KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON
|
|
- Lynn Page
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND TEOREETILISE FÜÜSIKA ÕPPETOOL KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS REFERAAT Õppejõud: M. Rohtla TALLINN 2005
2 Stockmayeri teoreem: Kui asi paistab lihtne olevat, on ta keeruline. Kui asi paistab keeruline, on ta lausa võimatu. Murphy seaduste kogust 2
3 Sisukord SISSEJUHATUS REFORMATSIOON Reformatsiooni tähendusest ja põhjustest Reformatsiooni mõju haridusele Reformatsiooniaegne koolisüsteem VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon ja Jesuiitide ordu Jesuiitide kool...11 KOKKUVÕTE...14 KASUTATUD KIRJANDUS
4 Sissejuhatus 16.sajand oli Euroopas suurte muutuste aeg Renessanss ehk tõlkes taassünd levis kulutulena üle Euroopa. Kompassi ja trükipressi leiutamine muutsid maailma ilmet jäädavalt. Euroopa pale muutus tundmatuseni ning oma algatusliku osa andis pimedast keskajast ärkamiseks ka see, kui a Columbus Ameerika avastas senine maailmapilt laienes drastiliselt. Renessanssi ajal toimus suuri muutus ka koolihariduses st sellest ajast saamegi rääkida järjepidevast kõigile suunatud haridussüsteemist. Sellise koolisüsteemi tekkimisele pani aluse eelkõige humanistlik liikumine ja mõtlemine, mis rõhutas eelkõige inimese parimaid külgi. Sõna humanism on tulnud ladina keelsest sõnast humanitas ja tähendab inimlikkust. St inimlikkust riigijuhtimisel, inimlikkust ühiskonnas ja inimlikkust ka õpetamisel. Humanismil oli suur mõju reformatsiooniaegses kooliharidusel lihtsalt sel põhjusel, et kiriku ja kooli reformijad olid ise tihedalt humanistliku maailmavaatega seotud. Seetõttu võib reformatsiooni ja vastureformatsiooni aega tuua kolm tähtsat märksõna: usk, võrdsus ja armastus ning kolm tähtsat nime, kes panid suure panuse kooli arendamisse ja haridussüsteemi loomisse: Marthin Luther, Philipp Melanchthon ja Ignatius Loyola. Järgnev referaat käsitlebki nende kolme inimese tegevust ja mõju koolile. Kirjatükk on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses osas räägitakse reformatsiooniaegsest koolist ja uuendustest. Teine osa käsitleb vastureformatsiooni ja jesuiitide tegevust haridusmaastikul. 4
5 1. Reformatsioon 1.1 Reformatsiooni tähendusest kirikus ja koolis Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse aastal Saksamaal augustiinlaste ordu munga teoloogia doktori Martin Lutheri ( ) algatusel. Luther kirjutas 95 teesi, kinnitades need ööl vastu kõigi pühakute päeva, 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele. Trükkalid levitasid teeside koopiaid ilma, et Luther sellest oleks midagi teadnud. Mõne nädala pärast tunti uuendusmeelset Lutherit juba kõikjal. Usupuhastuslikku liikumist hakati seetõttu nimetama luterluseks, mis aga Luterit väga ei rõõmustanud, sest tema eesmärgiks polnud hüljata 1500 aasta pikkust katolikku traditsiooni, vaid reformida kiriku usu sisulisi kõrvalekaldeid. Alanud reformatsioon muutus laiahaardeliseks, mis mõjutas viimaks kõiki Lääne poliitilisi ning sotsiaalseid struktuure, kaasaarvatud haridussüsteemi. Tihtipeale oleme kuulnud reformatsiooni usupuhastuse tähenduses, kuid sellel oli ka suur mõju kooli ja haridussüsteemile, seoses usuliste tõekspidamisete reformimisega. Nimelt, reformijad pidasid kiriku ja Martin Luther ( ) sündis 10. novembril Eislebenis Saksamaal, talupoja perekonnas astus mungaks Erfundi augustiinlaste keskele Suunatakse Wittenbergi kinnitab 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele Philipp Melanchthon saabub Wittenbergi Leipzigi debatt Wormsi Maapäev (debatt) Uue Testamendi tõlge saksa keelde Luther abiellub Katharina von Boraga (endine nunn) Publitseeritakse katekismus Augsburgi Usutunnistuse esitlus Terve Piibli publitseerimine algavad Lutheri loengud 1. Moosese raamatu kohta, mis kestavad aastani veebruaril sureb Luther Eislebenis. ühiskonna tagasi juhatamises Jeesuse Kristuse juurde hädavajalikuks noorte koolitamist. Martin Lutheri kui reformija esimene tegevus oli kloostritest koolide loomine. Kuid kooli ei 5
6 Philipp Melanchthon ( ) 1497 sündis Bornis Saksamaal; 1508 ladinakeelne haridus Pforzheimis; 1509 üliõpilane Heidelbergis; 1514 magistrikraad, õpetaja; 1517 Luteri 95 teesi, reformatsioon; 1518 Kreeka keele professor Wittenbergis; 1519 Luteri kaaslane Leipzigi debatis; 1520 abielu Katherina Krapp iga; 1521 Loci communes theologic esmatrükk; 1522 aitab Lutheril täiustada Uue Testamendi tõlget; 1528 Melanchthoni instruktsioonid kooli reformi suhtes kooliinspektorile; 1529 Marburgi kollokviumil osalemine; juunil esitleti Charles V Augsburgi usutunnistust; 1536 Melanchthoni juhtimisel toimub ülikooli reform; veebruaril Dr Martin Luther sureb; Schmalkaldi Sõda; 1548 Leipzigi ja Wittenbergi aruanne dokument, mis sundis katoliku kirikut ja luterlikku kirikut debatti pidama; 1552 Debatt kahe konfessiooni vahel lõpeb; 1555 Augsburgi rahuleping; 1557 Melanchthoni naine sureb 11. oktoobril, kui ta ise on Wormsis; aprillil sureb Melanchthon, ta maetakse Lutheri kõrvale Wittenbergi Lossikirikusse. reforminud mitte ainud Luther, vaid ka Melanchthon, Zwingli, Bucer, Bullinger ja Calvin oma kirjatööde ja tegevusega. Reformatsiooni tulemusena oli 16. sajandi lõpuks avalik haridus kõvasti muutunud. Reformatsiooni areng tegelikult ei alganud ega ka lõppenud esimeste reformijate generatsiooniga. Ennem Lutherit ja tema kaaslasi, avaldasid humanistid traktaate hariduse arendamisest. Reformijad mitte ainult ei lugenud humanistide kirjutisi, vaid ülikooli lõpetajatena olid nad paljude õppimise printsiipide ja meetodite rajajateks. Reformatsiooni põhiseisukoht oli see, et inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees. St kui katoliku kirikus oli esikohale tõstetud imieste head teod, mis viivad Jumalale lähemale ja aitavad vähendada aega puhastustules, siis leidis Luther, et inimene läheb pärast surma kas lõpilikult taevasse või põrgusse ning ainult usk Jumalasse on see, mis viib Jumalale lähemale mitte head teod. Tänapäeva protestantlikus kirikus on levinud arusaam, et pattudest lunastab üksnes usk Jeesusesse Kristusesse, kuid nagu ütleb Piibel Jakoobuse 2:26 Usk ilma tegudeta on surnud. Luterlik reformatsioon nõudis algselt, et rahvas ise loeb ja tõlgendab Piiblit, kuid 6
