislativa tuir munisipiu no partidu (pozisaun dahuluk iha kór matak; pozisaun daruak iha kór kinor; pozisaun datolu iha kór mean naroman) Aileu Ainaro Baucau Bobonaro Covalima Dili Ermera Lautem Liquica Manatuto Manufahi RAEOA Viqueque Abroad FRETILIN 26,05% 18,02% 42,21% 20,94% 21,96% 29,24% 18,83% 38,53% 23,68% 20,48% 24,49% 39,26% 52,91% 33,63% CNRT 40,94% 30,29% 9,87% 32,35% 28,21% 38,71% 34,69% 24,54% 32,16% 31,51% 28,43% 29,30% 16,61% 21,25% PLP 6,36% 8,04% 30,12% 7,81% 6,07% 13,00% 3,77% 6,20% 6,59% 7,84% 7,44% 6,52% 7,96% 24,85% PD 6,25% 14,36% 3,90% 14,56% 22,62% 5,61% 12,89% 15,87% 11,40% 11,79% 9,10% 7,99% 4,28% 4,09% KHUNTO 7,58% 11,37% 6,32% 7,84% 6,57% 3,94% 6,41% 3,67% 10,13% 10,71% 8,39% 3,55% 5,49% 2,83% PUDD 2,14% 2,09% 1,04% 1,49% 3,43% 1,72% 3,66% 1,75% 2,52% 4,04% 9,53% 5,06% 3,30% 0,78% UDT 1,62% 2,97% 0,92% 2,42% 1,82% 1,33% 5,35% 1,28% 1,91% 1,73% 1,76% 1,30% 1,24% 6,82% F-MUDANÇA 1,25% 1,21% 0,91% 1,30% 2,91% 1,35% 1,68% 0,83% 3,06% 1,98% 3,73% 0,62% 1,11% 0,68% PEP 0,74% 1,29% 0,61% 1,54% 1,14% 0,79% 1,75% 0,58% 1,37% 2,16% 1,60% 2,24% 0,90% 0,39% APMT 2,49% 4,33% 0,35% 0,58% 0,64% 0,41% 2,27% 0,30% 0,62% 0,64% 0,41% 0,21% 0,95% 0,29% BUP 0,40% 0,67% 0,36% 2,24% 0,74% 0,41% 1,94% 2,39% 0,49% 0,61% 0,60% 0,48% 0,39% 0,29% PST 0,30% 0,63% 0,57% 1,37% 0,34% 0,59% 1,26% 0,64% 1,00% 3,02% 0,80% 0,15% 1,28% 0,97% PSD 1,36% 1,37% 0,80% 0,80% 0,92% 0,55% 0,64% 1,63% 0,68% 0,62% 0,86% 0,27% 1,22% 1,07% PR 0,51% 0,88% 0,46% 0,76% 0,53% 0,53% 1,47% 0,46% 0,85% 0,55% 0,53% 0,62% 0,81% 0,39% PDN 0,46% 0,41% 0,29% 2,14% 0,55% 0,49% 0,74% 0,41% 1,46% 0,30% 0,22% 0,88% 0,37% 0,29% CASDT 0,42% 0,54% 0,14% 0,37% 0,18% 0,35% 0,81% 0,06% 0,51% 0,82% 0,57% 0,66% 0,19% 0,19% PDP 0,49% 0,41% 0,17% 0,43% 0,39% 0,32% 0,50% 0,28% 0,49% 0,47% 0,41% 0,29% 0,34% 0,29% PDC 0,28% 0,56% 0,34% 0,40% 0,28% 0,17% 0,47% 0,18% 0,32% 0,29% 0,45% 0,24% 0,28% 0,19% MLPM 0,10% 0,19% 0,33% 0,28% 0,23% 0,23% 0,38% 0,10% 0,40% 0,16% 0,17% 0,06% 0,14% 0,49% UNDERTIM 0,18% 0,30% 0,18% 0,25% 0,32% 0,17% 0,31% 0,21% 0,20% 0,17% 0,26% 0,20% 0,12% 0,00% PTD 0,11% 0,08% 0,09% 0,12% 0,15% 0,08% 0,17% 0,09% 0,16% 0,12% 0,25% 0,11% 0,11% 0,19% TOTAL 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 72

82 73

83 ANEKSU 4. MAPA REZULTADU ELEISAUN Gráfiku 1. Vantajen ba Lú-Olo no António da Conceição iha eleisaun prezidensial, tuir munisipiu

84 Gráfiku 2. Manan-na in tuir munisipiu, eleisaun lejislativa 2012 no

85 Gráfiku 3. Rezultadu eleisaun lejislativa 2017 no 2012 tuir partidu no munisipalidade 76

86 77

87 78

Timor-Leste: Kooperasaun ho Sistema Direitus Umanus ONU nian

Timor-Leste: Kooperasaun ho Sistema Direitus Umanus ONU nian Timor-Leste: Kooperasaun ho Sistema Direitus Umanus ONU nian Kompilasaun ba rekomendasaun sira husi mekanizmu direitus umanus ONU nian ba Timor-Leste 45 Foto iha pajina oin: Kadeira Timor-Leste nian iha

More information

Relasaun entre povu no estadu liu husi auditoria sosiál MATADALAN KONA-BA AUDITORIA SOSIÁL BA TIMOR-LESTE

Relasaun entre povu no estadu liu husi auditoria sosiál MATADALAN KONA-BA AUDITORIA SOSIÁL BA TIMOR-LESTE Relasaun entre povu no estadu liu husi auditoria sosiál MATADALAN KONA-BA AUDITORIA SOSIÁL BA TIMOR-LESTE MATADALAN KONA-BA AUDITORIA SOSIÁL BA TIMOR-LESTE AGRADESIMENTU Matadalan ida ne e produs husi

More information

Loron Rihun Ida ISTÓRIA HO FIGURA

Loron Rihun Ida ISTÓRIA HO FIGURA Loron Rihun Ida ISTÓRIA HO FIGURA Belun Fasilitadór, Família barak mak valoriza tebes períodu isin-rua no labarik nia tinan hirak dahuluk. Tempu ida-ne e marka ho domin, kuidadu, hamnasa, no kresimentu.

