Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel

Size: px
Start display at page:

Download "Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel"

Transcription

1 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel Bakalaureusetöö Meelike Tammemägi Juhendaja vanemteadur Ergo-Hart Västrik Tartu 2011

2 Sisukord Eessõna...3 Sissejuhatus...5 Uurimustöö eesmärk, ülesehitus ja ülevaade allikmaterjalidest Kohapärimus folkloristikas Kohapärimuse tõlgendamine Koha, pärimuse, inimese ja identiteedi suhe Kohapärimuse kogumine ja välitöö meetod Urvaste kohapärimuse kogumisloost Kohanimed Kohanimede kujunemine ja muutumine Mitteametlikud kohanimed ja etnonüümid Kohanimede uurimine ja kogumine Talunimede kujunemine Võrumaal ja Urvastes Urvaste asustusloost, ajaloost ja kohapärimusest Asustus Ajalugu ja kohapärimus Urvaste talu- ja paiganimede seletused Talu- ja paiganimede seletused Ruhingu külas Talu- ja paiganimede seletused Urvaste külas Talu- ja paiganimede seletused Kirikukülas Võrdlevalt kolme küla talunimedest...42 Kokkuvõte...44 Summary...46 Kokkovõtus...48 Kasutatud allikate loetelu...50 Lisa 1. Urvaste valla kaart...55 Lisa 2. Ruhingu küla kaart...56 Lisa 3. Urvaste küla kaart...57 Lisa 4. Kirikuküla kaart

3 Eessõna Mitmete kultuurinähtuste juured ulatuvad ajas väga sügavale. Paigapärimuse tundmaõppimine ja teadmised oma kodukohast saavad enamasti alguse kodust. Paljudes piirkondades aga piirdub teadmine enda kodupaigast ja pere ajaloost vaid lähiminevikuga teadmised selles vallas on sageli kasinad. Urvastes, nagu paljudes teisteski Eestimaa paikades, on vähe inimesi, kes oskavad kõnelda kohamuistendeid oma kodu või kodukoha kohta. Praeguse aja elu ja ümberpaiknemine on nõrgendanud seda põlvkondade sidet, mis oli endistel aegadel. Vähe on ka talusid, kus pered on püsima jäänud põlvkondade vältel. Külades elab mitmeid uusasukaid, kel puudub kodupaigaga isiklik suhe ning teadmised mineviku kohta. Paljud talud on üldse kadunud, maad metsastunud, mõned talukohad aga ostetud suvekodudeks. Aegade jooksul on muutunud ka piirkonna haldusjaotus ja kohanimed. Maastik on muutunud, mitmed objektid on hävinud või inimeste mälust kustunud. Kõik need asjaolud äratasid minus soovi koguda ja kirja panna teavet, mida õnnestub praegu inimestelt endilt saada. Tänapäeva kodudes ei ole enam kommet, mille kohaselt mitu sugupõlve õhtuti videvikku pidasid, koos istusid ja tubaste tööde tegemise ajal jutte rääkisid. Nii kandusid pärimuslood edasi põlvest põlve ja selline traditsioon ei lasknud teabel kustuda või unustuste hõlma vajuda. Kohalikelt inimestelt infot koguma ajendas mind eelkõige asjaolu, et rahvaluulearhiivist võib küll leida mitmeid tekste, kuid teave paikade kohta on kohalike inimeste mälestustes pidevas muutumises ning võib praegu erineda sellest, mis juba varem kogutud ja kirja pandud. Koha eripära mõistmiseks ja tajumiseks on tähtis tunnetada pärimust selle loomulikus ja elavas keskkonnas. Paljusid minevikunähtusi ning nende tähendusi pole võimalik tunnetada üksnes teooria abil ainuvõimalik lähenemistee saab olla vaid sama piirkonna elav, järjepidevusel rajanev kultuuritraditsioon (Valk 2006: 5). Töö autorina on minu huvi Urvaste vastu peamiselt isiklik paelusid nii kütkestav ja salapärane loodus kui ka soov uurida oma esivanemate kodupaika lähemalt. Huvi 3

4 Urvaste paigapärimuse ja nimede tekkelugude vastu tekkis mul tegelikult juba aastate eest ja nii hakkasin selle töö tarvis infot koguma aastal. Pärimuslugude kogumisel aitas mind minu vanaema Erna Tolmov, kes külaelanikelt osa selle töö tarbeks kogutud lugudest ka ise kirja pani. Tarvilike õpetuste ja nõuannetega olid mulle väga palju abiks Valdo Valper ja Ergo-Hart Västrik ning oma tänusõnad soovin edasi anda ka lahketele Urvaste elanikele, kelle juttude ja kaasabita seda uurimustööd ei oleks teha saanud. 4

5 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk, ülesehitus ja ülevaade allikmaterjalidest Töö põhieesmärk on vaadelda kohalike inimeste kultuurimälu ning uurida, kuidas on paigad ja talud endale nime saanud. Püüan töös välja selgitada ühe piirkonna talu- ja paiganimede tekkimise lood külaelanike mälestuste ja teadmiste kaudu. Minu huvi keskmesse tõusis mitu küsimust: mida ja kui palju teavad oma kodukoha nimede tekkelugudest rääkida praegused Urvaste valla kolme küla elanikud ning kui tugevaks võib selle alusel pidada küsitletud inimeste identiteedi- või kuuluvustunnet? Kas oma kodukoha ja selle ümbruse nimede tekkelugusid teavad ka need inimesed, kes ei ole piirkonnas põlised elanikud? Töö põhieesmärgi täitmiseks otsustasin Urvaste inimestelt kohajutte koguda. Kogumistööd tehes seadsin eesmärgiks saada võimalikult palju teavet, kuid mõnel juhul küsitlemine ebaõnnestus. See oli peamiselt põhjustatud asjaolust, et paljud majapidamised on ostetud suvekodudeks, mitme maja elanikke ei olnud välitööde tegemise ajal kodus ning paaril juhul ei nõustunud külaelanik rääkima; mõni jäädvustatud vestlus oli küll huvitav, kuid ei sobinud selle uurimustöö tarvis. Mingi kindla tunnuse alusel inimesi rühmadesse jagades oleks välitöödel kogutud info jäänud liiga piiratuks. Seetõttu tuli kasutada kõiki küsitletuid, kes andsid vestlemiseks oma nõusoleku ja kelle teadmised sobisid selle uurimustöö piiridesse. Teadlikult kogusin infot Urvaste valla kolmest külast: Ruhingu külast, Urvaste külast ja Kirikukülast. Küsitluses osales kokku 11 inimest: Aino Toom, Eha Käis, Age Haller, Tiina Reinumägi, Ethel Paluteder, Alvar Kõller, Evi Konnula, Erna Tolmov, Sirje Jakobson, Mihkel Jakobson, Kalevi Paluteder. Suur osa Urvaste pärimustekste on olemas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ning suure kogumistöö on teinud Valdo Valper, kelle koostatud raamatus 5

6 Metsast leitud kirik on hulgaliselt ka viimastel aastatel Urvastest kogutud pärimustekste. Olgugi, et minu töö keskendub kitsamalt vaid talunimede seletustele eelkõige kohalike elanike teadmiste põhjal, oli mul võimalus aasta suvel kogumistööd teha ka koos Valdo Valperiga, kes kogus teavet Urvaste kohapärimust tutvustava raamatu tarvis. Lisaks välitöödel kogutud juttudele vaatlen ka rahvaluulearhiivi kogutud tekste, kasutan töös Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse andmebaasi materjale. Olen püüdnud tööle läheneda interdistsiplinaarselt, kaasates nii folkloristlikku, etnoloogilist, sotsiaalkultuurilist kui ka geograafilist lähenemisviisi. Et mõista, mille alusel on nimed keeleliselt tekkinud, vaatlen põgusalt ka keeleteaduslikku ainest. Inimestelt kogutud pärimuslugudele lisan kommentaare Evar Saare raamatust Võromaa kotussõnimmist. Käsitlen töös kohapärimuse olemust, kohapärimuse seost identiteediga, kohanimede (mikrotoponüümide) tekkimist üldisemalt ning vaatlen Urvaste valla paiga- ja talunimede tekkimist kohalike elanike mälestuste kaudu. Et saada ettekujutus Urvaste geograafilisest paiknemisest ja käsitletud mikrotoponüümide asukohtadest, esitan töö lisadena Urvaste valla ja uuritud kolme Urvaste küla mikrotoponüümidega kaardid. Kõiki töös nimetatud nimesid Maa-ameti kaardil aga ei ole. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Maa-ameti kaardil ei olegi sellist nime või ei tule nimi esile kaardi mõõtkava tõttu. Töö teoreetilises osas esitan asjakohaseid näiteid ka selle kohta, kuidas tekkisid talu- ja paiganimed minu pere talumaadel Rimmi külas, Kahrolaanes. Kahrolaane talu kuulus Urvaste kihelkonna alla küll varasema haldusjaotuse järgi, kuid praegu kuulub piirkond Antsla valda ja seetõttu töö analüüsiosas selle talupaigaga seotud pärimuslugusid pikemalt ei vaadelda. Talu kohta esitatud näited, mille allikatele ei ole viidatud, on pärit oma teadmistest ja lapsepõlves kuuldud juttudest. Suur osa Kahrolaane talu ja Urvaste kohapärimusest on kogutud Erna Tolmovilt, kes on Urvastes pikka aega elanud ja õpetajana töötanud. Erna Tolmov on ka Kahrolaane talu peretütar. 6