7 hiljem muudeti see ümber, kuna igaüks hakkas ilma vastavat tagapõhja tundmata tõlgendama nii, nagu endale meeldis. Seetõttu võisid hiljem lugeda ja seletada Jumala Sõna vaid vastavalt koolitatud kirikuisad. Kas idee oli iseenesest halb? Ei, kuid kõvasti oma ajast ees! Tänapäeva kirikus rakendatakse just iseseisvat Piibli uurimist ja viiakse läbi ka vastavaid piiblitunde ja antakse välja vastavasisulisi trükiseid, mis aitavad inimesele teatud kirjakohti avada andes juurde vastava ajaloolise konteksti ja tollaaegseid arusaamu. Algideekohaselt Piibli lugemine lihtrahval endal nõudis lugemisoskust, mida enamikel aga polnud. Samamoodi keerulise ladinakeele asemel tuli kirikus rahvale rääkida nende omases keeles, et igaüks aru saaks, millest räägitakse. Seetõttu tekkisid uued vajadused emakeelse jumalateenistuse, emakeelse Piibli (mille järgi emakeelset jumalateenistust pidada) ja üldise lugemisoskuse järgi. Siit sai alguse ka tänapäevane üldharidusliku kooli idee ja tekkis koolikohustuse mõiste. 1.2 Reformatsiooni mõju haridusele 16.nda sajandi alguseks oli haridussüsteemi reform hädavajalik. Kuni sinnamaani ei eksisteerinudki koolisüsteemi kui sellist ja õpetamine oli tihti suunatud vaid rikaste ja linnajuhtide lastele. Humanistlike ideede levimine oli teinud inimestes oma töö ning reformatsioon oligi möödapääsmatu ka koolihariduses. Reformiaegsed uuendused: 1. Alghariduse pidi olema kättesaadav kõigile olenemata seisusest, soost jm-dest eripäradest. Tekkis koolikohustus. 2. Õpimetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega Väike killuke katekis musest. (lapsepärasuse nõue). St hakati õpetama alguses lihtsamaid asju, hiljem mindi keerulisemate asjade juurde. 3. Moderniseeriti koolikirjandust ( nt M. Lutherisulest ilmus spetsiaalselt lastele kirjutatud piltidega kaunistatud katekismus). Tekkisid lastele suunatud raamatud. 4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega. 5. Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond. 7
8 Koolikirjanduse uuendamises lõi eriliselt kaasa ka Philipp Melanchthon. Oma professionaalse ladina-, saksa- ja kreekakeele oskuse ning -õpetamise poolest oli ta tuntud kogu saksamaal. Tema töödest osutus eriti põhjapanevaks aastal kirjutatud õpik Kreeka keele grammatikast, mida kasutati koolides 18.sajandini. 1.3 Reformatsiooniaegne koolisüsteem Kooli tüüp Õppetöö sisu Rahvakool Lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul. I aste: ladina keel, lugemine, kirjutamine. Ladina- ehk triviaalkool II aste: ladina keel, muusika, usuõpetus. III aste: ladina keel, dialektika, retoorika, kreeka ja heebrea keel. Gümnaasium Matemaatika, dialektika, retoorika, kreeka keel. Ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas. Rahvakool oli kõige esimene aste üldises koolihariduses. Seal õpiti kõige elementaarsemaid asju nagu lugemine, kirjutamine ja arvutamine. Rahvakoolis käisid reeglina vaesemate perede lapsed. Rikkamate perede lastel oli tihtilugu alghariduse andjaks koduõpetaja. Ladina- ehk triviaalkooli läksid reeglina need lapsed, Jutlus luteriaegses kirikus. kes olid natuke targemad. Triviaalkool koosnes kolmest astmest (vt tabel lk 8), millest järgmisee astmesse pääses alles siis, kui sellele eelneb aste oli läbitud. Triviaalkool oli samamoodi tasuta ja hõlmas endas nüüd lisaks emakeeles lugemisele ja kirjutamisele ka ladina-, kreeka- ja heebreakeelt. 8
9 Gümnaasiumisse läksid taas triviaalkoolis silmapaistvalt ja edukalt läbinud õpilased. Seal õpiti süvendatult kreeka keelt ja lisandusid dialektika ja retoorika. Mingil määral pidi juba ka matemaatika mõnes kohas õppima, kuid üldiselt õpiti matemaatikat ülevaatlikult alles ülikoolis 2 aastase üldkursuse raames. Ülikooli jõudsid vaid targematest targimad. Tolaja ülikoolis võis eraldada põhiliselt vaid kolme eraldi teaduskonda, milledes võis õppida arstiks, juristiks või vaimulikuks. 9