More information

Komentáriu husi La o Hamutuk ba Ezbosu Lei Impostu ba Valor Akresentadu (IVA) Timor-Leste 15 Agostu 2016

Komentáriu husi La o Hamutuk ba Ezbosu Lei Impostu ba Valor Akresentadu (IVA) Timor-Leste 15 Agostu 2016 La o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua D. Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670-3321040 ka +670-77234330 (mobile) email: laohamutuk@gmail.com Website:

More information

ULUK SIRA FOIN TK. AGORA SIRA SMA : PERSESAUN SIRA KONA-BA F-FDTL NO PNTL TINAN SANULU HAFOIN KRIZE

ULUK SIRA FOIN TK. AGORA SIRA SMA : PERSESAUN SIRA KONA-BA F-FDTL NO PNTL TINAN SANULU HAFOIN KRIZE ULUK SIRA FOIN TK. AGORA SIRA SMA : PERSESAUN SIRA KONA-BA F-FDTL NO PNTL TINAN SANULU HAFOIN KRIZE International Development Research Centre Centre de recherches pour le développement international KONA-BA

More information

ASEMBLEIA KONSTITUINTE TIMÓR-LESTE Testu Konstituisaun ne ebé hetan aprovasaun iha loron 22 fulan Marsu tinan 2002

ASEMBLEIA KONSTITUINTE TIMÓR-LESTE Testu Konstituisaun ne ebé hetan aprovasaun iha loron 22 fulan Marsu tinan 2002 ÍNDISE ARTIGU SIRA-NIAN PARTE I PRINSÍPIU FUNDAMENTÁL Artigu 1 Repúblika 2 Soberania no konstitusionalidade 3 Sidadania 4 Rai 5 Desentralizasaun 6 Objetivu Estadu nian 7 Sufrájiu universál no multipartidarizmu

More information

Edukasaun Direitus Umanus

Edukasaun Direitus Umanus Edukasaun Direitus Umanus Manuál ba Profesór Sira (Klase 5 6) Edukasaun Direitus Umanus Manuál ba Profesór Sira (Klase 5 6) Kopirraite Eskritóriu das Nasões Unidas nian ba Altu Komisariadu ba Direitus

More information

(GIZ: Ajensia. BELUN ne ebé

(GIZ: Ajensia. BELUN ne ebé SISTEMA ATENSAUN NO RESPONDE SEDU RELATÓRIU TRIMESTRAL: JUÑU SETEMBRU 11 Dili, Fevereiru 11 Sistema Atensaun no Responde Sedu iha Timor Leste (AtReS). AtReS dezeina hodi hasa e mekanismu responde sedu

More information

Saida mak Objetivu hosi Transparénsia?

Saida mak Objetivu hosi Transparénsia? Diarmid O Sullivan Saida mak Objetivu hosi Transparénsia? Inisiativa Transparénsia ba Indústria Extrativa no jestaun rekursu naturais iha Liberia, Timor-Leste no país sira seluk. Abríl 2013 Konteúdu Introdusaun...3

More information

Harii Nasaun iha Timor-Leste Urbanu no Rurál

Harii Nasaun iha Timor-Leste Urbanu no Rurál Harii Nasaun iha Timor-Leste Urbanu no Rurál RELATÓRIU KONFERÉNSIA NIAN www.rmit.edu.au www.timor-leste.org Damian Grenfell, Mayra Walsh, Januario Soares, Sofie Anselmie, Annie Sloman, Victoria Stead no

More information

Rua Sérgio Vieira de Melo, No. 7, Farol, Díli, Timor-Leste Telef. (+670) , (+670) , Web:

Rua Sérgio Vieira de Melo, No. 7, Farol, Díli, Timor-Leste Telef. (+670) , (+670) ,   Web: Rua Sérgio Vieira de Melo, No. 7, Farol, Díli, Timor-Leste Telef. (+670) 3331329, (+670) 3331382, E-mail: cactimorleste@cac.tl, Web: www.cac.tl EMPREZARIU FORSA SEGURANSA IGREJA SOSIEDADE SIVIL CAC LIDER

More information

REGIONAL FISHERIES LIVELIHOODS PROGRAMME FOR SOUTH AND SOUTHEAST ASIA (RFLP)

REGIONAL FISHERIES LIVELIHOODS PROGRAMME FOR SOUTH AND SOUTHEAST ASIA (RFLP) REGIONAL FISHERIES LIVELIHOODS PROGRAMME FOR SOUTH AND SOUTHEAST ASIA (RFLP) --------------------------------------------------------- FINAL REPORT LEGAL AND TECNICHAL GLOSSARY & LEGAL TRAINING ON TIMOR-LESTE

More information

Dezenvolve Ekonomia Naun-Petróleu

Dezenvolve Ekonomia Naun-Petróleu Dezenvolve Ekonomia Naun-Petróleu Avaliasaun Setór Privadu nian ba Timor-Leste Relatóriu ida-ne e investiga Timor-Leste nia potensiál atu dezenvolve ekonomia ne ebé buras, estavel no diversifikada ne ebé

More information

TIMOR-LESTE: REFORMA SETÓR SEGURANSA. Asia Report N 143 loron 17, fulan-janeiru, tinan 2008

TIMOR-LESTE: REFORMA SETÓR SEGURANSA. Asia Report N 143 loron 17, fulan-janeiru, tinan 2008 TIMOR-LESTE: REFORMA SETÓR SEGURANSA Asia Report N 143 loron 17, fulan-janeiru, tinan 2008 KONTEÚDU SUMÁRIU EZEKUTIVU NO REKOMENDASAUN SIRA... i I. INTRODUSAUN... 1 A. SETÓR SEGURANSA RAHUN...2 B. XAMADA

More information

OINSA BARLAKE MUDA IHA TIMOR LESTE? Is barlake changing in Timor-Leste? Seminar husi Dr. Sara Niner SLIDE 1: TILE

OINSA BARLAKE MUDA IHA TIMOR LESTE? Is barlake changing in Timor-Leste? Seminar husi Dr. Sara Niner SLIDE 1: TILE OINSA BARLAKE MUDA IHA TIMOR LESTE? Is barlake changing in Timor-Leste? Seminar husi Dr. Sara Niner SLIDE 1: TILE Introduction Hau interese ba Barlake tamba nia iha pontu de vista 2 ne ebe diferente: I

More information

Levantamentu kona-ba Asesu ba Rai, Seguransa Titularidade Direitu ba Rai no Konflítu Rai iha Timor-Leste