7 1. Kohapärimus folkloristikas 1.1. Kohapärimuse tõlgendamine Rahvapärimuses peegelduvad minevikusündmused ja rahvuslik kultuuripärand. Kohaja paigapärimuse tundmine aitab tugevdada inimeste rahvuslikku mälu, identiteeditunnet ning rahvakultuuri eripärasid. Ühelt poolt eeldab pärimus teksti olemasolu, teiselt poolt aga pärimuse loomuliku keskkonna olemasolu. Mitte vähem oluline ei ole ka pärimuse kandja. Alan Dundesi käsitluse järgi tuleks folklooripala konteksti jäädvustamisel mõista folklooripala täpset sisu, tähtis on folkloori tõlgendus, seepärast peavad folkloristid püüdma hoogsalt koguda rahva käest folkloori tähendusi (Dundes 2002b: 129). Tähenduste ja tõlgenduste kogumine ei ole alati lihtne ülesanne. Sageli jäävad kauge aja või muude asjaolude tõttu tagamaad ning täpne sisu välja selgitamata. Alati aga ei olegi oluline tõde välja selgitada, vaid anda edasi rahvapäraseid tõlgendusi, hoiakuid ja emotsioone. Tekstide tähenduste väljaselgitamine ei tarvitse olla eesmärk omaette, sest pärimustekstidel ei ole alati kindlat valemit, mille järgi neid lahti mõtestada. Tähenduste loomiseks võib küll arvesse võtta piirkondlikke eripärasid, traditsioone, juba varem omistatud tähendusi vms asjaolusid, kuid alati jääb tekstides midagi ka varju või ridade vahele ning tõlgendada saab seda vaid hüpoteetiliselt. Kohapärimust saab siduda kindla paigaga, mis võib olla väiksem või suurem looduslik üksikobjekt, inimtekkeline objekt, laiem territoorium või mõni asustusüksus (Valper 2010: 8). Kohapärimust uurimisainesena on Eestis hakatud laiemalt käsitlema üsna hiljuti alates aastate teisest poolest. Eduard Laugaste käsitles kohamuistendit kui žanri, mis püüab enamasti seletada kohtade moodustamist, kujunemist, nime saamist või sündmusi, mis on kindlas paigas kunagi toimunud. Kohamuistendeid seostas Laugaste eelkõige muistsete pelgupaikadega, loodusobjektidega, ehitusobjektide nime saamisega jms (Laugaste 1986: 274). Ajapikku tekkis aga vajadus uue ja laiema tähendusega termini järele. Melika Kindel kirjutas oma magistritöös, et aastate 7

8 teises pooles suundus uurija huvi kohapärimuse vastu tekstilt väljapoole, eelkõige kontekstile: Kuivõrd klassikaline kohamuistend osutus mitmesuguste maastikuga seotud narratiivide kirjeldamisel liialt kitsendavaks ja žanrispetsiifiliseks, siis tekkis vajadus uue, kinnistunud žanripiire ületava laiema termini järele. Mõistet pärimus hakati sel perioodil kasutama mitmesuguste folkloorsete ilmingute tähistamiseks (perepärimus, ajalooline pärimus jne), kõige laiemas tähenduses on termin kasutusel ka folkloori sünonüümina (Kindel 2005: 11). Eestimaal on palju kohti, millega seostub hulgaliselt eri tüüpi jutte. Erinevus sõltubki sageli kindlast paigast või objektist. Nii on erisugused ka eri kohtade pärimuslood, mis kannavad endas mitmesugust infot. Mall Hiiemäe nendib, et kohad annavad teavet ka meie rahva mineviku kohta: meie kunagised ja ka praegused põllud, heina- ja karjamaad kõnelevad sellest, et tegemist on sajandeid maaviljeluse ja karjakasvatusega hõivatud rahvastikuga (Hiiemäe 2006: 363). Kohapärimuse mõiste on lai siia alla kuuluvad ajaloolised ja usundilised muistendid, uskumuste ja kommete kirjeldused jne. Urvaste kohalugudega süvitsi tegelenud Valdo Valperi sõnul on kohapärimuse uurimisalaks ka paiganimed (Valper 2010: 8). Peale selle, et kohapärimus kannab endas minevikusündmusi, saab selle kaudu seletada ka meie tänapäeva. Kohapärimuse abil saab väljendada ja edasi anda rahvuslikku kultuuripärandit. Oluline on ka asjaolu, et kohapärimus ise on ajas muutuv, sest kohaneb ühiskonnas toimuvate muudatustega vanad teemad asenduvad uuemate ja aktuaalsematega Koha, pärimuse, inimese ja identiteedi suhe Koht, pärimus, inimene ja identiteet on märksõnad, mida võiks vaadelda koos, üksteisest eraldamata. Kohapärimuse teemat käsitledes ei ole üht ilma teiseta need neli märksõna moodustavad mingis mõttes terviku. Iga inimene kuulub kuhugi, tal on päritolu ja sellega seonduvalt ka identiteet. Ilma kohaliku elanikuta ei ole kohapärimust. 8

9 Niisiis ei saa inimese ja paiga suhet vaadeldes mööda ka identiteediteemast identiteet võib olla nii kollektiivne kui ka individuaalne. Samal ajal ei ole aga identiteet jäik ega tardunud see on pidevas loomises ja muutub. Alan Dundes märgib, et rahvaluule pakub sotsiaalteadlastele tagasihoidliku võimaluse, kuidas koguda teavet inimese identiteedi kohta. Folkloor annab inimesest pigem sisemise pildi, mitte nägemuse väljastpoolt. (...) Oluline on mõista, et folkloor pole lihtsalt andmete kogum, tegelikult on see üks peamisi vahendeid, mille kaudu inimene ja rühm avastab või loob oma identiteedi (Dundes 2002: 69). Tiiu Jaago on öelnud, et iga ajajärk on leidnud oma eripärase viisi rahvaluule kaudu mõista ja mõtestada oma kultuurilist olemasolu ning on ootuspärane, et ühiskonna muutudes tuleb neid otsinguid taas alustada. Loomulikult ei nihku selles otsingute-protsessis paigast ära kogu arusaam rahvaluulest seda tähistabki telg, väljendatuna märksõnades päritolu ja identiteet (Jaago 2009). Oluline on koha ja pärimuse põimumine tervikuks, kus pärimus seostub kohaidentiteediga. USA Lõuna-Maine i ülikooli dotsent Kent Ryden i sõnul antakse kohtadele omistatud individuaalsed ning kollektiivsed tähendused ning kogemused, mälestused paikadest, edasi igapäevaste suhtlussituatsioonide, käitumismallide, aga ka pärimuslike juttude kaudu kohapärimus loob ning toetab inimese kognitiivset ruumitaju tema eluümbrusest (Ryden 1993: 55). Eespool toodu kohaselt hõlmab identiteet mitmeid tähendusvälju ja on esimesi märksõnu, mis seostub enesemääratlusega. Folkloor on olemas iga sotsiaalse rühma elus. Lauri Honko käsitluse järgi ei tarvitsegi kõik rühma liikmed üksteist tunda, kuid nad tunnevad peamist osa rühma ühistest pärimustest, väärtustest, normidest ja sümbolitest. Kollektiivse traditsiooni tundmine on ühtekuuluvuse olemus. Üksikisiku traditsioonid, milles on nii üldiseid kui haruldasi, koguni ainukordseid aineid, ehitatakse üles selle põhjal (Honko 1998: 57). Niisiis on ka kohapärimus üks asjaolu, mis hoiab rühma koos, tekitab ühtekuuluvuse tunnet, annab teavet inimese sotsiaalsest kuuluvusest ning lubab avastada oma identiteeti. 9

10 Sisemine soov endast ja oma päritolust teada saada on inimestel ilmselt alati olnud, vaid teadmised ja huvi väljendamise aktiivsus (või võimalused selleks) on olnud eri aegadel erisugused. Ingrid Rüütel tutvustas aasta kultuurikonverentsil Raplas folkloorifestivali Baltica 2001 raames korraldatud ankeetküsitlust, kus paluti põhjendada, miks vajatakse tänapäeval pärimuskultuuri. Küsitluse tulemusel selgus, et oma juurte tundmine annab inimestele kindlustunde, aitab eristuda teistest ja säilitada sidet esivanematega. Samal ajal aitab oma kultuuripärandi tundmine mõista ka teisi kultuure. Selgus ka, et pärimuskultuuri võib pidada oluliseks vaimsuse ja identiteeditunde aluseks. (Rüütel 2003) Muutused või pöördelised sündmused ühiskonnas laiemalt põhjustavad erisuguseid muutusi ka väiksemates rühmades või igas inimeses eraldi. Näiteks aastad oli soodne aeg folklooriliikumise tekkeks siis võis täheldada märgatavat kasvu inimeste huvis enda ja oma päritolu vastu. Ingrid Rüütel leiab, et sel ajal kujunes folklooriliikumine osaks üldisemast kultuurökoloogilisest liikumisest ja identiteediotsingust: Tehnilise progressi, industrialiseerumise ning järsult kasvanud migratsiooni ja linnastumisega kaasnev võõrandumine ja identiteedikriis ilmnesid suuremal või vähema määral erinevates ühiskondades. Inimene hakkas otsima kohta, kuhu ta kuulub, sugu ja rahvast, kust ta põlvneb. See avaldus rohelises liikumises, suguvõsakokkutulekutes ja kodukandipäevades, kohalike ja rahvuslike kultuuritraditsioonide taaselustamises jne (Rüütel 2003). Kohtade vastu eri paikades tunnevad peale rahvaluule uurijate huvi ka mitmesuguste teiste teadusalade esindajad etnoloogid, arheoloogid, semiootikud jne. Pärimus vahendab inimese suhet maastikku ning uurijal on võimalik selle kaudu maastikku näha ja tõlgendada nii, nagu teeb seda kohapeal elav pärimusekandja. Uurimustes ongi oluliseks saanud inimese suhe paigaga, maastikuga (Kindel 2005: 38). Oma kodupaiga pärimuse tundmine pakub võimaluse tajuda paiga eripära ja seda, mis seda teistest paikadest eristavad. Seesugused teadmised oma kodupaigast pakuvad aga ühe märkimisväärse võimaluse avastada oma identiteeti, tajuda kuuluvustunnet ning tugevdada sidemeid esivanematega. 10