10 2. Vastureformatsioon 2.1 Vastureformatsioon ja jesuiitide ordu Vastureformatsioon kujutas endast roomakatoliku kiriku sisemist usupuhastust ja reformimist, et tagasi võita protestantismile kaotatud maad. See algas 1540ndatel ja ulatus 17. sajandisse. Kriisist jagu saamiseks korrastati katoliiklikku jumalasõna ja loodi tingimused, mis aitaksid usupuhastuse läbi teinud alad uuesti katoliiklikeks muuta. Katoliku kirikule raskel ajal kiitis paavst Paulus III 27. septembril a Jesuiitide ordu ehk Jeesuse Ühingu asutamise heaks, mis Rooma paavsti vahetus alluvuses pidi asuma võitlusesse väärusulistega. Ordu asutajaks ja juhtivaks figuuriks oli Baskimaalt pärit Ignatius Loyola ( ). Jesuiitide ordul oli põhiliselt kolm eesmärki: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvaste tagasi võitmine ja kasvatamine õpetamise ja jutlustamise teel. 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmetele. 3. Koolide asutamine. Ignatius Loyola ( ) 1491 sündis Loyola Põhja-Hispaanias Azpeitias Juan Velazquezi teener ja kannupoiss sõjaväe ohvitser, kaitseb Pamplona kindlust Prantsuse sissetungi eest. Saab suurtüki kuuliga jalga haavata ja peaaegu, et sureb, aga paraneb ootamatult pöördumine jätab sõjamehe ameti ja jagab oma vara laiali läheb Barcelona algkooli Ladina keelt õppima, kuna ei saa ülikooli astuda ilma seda keelt oskamata astub Alcala Ülikooli, seal pannakse inkvisiitorite poolt 42-ks päevaks vangi, kuna õpetab inimesi paluma. Pärast seda astub Salamanca Ülikooli, kus dominiiklased teevad seda sama. Kolmandat korda astub Pariisi Ülikooli läheb palverändurina Rooma Ignaatius peab esimesel jõulupühal oma esimese missa sept asutab Ignatius Jesuiitide ordu aprillil Püha Pauluse kiriku ees Ignatiuse sõbrad Peter Faber, James Lainez ja Francis Xavier annavad vande ordule. 10
11 Jesuiitide ordu ei sarnanenud tollaaegsele 3- le suurele ordule benediktlastele, dominiiklastele ega frantsiskaanlastele. Viimased elasid vaid kloostris, kus oli omane kloostri palvetamise ja töötamise rütm. Jesuiitide ordul polnud üldsegi kloostrit, vaid nemad rändasid ringi ja Järgnevad 15 aastat tegi Ingatius tihedat tööd avades koole ja juhtudes ordu tööd üle maailma juulil suri Ignatius ootamatult Roomas kõhuhädasse juulil kuulutati Ignatius õndsaks märts paavst Gregoorius XV kuulutas Ignatiuse pühakuks koos püha Francis Xavieriga. õpetasid lapsi ning otsisid Jumala tahet. Ignatius oli ise endine sõjaväelane ja ta tahtis, et ka tema ordu liikmed oleksid justkui Jeesuse sõdalased võites inimesi Jeesusele. Põris huvitav on teada ka fakt, et algselt ei olnud Ignatiusel üldsegist plaanis koole rajada. Tema eesmärgiks oli minna kõikjale maailma, kus teda vajati nt haiglatesse jm ndaks aastaks oli Ignatius juba rajanud koole Itaalias, Portugalis, Madalmaades, Hispaanias, Saksamaal ja Indias. Need koolid olid algselt mõeldud uutele jesuiitide õpetajatelevärbajatele. Koole kasvas 6 aastaga 10 juurde, mis näitas jesuiitide ordu järsku kasvu. Kuid 1548.ndal aastal nõudsid Messina linnajuhid Sitsiilias, et ka sinna rajataks kool, kuid see kool oleks nüüd avatud ka lihtrahvale. Lihtrahva koolitamine kujunes väga efektiivseks vahendiks rahva ignorantsuse ületamiseks usu suhtes ja väga mõjus vahend ka reformatsiooni vastu. Jesuiidid rajasid üle Euroopa arvukalt koole, mida hariduse põhjalikkuse poolest peeti sel ajal parimateks õppeasutusteks. Koole rajati nt ka Brasiiliasse ja Jaapanisse. 2.2 Jesuiitide koolisüsteem Esimene jesuiitide rahvaalgkool avati 1548.a Sitsiilias, Messinas. Kui Ignatius suri, oli ta avanud peaaegu 40 kooli. Jesuiitide kool oli tol ajal mõeldud vaid poistele. Õpilased õppisid ladina keelt, kreeka keelt, matemaatikat, emakeelt ja mõningal määral ka filosoofiat. Jesuiitide koolisüsteem jagunes kolmeks osaks: alamastmeks, noviitsiajaks ja ülemastmeks (vt graafikut). Enamikke jesuiitide koole toetasid rikkad patroonid ja koolid ei nõudnud õppemakse. Kuna aga sel ajal oli koolis vähe õpetajaid, olid klassid väga suured ja vanemad (lõpuklassi) õpilased aitasid nooremaid ja nõrgemaid õpilasi õpetada. 11
12 Esimeses kooliastmes ehk Alamastmes jagunes õpitav kolmeks: Grammaticaks, Humanitaks ja Rhetoricaks (vt joonist lk 12). Seejuures ei tähistanud klassid mitte aastaid vaid õppetsükleid. Alamastme keskmiseks läbimisajaks oligi mitte 5 vaid 7 aastat. Samamoodi ei saanud õpilane kõrgemasse klassi, kui tal polnud eelnev klass läbitud. Väljapaistvad hea õppeedukusega õpilased võisid jätkata II astmes ehk noviitsina õppisid nad veel 2 aastat ja sellele järgnes ka pedagoogiline praktika. Ülemastmesse jõudsid vaid parimatest parimad ja seal pidid nad läbima I üldharidusliku klassi ja II teoloogiastuudiumi. Sellele järgnes töö algastme koolis korralise õpetajana. Mõnda aega korralise õpetanaja olemist tuli asuda mõneks aastaks vaimulikuks, et siis pärast jälle õpetajaameti juurde tagasi pöörduda. Pärast kõiki neid etappe sai alles õpetajaks ja vaimulikuks õppija ametlikult õpetajaks ndast aastast pidid kõik jesuiitide koolid järgima õpetamissüsteemi, mida kutsuti Ratio Studiorum iks. Seda süsteemi töötati välja ja täiustati üle 20 aasta ning see baseerus Pariisi Ülikooli õpetamismeetoditele. Ratio Studiorum pani suurt rõhku õpilaste, õpetajate ja õpitava materjali õppimise korrastatusele ja organiseeritusele. Õppekava oli ainetes järjestatud kergemalt raskemale ja õppekava pidi vastama ja arvestama õpilase vanust ja mõistmisvõimet. Pedagoogika või õppimine-õpetamine olid omavahel seotud ja seal olid järgmised nõuded: 1. materjal ja tund pidi ettevalmistatud olema hoolikalt; 2. pidev kordamine tagab arusaamise; 3. ettekandmine aitab meelde jätta ja julgustab selgelt ja publiku ees rääkimist. 12
13 Õpilased pidid olema kriitilised ja mõtlema selgelt ning täpselt analüüsima. Akadeemilises-, kultuurilisesõppes ja spordis pidid tulemused olema suurepärased. Samamoodi õpetati õpilastele, et tuleb ka teiste eest hoolisteda ja abistada. Jesuiitlikus koolisüsteemis oli ülevalt poolt allapoole väga tugev kontroll ja õpetada tohtis vaid teatud moodi ja teatud asju. Sellega kaasnes õpetajate enda initsiatiivi ja uuenduste sisse viimise vähenemine, mida võib ka nimetada sellise koolisüsteemi üheks miinuseks. 13