Levantamentu kona-ba Asesu ba Rai, Seguransa Titularidade Direitu ba Rai no Konflítu Rai iha Timor-Leste Levantamentu kona-ba Asesu ba Rai, Seguransa Titularidade Direitu ba Rai no Konflítu Rai iha Timor-Leste Levantamentu kona-ba Asesu ba Rai, Seguransa Titularidade Direitu ba Rai no Konflítu Rai iha Timor-Leste

More information

Kaikoli Street, Dili-East Timor/ / / /

Kaikoli Street, Dili-East Timor/ / / / Kaikoli Street, Dili-East Timor/742 2821/726 5169/ 735 9199/ dinorah.granadeiro@gmail.com/nizio_pascal@yahoo.com FASILITA HUSI: CORE GROUP TRANSPARANSIA (CGT) SUBMISAUN SOSIADADE CIVIL BA PARLAMENTU NASIONAL

More information

Lia-menon husi Prezidente Konsellu Fundasaun Alola Dra. Kirsty Sword Gusmão, AO

Lia-menon husi Prezidente Konsellu Fundasaun Alola Dra. Kirsty Sword Gusmão, AO Fundasaun Alola Lia-menon husi Prezidente Konsellu Fundasaun Alola Dra. Kirsty Sword Gusmão, AO Respeita ba Belun no Apoiantes Fundasaun Alola tomak, Ho orgulho bot no kontenti tebes tamba Hau bele fahe

More information

Haburas Fali Rai Agrikultor Maneja Regenerasaun Natural (FMNR) iha Timor-Leste

Haburas Fali Rai Agrikultor Maneja Regenerasaun Natural (FMNR) iha Timor-Leste Haburas Fali Rai Agrikultor Maneja Regenerasaun Natural (FMNR) iha Timor-Leste Watch the video: http://fmnrhub.com.au/haburas-fali-rai-agrikultormaneja-regenerasaun-natural-fmnr-iha-timor-leste/ Mundo

More information

Tahan ho trauma psikolojiku: asuntu familiar ida

Tahan ho trauma psikolojiku: asuntu familiar ida 10-23 Julhu 2000 Publika semana rua dala ida hotetun, Ingles, Portuguese no Bahasa Indonesia no distribui gratuita deit Vol. I, No. 11 ATU BALI NO SERBII Primeiru turnu polisia Timor oan foun na'in 50

More information

KONTEÚDU. 3 Editoriiál. 33 Lidun moris konsagrada. 34 Papa Francisco ba relijioza sira. 3 Husi Provinsiiál. 5 Halo buat ne ebé nia dehan

KONTEÚDU. 3 Editoriiál. 33 Lidun moris konsagrada. 34 Papa Francisco ba relijioza sira. 3 Husi Provinsiiál. 5 Halo buat ne ebé nia dehan Jul-Ag 1 KONTEÚDU 3 Editoriiál 3 Husi Provinsiiál 5 Halo buat ne ebé nia dehan 6 Profeta Ezequiel 8 Esperansa ida imposivel? 12 Fila fali ba abut 13 Don Bosco ema Kreda nian 15 Edukasaun tuir Don Bosco:

More information

KONTEÚDU. 3 Editoriál. 31 Lidun moris konsagrada. 32 Diresaun espirituál, kolókiu no projetu pesoál vida espirituál.

KONTEÚDU. 3 Editoriál. 31 Lidun moris konsagrada. 32 Diresaun espirituál, kolókiu no projetu pesoál vida espirituál. Abr-Jun 1 KONTEÚDU 3 Editoriál 3 Husi Provinsiál 5 Halo buat ne ebé Nia dehan 6 Liurai David: husi bibi-atan bibi nian ba bibi-atan povu nian 8 David nia vokasaun 11 Fila fali ba abut 12 Maria Auxiliadora

More information

Balansu femininu e maskulinu iha kosmolojia Timor nian (existensia Liurai feto sira Timor nian)

Balansu femininu e maskulinu iha kosmolojia Timor nian (existensia Liurai feto sira Timor nian) 2 Balansu femininu e maskulinu iha kosmolojia Timor nian (existensia Liurai feto sira Timor nian) Antero Benedito da Silva Sosiedade asia kompostu husi tradisaun familia rua: matrilineal e patrilineal.

More information

Identidade, territóriu no prátika agrikulturál sira: paizajen sira balu ba konservasaun populasaun lokál sira-nia Eransa iha Timor-Leste

Identidade, territóriu no prátika agrikulturál sira: paizajen sira balu ba konservasaun populasaun lokál sira-nia Eransa iha Timor-Leste Identidade, territóriu no prátika agrikulturál sira: paizajen sira balu ba konservasaun populasaun lokál sira-nia Eransa iha Timor-Leste Project Identities, territories and agricultural practices: some

More information

Oé-Cusse. Things to do & see in Oé-Cusse Buat ne'ebé atu haree no halo iha Oé-Cusse

Oé-Cusse. Things to do & see in Oé-Cusse Buat ne'ebé atu haree no halo iha Oé-Cusse Oé-Cusse Things to do & see in Oé-Cusse Buat ne'ebé atu haree no halo iha Oé-Cusse This is a creation of the Regional Secretariat for Community Tourism, RAEOA- ZEESM TL. Pante Macassar, Oé-Cusse Ambeno,

More information

KONTEÚDU. 3 Editoriiál. 33 Lidun moris konsagrada. 34 O maior é o AMOR. 3 Husi Provinsiiál. 37 Identidade pesoál no identidade

KONTEÚDU. 3 Editoriiál. 33 Lidun moris konsagrada. 34 O maior é o AMOR. 3 Husi Provinsiiál. 37 Identidade pesoál no identidade Maiu-Jun 1 KONTEÚDU 3 Editoriiál 3 Husi Provinsiiál 5 Halo buat ne ebé nia dehan 6 Livru Job nian 8 Job nia fiar 12 Fila fali ba abut 13 Don Bosco no amorevolezza 15 Don Bosco eskritór 18 Edukadora no

More information

matadalan ba jornalista sira

matadalan ba jornalista sira matadalan ba jornalista sira Matadalan ba jornalista sira Edisaun daruak, 2010. International Center for Journalists matadalan ba jornalista sira Definisaun termu sira lian tetun ba média tuir abc. Manuál