11 1.3. Kohapärimuse kogumine ja välitöö meetod Rahvaluule kogumismeetodid on aegade jooksul läbinud mitmesuguseid arenguetappe. Välitööd on alati olnud üks olulisemaid rahvaluule kogumise viise; see meetod lubab olla pärimuse loomulikule keskkonnale kõige lähemal ja suhelda vahetult pärimuse kandjatega. Eesti rahvaluule kogumise kõrgaja alguseks peetakse aastat 1888, mil Jakob Hurt algatas rahvaluule suurkogumise. Anu Korbi käsitluse kohaselt seadis Jakob Hurt eesmärgiks Eesti rahva ajaraamatu väljaandmise, tema teeneks on vabatahtlike kaastööliste võrgu väljaarendamine ning kogumistöö sihiteadlik suunamine (Korb 2008). Eesti Rahvaluule Arhiivi rajamisega aastal hakati korraldama iga-aastaseid folkloristide kogumismatku, et talletada pärimusmaterjali tulevaste põlvede tarvis või koguda materjali mõne väljaande tarvis. Tööd alustasid Rudolf Põldmäe, Herbert Tampere jt. (Korb 2008) ERA suurimaks aktsiooniks kujunes 1938/1939. aastal korraldatud kohamuistendite võistukogumine, mille tulemusel saadi kooliõpilastelt 36 käsikirjalist köidet rahvajutte (Kindel 2005: 26). Melika Kindel nendib oma uurimustöös veel, et ERA alguspäevil suhtuti kooliõpilaste abisse rahvaluule kogumisel küllaltki ettevaatlikult. Mõne aasta pärast aga veenduti, et koolide abi on vaja lasterepertuaari kogumiseks. Kohamuistendite võistlusaktsioonist võttis osa üle tuhande kooliõpilase. Õpilaste kogumistööd keskendusid peamiselt kinnismuististe asukoha määratlemisele. Kogumisaktsioon kandis endas ka pedagoogilist eesmärki oluline oli innustada õpilasi, et nad õpiksid tundma oma kodukohta ja selle ajalugu ning eesmärk oli ka arendada õpilaste jälgimisvõimet ja jäljendamisoskust (samas: 27). Teine oluline asjaolu on kogumisaktsiooni tulemus (36 köidet materjali). Märkimisväärne osa on kogumisaktsioonil ka eesti kultuuriloos üleskirjutatud juttudes on säilinud andmed muististe ja kohtade kohta, mis on praeguseks juba hävinud. Tekstide abil on võimalik aimata ja tundma õppida üleskirjutajate endi paigasuhet ning mõista sellise tõlgendamise abil ajalugu ja rahva kultuuri. 11

12 Ajaloos on olnud ka selliseid aegu, mil rahvaluule kogumise aktiivsus on väike või pea olematu. Näiteks pärast Teist maailmasõda ei korraldatud enam suuri koolilastele suunatud kogumisaktsioone, vähenes üksi või paarikaupa kogumismatkadel käijate osakaal ning tekkis uus välitööde vorm ekspeditsioon (Korb 2008). Nõukogude ajal oli välismaailmaga suhtlemisvõimalus kasin, tihedamad sidemed olid vaid sotsialismimaadega, see asjaolu avaldas kahtlemata rahvaluule kogumisele ja uurimisele olulist mõju. Sel ajal muutusid mõnevõrra ka rahvaluule uurimissuunad. Mari-Ann Remmel on nentinud, et etnoloogilise lähenemise asemele asus teksti- ja žanrikesksus, kitsenes ka kohamuistendi mõiste. Kohamuistendite alla kuulusid eelkõige rahvapärased jutud, mis käsitlesid teatud kohti, nende iseärasusi, tekkimist ja nimesaamist. (Remmel 2001: 19 20) Herbert Tampere käsitles aastal välja antud kogumikus Paar sammukest Eesti rahvaluule ja kirjanduse uurimise teed küllaltki põhjalikult selle aja rahvaluule-alaseid kogumisaktsioone. Kirjeldustest järeldub, et kogumisaktsioonid olid väga põhjalikult ettevalmistatud ja olulise tähtsusega toimingud. Maksimaalsete tulemuste saavutamiseks uuriti enne ekspeditsiooni ja kogumismatku põhjalikult asjaomase piirkonna spetsiifikat ja koostati tegevuskavad. Ekspeditsiooni toimumisest teavitati aga inimesi üle kogu riigi nii ajakirjanduse kui ka raadio kaudu. Inimesed olid ettevalmistatud ekspeditsioonirühma saabumiseks. (Tampere 1961: 444) Aja jooksul on aga eri valdkondades toimunud suuri arenguid ja palju muutusi, nii on ka rahvaluule kogumises praeguseks paljud tendentsid teistsugused. Tänapäeval ei korraldata enam korralisi, paljude osavõtjatega ekspeditsioone. Välitöid tehakse pigem erisuguste uurimustööde ja teadusteemade raames. Rahvaluule kogumisel teeb rahvaluulearhiiv koostööd eri ametiasutuste ning kõrgkoolidega. Tulemusrikkust nii rahvaluule kogumisel kui ka vanade arhiivimaterjalide käsitlemisel lubavad ka nüüdisaegsed tehnikad ja meetodid. Kogumisaktsiooni ettevalmistamisel kindla piirkonna kohta teabe kogumisel on palju abi juba varem tehtud suurest tööst ja säilitatud materjalidest. 12

13 1.4. Urvaste kohapärimuse kogumisloost Urvaste kohapärimust (sealhulgas Urvaste kohapärimuse kogumise ajalugu) on lähemalt käsitlenud Valdo Valper raamatus Metsast leitud kirik. Järgnevalt esitan sellekohasest mahukast teabest lühikese, Urvaste kohalugude kogumise ajalugu ja olukorda tutvustava kronoloogilise kokkuvõtte, kus toon välja ka eri aegade olulisemate kogujate nimed. Varaseim Urvaste kohateade on ilmselt Victor Julius Steini teade Lümätü Uku kohta Ferdinand Johann Wiedemanni usundi-uurimuses Eestlaste sisemisest ja välisest elust (Valper 2010: 9 10). Valperi andmete järgi on juba aastal saadetud Jakob Hurdale Vahtsõ-Antsla vallast 4 tekkemuistendit. Korrapäraselt hakkas Urvaste rahvaluule materjal täienema aga aastal Jakob Hurda suurkogujaks Urvastes kujunes juba kogumisaktsiooni algusaastal gümnaasiumiõpilane Gustav Seen, kelle vahendusel on arhiivi talletatud 1154 lehekülge rahvaluulelist materjali. Kohapärimuse vastu tundis huvi ka Jakob Hurda kaasaegne Matthias Johann Eisen aastal kogus Urvastes kohapärimust Akadeemiline Ajaloo Seltsi stipendiaat Agaate Laurson, kes talletas rahva mälestusi, sealhulgas palju kohapärimuslikku ainest. Nõukogude okupatsiooni ajal hakati Eestis korraldama nn suurekspeditsioone, kus uurijaid oli palju ja välitöödel viibiti korraga umbes kuu aega. Aastatel välitööde statistika ja materjalide alusel Urvastesse ühtegi suurekspeditsiooni siiski ei korraldatud. Tähelepanuväärne on aga kohapealsete korrespondentide töö aastal tegi kogumismatka Urvaste mõisa, küla ja kiriku ümbruses Elfriede Siil, kes lisas üle 500 lehekülje kirjapanekuid ka varasemaist aastaist. Sõjajärgsel perioodil jätkus ka õpilaste kaastöö arhiivile aastal vormistas kursusetööna pärimuskogu Kurenurme ümbrusest TRÜ eesti filoloogia üliõpilane Arkadi Reigo aastal pani muistiseid inventeerides kohapärimust kirja arheoloog Heiki Valk aastal juhendas 13

14 rahvaluule õppetooli ekspeditsiooni Marju Kõivupuu aastal toimus ERA kogumismatk Kanepisse ning Urvaste mõisa ümbruses ja Antsla kandis töötas mitu folkloristi. Urvaste kohapärimust talletasid sel ekspeditsioonil kõige enam Mall Hiiemäe ja Kadri Tamm. (Valper 2010: 10 13) aastast on Urvastes kogumistööd teinud ning arhiivimaterjalide ja välitöödel kogutud pärimuse alusel Urvaste kohapärimuse kohta kogumiku koostanud Valdo Valper aastal kaitses TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures bakalaureusetöö Tiiu Kungus, kes uuris Urvaste ja Kuldre näitel pärimuspõhist kohaidentiteeti tänapäeval. Minu töö keskendub peamiselt Urvaste talu- ja paiganimede seletuste ning kohapärimuse uurimusele. Võib öelda, et huvi kohapärimuse vastu on alates aastatest tõusnud üha enam. 14

15 2. Kohanimed 2.1. Kohanimede kujunemine ja muutumine Kohanimed tähistavad kohti maapinnal peamiselt inimeste vajaduste alusel ning seetõttu on kõige rohkem nimesid asustatud paikades. Nimerohkust tingib aga ka maastikuvormide mitmekesisus, nt on rohkesti toponüüme rannaaladel (Päll 2002: 227). Kohanimed ei esine looduses omaette, vaid on mingi laiema süsteemi osa ning alluvad seaduspärasusele. Mõned nimedest on püsima jäänud, teised erisugustel põhjustel kadunud või muutunud. Peeter Päll ütleb, et kohanimistu on pidevas muutuses, sõltudes sellest, kas inimesel on mingi maastikukohaga suhe või mitte kui suhe maastikukohaga lõpeb, kaob mõne aja pärast ka nimi, nimeobjekt aga ei tarvitse hävida (Päll 2002: 229). Esimesi seletusi Eesti kohanimede kohta võib leida A.W. Hupeli kirjutustest juba 18. sajandil. Laiemalt hakati kohanimesid uurima käsikäes võrdleva-ajaloolise keeleteadusega. Aegamööda muutus uurimine täpsemaks nimede vastu hakati enam huvi tundma aastal, seoses Õpetatud Eesti Seltsi asutamisega (Päll 2002: 241). Kui algusaegadel oli kohanimeuurimine peamiselt ajaloolaste kõrvalharrastus ja huvi pälvisid nt need nimed, mille etümoloogia ei olnud selge, siis eesti- ja eestlastekeskseks hakkas nimeuurimine muutuma 19. sajandi lõpupoole. Praeguseks on kohanimeuurimisest kujunenud iseseisev teadusvaldkond, mille mistahes uurimisaines on hõlpsasti kättesaadav ja töödeldav erinevate tehnoloogiliste vahendite kaasabil. Kohanimede algupära, tekkimist ja muutumise põhjuseid on uuritud juba ammu. Marja Kallasmaa käsitluse kohaselt on suur osa kohanimedest kujunenud isikunimedest, aluseks kas omanikuks olemine, valitsemine, erisugused isikuga seotud sündmused, ametlikud nimepühendamised, aga ka täiesti juhuslikud seosed. Kallasmaa esitab oluliseks kohanimede muutumise põhjuseks ka rahvaetümoloogia mõju paljud vanadest isikunimedest pärinevad kohanimed võivad endale aja jooksul hoopis teise 15