14 Kokkuvõte Kiriku tähtsus kooliajaloos on olnud Euroopa mastaabis ääretult suur. Ei saa öelda, et Lutheri reform haridussüsteemis oleks olnud miskit pidi parem kui Loyola oma. Mõlemates süsteemides leidub nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Seetõttu on hea meel, et ajaproovile on vastu pidanud ja tänaseks ülevõetud just see parem osa mõlemast koolikorraldusest: Lutheri omast koolikohustus, tasuta algharidus, õpitava aine esitamise lapsepärasus; Loyola omast korrastatud ja testitud õppekava kindlate nõuetega, pedagoogiline praktika jpm. Mis siis vallandas reformatsiooni ja vastureformatsiooni hariduses? Kindlasti oli algseks stiimuliks kiriku enda puhastumine ja sealt edasi järgnesid ulatuslikud ümberkorraldused ka õpetamimetoodikas ja koolikirjanduses. Enam ei õpetatud lapsi raskete Kreeka filosoofide tekstide järgi ja ei sunnitud lugema ladinakeelse Piibli 1. Mooseseraamatut, vaid anti alguses kätte midagi lihtsamat, millest laps võiks kah aru saada (Lutheri katekismus lastele). Haridussüsteem on justkui elav organism, mis peab muutuma ja arenema, sest kui muidu selle liikmed ise areneda ei taha, siis luuakse mingi pretsedent, väljapääsmatu situatsioon, kus ollakse sunnitud edasi minema. Nii oli ka keskajal tulid peale humanistid oma ideedega ning sellest piisas, et pöörata peapeale kogu renessansiaegne koolikorraldus ja kultuurilugu. Seega, ajalugu näitab, et reformatsioon ja vastureformatsioon koolikorralduses ei jäänud viimaseks muutuseks haridusmaastikul ning olen täiesti kindel, et ka tänapäevane haridussüsteem ei jää muutumatuks. Igal ajastul tulevad oma Lutherid, Melanchthonid ja Loyolad, et kooli moderniseerida ja edasi arendada. 14
15 Kasutatud kirjandus 1. Trasberg, K., Pedagoogikaajalugu/võrdlev koolikorraldus, ( ). 2. Voydmayne, Reformatsiooni olemus ja tähtsus Baltimaades, ( ). 3. Trumm, U. Reformatsiooni põhjused, ( ). 4. Reformatsioon, ( ). 5. Luterlik reformatsioon, ( ). 6. Philipp Melanchthon 500th Anniversary Exhibit, Concordia Historical Institute, 1997, ( ). 7. Dr Faber, R., Philipp Melanchthon on Reformed Education, University of Waterloo, Ontairo, Canada, ( ). 8. Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu. Ususõjad Prantsusmaal, ( ). 9. The Life of St. Ignatius Loyola, Loyola University Chicago, 2004, ( ). 10. The Society of Jesus in Education, Gonzaga College S. J., 2005, ( ). 15
Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal
Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal Religioon 250 Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah, Ameerika Ühendriigid Kommentaarid ja parandused
More informationEESTI MOSLEMITE LOOD
EESTI MOSLEMITE LOOD IQRA Esimene väljaanne Autoriõigus 2012 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud
More informationREFORMATION SUNDAY 30 OCTOBER 2016
REFORMATION SUNDAY 30 OCTOBER 2016 ST. MARK S LUTHERAN CHURCH 1900 ST. PAUL STREET BALTIMORE, MD 21218 Phone: 410.752.5804 Fax: 410.752.4074 On the web at: stmarksbaltimore.org Follow us on Facebook A
More informationاقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 23 JUUNI-JUULI 2011 / RAŽAB-ŠABAAN Eesti moslemite lood
iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 23 JUUNI-JUULI 2011 / RAŽAB-ŠABAAN 1432 Eesti moslemite lood www.islam.pri.ee 2011 Assalamu alikum warahmatullahi wabarakatuh! Seekordne number on väga eriline ja seda
More informationTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS Lõputöö Juhendaja: Holger Rajavee, MA Kaitsmisele lubatud... Viljandi 2017 1SISSEJUHATUS...3
More information1. Tunnuse väärtuste järjestamine
Koostatud juhend on mõeldud lisamaterjalina kasutamiseks Andmeanalüüsi kursuse kuulajatele. Näidiste ning õpetuste loomisel on kasutatud andmestiku firma.sav andmeid. Kõik näited põhinevad statistikapaketi
More information2 EEsti moslemite kuukiri
EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 4. NOVEMBER 2009 / dhul-qadah / dhul-hijja 1430 Pudrupotike keeda... pilk Maroko kööki. PALVEPOSITSIOONIDE MEDITSIINILISELT TÕESTATUD K ASU Minu M aroko BA H RjaAmoslemid IN
More informationKonfliktist osaduseni. Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017
Konfliktist osaduseni Konfliktist osaduseni Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017 Konfliktist osaduseni Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal
More informationJumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses
Tartu Ülikool Usuteaduskond Praktilise usuteaduse õppetool Anett Schneider Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses Bakalaureusetöö Juhendaja dr theol Lea Altnurme Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...
More informationTartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool. Karin Kallas
Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool Karin Kallas Rabi Mordekai Josep Leineri Me hašiloah Jumala tahte äratundmise võimalikkus ning beruri protsess Bakalaureusetöö Juhendaja
More informationاقرأ. Maailma lõpu märgid. 50 maailma lõpu märki. Islamiuudised. maailma lõpu märgid. Koraanis ja Sunnas. Lääne oma moslemid : Cat Stevens
iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 25 SEPTEMBER 2011 / ŠAWAAL 1432 Islamiuudised 50 maailma lõpu märki Maailma lõpu märgid Koraanis ja Sunnas Lääne oma moslemid : Cat Stevens maailma lõpu märgid السالم
More informationTere tulemast, ramadaan! Minu ramadaani plaan. Islami arhitektuur Kiri meile kõigile Hadithiterminoloogia baas EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 13.
EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 13. AUGUST 2010 / ŠABAAN RAMADAAN 1431 Minu ramadaani plaan Islami arhitektuur Kiri meile kõigile Hadithiterminoloogia baas Tere tulemast, ramadaan! Assalaamu alikum warahmatullaahi
More informationTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS Lõputöö Juhendaja: Jaanika Juhanson Kaitsmisele lubatud... (juhendaja allkiri) Viljandi
More informationاقرأ MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433
iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 mai 2012 / ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433 السالم عليكم ورحمة هللا وبركاته Selle kuu Iqra peateemaks on pärimisseadus. Kuigi varem või hiljem puutub iga moslem ühel
More informationاقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuli-august 2013 / ŠABAAN RAMADAAN ŠAWAAL 1434 NR 46
اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 46 juuli-august 2013 / ŠABAAN RAMADAAN ŠAWAAL 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Assalamu alikum warahmatullahi wabarakatuh! Ja ongi taas kord käega katsuda see eriline
More informationKATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST
KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST MONSIGNORE PHILIPPE JOURDAN Sissejuhatavaid märkusi 1 Tahan Teiega jagada mõningaid mõtteid katoliku kiriku sotsiaalõpetusest. See
More informationJumala Sõnumitooja Muhammed
Jumala Sõnumitooja Muhammed (Jumal õnnistagu teda) Esimene väljaanne Abdurrahman Al-Sheha Al-Risalah Skandinaviska Stiftelse [1] Copyright 2007 Abdurrahman Al-Sheha Kõik õigused kaitstud. See raamat on
More informationMeenuta Jumala tegusid
EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 10 (52) Hind 1 Oktoober 2012 LEHES Meenuta Jumala tegusid Su lapsed pöörduvad tagasi Joy Frangipane Marion... 2 Jumala tahte nõudmine John Belt... 3 Kindlused langevad
More informationRELIGIOONI KAHEPALGELINE ROLL RAHVUSVAHELISTES KONFLIKTIDES
RELIGIOONI KAHEPALGELINE ROLL RAHVUSVAHELISTES KONFLIKTIDES ALAR KILP Tõde on lihtne: niipea kui religioon haarab endale ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani Salman Rushdie 1 Salman Rushdie on nimetanud
More informationThe Resolution of Anaphoric Links Using Mitkov s Algorithm
The Resolution of Anaphoric Links Using Mitkov s Algorithm Taavet Kikas, Margus Treumuth May 4, 2007 1 The Task The task was to investigate anaphoric relations in two parallel texts (i.e. a source language
More informationJumala Sõnumitooja Muhammad
Jumala Sõnumitooja Muhammad (Jumal õnnistagu teda) Teine väljaanne Abdurrahman al-sheha Al-Risalah Skandinaviska Stiftelse 1 Muhammad Estländsk.indd 1 08-06-04 14.10.30 Copyright 2007 Abdurrahman Al-Sheha
More informationNORMAN DAVIES EUROOPA PEAAEGU UNUSTATUD AJALUGU. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik
NORMAN DAVIES EUROOPA PEAAEGU UNUSTATUD AJALUGU Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik Originaali tiitel: Norman Davies Vanished Kingdoms The History of Half-Forgotten Europe Allen Lane 2011 First published
More informationSaage tuttavaks... Matilda Michael. Proua ja härra Koirohi. Preili Mesi. Bruce Iirlane. Proua Sõnniste. Amanda Ripstiib
Saage tuttavaks... Matilda Michael Proua ja härra Koirohi Preili Mesi Bruce Iirlane Amanda Ripstiib Proua Sõnniste ROALD DAHLI RAAMATUD KIRJASTUSELT DRAAKON & KUU lastele Charlie ja Suur Klaaskabiin Charlie
More informationJEESUS TEKSTIS JA AJALOOS
JEESUS TEKSTIS JA AJALOOS Ajaloolise Jeesuse uuringu problemaatikast mäejutluse näitel 1 Ain Riistan 1. Sissejuhatus: ajaloolise Jeesuse probleem ja näidistekst Ajaloolise Jeesuse kohta kirjutatud tööde
More informationMu kallid vennad ja õed! Palvetan
ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM, NOVEMBER 2017 Mu kallid vennad ja õed! Palvetan alandlikult, et Issanda Vaim on meiega, kui ma täna kõnelen. Mu süda pakatab tänust Issanda vastu, kelle Kirik see on, et oleme
More informationVeevalaja ajastu õpetaja
Veevalaja ajastu õpetaja KRI Rahvusvaheline Kundalini Jooga Õpetajakoolitus 1. taseme 2018 Eesti Elu eesmärk on leida üles tõde, reaalsus ja seda levitada. Anda see teistele ja ülendada tõega nende vaimu,
More informationTALDRlIUD LENDAVAD ONMAANDUNUD. KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust
KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust Materjal, millest õhulaevad ehk vimanad (raamatu märkus: vimana on sanskritis - välja mõõtma või kurssi LENDAVAD läbi sõitma; taevane sõiduk; lendav sõjavanker;
More informationHindu fundamentalism:
Hindu fundamentalism: natsionalism ja religioon Indias Erki Lind Hindu fundamentalism ja hindutva Hindu fundamentalismiga seotud sündmused on enamasti Lõuna-Aasia kesksed ja ületavad harva lääne meedia
More informationLunastus usu läbi. Krista Kodres. Luterlik pilditeoloogia ja selle eeskujud Eestis esimesel reformatsioonisajandil
Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest 55 Lunastus usu läbi Luterlik pilditeoloogia ja selle eeskujud Eestis esimesel reformatsioonisajandil Krista Kodres Eesti uusaja alguse ajalugu on keeruline: suhteliselt
More informationEMK Teoloogiline Seminar. Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL. Diplomitöö
EMK Teoloogiline Seminar Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL Diplomitöö Juhendaja: PhD Ingmar Kurg Pärnu-Jaagupi 2012 2 SISUKORD Sissejuhatus...3 Jaakobitee ajalooline
More informationJoel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris,
FILOLOOGIA, MIDA ENAM POLE LINNAR PRIIMÄGI Joel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris, probleemist, mida olen kahetsedes seiranud, tõdedes, et klassikalise üldhariduse
More informationVEIDI VALGUST HÄMARKOHTADELE VEND VAHINDRA ELUS
VEIDI VALGUST HÄMARKOHTADELE VEND VAHINDRA ELUS Mait Talts, Tartu Ülikooli meediamagistrant, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Audentese Ülikooli õppejõud Vend Vahindra ehk rahvapäraselt paljasjalgse Tõnissoni
More informationSISSEJUHATUS. 1 Ernst Gellner iseloomustab seda muutust sõdadega: Vanad maailmad olid esiteks eraldi kosmosed: sihipärased,
SISSEJUHATUS Käesolev magistritöö on esimene osa suuremast uurimusest, mille eesmärk on anda süstemaatiline ja põhjalik ülevaade usuvabadusega seotud problemaatikast Hiina kultuuriruumis ja postkonfutsianistlikus
More informationBritannia vallutamine : Rooma ja Britannia Caesarist Hadrianuseni
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond Silver Luik Britannia vallutamine : Rooma ja Britannia Caesarist Hadrianuseni Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Mait