More information

OVER ONE THOUSAND AND FIVE HUNDRED PRACTITIONERS CELEBRATE INTERNATIONAL DAY OF YOGA - IDY 2007, June, 24

OVER ONE THOUSAND AND FIVE HUNDRED PRACTITIONERS CELEBRATE INTERNATIONAL DAY OF YOGA - IDY 2007, June, 24 OVER ONE THOUSAND AND FIVE HUNDRED PRACTITIONERS CELEBRATE INTERNATIONAL DAY OF YOGA - IDY 2007, June, 24 Over one thousand and five hundred practitioners Once again, over 1500 practitioners of this ancient

More information

LET US GO TOGETHER: Journeying to Peace and Hope in Timor-Leste. MAI ITA BÁ HAMUTUK: La'o ba Dame no Esperansa iha Timor-Leste

LET US GO TOGETHER: Journeying to Peace and Hope in Timor-Leste. MAI ITA BÁ HAMUTUK: La'o ba Dame no Esperansa iha Timor-Leste Lent 2018 PRAYER BOOKLET LET US GO TOGETHER: Journeying to Peace and Hope in Timor-Leste MAI ITA BÁ HAMUTUK: La'o ba Dame no Esperansa iha Timor-Leste If you want peace, work for justice. If you want justice,

More information

Timor- Leste s Troubled Waters Asia Rising

Timor- Leste s Troubled Waters Asia Rising Timor- Leste s Troubled Waters Asia Rising Professor Welcome to Asia Rising, the podcast of La Trobe Asia where we discuss the news, events and general happenings of Asian States and Societies. I'm your

More information

BALTHASAR KEHI AND LISA PALMER. Hamatak halirin. The cosmological and socio-ecological roles of water in Koba Lima, Timor

BALTHASAR KEHI AND LISA PALMER. Hamatak halirin. The cosmological and socio-ecological roles of water in Koba Lima, Timor Bijdragen tot de Taal-, Land- en Volkenkunde Vol. 168, no. 4 (2012), pp. 445-471 URL: http://www.kitlv-journals.nl/index.php/btlv URN:NBN:NL:UI:10-1-113837 Copyright: content is licensed under a Creative

More information

TIMOR-LESTE MODULE Lessons and Worksheets

TIMOR-LESTE MODULE Lessons and Worksheets TIMOR-LESTE MODULE Lessons and Worksheets First Week of Lent Develop an understanding of the Christian vision of tika justice Reflect on Lent being a time to respond to others in need SETTING THE SCENE

More information

Antiphon 1: Hosanna to the Son of David. œ œ

Antiphon 1: Hosanna to the Son of David. œ œ 2 Keyboard Antiphon 1: Hosanna to the Son of David Hosanna filio David fr. Liber Usualis oyfully f Ho- san - na to the Son of Da - vid! D Am Am7 D. f. name of the Lord. Am Keyboard. D O King of Is - ra

More information

Oral History Program Series: Policing Interview no.: P22

Oral History Program Series: Policing Interview no.: P22 An initiative of the National Academy of Public Administration, and the Woodrow Wilson School of Public and International Affairs and the Bobst Center for Peace and Justice, Princeton University Oral History

More information

PUBLIC INTERNATIONAL LAW II (DIREITO INTERNACIONAL PÚBLICO II) INTERNATIONAL LAW OF THE SEA

PUBLIC INTERNATIONAL LAW II (DIREITO INTERNACIONAL PÚBLICO II) INTERNATIONAL LAW OF THE SEA 1 FACULTY OF LAW OF THE UNIVERSITY OF LISBON Academic year 2015/2016 PUBLIC INTERNATIONAL LAW II (DIREITO INTERNACIONAL PÚBLICO II) Law degree 4th year INTERNATIONAL LAW OF THE SEA Course coordinator:

More information

East Timor: Just a political question?

East Timor: Just a political question? East Timor: Just a political question? Dr Geoffrey Hull The Santa Cruz massacre of 12th November 1991 brought the enduring question of East Timor to the public notice in Australia. Hardly a day goes by

More information

Official Cipher of the

Official Cipher of the No: Official Cipher of the Most Worshipful Grand Lodge of Ancient Free & Accepted Masons of the State of Maine Not to be consulted in any Lodge or exemplification while in session. (By participating officers.)

More information

"",hi'" . -= ::-~,~-:::=- ...,.,.. ::;- -.--

,hi' . -= ::-~,~-:::=- ...,.,.. ::;- -.-- East Timor T1i\10R u:sn TIMOR-LESTE:. -= -- ::-~,~-:::=- ::;- "",hi'"....,.,.. -, -.-- -- East Timor The Price of Liberty Damien Kingsbury east timor Copyright Damien Kingsbury, 2009. Softcover reprint

More information

New town area, Baucau Timor Leste

New town area, Baucau Timor Leste An initiative of the National Academy of Public Administration, and the Woodrow Wilson School of Public and International Affairs and the Bobst Center for Peace and Justice, Princeton University Oral History

More information

PSALM 140. & b Slow «««««« «««« ««« ˆ_«l ˆ« ˆ_«l « j ˆ««ˆ ˆ« ˆ«« l ˆ«. ˆ« nˆ_ « ˆ ˆ ˆ. -ˆ l ˆ« «. ˆˆ ˆ ˆ«« j ˆ ˆ ˆ« ˆ_ nˆ_ˆ_ «««« ˆ ˆ ˆ«.

PSALM 140. & b Slow «««««« «««« ««« ˆ_«l ˆ« ˆ_«l « j ˆ««ˆ ˆ« ˆ«« l ˆ«. ˆ« nˆ_ « ˆ ˆ ˆ. -ˆ l ˆ« «. ˆˆ ˆ ˆ«« j ˆ ˆ ˆ« ˆ_ nˆ_ˆ_ «««« ˆ ˆ ˆ«. Byzante Basi Kazan (1915 2001) & b So son _ n. have cried out un e, & b. j _ n_ hear me. Hear & b me, Lord. have _ cried out & b. ṇ _ Œ e, hear me Give ear & b _ n. j voice sup pi ca & b tion, hen cry

More information

The alleviation of poverty in Mozambique - A Christian ethical perspective

The alleviation of poverty in Mozambique - A Christian ethical perspective The alleviation of poverty in Mozambique - A Christian ethical perspective JOAO DOMINGOS ALEIXO (8Th, 8Th Hans) In fulfilment of the requirements of the Master's degree in Ethics at the North-West University

More information

Meanwhile, Helio decided to try it out with the Jesuits when he just finished his high school education in 2013.