16 tähenduse saada. (Kallasmaa 2000: ) Näiteks võib arhiivimaterjalide põhjal selguda, et mõni talu on endale algselt nime saanud isikunime järgi, kuid aegade jooksul on talus peremehed vahetunud ja pererahvas talunime kujunemise algupärast lugu ei tea. Sel juhul seostatakse talunime kujunemist sageli hoopis iseäraliku maastikuga, paiga eripäraga vms. Kasutaja tõlgendab kohanime ümber ja muudab selle häälikkuju teiste talle teada olevate kohanimede analoogia alusel (Saar 2008: 19). Maastiku liigendatusest ja maa kasutamise intensiivsusest oleneb, mida nimedega tähistatakse. Evar Saar toob näiteks, et kui äärmiselt liigendatud reljeefiga ala on põllumajanduslikus kasutuses, tekivad küngastele ja lohkudele nimed, samasuguse reljeefiga metsas aga nimesid ei vajata. Jõekäärud saavad nimed siis, kui need on heinamaadeks jagatud, kasutusest ärajäämisel muutub jõeluht möödakäijate jaoks kiiresti nimetuks ühetaoliste loogete jadaks. Analoogselt ei vaja jõe ääres heina tegev talupoeg makrotoponüüme ja annab jõele nime naaberküla järgi jõe kui pikema veetee tähendus pole talle oluline. (Saar 2009: 93) Võrumaa enamlevinud kohanimede kujunemist on mõjutanud maastiku paiguti väga suur liigendatus ja vastavalt ka suur nimetamisvajadus (Saar 2008: 14). Kohanimede muutumise põhjuseks esitab Peeter Päll veel mitu asjaolu: vanad nimed pärinevad murretest ning on seetõttu aja jooksul muutunud. Peale selle on Pälli sõnul põhjusteks ka muud üldsõnavaralised arengud: nt võõrnimede mõjul tekkinud moonutused, ebareeglipärased lühenemised jm (Päll 2002: 236). Asjakohaseks näiteks võib siin tuua allpool, peatükis 4.3, esitatud Otso talu nime tekkimise näite: taluperemehe Mihkel Jakobsoni sõnul oli alguses talu nimeks sidekriipsuga Ott-soo, nüüd on nimi lihtsalt Otso. 16

17 2.2. Mitteametlikud kohanimed ja etnonüümid Mitteametlikud kohanimed ja etnonüümid on vanu piirkondlikke suhteid ja identiteete uurides väga olulised need on osa meie keelest, kultuurist ja ajaloost. Mitteametlikud nimed võivad olla ka tuntud, juba nimetatud objektidel, ja neid võib olla ühel objektil mitu. Sageli luuakse sellised nimed kollektiivselt ning nende kaudu võib aimata nimekasutajate identiteeti või mingisse rühma kuulumist. Hiljutiste uurimuste põhjal saab väita, et mitteametlikke kohanimesid ja etnonüüme esineb kõige enam just Lõuna-Eestis. Taavi Pae ja Mari-Ann Remmel uurisid F. J. Wiedemanni esitatud etnonüüme ning uurimustööst selgus, et kaks rahvanimetustega kõige tihedamalt kaetud piirkonda on Urvaste ja Rõuge kihelkond. Ühe põhjusena toovad Pae ja Remmel välja asjaolu, et ilmselt on Lõuna-Eesti piirkondi rohkem uuritud, aga teisalt on tähtis ka lõunaeesti murdekeelele omane mitmekesine väljenduslaad (Pae, Remmel 2006: 186). Näiteks maapiirkondades võivad mitteametlikud nimed tekkida ka igapäevase elu otsesest vajadusest (naabrid lepivad kokku, et jätavad piimamannergu aida manu või nukatagusesse võõras inimene ei tea, millisest aidast või nukatagusest on jutt ja miks mannerg seal on, mõlema naabri pered aga teavad ja kasutavad neid väljakujunenud nimesid kindlates olukordades). Talukohtades võib oma nimi olla igal künkal, mäekesel, tiigil vms. Nimed kujunesid sageli inimtegevuse tõttu, pinnasereljeefi järgi või neid tuletati ka naabertalu nimest. Sarnased tendentsid tulevad esile ka minu kogutud uurimismaterjalis Kahrolaane talumaadel paiknevate objektide nimede kohta: talumaadele kaevati kunagi linade leotamiseks neli tiiki. Hiljem peremehe kalastushuvi tõttu lasti kahte tiiki süvendada ning laiendada ja nendesse toodi kalad. Ühes tiigis, mis oli majale lähemal, käidi sageli ujumas, kalu toitmas ja püüdmas, sealt võeti ka peenarde kastmiseks vett või veedeti 17

18 kalda ääres niisama aega sellel tiigil oli oluline osa pererahva igapäevaelus. Tiigi nimeks kujunes lihtsalt Tiik, ja kõik said alati aru, millisest tiigist räägitakse. Selline nimi on ühe väikese rühma inimeste keelekasutuses olev terminnimi, mille sarnaseid leidub Võrumaal küllaltki palju. Kui läheduses ei ole rohkem mingisse kindlasse klassi kuuluvat samasugust objekti, on võimalik teatud objekti nimetada üldise terminiga (Mõis, Järv jne). Kahrolaane talu maadel oli aga ka teine tiik, mis ei olnud pererahva igapäevases elus tähtis ning seetõttu ei kõneldud sellest sageli. Seega oli Tiik pererahva jaoks tähtsuselt esikohal ja alati oli võimalik aru saada, millisest tiigist kõneldi. Teine tiik paiknes majast pisut eemal künka all, künka peal aga oli kunagi olnud laastumasin laastude löömiseks. Selle järgi kutsuti mäge Lastumäeks (last tähendas kohalikus murdes laastu), tiiki aga nimetati mäe järgi Mäetaguse tiigiks. Sellel tiigil oli aga ka teine nimi Sulõndu, mis tähendas murrakus arvatavasti lompi või paisu. Evar saar peab sulõndu-nime sageliesinevaks ning arvab, et see on motiveeritud väikesest ajuti töötanud taluveskitest või lihtsalt vee paisutamise võimalust pakkuvatest kohtadest (Saar 2008: 206). Laastumäest mõnikümmend meetrit eemal oli Rehemägi, mis sai oma nime selle järgi, et kunagi asus sellel kohal vana rehetare. Rehemägi on Evar Saare uurimuse järgi taluhoonetele viitavatest nimedest kõige sagedasem (Saar 2008: 2006). Naabrite järgi sai nime Kahrolaane talu maadel olnud Kiilakumägi ja Kunnamäe saar. Kunnamäe talukoht asus küll 5 6 km eemal, kuid neile mõõdetud heinamaa koos metsasaarega asus Kahrolaane talu piirimail. Kahrolaane talu kõige kõrgema koha nimi iseloomustas pinnasereljeefi seda kutsuti nimega Korgõmägi (võru murdes korgõ kõrge). Evar Saar nendib, et kombinatsiooni Korgõmägi esineb Võrumaal palju. Korgõmäena tähistatakse Saar sõnul paika, mille maastikul on ühes vaatesuunas mitu mäge ja üks mägi on teistest kõrgem või tekkis mäel töötades tunne, nagu oldaks tõeliselt kõrgel. (Saar 2008:165) Selliseid näiteid mitteametlike nimede või etnonüümide kohta on kindlasti hulgaliselt igas peres või kogukonnas. 18

19 2.3. Kohanimede uurimine ja kogumine Peeter Pälli käsitluse kohaselt seisneb traditsiooniline nimeuurimine nimede päritolu ja kujunemisloo selgitamises, mille käigus otsitakse seoseid muude elementidega: apellatiividega ja teiste nimedega. Selleks jälgitakse nime esinemiskujusid läbi aegade vanimatest dokumentidest alates. Tingimata arvestatakse nime kasutust rahvasuus, keele arengu üldisi seaduspärasusi ja kohanimede arenguid, samuti naaberteaduste (nt asustusajaloo, arheoloogia) andmeid (Päll 2002: 235). Kohanimede kogumiseks ja uurimiseks on mitu meetodit. Peeter Päll esitab kohanimede uurimiseks kaks peamist võimalust: koguda nimesid suulisest tarvitusest või kirjalikest allikatest. Rahvasuust kogutud nimesid peab Päll usaldusväärsemaks, kuid seda vaid juhul, kui kogumisel on järgitud kõiki nõutavaid reegleid (Päll 2002: 238). Nimede uurimisel võib lähtuda keeleteaduslikest allikatest ning vaadelda nimede tekkimist nende taustal. Erialane teooria võib mõnevõrra erineda rahvasuus tuntud nimede tekkimise lugudest. Paljud nimed on aga kasutusel vaid kohalike inimeste või veel väiksema inimrühma (nt perekond) sõnavaras. Selliste nimede tekkeloo võib ehk keeleteadusliku materjali taustal välja selgitada, kuid enamasti on nende nimede taga ka mõni kindel lugu, mida teavad rääkida vaid kohalikud, kindlat nime kasutavad inimesed. Sellist infot raamatutest sageli ei leia, mistõttu on kohalugude kogumine kohapeal minu arvates väga tähtis. Mitmed mikrotoponüümide nimed tulenevad aga otseselt maastiku eripärast ja ka selle tajumiseks tuleb ise kohapeal viibida. Näitena võib tuua Evar Saare esitatud Võrumaal levinud Korgõmäe nime, mis ühe seletuse järgi on kujunenud erilisest pinnasereljeefist, mida ei saa tajuda ka kõrgusjoontega topograafilise kaardi abil, vaid selleks tuleb ise kohapeal olla (Saar 2008: 165). Nagu eespool öeldud, on palju ka selliseid kohanimesid, mida praegu enam koha identifitseerimiseks ei kasutata. Suur osa ka ametlikest talunimedest on teadaolevad nimed, mida igapäevaselt neist kohtadest kõneldes ei tarvitata. Evar Saar ütleb, et järjepidevalt ühes kohas elanud talupere liikmed võivad mäletada selliseid vanu loodus- 19