More informationReligioonist Ludwig Wittgensteini Tractatus Logico-Philosophicuses
Tartu Ülikool Usuteaduskond Jaan Kullama Religioonist Ludwig Wittgensteini Tractatus Logico-Philosophicuses Bakalaureusetöö Juhendaja dr Thomas-Andreas Põder Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Ludwig
More informationMAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Ulla Lehtsaar MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA Bakalaureusetöö
More informationTartu Ülikool. Usuteaduskond. Kevin Kirs
Tartu Ülikool Usuteaduskond Kevin Kirs Jeesus kuulutas Jumala riiki, aga välja tuli kirik ehk mida kuulutas ajalooline Jeesus ja kuidas Paulus seda mõistis Bakalaureusetöö Juhendaja Dr. theol. Ain Riistan
More informationDamaskuse Kirja Manitsuste osa algkristluse seostest
1 Kalle Rebane Damaskuse Kirja Manitsuste osa algkristluse seostest (MS A 1-8) ja Bakalaureusetöö Juhendaja mag. theol. Vallo Ehasalu Tartu, 2012 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Damaskuse Kirja päritolu ja
More informationPREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED
PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED Põhiline käsiraamat preesterluse hoidjatele, A osa PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED Põhiline käsiraamat preesterluse hoidjatele, A osa Välja andnud Viimse Aja
More informationKallid vennad ja õed! Kui meie
ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM, MAI 2014 Armastus evangeeliumi olemus Me ei saa Jumalat tõeliselt armastada, kui me ei armasta oma rännukaaslasi sellel surelikul teekonnal. Kallid vennad ja õed! Kui meie
More informationÜllar Peterson DŽIHAADI KONTSEPTSIOONI KUJUNEMINE KORAANIS
1 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSLOND ÜLDAJALOO ÕPPETOOL Üllar Peterson DŽIHAADI KONTSEPTSIOONI KUJUNEMINE KORAANIS Magistritöö Juhendaja prof. Mati Laur TARTU 2005 2 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 5
More informationAinult Temast võis saada meie Päästja, lk 8 VIIMSE AJA PÜHADE JEESUSE KRISTUSE KIRIK APRILL 2017
VIIMSE AJA PÜHADE JEESUSE KRISTUSE KIRIK APRILL 2017 Ainult Temast võis saada meie Päästja, lk 8 Milliseid tõdesid keha kohta me õpime ülestõusmisest? lk 14 Seksuaalse väärkohtlemise koormast vabanemine,
More informationJeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpetaja käsiraamat
Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpetaja käsiraamat Religioon 250 Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah, Ameerika Ühendriigid Kommentaarid ja parandused on
More informationMesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma
vrmt08espak 2009/5/26 12:49 page 19 #19 Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma Peeter Espak Kosmilise geograafia mõistest Kõikides mütoloogiates ja usundites on üheks keskseks
More informationVend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast
Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast Mait Talts Karl Mihkli poeg Tõnisson (alias Karl Tennisson, Karlis Tennisons, hilisema budistliku nimega Vend Vahindra Mantramitra)
More informationاقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433
q i ra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433 السالم عليكم ورحمة هللا وبركاته Sel kuul oleme valinud ajakirja peateemaks rukja ehk Koraaniga ravitsemise. Räägime ühtlasi
More informationB ISBN
Mario Reading Nostradamus: The Complete Prophecies for the Future 2015 Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN. Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine
More informationRELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED
RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED Olga Schihalejev (2009) Tartu Ülikool USUS03.005 1. Kursuse maht: 3EAP / 2AP 2. Õppetöö vormid: sissejuhatav loeng e-õppe seminarid individuaalne töö 3. Kursuse
More informationDISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8
DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 TERVIKLIK ELUKESTVA ÕPPE KONTSEPTSIOON EESTI PROTESTANTLIKE KOGUDUSTE KONTEKSTIS EINIKE PILLI Tartu
More informationAita Meentalo. Dionysos kui loovuse printsiip Friedrich Nietzschel ja Vjatšeslav Ivanovil
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Aita Meentalo Dionysos kui loovuse printsiip Friedrich Nietzschel ja Vjatšeslav Ivanovil Bakalaureusetöö juhendaja Eduard Parhomenko,
More informationNaiskangelased korea müütides 1
Naiskangelased korea müütides 1 Jinseok Seo Teesid: Artikli eesmärgiks on analüüsida korea müütide struktuuri, tuua välja naiste kangelaslikkus, mis sisendas tolleaegsetesse sookaaslastesse vaprust ja
More informationDissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13
Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Meelis Friedenthal Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS
More informationKUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA EESTI INFOPAKK
KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA 2017-2018 EESTI 2017-2018 INFOPAKK KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL (KYDS) on loodud Gurujagat Kauri poolt, kes on üks pikaajalisemate kogemustega kundalini
More informationÕnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013
ELU THE HERALD 2012 Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013 Uue aasta teele asudes tahan teid, armsad lugejad, julgustada Issanda sõnaga: «Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid
More informationIIOBI UUS TULEMINE. Iiobi raamat. Tõlkinud ja kommenteerinud
IIOBI UUS TULEMINE Iiobi raamat. Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Nõmmik. Piibel kontekstis I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 294 lk. 2011. aasta lõpus kutsus Urmas Nõmmik veebiajakirjas Kirik
More informationTänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest
DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 33 LIINA EEK Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest 1 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 33 DISSERTATIONES THEOLOGIAE
More informationREFORMATION SUNDAY 26 OCTOBER 2014
REFORMATION SUNDAY 26 OCTOBER 2014 ST. MARK S LUTHERAN CHURCH 1900 ST. PAUL STREET BALTIMORE, MD 21218 Phone: 410.752.5804 Fax: 410.752.4074 On the web at: stmarkscelebrates.org A Reconciling in Christ
More informationREFORMATION SUNDAY 25 OCTOBER 2015
REFORMATION SUNDAY 25 OCTOBER 2015 ST. MARK S LUTHERAN CHURCH 1900 ST. PAUL STREET BALTIMORE, MD 21218 Phone: 410.752.5804 Fax: 410.752.4074 On the web at: stmarkscelebrates.org A Reconciling in Christ