Meanwhile, Helio decided to try it out with the Jesuits when he just finished his high school education in 2013. Deonisio Freitas Mesquita, nsj, age 25, from Baucau but grew up in Dili, is the second of four siblings. Deonisio completed his elementary and junior high school studies at Camea-Bekora, and graduated

More information

PLACES OF SUFFERING AND PATHWAYS TO HEALING: POST-CONFLICT LIFE IN BIDAU, EAST TIMOR

PLACES OF SUFFERING AND PATHWAYS TO HEALING: POST-CONFLICT LIFE IN BIDAU, EAST TIMOR PLACES OF SUFFERING AND PATHWAYS TO HEALING: POST-CONFLICT LIFE IN BIDAU, EAST TIMOR Thesis submitted by ANNETTE MARIE FIELD BA BSW (Syd) BA (Hons) (Qld) November 2004 for the degree of Doctor of Philosophy

More information

Day of Prayer, Fasting to Support Falsely Accused Members

Day of Prayer, Fasting to Support Falsely Accused Members Adventist Heritage From: Sent: To: Subject: Revival and Reformation on behalf of Revival and Reformation

More information

I NI/AINIMPLIrt l ) FA... H. CONFIRM ED By. IffilffirAMIPAir al Irani 1.1 ilirdt 1 1" C ommittee Committee. CO L 0 A.../aid

I NI/AINIMPLIrt l ) FA... H. CONFIRM ED By. IffilffirAMIPAir al Irani 1.1 ilirdt 1 1 C ommittee Committee. CO L 0 A.../aid I Date Referred : i, Referred To : I I 1 Date Referred : / 4-7, - Referred To: Refer To To aret17.7 -... Refer -il. gaili IIIM AY f ' / Date Referred:, ' ja/p/ /,2_0/2.. Z 1 6 751; ( 4 Ac6-,1=1* # Referred

More information

In the name of Allah, the Beneficent, the Merciful.

In the name of Allah, the Beneficent, the Merciful. In the name of Allah, the Beneficent, the Merciful. Name: Quran Group: Grade: In the name of Allah, the Beneficent, the Merciful. Read in the name of your Lord who created, created man from clot of blood.

More information

CONTEMPORARY SONGS OF FAITH. Give Us Your Peace/ Danos Tu Paz. Music by Sarah Hart and Jesse Manibusan

CONTEMPORARY SONGS OF FAITH. Give Us Your Peace/ Danos Tu Paz. Music by Sarah Hart and Jesse Manibusan 3012621 Give Us Your Peace/Danos Tu Paz Sarah Hart/esse Manian 3012622 (PD) SATB hoir, Keyoard, Guitar, and Assemly NTEMPRARY SNGS AITH Give Us Your Peace/ Danos Tu Paz Mic y Sarah Hart and esse Manian

More information

Mass Monday 9PM Portuguese

Mass Monday 9PM Portuguese TOOL REGIONAL DAY O CTO BE R 01 2 01 7 XXVI Sunday in Ordinary Time PARISH CONSENCRATION BLUE MASS RESPECT LIFE SUNDAY Our Lady of the 209.595.9084 WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD. Reconciliation

More information

GREETINGS FROM TIMOR LESTE

GREETINGS FROM TIMOR LESTE GREETINGS FROM TIMOR LESTE Dear Friends, Here is some news about Colégio de Santo Inácio de Loiola. On 5th January, the new school year began with the celebration of the Holy Eucharist with the 105 new

More information

A HYMN TO ISEITAR, K TRANSLITERATION

A HYMN TO ISEITAR, K TRANSLITERATION 15.... -du-us... su-pa -id-di-id tax na -sal-li-ma sik si-mat... ta-at-ta-as-si pa-na-a ta-at-ta-sir ilu-ti us-sir bi-el be-el ina sub-ta-sa sarrani bit sarrani la pl li-e a-na A HYMN TO ISEITAR, K. 1286

More information

LINK F.astTunor {_..foaumela

LINK F.astTunor {_..foaumela Number 20 and 21 January-February 1990 LINK F.astTunor {_..foaumela /JATAURO WETAR STRAIT ISSN 1010 1888 CONTENTS The Papal Visit: - Chronology of a Repression - What the Press saw -The Homily News from

More information

Mass. Our Lady. of the. Reconciliation. Parish Office Monday Friday 9 AM - 5 PM WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD.

Mass. Our Lady. of the. Reconciliation. Parish Office Monday Friday 9 AM - 5 PM WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD. WOMEN S DAY AP RI L 01 20 1 8 Easter Sunday FIRST FRIDAY & SATURDAY DEVOTION PEFCC DINNER SPIRITUAL FORMATION Our Lady of the WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD. Reconciliation Saturday 7 PM 7:30 PM

More information

Saint Anthony Church

Saint Anthony Church Established in 1925 Saint Anthony Church Rev. Victor T. Silva, Pastor 1 Sunset Avenue West Warwick, Rhode Island Deacon Carlos Botelho Masses/Missas: Saturday/Sábado 4 PM English Sunday/Domingo 9 AM Português

More information

Kol Nidre for Clarinet in B b, Violin, Harp, Piano and Tenor Singer

Kol Nidre for Clarinet in B b, Violin, Harp, Piano and Tenor Singer Score Kol Nidre or Clarinet in B, Violin, Har, iano and enor Singer Music y: Reuven Marko Arranger: Or Oren enor hd = 50 4 rit Ó Clarinet in B 4 Ó solo j Ó B Cl Violin Har iano A 4 solo - 4 4 4 4 a temo

More information

contemporary songs of faith We Belong to You/Somos Tuyos Assembly, Three-part Choir, Keyboard, and Guitar œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ Bb F/Bb C

contemporary songs of faith We Belong to You/Somos Tuyos Assembly, Three-part Choir, Keyboard, and Guitar œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ Bb F/Bb C contemporary ngs of faith aculty, Students Alumni of Loyola Marymount University, Los Angeles, alifornia Be You/So Assemly, Threepart hoir, Keyoard, Guitar glish, Vicria Thomn Spanish tr., Pedro Rualcava