20 ja viljelusnimesid, mille puhul neist kohtadest tegelikkuses nende nimedega ei kõnelda; kas ei ole vajadust üldse nendest kohtadest juttu teha või on tekkinud uued nimed, mida kasutajad ise sageli kohanimedeks ei peagi. Isegi kui arvesse võetakse vaid ühe kogumiskäiguga teada saadud nimed, tuleb Saare sõnul ikka arvestada asjaolu, et kohalik kasutajaskond pole neid kõiki kunagi korraga kasutanud (Saar 2008: 65). Talumajapidamistes on nimetatud ka selliseid kohti, mis on ühe pere igapäevaeluks ja tegemisteks hädavajalikud. Näiteks Kahrolaane talu maadel oli üks kõrgem koht nimega Raudseppmägi, mis oli talumaal ainuke liivase pinnasega paik, ülejäänud pinnas koosnes valdavalt savisest maast. Seega oli see väike maalapp talule väga tähtis, sest võimaldas talumaal ainsa kohana kasvatada oma tarbeks erisuguseid aiasaaduseid. Lastele oli see aga piiriks, kust enam edasi minna ei tohtinud. Praegu on see paik maaparandustööde käigus tasandatud ning kõrgemat kohta enam ei ole, ka ei kasvatata seal juba ammu aedvilju. Koht on aga pererahva mälus oma tähtsuse tõttu siiani säilinud ning kohanimena kasutusel. Peamiselt kasutataksegi Raudseppmäe nime n-ö piirina, kui on tarvis mingit paika määrata või kohale osutada. Raudseppmäe nime tekkimise lugu aga ei teata. Evar Saare uurimuse kohaselt võib nimeosa raud olla sellisel juhul seotud mägedel näiteks pinnase kõvadusega (Saar 2008: 158). Raudseppmäe nime võib seletada ka asjaolu, et Evar Saare uurimuse kohaselt on Võrumaa oludes mägi ja põld sageli üks ja seesama (Saar 2008: 178) piirkonna viljakas pinnas võis seega hoopis põldu tähendada, sest Võrumaa põllud paiknevad üldiselt kõrgemal pinnal. Teiste jaoks ei ole see Kahrolaane talu maadel paiknev kohanimi tähtis ning maapinna moondumise tõttu ei ärata see paigana ka huvi. Esitatud näide kinnitab aga vastupidist eespool toodud Peeter Pälli seisukohale: inimeste igapäevane suhe selle kohaga on lõppenud, hävinud on nimeobjekt, kuid nimi on ühe pere mällu alles jäänud. 20

21 2.4. Talunimede kujunemine Võrumaal ja Urvastes Eesti asustusnimedest suurema osa moodustavad talunimed. Peale selle kuuluvad asustusnimede hulka ka asulanimed: linnade, külaosade ja mõisate nimed (Tärk 2010: 15). Tiina Tärki asustusnimesid uuriva magistritöö andmete kohaselt talunimede tekkimise aega kindlalt ei teata. Esimesed teated talunimede kohta on 16. sajandist andmeid on leitud vakuraamatutest ja revisjonikirjadest. Enamasti tähistati Eesti talupoegi lisanime + eesnime järgi. (Tärk 2010: 18) Talunimed on Eesti eri paigus kujunenud erisuguselt. Enamasti said talud endale nime mõisnikelt ning mõisavalitsus määras ka talupoegade perekonnanimed. Mõnel juhul said talupojad endale ka ise nime valida. Perekonnanimed pandi näiteks looduse, loomastiku, ameti ja ka talunimede järgi. Püsivad talunimed kujunesid kõige varem Lõuna-Eesti hajataludel (vt ka allpool hajatalude ja külatalude nimede kujunemist). Peeter Pälli käsitluse kohaselt kanti talunimed 19. sajandil katastriraamatusse ja seega muutusid talunimed ametlikeks. Talunimede traditsioon on Eesti eri paigus olnud erisugune: enamasti jälgiti väljakujunenud rahvalikke nimesid, kuid mitmel poolt kanti katastrisse ka uusi nimesid. 19. sajandi lõpus hakati väiketalusid kutsuma perekonnanimede järgi, üldisemaks muutus seesugune nimemall aastate asundustalude puhul, kui ametlikku talunime teadis sageli vaid talu peremees (Päll 2002: 288). Teine suurem nimepaneku periood jääbki aastatesse, kui Eesti Vabariigi algusaastate maareformi käigus jagati enamik mõisamaadest talukruntideks Vabadussõjast osavõtnute ja endiste mõisatöötajate vahel. Mõisa maadele tekkisid asunduskülad ning asundustalud, mis said endale nimed. Hajatalude ja külatalude nimede kujunemise puhul tulevad esile mõned erinevused. Gea Troska nendib, et hajatalu peamiseks tunnuseks on tema põllumaade eraldatus külapõldudest. Sageli kujutas hajatalu või sellest jagunemise kaudu kujunenud kahekolme õuega rühm omaette asulat küla kõrval. Igale terviklikule asulale kujunes ajapikku aga oma nimi ja võib arvata, et hajatalude nimed on tekkelt võimalikud 21

22 vanimad talunimed. (Troska 1995: 6 7) Endiste hajakülade pilt ei tarvitse aga tänapäeval enam hajakülade iseloomulikele tunnustele vastata. Gea Troska selgitab, et asustuspildis toimusid 19. sajandi jooksul suured muudatused, põhjuseks eelkõige talude kruntimine. Talusid ja külasid mõisastati ja paigutati uutele asukohtadele. Nii arvati ka endised hajatalud sageli mõne teise küla koosseisu. (Troska 1995: 21) Külatalude nimed kujunesid Troska uurimuse kohaselt teisiti kui hajatalude nimed erinevalt hajatalust ei moodustanud külatalu territoriaalset tervikut (Troska 1995: 34). Maajaotus sidus pered üheks kindla nimega külaks. Talusid tähistati pikka aega peremehe nimega, sageli tähistati talu vana peremehe nimega ka siis, kui selles tegutses juba uus peremees. (Tärk 2010: 18) Enne perekonnanimede tekkimist olid eestlastel lisanimed. Need olid isa- või hüüdnimel, ametinimetusel või muul põhinenud isikunimeosa ning võis, kuid ei tarvitsenud päranduda järglastele. Lisanimed asusid linlastel perekonnanime järel, talupoegadel ees. Eestlased kasutasid lisanimesid, mis olid saadud talunimest (Erelt jt 2007: L55). Evar Saar kirjutab oma uurimuses talunimede traditsiooni kohta: Talunimede puhul on kaks võimalust: 1) traditsioonilises süsteemis on kasutatud kindlaid talunimesid ja elanikud sh ka uued elanikud on saanud külakeelse lisanime talu järgi; 2) talunimede muutumatuna püsimist pole oluliseks peetud ja talukohti nimetatakse nende elanike lisanimede järgi. Ta toob välja veel selle, et lisanimeks võib olla nii ametlik perekonnanimi, selle mugandus, suguvõsa traditsiooniline lisanimi kui ka inimese individuaalne hüüdnimi. Etümoloogiliselt on valdav osa talunimedest olnud esmalt peremeeste lisanimed, seejärel taluperet tähistavad nimed ja lõpuks talu elanikest sõltumatud kohanimed (Saar 2007: 95). Võrumaa kohanimede ühe eripärasusena võib esile tuua asjaolu, et paljusid kohanimesid kasutatakse kohalikus murdes, mistõttu võib mõnel juhul kohalik nimekasutus oluliselt erineda kirjakeelsest nimest. Evar Saar nendib, et suur osa Võrumaa algupärastest kohanimedest ongi tekkinud võrukeelses keskkonnas ja ka arenevad selles keskkonnas küllaltki iseseisvalt. Kirjasolevad nimed ja kirjakeele moodi kasutus on avaliku 22

23 situatsiooni jaoks, võrukeelsed nimed oma inimeste jaoks (Saar 2002: 151). Olulise seaduspärasusena toob Evar Saar välja kõige silmatorkavama paikkondliku erinevuse Võrumaa nimesüsteemides: Lääne-Võrumaal on isikunimed allutatud püsivatele talunimedele ja Ida-Võrumaal on talunimed allutatud isikunimedele (Saar 2007: 87). Võrumaa talunimistu suhteline vanapärasus on kooskõlas faktiga, et talude jagunemisel pole uusi nimesid eriti aktiivselt moodustatud. Koha täpsemaks määratlemiseks on kasutatud hargtäiendeid (põhiliselt Mäe- ja Ala-), kuid elanike lisanimedeks on piisanud hargtäiendita primaarsetest talunimedest. Asustuse arenedes on vanad talunimed võinud muutuda talurühmade või koguni väikeste külade nimedeks. (Saar 2007: 101) Ka külades Lääne-Võrumaal on vanad talunimed tavaliselt hästi säilinud ja elanike lisanimedena pruugitavad. Näiteks võib tuua Saru küla Harglõst või Kõllõstõ küla Kanepist. Kõlbi külas Urvastõs esineb taludel rohkem rööpnimesid, sealhulgas ka isikunimesid sisaldavaid. See võib olla tingitud asjaolust, et algupäraselt ühte nime kandnud talud on mitmes järgus jagunenud. (Saar 2009: 97) Samad põhimõtted tulevad esile ka Kahrolaane talu nime kujunemisel. Arvatavasti sai talu endale nime loodusobjekti järgi. Kõigepealt osteti Mustjõe soo lähedale metsa maatükk, kuhu ehitati talu, mis sai endale pererahva teadmiste kohaselt maad ümbritsevate metsade tõttu nimeks Palu talu. Maa jagamisel õe ja venna vahel jäi vennale Palu talu ja õde pidi oma maatükile ise maja ehitama. Talumaa kõige suuremat metsasaart kutsuti Kahrolaane metsasaareks ja selle järgi hakati ka uut talu Kahrolaane taluks nimetama. Hiljem hakati aga metsasaart Alametsaks kutsuma, sest see paiknes majast kaugel allpool, lähedal soole (Erna Tolmov ). Talumaade lähedal olev soine ja niiske pinnas kinnitab Evar Saare seisukohta, mille järgi peab laan kohanime kasutuses olema pindalalt suur, alati palust niiskemal pinnasel ning ülekaalus on seal muud puuliigid kui mänd (Saar 2008: 83). Seevastu palu tähendab kuiva männimetsa ja paiknenuna Kahrolaane talu lähedal, on see asjaolu Evar Saare toodud üldise reegli erandiks. Teine võimalus nime seletamisel on Saare uurimuse järgi asjaolu, et kui palu nimi ei paikne palu-tüüpi metsas, võiks oletada hoopis põlemise motiivi (Saar 2008: 23

24 113). Nii võib kahtluse alla seada meie pere arvamuse, mille kohaselt on Palu talu enda nime saanud maad ümbritsevate metsade järgi. 24