More informationJOHAN CALVIN JA SYLLOGISMUS PRACTICUS
JOHAN CALVIN JA SYLLOGISMUS PRACTICUS Henn Käärik Max Weberi Protestantliku eetika 1 üks keskseid küsimusi oli kaheldamatult küsimus sellest, kuidas Calvini predestinatsiooniõpetus kalvinistliku dogmaatika
More informationMosleminaise käsiraamat
Mosleminaise käsiraamat Huda Khattab www.islam.pri.ee Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel
More informationTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL TOOMAS TAMMARU VABADUSE PROBLEEM JA JEAN-PAUL SARTRE I ONTOLOOGILISE VABADUSE KÄSITUS MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Prof. Tõnu Viik Tallinn 2012
More informationThe Aquarian Teacher
The Aquarian Teacher KRI International Kundalini Yoga Teacher Training Level 1 2018 Estonia The purpose of life is to find out the truth, the reality, and spread it and give it to others and uplift their
More informationVIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE SÜNDMUSELE MOEETENDUSE MOOD-PERFORMANCE-TANTS NÄITEL
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Etenduskunstide multimeedia spetsialisti eriala Pille Kannimäe VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE
More informationKRISTLIK KUNINGAS JA PAGANATEST ALAMAD ( SAJANDI SKANDINAAVIAS)
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja Arheoloogia Instituut Üldajaloo osakond Jane Liiv KRISTLIK KUNINGAS JA PAGANATEST ALAMAD (10. 12. SAJANDI SKANDINAAVIAS) Magistritöö Juhendaja: professor Anti
More informationProsoodiast meloodiani eestikeelse Piibli proosatekstil põhineva ühehäälse a cappella kirikulaulu ehk eesti pühalaulu metodoloogia
https://doi.org/10.7592/mt2017.68.joks Prosoodiast meloodiani eestikeelse Piibli proosatekstil põhineva ühehäälse a cappella kirikulaulu ehk eesti pühalaulu metodoloogia Eerik Jõks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
More informationFUNDAMENTALISMI KONSTRUEERIMINE 1
FUNDAMENTALISMI KONSTRUEERIMINE 1 Ain Riistan PhD (teoloogia) Tartu ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi lektor ja religiooniuuringute teadur Ain Riistan 1. Sissejuhatus Fundamentalism on paljukasutatud
More informationZhuangzi tõlked ja käsitlused
Zhuangzi tõlked ja käsitlused Mart Tšernjuk Sissejuhatus Zhuāngzi 莊子 nime kandev teos on Dàodéjīngi 道德經 kõrval teine oluline filosoofilise taoismi ( 道家 dào jiā) alustekst. Kui Dàodéjīngi puhul võime rääkida
More informationTartu Ülikool Usuteaduskond Religiooniuuringud. Frank Jüris. Pojalikkuse mõiste kujunemine ja areng impeeriumi-eelses Hiinas.
Tartu Ülikool Usuteaduskond Religiooniuuringud Frank Jüris Pojalikkuse mõiste kujunemine ja areng impeeriumi-eelses Hiinas Magistritöö Juhendaja Vanemteadur Märt Läänemets, PhD, Tartu Ülikool Tartu 2015
More informationUNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak
UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak Artiklis lähtutakse teadlaste hulgas levinud uskumustest, et nad saavad oma teadmisi laiendada metafüüsikale ning et teadus püüab tunnetada tõeliselt eksisteerivat.
More informationTEENISTUSED PÜHAPÄEVADEL PÄRAST NELIPÜHA TEENISTUSED JUULIS, SERVICES IN JULY
EESTI EVANGEELIUMI LUTERI USU KIRIKU Lakewoodi Pühavaimu koguduse TEATED TEENISTUSED juuli - oktoober 2018 SERVICES FROM JULY TO THE END OF OCTOBER 2018 Teenistused iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval
More informationJutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14)
Misjonitöö juhend Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14) Parandage meelt, kõik te maa ääred, ja tulge minu juurde ja saage ristitud minu nimel, et te võiksite olla pühitsetud Püha Vaimu vastuvõtmisega
More informationPostdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1
Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1 Anneli Saro Käesolev artikkel lähtub küsimusest, kas postdramaatiline teater ning autobigraafiline lavastus kui üks selle
More informationPSALMILAULMINE EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU KOGUDUSTES
Tartu Teoloogia Akadeemia Anneli Vilbaste PSALMILAULMINE EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU KOGUDUSTES Lõputöö juhendaja mag theol Silja Härm Tartu, 2013 SUMMARY Singing psalms in the congregations of estonian
More informationTartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool. Julian Goljand
Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool Julian Goljand Magistritöö Antropomorfne antiikskulptuur Córdoba kalifaadi paleelinnakus Töö juhendaja: prof.anti Selart Tartu 2010 Sisukord
More informationJumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS. Esimene väljaanne. I.A. Ibrahim.
Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS Esimene väljaanne I.A. Ibrahim Translate Kätlin Hommik-Mrabte General Editors Dr. William (Daoud) Peachy Michael (Abdul-Hakim)
More informationISLAMI VIIS TUGISAMMAST
ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ALGAJATELE JA KESKTASEMELE Esimene väljaanne Kätlin Hommik-Mrabte Esimene väljaanne Copyright 2009 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või tervet raamatut on lubatud
More informationISLAMI VIIS TUGISAMMAST
ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ALGAJATELE JA KESKTASEMELE Esimene väljaanne Kätlin Hommik-Mrabte Esimene väljaanne Autoriõigus Kätlin Hommik-Mrabte, 2010 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või
More informationTartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kristina Rebane EESTLASED JA RISTIUSK 12. SAJANDIL. HISTORIOGRAAFILINE ANALÜÜS
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kristina Rebane EESTLASED JA RISTIUSK 12. SAJANDIL. HISTORIOGRAAFILINE ANALÜÜS Magistritöö Juhendaja: prof. Anti Selart Tartu 2014 Sisukord
More informationSuur meelespidamise suutra (Mahā-satipaṭṭhāna-sutta)
Suur meelespidamise suutra (Mahā-satipaṭṭhāna-sutta) Tõlkinud Märt Läänemets Tõlkija eessõna Satipaṭṭhāna-sutta ( Meelespidamise suutra ) ehk Mahā-satipaṭṭhānasutta ( Suur meelespidamise suutra ) on budismi
More informationEsoteeriline pärimus Kirna mõisas ja maagial põhinevad mõistmisviisid 1
doi:10.7592/mt2013.54.kivari Esoteeriline pärimus Kirna mõisas ja maagial põhinevad mõistmisviisid 1 Kristel Kivari Teesid: Artikkel analüüsib Kesk-Eestis asuva Kirna mõisa kui esoteerilise ravikeskusega
More informationEELK USUTEADUSE INSTITUUT
EELK USUTEADUSE INSTITUUT USUTEADUSKOND KIRIKULOO ÕPPETOOL AGE PLOOM EESTI NAISE IDENTITEET MOSLEMINA MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant ELO SÜLD TALLINN 2010 SISUKORD SISUKORD...