More information

INTERNATIONAL DAY OF YOGA - IDY 2006 The biggest Yoga event in the Planet

INTERNATIONAL DAY OF YOGA - IDY 2006 The biggest Yoga event in the Planet INTERNATIONAL DAY OF YOGA - IDY 2006 The biggest Yoga event in the Planet Over one thousand Yoga practitioners in Estádio do Farense, 25th. June, 2006 June 21st. Summer Solstice First World Holiday In

More information

Holy Bible. New International Version

Holy Bible. New International Version Holy Bible New International Version 2 The Holy Bible, New International Version, NIV Copyright 1973, 1978, 1984, 2011 by Biblica, Inc. Used by Permission. All rights reserved worldwide. Published by Zondervan

More information

Mesopotamian Year Names

Mesopotamian Year Names Mesopotamian Year Names Neo-Sumerian and Old Babylonian Date Formulae prepared by Marcel Sigrist and Peter Damerow LIST OF KINGS Index Back to List Babylon Ammi-syaduqa 1 mu am-mi-sya-du-qa2 lugal-e {d}en-lil2-le

More information

Interreligious Dialogue, Media and Youth

Interreligious Dialogue, Media and Youth Interreligious Dialogue, Media and Youth By, Alton Grizzle, Programme Specialist in Communication and Information, UNESCO, a.grizzle@unesco.org With Autonomous University of Barcelona, Thesis Director,

More information

DATA: 03 / 12 / 2016 III ETAPA AVALIAÇÃO ESPECIAL DE INGLÊS 2.º ANO/EM

DATA: 03 / 12 / 2016 III ETAPA AVALIAÇÃO ESPECIAL DE INGLÊS 2.º ANO/EM SOCIEDADE MINEIRA DE CULTURA Mantenedora da PUC Minas e do COLÉGIO SANTA MARIA DATA: 03 / 2 / 206 UNIDADE: III ETAPA AVALIAÇÃO ESPECIAL DE INGLÊS 2.º ANO/EM ALUNO(A): N.º: TURMA: PROFESSOR(A): VALOR: 0,0

More information

The First Sunday of Advent. Our Lady WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD.

The First Sunday of Advent. Our Lady WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD. LIFETEEN DE CEM BER 03 2 0 17 The First Sunday of Advent ADVENT MISSION TURLOCK TOGETHER MARRIAGE ENCOUNTER Our Lady of the WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD. Reconciliation Saturday 9 AM 10 AM 7

More information

NEWSLETTER 59 APRIL 2017

NEWSLETTER 59 APRIL 2017 NEWSLETTER 59 APRIL 2017 Message from the Grand Master Dear Confreres, In four weeks time I will arrive in Malta to make the final preparations for the Convention. This could be a trip of a lifetime for

More information

DAY 1. Your light must shine before people. 1 st SSpS International Seminar for Communication Coordinators Newsletter. Opening of the Seminar

DAY 1. Your light must shine before people. 1 st SSpS International Seminar for Communication Coordinators Newsletter. Opening of the Seminar Your light must shine before people 1 st SSpS International Seminar for Communication Coordinators Newsletter Week 1 of 3 First Edition No one lights a lamp and puts it under a bowl; instead, he puts it

More information

Comunita Ebraica di Roma Rome, 10 November 2014

Comunita Ebraica di Roma Rome, 10 November 2014 Centro di Cultu r'. 11 L _...4 Ebraica ra Comunita Ebraica di Roma Rome, 10 November 2014 Dear Sir, our library have received your books, "J Vision" and "A Holocaust Remembrance of milk and honey", that

More information

National Directorate for Environment Democratic Republic of Timor-Leste. La o Hamutuk

National Directorate for Environment Democratic Republic of Timor-Leste. La o Hamutuk La o Hamutuk Timor-Leste Institute for Development Monitoring and Analysis I/1a Rua Mozambique, Farol, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 5013 email: info@laohamutuk.org website: www.laohamutuk.org Translated

More information

hu - cir - stayed taught man cum - be - Your Sav - each went led Mo - al - Law, all cised sm, of thanks as and the for Lord, Child, The This For the

hu - cir - stayed taught man cum - be - Your Sav - each went led Mo - al - Law, all cised sm, of thanks as and the for Lord, Child, The This For the Dive Liturgy Propers, January 1, 2012 SUNDAY BEFORE THEOPHANY Circumcision of Our Lord, God Savior Jesus Christ Our Holy Far Basil Great, Archbishop of Caesarea Hymn & # 1. In 2. For 3. But 4. For His

More information

SCI PEACE MESSENGERS. Newsletter #11

SCI PEACE MESSENGERS. Newsletter #11 SCI PEACE MESSENGERS Newsletter #11 Content Peace Messengers at ICM Focus : Keep it real : Paulo Freire Paulo Freire at SVI Brazil Meeting with MST Irina s article PM of the month : Imran Online training

More information

October 11th-17th. The Sunday of the Holy Fathers of the 7th Ecumenical Council. Stichera at "O Lord, I have cried"

October 11th-17th. The Sunday of the Holy Fathers of the 7th Ecumenical Council. Stichera at O Lord, I have cried Byzantine Mode 6 Special Melody: re the morning star b b Adapted by Dn. John l Massih 1) Pa - tri - arch er - man - os the New as - sem - bled b b thē ac - counts of all of the Sev - en oun - cils b b

More information

Mass. Our Lady. of the. Reconciliation. Parish Office Wednesday Friday 9 AM - 5 PM WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD. DE CEM BER

Mass. Our Lady. of the. Reconciliation. Parish Office Wednesday Friday 9 AM - 5 PM WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD. DE CEM BER LIFETEEN DE CEM BER 31 2 0 17 Feast of the Holy Family Jesus, Mary & Joseph FIRST FRIDAY & SATURDAY DEVOTION EPIPHANY FEAST OF MARY MOTHER OF GOD Our Lady of the WITH MARY, SERVING CHRIST IN THE WORLD.

More information

Saint Athanasius of Athos

Saint Athanasius of Athos Saint Athanasius of Athos July 5 Intonation: #20 Andante & bb Úª # Vespers oxasticon Plagal Second Mode lo - - - ry to the a - ther and to the & b b #.. Son and to the Ho - ly Spir - - - - it. ovxa...