25 3. Urvaste asustusloost, ajaloost ja kohapärimusest 3.1. Asustus Urvaste vald paikneb Võru maakonna loodeosas. Maa-ameti kaardil olevate andmete kohaselt on Urvaste vallas 14 küla: Kassi, Kirikuküla, Koigu, Kuldre, Kõlbi, Lümatu, Pihleni, Ruhingu, Toku, Uhtjärve, Urvaste, Uue-Antsla, Vaabina ja Visela. Urvaste elanikkond on praeguseks oluliselt vähenenud. Urvaste Seltsimaja koostatud Urvaste kandi arengukava alusel on aastatel Urvaste piirkonnas elanike arv vähenenud 22 protsenti. Selles töös vaadeldud kolmes külas kokku oli arengukava andmete kohaselt aastal 272 elanikku, aastal oli elanikke aga vaid 213. (andmed pärinevad Urvaste Külade Seltsi kodulehelt). Aastate eest suleti õpilaste vähesuse tõttu ka Urvaste põhikool. Paljud noored on oma haridusteed jätkanud suuremates linnades, seal endale töökohad leidnud ning Urvastest lahkunud. Seotust kodupaiga väljendab aga asjaolu, et mitmed mujal alaliselt elavad ja töötavad Urvaste inimesed ei ole sidemeid selle kohaga lõplikult katkestanud sageli taastatakse oma lapsepõlvekodud suvekodudeks ja seetõttu säilib ka inimeste side oma kodukohaga. Paljud elanikud töötavad igapäevaselt küll suuremates linnades, kuid alaliselt on elukoha ikka Urvastes hoidnud. Urvaste elanike kohta on räägitud mitmeid lugusid. Valdo Valper märgib, et Urvastest on hiljuti üles kirjutatud seda tüüpi lugu, mille kohaselt oli pärast katku või sõda maa inimtühi pärast Liivi või Põhjasõda oli alles jäänud vaid paar-kolm inimest (Valper 2010: 24). Ainuke inimene oli siis seal Lümatul, Urvaste mõisast siiapoole, teine oli olnd siin Kraavi kandis ja kolmas Linnamäel. See oli ikka vaga suur rõõm olnud, kui teise inimese jalajälg avastatakse (EFA II 21, 389/90 (8; 9) < Urvaste khk., Palu k., Palu t. A. Peets, < Mare Vaino, s (1996)). Valper nendib, et iseseisvusajal kujunesid mõisalt võõrandatud maadel välja endised moonaka- ja popsikülad koos oma rahvalike naljanimetustega: Jeruusalemm ja Petlemm Osola ümbruses, Lutiku ehk 25

26 Lutikaliin Urvasto mõisa Liinamäe tee ääres; Piidsakülasid on kihelkonnas koguni kaks. Sellised pilkenimed on aga sageli vaid ajutised ning ei jõuagi ametlikuks saada (Valper 2010: 24). Mitmesuguseid pilkelugusid teatakse ka Urvaste elanike kohta näitena võib tuua Valdo Valperi raamatust ühe huvitava pilketeemalise pärimusloo: Siinset rahvast on 19. sajandi lõpul kirjeldatud järgmiselt: Urvaste kihelkond on loodusest juba kaheks jautatud: rohkem kui kolm versta pitk ja mõnes paigas paljalt paarkümend sammu lai Uhtjärv, kelle põhja poolisel kaldal Urvaste kirik seisab, on see lahutaja. / / Suuremad vaenu, kui praegu ka veel mõlemate kihelkonna poolte vahel on, on raske mõtelda. Kus nooremad kokku tulevad, saal on kakkelus kaes. Nimelt leeri laste vahel on vaen suur, nad tülitsevad alati. Põhja poolsete valdade rahvast kutsutakse üleüldise nimega mustakoisis, sellepärast et nendel vanast kõik riided mustad olivad, lõuna poolseid kutsutakse jälle riiete pärast ahakoisis. Nüüd kannetakse aga mõlemal pool tihti mustjas halli riideid / /, nõnda et nüüd need nimed ahakono, mustakono oma esimest tähendust kaotanud on. Nüid ei ole nad muud kui sõimunimed. Mustakesed on ahakestele hariduse poolest ka natukene ette jõudnud, nenda et nad nüid pool kahjatsemisega nendest räägivad ja ennast enamaks peavad, mis neid kahte poolt veel enam lahutab. Et mustakesed tõeste usinamad töötegijad on kui ahakesed, sellepärast pole mitte imeks pandav, et kord ahakene õde vennale nõu annab mustakest naeseks võtta. Ja et ühes Koigu vallast saadud laulus seisab: avvustelle ahka särki, sellest võib kindlast arvata, et see laul Antsmõisast päri on (H III 9, 767/9 (19) Gustav Seen (1889); Valper 2010: 24). Seesugused pilkelood ei tarvitse tähendada vimma naabervalla või -küla elanike vastu, sageli väljendavad need hoopis piiri oma ja võõra vahel, täpsustamist, keda tähistatakse sõnaga meie ja keda sõnaga nemad. Füüsiliselt võib oma talumaa piirata aiaga, kuid ühtekuuluvustunde puhul mingist kindlast piirist aga tegelikult rääkida ei saa, sest eri asjaolude tõttu võib see olla suhteline mõnikord on piir omaja naabertalu vahel, teinekord oma küla- ja naaberküla vahel. Mõnikord peetakse omadeks kogu valda ja vastasleeriks on näiteks hoopis naabervald. See asjaolu on 26

27 seotud inimese identiteedi- ja kuuluvustundega ning enesemääratlemisega. Mari-Ann Remmel nendib oma uurimustöös, et pilkenimetused võivad kajastada väga vanu hõimu- ja naabrussuhteid; oma ja võõra vastandamist. Pilkenimede tekkimise põhjuseks on mitu asjaolu, need võivad tekkida nt looduslikest iseärasustest, tõsielujuhtumi mõjul, jne (Remmel 2003: ) Ajalugu ja kohapärimus Urvaste kihelkond sai oma nime püha Urbanuse järgi (Soonvald 1998: 5), paavst Urbanust peetakse ka Urvaste kiriku kaitsepühakuks. Arvatakse, et Urvaste kihelkond oli välja kujunenud juba muinasajal. Urvaste kirikut peetakse aga Võrumaa vanimaks siiani säilinud ehitiseks. Kirik on ehitatud gooti stiilis basiilikana ja on sellise maakirikuna ainulaadne Eestis. Praeguseks on kirikut korduvalt taastatud, sest aegade jooksul on see mitu korda hävinud maha põletatud, pikselöökidest põlema läinud ja rüüstatud sõdade ajal. Urvastes on ebatavalisi ja ainulaadseid pärimusobjekte palju. Piirkonna omapära võib rohkesti leida mägedest, orgudest ja järvedest. Allpool toon enda isikliku valiku alusel esile mõned paigad ja objektid ning nende kohta teadaolevad pärimuslood. Lugude kujunemiseks on rikkalikult ainet andnud näiteks Urvaste kirik, Uhtjärv, ürgorg ja surnuaed. Kirik on ajaloo jooksul külaelus alati väga tähtsal kohal olnud, mistõttu teatakse sellel teemal ka palju rahvajutte rääkida. Kiriku leidmise lood on Urvastes kõige populaarsemad (Valper 2010: 25). Ühe muistendi järgi on Urvaste kiriku leidnud karjused Urbepäeval ja selle päeva järgi on kirik ka nime saanud. Urvaste kiriku ehitamisest seletab aga järgmine muistend: Antslast 10 km kaugusel asub Urvaste kirik, millest rahvasuu räägib palju lugusid. Kord hakatud seda kirikut ehitama Uhtjärve äärde. Aga niipea kui kiriku vundament ja müürid valmis olid, lõhutud need öösel maha. Inimesed ehitanud uuesti, kuid järgmisel ööl kordunud sama lugu. Järve kalda sees elanud kuri vanapagan, kes ei sallinud kiriku ehitamist. Inimesed ei julgenud enam kirikut järve äärde ehitada, vaid ehitasid selle kõrgele mäele. Sinna ei julgenud 27

28 vanapagan enam lõhkuma minna. Kuid igal ööl roninud ta siiski koopast välja vaatama, et risti ei pandaks kiriku torni otsa. Ühel ööl märganud vanapagan, et kiriku torni otsas on rist. Kohe haaranud ta kivi ja visanud risti maha. Nüüd ei saanud inimesed enam kirikutorni risti panna, vaid pannud sinna vanapagana hirmutamiseks kuke. Sest ajast saadik pole vanakuri enam kirikut tülitamas käinud (RKM II 250, 263/5 (2) < Urvastõ khk H. Hain < Emma Vaap, 65 a (1967)). Nagu ka eespool öeldud, kannab iga lugu endas koha ajalugu ja eripära. Küll aga võib eri paikade pärimuslugusid läbida mõni sarnane joon või motiiv. Nii on ka esitatud muistend Urvaste kiriku ehitamisest paljuski sarnane mõne muu piirkonna usundilise muistendi süžeega. Näiteks võib Matthias Johann Eiseni raamatust Esivanemate varandus leida loo selle kohta, kuidas Hiiumaale Pühalepa kirikut ehitati (Eisen 2000: 24). Olgugi, et geograafiliselt ei paikne Hiiumaa Urvastele lähedal, kattuvad mitmed motiivid selles loos Urvaste kiriku ehitamise looga, näiteks: mõlema kiriku ehitamise loos on takistajaks Vanapagan, kes loobib kirikut kividega, mainitakse kirikule koha otsimist ja Vanapagana hirmutamist kukega. Kirik, Vanapagan ja kukk esinevad sageli üheskoos mitmetes teisteski Eesti pärimuslugudes. Vanapagan on pea alati kiriku ehitamise lugudes ehitamise takistaja, lõhkuja ja kiusaja rollis, kuke ülesanne on aga kiusajat peletada. Mall Hiiemäe seletuse kohaselt on kukk kurjade olendite lähedusest märku andev tegelane ka teiste euroopa rahvaste pärimuslugudes (Hiiemäe 1999: 333). Ta nendib, et eesti folklooris on kukke aga ka pühaks linnuks peetud (sama: 334). Soodsa pinnase pärimuse rohkuseks loovad ka Urvaste kiriku juures paiknev Uhtjärv ja järve ürgorg, mida on nimetatud pea sajas rahvaluulearhiivi tekstis, kuigi paljudel juhtudel pole järv lugudes kesksel kohal (Valper 2010: 17). Palju räägitakse Uhtjärve põhjas olevatest kirikukelladest. Kuradi ja kirikuga seostub ka näiteks lapsepõlves kuuldud jutt, mille kohaselt löönud kurat Urvaste kirikutornist kellad Uhtjärve ning nende peegeldust olevat veel praegugi päikesepaistelise ilmaga järve pinnal näha. Kord aga tahtnud inimesed kirikukelli härgade abiga järvest välja kiskuda. Kui kirikus oli jumalateenistuse aeg, olid kellad tõusnud veepinnale, aga jumalateenistuse lõpus langesid ka kellad tagasi järve põhja. Seega jäid kellad ikka kuradi meelevalla alla (vrd Valper 2010: 40). Kuradi- ja kirikumotiivid esinevad Uhtjärve juttudes sageli 28