More informationHare Krišna Soomes. Üleilmse hinduistliku uususundilise liikumise kultuuriline adaptatsioon 1
Hare Krišna Soomes Üleilmse hinduistliku uususundilise liikumise kultuuriline adaptatsioon 1 Kimmo Ketola Teesid: Soome usuteadus on juba mõnda aega uurinud uususundilisi liikumisi (new religious movements)
More informationTartu Ülikool. Haridusteaduskond. Kasvatusteaduste õppekava. Egle Säre
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Kasvatusteaduste õppekava Egle Säre FILOSOOFILISTE VESTLUSTE JA TEGEVUSTE RAKENDAMISE VÕIMALUSED LASTEGA ÜHE ALGKLASSI NÄITEL magistritöö Juhendaja: PhD Piret Luik Läbiv
More informationAnnika Michelson UTE! UTE! UTEE! Traditsioonilise lambapidamise kogemusi
Annika Michelson UTE! UTE! UTEE! Traditsioonilise lambapidamise kogemusi Projekti KnowSheep väljaanne Tallinn 2013 MTÜ Hiiu Veis ja Lammas S K Ä R G Å R D S S T A D E N S A A R I S T O K A U P U N K I
More informationTartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Peeter Tammisto
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Peeter Tammisto TALUPOJAÜHISKONNA DISTSIPLINEERIMINE EESTIMAAL 1710 1832: IDEELISED, ÕIGUSLIKUD JA KULTUURILISED ASPEKTID Magistritöö
More informationHeebrea keele uuestisünd kõnekeelena
Heebrea keele uuestisünd kõnekeelena Diana Krull Stockholmi ülikooli emeriitprofessor Sissejuhatus Vana Testamendi heebrea keele taandumine elava kõnekeelena algas umbes VI sajandil ekr. Suurem osa keeleteadlastest
More information20 aastat antiikaega. kui Ateena (sks k). 2 Ladina sõna lustrum tähistab viisaastakut,
RAAMATUID 12-2012_Layout 1 30.11.12 13:45 Page 926 20 aastat antiikaega Quattuor lustra: papers celebrating the 20th anniversary of the re-establishment of classical studies at the university of tartu.
More informationStudia Orientalia Tartuensia. Series Nova Vol. II
Studia Orientalia Tartuensia Series Nova Vol. II ol.indb i 8.01.2007 0:10:36 ol.indb ii 8.01.2007 0:11:06 Studia Orientalia Tartuensia Series Nova Vol. II ida!õtteloo leksikon Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia
More informationKohanimedest sotsio-onomastilisest küljest
Marit Alas tegeleb kohanimede muutumise uurimisega eesti keele instituudis Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest Kohanimesid kasutame me kõik. Kas kõik inimesed kasutavad mingit kohta nimetades alati
More informationMART KULDKEPP Deor : kaduvus on lohutus
MART KULDKEPP Deor : kaduvus on lohutus Keskaegses kirjanduses leidis maailmalõpu teema käsitlemist peamiselt apokalüpsise nime all tuntud tekstižanris, mille tuntuimaks näiteks oli Uue Testamendi Johannese
More informationMozart ja Salieri Teatridirektor
Mozart ja Salieri Teatridirektor NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV MOZART JA SALIERI WOLFGANG AMADEUS MOZART TEATRIDIREKTOR 147. hooaeg MUUSIKAJUHT JA DIRIGENT TAAVI KULL DIRIGENT ENDEL NÕGENE LAVASTAJA JAAN WILLEM
More informationDISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17
DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 MÄRT LÄÄNEMETS Gandavyuha-sutra kui ajalooallikas.. The Gaõóavyåha-såtra as a Historical Source
More informationVENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe
VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe LILJA BLUMENFELD (Algus TMKs 2012, nr 2) Holokaust ja ingli käsi Nihestatus tõuseb häirivalt esile Veneetsia kaupmehe järgmises lavastuses Tartus
More informationKUNINGAS ŠULGI LAUL:
KUNINGAS ŠULGI LAUL: mõned märkused uus-sumeri kuninga šulgi (2093 2046) kuningavõimu ideoloogia kohta 1 Vladimir Sazonov Akkadi 2 impeerium (2334 2154 a ekr), mille rajajaks peetakse akkadlast Sargon
More informationVAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES
VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES 427 Kaanepilt: VÄLIJUMALATEENISTUS ÕPPUSEL KEVADTORM 2004. TEENIB KVÜÕA KAPLAN LTN AGO LILLEORG. Foto: Ardi Hallismaa. ii VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES EESTI KAITSEVÄE KAPLANITEENISTUS
More informationUrvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel Bakalaureusetöö Meelike Tammemägi Juhendaja vanemteadur Ergo-Hart
More informationEESTI ASULANIMEDE TRANSKRIBEERIMISEST JA KÄÄNAMISEST VENE KEELES
EESTI ASULANIMEDE TRANSKRIBEERIMISEST JA KÄÄNAMISEST VENE KEELES Oksana Palikova, Katrin Karu Ülevaade. Artiklis käsitletakse probleemi, mis kerkib aeg-ajalt esile vene keelde tõlkijate ja vene keele toimetajate
More informationTiit Aleksejev Estonia. Palveränd (2008) Publishing House Varrak
2010 Tiit Aleksejev Estonia Palveränd (2008) The Pilgrimage Publishing House Varrak Biography Tiit Aleksejev (b.1968) graduated from the University of Tartu with a master s degree in Medieval History.
More informationPärnu, nr 49 (89)
Pärnu, nr 49 (89) 15.12.2017 Koosolekud: esmaspäeviti kell 12 Ammende Villa Mere pst 7, Pärnu www.parnurotary.ee Ian H.S. Riseley Rotary International President 2017-18 Liisa Stjernberg Kuberner 2017-18
More informationLakewoodi Pühavaimu koguduse TEATED
EESTI EVANGEELIUMI LUTERI USU KIRIKU Lakewoodi Pühavaimu koguduse TEATED oktoober 2015-jaanuar 2016 Teenistused igal pühapäeval kell 10:00 Service in English every third Sunday at 10 am Inimesi tuleb idast
More information