More information

GENERAL CONGREGATION 36 rome // 2016

GENERAL CONGREGATION 36 rome // 2016 GENERAL CONGREGATION 36 rome // 2016 Sacred Heart of Jesus Availability - the strength of our mission 4 th of November 2016 day_33 GC 36 - Rowing into the ep INVITATORY eng May the Spirit of Christ Jesus,

More information

It works! Faith Promise Principles. Be assured - Faith Promise Principles. What is a Faith Promise? Also known as Grace Giving

It works! Faith Promise Principles. Be assured - Faith Promise Principles. What is a Faith Promise? Also known as Grace Giving What is a Faith Promise? Also known as Grace Giving Be assured - It works! 1 IN D IA Si 0 Man da la y tw e Rangoon BURMA T avo y Phuket Med an Chiang LA O S Vientiane T HA ILA N D Bangkok Su ma tra Bengkulu

More information

Unidades Básicas de Saúde. Estratégia de Saúde da Família. Have you taken any medication in the last three months?. Posto

Unidades Básicas de Saúde. Estratégia de Saúde da Família. Have you taken any medication in the last three months?. Posto Use of benzodiazepines among older adults Alvarenga JM et al Unidades Básicas de Saúde Estratégia de Saúde da Família Avançado de Estudos Emanuel Dias Posto Have you taken any medication in the last three

More information

Lusitania: Land of Longing and Lament

Lusitania: Land of Longing and Lament Links on Portugal and Portuguese Culture and other related subjects for lecture: Lusitania: Land of Longing and Lament ISAPZurich, September 2009 Zurich, Switzerland The following websites/links are provided

More information

Mi b /Sol E b /G. œ œ œ œ. œ œ j. Do m7 Cm7. nos. por

Mi b /Sol E b /G. œ œ œ œ. œ œ j. Do m7 Cm7. nos. por Daniel 3: Cántico de Daniel/ Canticle Daniel Melodía/ Melod Teclado/ Keboard % % ESTRIBILLO/RERAIN (q = ca 96) 4 4 4 Cri a tu ras todas Señor, bende cid al Señor, en sal Bless Lord, all ou works Lord /La

More information

LITANY OF THE SAINTS SATB Choir, Cantor, Assembly, Guitar, Keyboard (optional Flute and Cello) œ œ. w w. œ œ

LITANY OF THE SAINTS SATB Choir, Cantor, Assembly, Guitar, Keyboard (optional Flute and Cello) œ œ. w w. œ œ The Roman Missal & 4 & 4 F & 4 m P? 4 5 & & &? Freely, chantlike Lord, have mer - cy Lord, have Bm7 mer - cy Floing, in time q = c 98 9 &? 005297 J LITNY OF THE SINTS STB Choir,, ssembly, Guitar, Keyboard

More information

The International Solidarity and the Struggle for Self-determination and Independence of Portuguese Colonies PROGRAMME

The International Solidarity and the Struggle for Self-determination and Independence of Portuguese Colonies PROGRAMME The International Solidarity and the Struggle for Self-determination and Independence of Portuguese Colonies 30 June - 1 July 2016 Contemporary History Institute, New University of Lisbon, Portugal Avenida

More information

Requiem. William Stevens. for Treble Choir SATB Choir String Quartet Organ. r. 4

Requiem. William Stevens. for Treble Choir SATB Choir String Quartet Organ. r. 4 Requiem William Stevens 7 for Treble Choir SATB Choir String Quartet Organ r 4 Composer s Note: In 1997 I wrote Music for All Saints Day for Don Armitage and the choir of Augsburg Lutheran Church in Winston-Salem

More information

Mandalay-Construction. 2 U Hla Htwe C-502 7/Na Tha La(N) Construction U Aung Sin

Mandalay-Construction. 2 U Hla Htwe C-502 7/Na Tha La(N) Construction U Aung Sin Mandalay-Construction No. U / Daw / 1 Daw Yu Yu Naing C-501 14/Da Na Pha(N)083630 Construction U Shwe Chit 095005391 yuyunaing192@gmail.com 2 U Hla Htwe C-502 7/Na Tha La(N)006438 Construction U Aung Sin

More information

œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ

œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ The Great Canon of St Andre of Crete - Tone 6 ODE 1 He is my Help-er and Pro-tect - or, and has be-come my sal - va - tion This is my God and I ill glo - ri - fy Him My fa - ther's God and I ill ex - alt

More information

CRC MISSIONS Policy 2.0 Recognition of Fields & Ministry Credentials December, 2015

CRC MISSIONS Policy 2.0 Recognition of Fields & Ministry Credentials December, 2015 CRC MISSIONS Policy 2.0 Recognition of Fields & Ministry Credentials December, 2015 1 10 Policy 2.0 Recognition of Fields & Ministry Credentials 1. SUMMARY OF RECOGNITION OF FIELDS As our international

More information

Report of the Committee on Nominations and Leadership Development

Report of the Committee on Nominations and Leadership Development Report of the Committee on Nominations and Leadership Development Page: 1 Church Contact Information: Church Name: AWFC Church Number: Charge Conference Date: Date Positions Begin: Full Location Address

More information

Q17 Local and Limited-Stop Service

Q17 Local and Limited-Stop Service Bus Timetable Effective as of January 7, 2018 New York City Transit Q17 Local and Limited-Stop Service a Between Flushing and Jamaica If you think your bus operator deserves an Apple Award our special

More information

NES 2004 Pre-Election Questionnaire

NES 2004 Pre-Election Questionnaire Page 1 of 81 NES 2004 Pre-Election Questionnaire September 8, 2004 A1. Some people don't pay much attention to political campaigns. How about you? Would you say that you have been VERY MUCH interested,

More information

PORTUGAL. Nina Clara Tiesler 1. 1 Muslim Populations

PORTUGAL. Nina Clara Tiesler 1. 1 Muslim Populations PORTUGAL Nina Clara Tiesler 1 1 Muslim Populations Portugal has a rather small Muslim population which has grown mostly since decolonisation in 1974. Estimates of the communities themselves and by researchers