29 tõenäoliselt ka seetõttu, et järve üks ots asub kiriku lähedal. Urvaste ürgorg ja Uhtjärv on tuntud oma loodusliku ilu ja müstikavalda kalduvate rahvapärimuste poolest. Urvaste ürgorg on järve kohal 40 meetrit sügav ning lõhestatud arvukatest sälkorgudest tuntuim neist on Armuorg. Üle 10 kilomeetri pikkuses orus on kaks suurt järve Lõõdla ja Uhtjärv ning väike Luhasoo järv. Urvaste ürgoru veerus Uhtjärveni laskuvate sälkorgude vahel asub II aastatuhandel avastatud nn maalinna ase ja sealsamas lähedal on säilinud ka Põhjasõja-aegsed kaitsevallid. Ürgoru sopis paiknev Uhtjärv tundub alati pisut salapärane mõnikord paistab see kurjakuulutavalt vaikne ja tume, teinekord päikese helgi all jälle nii ehe ja ilus. Järve müstilisust võimendab aga järve lähedal asuv surnuaed ja saladuslikkust kannustavad kahtlemata ka arvukad rahvajutud. Rahvajuttudes teatakse, et järv on tulnud pilvena, selle põhjas on nii kirik kui ka kiriku kellad ning asukateks näkineiud ja vetevaimud jm. Valdo Valper arvab, et mitmed Uhtjärvega seotud motiivid, näiteks ohvri nõudmine ja järve ränd annavad alust arvata, et järve ning selle läheduses asuvaid silmaallikaid ja ohvrikivi on kunagi pühaks paigaks peetud (Valper 2010: 18). Tervendava veega allikatest kõneldakse Eesti rahvajuttudes sageli. Eesti rahva seas on veevõtuallikad ikka au sees olnud, allikavee tervendavasse mõjusse usuvad aga paljud inimesed veel tänapäevalgi. Teadaolevalt tervendavate omadustega allikavett viiakse sageli pudeliga endale koju ja usutakse, et kui end allikaveega pesta, on selle toime noorendav või tervendav. Vee imelisi omadusi on usutud olevat ka Uhtjärve läheduses oleval allikal. Üks lugu räägib järgmist: Vanasti toonud Uhtjärve elanikud endale vett Uhtjärve läheduses olevast allikast. See vesi olnud püha, ravinud haigusi. Inimesed aga muutunud viimaks hoolimatuks, nad ei hoidnud enam allika vett vaid raiskasid ja pildusid teda asjata. Kord jäänud üks küla elanikkudest haigeks, käidud kõik ümbruskonna targad ja mustakunstimehed läbi aga abi pole saadud. Tulnud ühele siis meelde, et ennemini arstitud haiguseid allika veega. Mindudki siis allikale aga pettumus oli kõigil suur, kui endise allikavee asemel oli sogane ja porine vesi. Küll arvanud ja mõistatanud elanikud aga polnud kellelgi vähematki aimu kuidas vesi on nõnda sogane. Mindud siis targa juurde, tark seletanud, et allika haldjat on pahandatud, nüüd tuleb teda 29

30 kuidagi lepitada. Annudki hääd nõu ja käskinud kohe allikale minna. Allikal läinud alles inimeste silmad lahti ja nad näinud kui palju prahti allikas olnud. Kohe puhastatud risust allik ja säetud korda. Kuid sogane vesi ei lahkunud. Neljapäeval peetud siis allika püha, ohverdatud ja toodud andeid. Viimaks kraapinud igaüks hõbedat, vanem võtnud ka mõõga, põlvitanud allika äärde ja lausunud: Mina hõbeda sulle, sina vesi mulle! Ja otsekohe, inimeste silma all, muutunud vesi selgeks. Rõõmsalt võetud siis vett ja tõesti saanud haige terveks. Allikat aga austadud ja peetud pühaks eluaeg (ERA II 243, 372/5 (5) < Urvaste khk., Nässmetsa as., Vahtra t. < Tiidu k. ja t. K. Raave < Helmi Raave, 38 a (1939)). Mall Hiiemäe tõlgendab usku allikavee tervendavasse toimesse teadmisega, et maapõues olev vesi on puhas ning kannab endas väge, mis looduse kasvama paneb. (Hiiemäe 2001: 416). Sellel pärimuslool on ka õpetlik motiiv, mis juhendab inimesi allikat pühaks pidama ja hoolitsema selle eest, et loodust puhtana hoitakse. Sageli usutakse, et tervendav mõju on ka mõnel kivil. Kivid on läbi aegade rahva seas au sees olnud neid on rahvas austanud ja kummardanud. Urvaste piirkonnas teatakse mitmeid lugusid rääkida Uhtjärve kallastel olevate suurte kivide kohta. Tasatse talu peremees Kalevi Paluteder rääkis järve ääres olnud musta kivi kohta järgmist: Sääl Uhtjärve ääres oli üks selline huvitav koht. Üks vana mees rääkis, kes Antslas elas ja kokutas hirmsasti. Ta rääkis, et seal Uhtjärve ääres oli olnud mingisugune must kivi. Ja siis pidi sinna minema südaööl ja risti peale tõmbama, et see oli selline kangelastegu. No ja siis tema ütleski, et ma olen ka julge ja lähen panen sinna südaööl risti peale. Ja oligi siis hiilinud sinna kivi juurde ja hakkas seda risti sinna kirjutama või tõmbama ja samal hetkel oli kaaren kraaksatanud ja sellest peale mees kokutas (Kalevi Paluteder ). Usutakse ka, et kivid on seotud maagiliste toimingutega ja üleloomulikkusega. Maagilist tähendust on juba ammustest aegadest endas kandnud ka ristimärk. Eesti rahvausundis on sel enamasti kaitsev ülesanne, riste tõmmatakse näiteks puudesse lahkunu mälestuseks, aga ristimärki kasutatakse ka loitsmisel või palvetamisel. Erisuguseid maagiaga seotud toiminguid või nõidumist on sageli tehtud just ristteel ja teatakse ka, et teede sulgemine ristiga (nt vitstest tehtud rist) ei luba halval läbi pääseda. Antsla mehest jutustava hoiatusmuistendi motiiviks võib pidada ka 30

31 julguseproovi enda proovile panekut, mis lõppes seekord peaosalise jaoks küllaltki kehvasti. Selliseid hirmust ajendatud julguse proovile panemise lugude motiive esineb ka tänapäevastes linnajuttudes, mille süžeeks võib olla näiteks viibimine kummitavas majas või öösel surnuaias vms hirmude ületamine. Urvaste kiriku ja järve vahel, täpsemalt Uhtjärve kalda peal on surnuaed. Julguseprooviga võib siduda ka Erna Tolmovi räägitud lugu Urvaste surnuaia kabeli ja leeripoiste kohta. See lugu lõppeb aga peategelase jaoks halvemini kui eespool esitatud lugu Antsla mehest: Surnuaia keskel on kabel ja leeripoisid olid omavahel rääkinud, et kes julgeb minna ja noa ukse sisse lüüa. Üks poiss oli ütelnud, et tema julgeb ja tema läheb sinna. Ja oligi siis läinud ja teised olid oodanud, aga poissi tagasi ei tule. Kui nad läinud seda vaatama, oli poiss surnud, sest ta oli löönud oma kuuehõlma või kuuesaba noaga koos selle ukse sisse ja hirmu kätte siis ära surnud. Ma ei tea, kas see on tõesti sündinud, aga väljamõeldis ta vaevalt, et on. Niimoodi minu isa rääkis (Erna Tolmov ). See dramaatilise lõpuga muistend on sisult sarnane eelmisega mõlemal on hoiatav funktsioon, ohvriks on isik, kes rikkus mingit üldist normi ja sai seejärel karistada. Ka on sündmuste toimumispaigad maagilise tähendusega ühes muistendis surnuaed ja teises müstiline must kivi. Oluline vaatepunkt on selle räägitud loo puhul aga rääkija usutavuse asjaolu rääkija arvab (küll väikese kahtlusenoodiga), et kui isa talle seda lugu rääkis, peab see ka tõele vastama. Eesti rahvapärimuses märgitakse ka inimese erilist suhet põlispuudega. Põlispuid on eriti pühaks peetud ja tänapäevalgi arvatakse, et puudest saab jõudu ja energiat. Urvaste lugude seas räägitakse sageli Urvaste koolimaja taga kasvavast puuhiiust Tamme-Lauri tammest. Tamme kõrgus ja võra laius on 17 meetrit, ümbermõõt rinna kõrguselt 8 meetrit teist nii jämedat puud Eestis ei leidu. Väärikas puu kaotas juba ammu oma ladva ja tüvesse on tekkinud õõnsus, kus aastail avastati metsavendade mahajäetud peidupaik (Relve 2003: 236). Tamme on aja jooksul kimbutanud mitmed välgunooled seda tõendavad kinnikasvanud lõhed puu tüves. Arvatakse, et puu on oma nime saanud Lauritsast (Valper 2010: 19) tulega seostatud katoliiklaste pühakust. Tamme sünniloo kohta teatakse aga järgmist: Tamme-Lauri tamm, suur puu, see on 31