More information

Yangon-Mechanical. 1 Arkar Myint U M-1 Mechanical 12/Ka Ma Ya(N) U Myint Tin

Yangon-Mechanical. 1 Arkar Myint U M-1 Mechanical 12/Ka Ma Ya(N) U Myint Tin Yangon-Mechanical No. 1 Arkar Myint U M-1 Mechanical 12/Ka Ma Ya(N)048586 U Myint Tin 09-73075121 rkarmyint@gmail.com 2 Aung Ko Htut U M-2 Mechanical 8/Ma Ba Na(N)077493 U Than Htut 09974328258 aungkhtut@gmail.com

More information

Jewish Student NGOs in Present-day Poland ( ): An insider s view. 1 Piotr Goldstein

Jewish Student NGOs in Present-day Poland ( ): An insider s view. 1 Piotr Goldstein Jewish Student NGOs in Present-day Poland (1999-2010): An insider s view. 1 Piotr Goldstein This paper addresses three key issues. Firstly, it gives a general overview about how being a Jewish student

More information

Resignations and Appointments

Resignations and Appointments N. 170419b Wednesday 19.04.2017 Resignations and Appointments Resignation of bishop of Davenport, United States of America, and appointment of successor Appointment of bishop of Imperatriz, Brazil Appointment

More information

SAMPLE. Kyrie MASS OF THE INCARNATE WORD [D/F#] [C/E] [G/D] [D] A E/G D/F A/E E. œ œ œ œ Ó. e e. lé lé - - DŒ Š7. lé lé

SAMPLE. Kyrie MASS OF THE INCARNATE WORD [D/F#] [C/E] [G/D] [D] A E/G D/F A/E E. œ œ œ œ Ó. e e. lé lé - - DŒ Š7. lé lé 5 9 q = 110 apo fret 2 # 4 1 17 antor: # Kyrie [] [/#] [/E] [/] [] E/ / /E E [] [/#] [Em] [Bm] E/ Ký hri ongregation: # antor: Ký hri ri e, e ste, e lé lé i i son. son. [add2] [] [Em] [maj7] [sus4] []

More information

ST. JOSEPH S CHURCH PARISH COUNCIL CONSTITUTION

ST. JOSEPH S CHURCH PARISH COUNCIL CONSTITUTION ST. JOSEPH S CHURCH PARISH COUNCIL CONSTITUTION PREAMBLE The mission of the Church is to announce the Good News, to foster Christian growth in the Catholic faith, to be community, to pray, to serve those

More information

NATIONAL DAY OF PRAYER 2014 IMPACT REPORT

NATIONAL DAY OF PRAYER 2014 IMPACT REPORT NATIONAL DAY OF PRAYER 2014 IMPACT REPORT 1-800-444-8828 www.nationaldayofprayer.org It has been an incredible year here at the National Day of Prayer Task Force. In this 2014 Impact Report, we want to

More information

BYLAWS of Thomasville Road Baptist Church Tallahassee, Florida

BYLAWS of Thomasville Road Baptist Church Tallahassee, Florida BYLAWS of Thomasville Road Baptist Church Tallahassee, Florida ARTICLE I. CHURCH MEMBERSHIP Thomasville Road Baptist Church (Church) is an autonomous, congregational Baptist Church under the lordship of

More information

Filipe Maia. Assistant Professor of United Methodist Studies and Leadership

Filipe Maia. Assistant Professor of United Methodist Studies and Leadership Filipe Maia Assistant Professor of United Methodist Studies and Leadership Pacific School of Religion 1798 Scenic Avenue, Berkeley, CA fmaia@psr.edu Phone: 831-524-9933 Education Doctor of Theology, Th.D.,

More information

Question of resettlement

Question of resettlement Advisory Panel on the Question of Refugees in the South East Asia / Australia Region Question of resettlement Source: http://www.iscbiostrat.com/map_decor.gif Kaushal Alate Deputy Chair Introduction The

More information

LORD, Let My Prayer Arise/ Suba Mi Oración. œ œ œ. œ J. J j. Am7add4. j J j. J j. Su - ba mi o - ra - ción

LORD, Let My Prayer Arise/ Suba Mi Oración. œ œ œ. œ J. J j. Am7add4. j J j. J j. Su - ba mi o - ra - ción 2 Refrain based on Psalm 11:2 Verses based on Psalm 138:1 2ab, 3, 6, 7 Spanish verse translations by ai orz LRD, Let My Prayer Arise/ Suba Mi ración Bob Hurd horal arrangent by raig Ksbury Keyboard accompanint

More information

/Application for conducting Veda Sandesha Yatra by Veda Pathashala /Vedic Institute

/Application for conducting Veda Sandesha Yatra by Veda Pathashala /Vedic Institute , (, ),, - 456006 (..) MaharshiSandipaniRashtriyaVedavidyaPratishthan, Ujjain Autonomous Organization under M/o HRD, Govt of India VedavidyaMarg, Chintaman Ganesh, Ujjain-456006 2019-2020 /Application

More information

Guide to setting up a better Logos framework

Guide to setting up a better Logos framework Guide to setting up a better Logos framework Why a better framework: The biggest question I get from Logos users is: How do I find what I am looking for, there is just so much information? Logos is a great

More information

Ethnicity and Politics

Ethnicity and Politics Ethnicity and Politics Ashley Sears Thom Herakovich December 9, 2009 Rhet 100/101 Abstract/ Summary This paper is about if race has an impression on how people feel on politically issues. Using different

More information

THE HUG TO THE APOSTLE ST. JAMES Bro. LUIS

THE HUG TO THE APOSTLE ST. JAMES Bro. LUIS JULY 2017 THE HUG TO THE APOSTLE ST. JAMES Bro. LUIS I am spending part of my home leave time here in Santiago de Compostela (St. James of Compostela) in Spain. My parents were residents in this town,

More information

DOWNLOAD OR READ : YOUR YOUNG CHRISTIAN APOS S FIRST BIBLE CONTEMPORARY ENGLISH VERSION PDF EBOOK EPUB MOBI

DOWNLOAD OR READ : YOUR YOUNG CHRISTIAN APOS S FIRST BIBLE CONTEMPORARY ENGLISH VERSION PDF EBOOK EPUB MOBI DOWNLOAD OR READ : YOUR YOUNG CHRISTIAN APOS S FIRST BIBLE CONTEMPORARY ENGLISH VERSION PDF EBOOK EPUB MOBI Page 1 Page 2 your young christian apos s first bible contemporary english version your young

More information