32 Urvaste kooli juures. Too on sell kümnekroonise taga ka veel. Rootsi kuningas on kepi maa sisse torganu ja on kasuma lännu (EFA II 22, 294/5 (2) < Urvaste khk, Piitsaküla M. Hiiemäe). Rootsi kuninga maasse torgatud kepist kasvama läinud puid teatakse Eestis teisigi. Näiteks Mari-Ann Remmel nendib Järvamaa kohapärimust tutvustades, et ka Pilistvere küla võimas tammehiid olevat Rootsi kuninga istutatud (Remmel 2004: 27). Mall Hiiemäe toob esile, et kõige rohkem on muistendeid ja teateid põlispuude kohta seoses nende pühaks pidamisega. Sageli arvatakse, et pühaks peetud põlispuu on üksik allesjäänud puu kunagisest pühaks peetud puudesalust. (Hiiemäe (2001: 373) Urvaste inimeste seas teatakse seda sama ka Tamme-Lauri tamme kohta. Ka sood on alati oma müstilise olemuse tõttu sageli erisugust jutuainet pakkunud. Soodesse on ära eksitud, sinna on inimesed salapäraselt kadunud ning sageli on sood ka inimesele hädaolukorras varju pakkunud. Urvaste aladel on mitu soise pinnasega kohta, ühte sellist tuntakse Ess-soona selle kohta teatakse mitmeid lugusid rääkida. Üks neist kirjeldab Ess-soo tekkimist: Ess-soo seisab kolme valla: Urvaste, Linnamäe ja Kärgula piiril. Sealt lõigatakse turbaid ja ta on aukline. Ta olevat tekkinud nii: Rehepapp kuivatas vilja ja küpsetas ka kartuleid. Kerise päält tuli suur ühesilmaga mees maha ja võtnud ka kartuleid. Mis küps, see lõps, mis toores, see rehepapi jagu, ja viskas ahju tagasi Rehepapp tüdines mehest, et ta kartulid ära sõi käest ja ta läks targa käest nõu küsima. Tark õpetas et tee tinast silmarohtu ja vala talle silma. Rehepapp valmistaski silmarohtu ja mees küsis: Mis sa teed? Ma teen silmarohtu, vastas rehepapp. Mul ka silm valutab, vala mulle ka silma, ütles mees. Rehepapp käskis mehel rabapingile selili heita, et see on valus, kui rohi silma läheb ja mees ajaks käed silma, mees küsinud, mis rehepapi nimi. Ess, vastanud see. Kui mehel tinasilma valatud, hakanud ta karjuma ja kisa pääle ligines palju väikesi mehi. Need küsisid: Kes tegi? Ess tegi! Nüüd väikesed mehed andnud suurele mehele naha pääle, et mis sa siiis karjud, kui ise tegid. Kõik mehed jooksnud siis minema ja järele jäänud suured jäljed. Selles tekkinudki Ess-soo (ERA II 243, 201 (42) < Urvaste khk., Urvaste k. Urvaste Algk. VI kl. < Ann Paluteder, 69 a (1939)). Rehepapp on Eesti rahvajuttudes seotud Vanapagana-juttudega ja on enamasti kaval mees, kes tüssab Vanapaganat või Kuradit, aga mõnel juhul näiteks ka mõisnikku. Mitmetes Vanapagana-lugudes on sarnaselt Ess- 32

33 soo nime saamise looga üheks motiiviks ka põgenemisel tekkivad jalajäljed. Sageli seostatakse Vanapagana jalajälgi kivides olevate lohkudega. Eespool esitatud pärimuslood on vaid väike osa Urvastest kohta teada olevatest juttudest ja seetõttu nende alusel mingeid üldiseid järeldusi teha ei saa. Pigem on nende pärimuslugude eesmärk Urvastet ja piirkonna kohapärimust pisut lähemalt tutvustada. Vaadeldud objektid on üldtuntud ja kindlasti teada ka igale Urvaste inimesele. Nende objektide kohta on pärimuslugusid kogutud küllaltki palju. Valdo Valperi Urvaste kohapärimust tutvustavas raamatus on aga vaadeldud ka selliseid paiku, mida teab vaid väiksem rühm inimesi põhjalikuma ülevaate saamiseks on kindlasti soovitatav uurida Valdo Valperi kogutud mahukat käsitlust. Selles töös vaadeldud pärimuslugude alusel võib järeldada, et Urvaste paigalood on sageli seotud usundiliste teemadega (siin esitatud lugude puhul on kahtlemata põhjuseks ka valitud objektid ja nende asukoht). Objektidega seotud pärimuslugusid aga kindlalt liigitada on keeruline, sest näiteks usundiline jutt võib olla samal ajal ka isikujutt, varandusejutt vms (vrd Valper 2010: 16). Sel põhjusel ei ole ka eespool esitatud pärimuslugusid alati rühmitavalt määratletud. 33

34 4. Urvaste talu- ja paiganimede seletused Valdo Valper kirjutab, et talud on (olnud) tihedas seoses kindla perekonnaga ja vanemad inimesed mäletavad hästi pöördelisi sündmusi, mis on seotud mõne koha või perega, näiteks ennustuslood, nägemused, õnnetused või pajatused värvikatest pereliikmetest. Üksiku talu ajalugu aitab kirjeldada kunagist asustuspilti, ent ühe pere traditsioon kannab edasi lugusid, mida võib-olla võõrale kohe ei usaldata kas või sellest, kus talus on puuki peetud, kus nõid või ravitseja abivajajaid vastu võtnud, kus sunnitud oldud tontide tõttu kolima (Valper 2010: 33). Ehk on see usaldamatuse asjaolu ka põhjuseks, miks mõni küsitletu oma talu nime tekkimise lugu avaldama ei soostunud. Urvastest kogutud lugudest võib leida loo selle kohta, kuidas Urvaste elanikud endale perekonnanimed said: Kui eestlastel ei olnud veel perekonnanimesid, siis mõisnikud andsid neile nimed. Igaüks, kes Urvaste nime soovis, pidi midagi viskama Uhtjärve, näiteks koera, pulli jne. Seda kutsuti nimede vahetuseks. Abel näiteks on vahetatud valge hobuse vastu, Kõlli-Pull pulli vastu jne. Sedaviisi olid kõik urvastlased saanud perekonnanimed (ERA II 243, 217 (54) < Urvaste khk., Urvaste k., Tamme-Lauri t. Urvaste Algk. VI kl. < Reinhold Abel, 49 a (1939)). Selle loo alusel võib täheldada olulist tendentsi perekonnanimede kujunemise ajaloos talupoegadele määrasid nimed mõisnikud, aga mõnel juhul said talupojad endale ise nimed valida. Eestis on traditsiooniliselt toiminud ka süsteem, mille kohaselt on talunimed kujunenud perekonnanimedeks, aga see süsteem on toiminud ka vastupidi. Gea Troska uurimuse kohaselt sai perekonnanimede panemise ajal talunimest tihti ka isikut tähistav nimi, sest omanikku nimetati juba tarvituses oleva talunime järgi. Perekonnanimede eksisteerimise ajal võis see vastupidi toimida talu võis taas nime saada omaniku järgi ja selleks kasutati omaniku perekonnanime. (Tärk 2010: 22) Nagu ka eespool peatükkides märgitud, on talunimede kujunemisel teatud perioodid. Kõige vanemad talukohad on Urvastes mõisa äärealadel, need talunimed on püsima jäänud mitme põlvkonna jooksul. Muutusi on talunimedes toimunud näiteks talunimede 34

35 jagamisel õdede-vendade vahel. Sellisel juhul on talu põhinimi jäänud sageli samaks, aga on lisandunud nt eessõnad: vana-, uus-, ala-, mäe-, väiko-, suure jne. Selles töös kasutatakse uurimiseks Eesti põhikaardil olevaid võrukeelseid talunimesid ja ka kinnisturaamatutes olevaid eesti kirjakeelseid nimesid, tuginedes kohalike elanike meenutustele ja ka erialase kirjanduse täpsustustele. Uurimisalaks on piirkonna talunimede kujunemine kolmes Urvaste külas Urvastes, Ruhingul ja Kirikukülas Talu- ja paiganimede seletused Ruhingu külas Ruhingu küla on endise Urvaste mõisa süda. Ruhingu nime kannab mets Kärgula ja Urvaste vahel. Varem oli sellel alal ligi 70 majapidamist, aastal on aga paikseid inimesi 28 talus. Küla paljud talud on kadunud ja maad metsastunud, mõned talukohad on ostetud suvekodudeks. Siinsed talud on tekkinud Eesti Vabariigi maareformi ajal aasta esimesel poolel. Seega on talunimed siin tekkelt kõige nooremad. Liigendatud maastiku tõttu on selles piirkonnas ülekaalus loodusnimed soo, mägi, oja jne. Praeguseks aga ei pruugi nime täiend enam koha iseloomule vastata, sest maaparanduse ja muu inimtegevuse tagajärjel on loodus muutunud. Näiteks on soo kuivendatud, selle asemel on kultuurheinamaa, ojadest on saanud kraavid jne. Asjaolu tõttu, et talunimed on Ruhingu külas tekkinud hiljem, on talunimedel isikunimedega seost ainult kahel talul Sassi ja Jaanimäe (Erna Tolmov ). Evar Saare uurimuse kohaselt on Jaanimäe rahvapärase kohanimena kõige sagedamini esinev: seda nime kannavad paljude külade või tervete mõisapiirkondade kõige kõrgemad mäed, millel kindlasti olid nimed ka enne jaanitulekoha järgi antud Jaanimäe nimemoe levimist (Saar 2008: 206). Talunimena on aga Jaanimäe süntaktiliselt üheosaline kohanimi, mis on teisest pärisnimest tuletatud (Saar 2008: 69). Ruhingu metsa ääres olev oja, praegune Kärgula piirikraav Urvaste ja Kärgula vahel, on aluseks selle piirkonna talunimede tekkele. Näiteks Oja ülemjooksul on Oja talu, järgneb Veski, Piirikraavi ja Hõimuoja. 35

36 Mõne talunime puhul võib vaid aimata seost endise looduse või maastikuga: põline Urvaste elanik Eha Käis rääkis, et Sarapuu talu juures olid alati suured sarapuud, mis enamuses võeti maha alles hiljuti, sest jäid elektriliinidele ohtlikult lähedale (Eha Käis ). Võib arvata, et talu on endale nime saanud sel juhul ümbruse järgi, nagu ka näiteks Mõtsa talu Mõtsa talu asub praegugi metsa ääres, kuid mõne aasta taguse tulekahju tõttu on maja hävinud ja võib arvata, et ka see talukoht kaob nagu paljud teisedki selle kandi talukohad (Erna Tolmov ). Looduse järgi nime saamisele viitab ka Saarõ-Saare talu nimi, mille ümbrus on tänapäevalgi kooskõlas ümbritseva loodusega. Puude järgi on nime saanud ka Kõosaare talu, see on tüüpiline võrukeelne talunimi (kõiv-kask, kõosaare-kasesaare). Nime pilt aga muutuks täielikult, kui see kirjakeelde ümber panna. Siin tuleb esile ka Evar Saare välja toodud tõik, mille kohaselt on paljud Võrumaa kohanimed tekkinud võrukeelses keskkonnas. Kruusase pinna tõttu on sellel alal mitu endist kruusaauku. Eha Käis rääkis: Et võru keeles on kruus ruus, on ka talunimedeks Ruusaugu ja Ruusa. Ruusa talu asubki mõisa südames, vanas kruusaaugus (Eha Käis ). Urvaste kruusaaukude kohta on muistendeid ka juba varem kogutud arhiivimaterjalide seas. Näiteks ühe teksti kohaselt on Urvaste kruusaaugust kunagi vanu rahasid ja luid leitud (vt EFA II 22, 369/71 (2) < Urvaste khk., Ruhingu k. (end. Urvaste mõisa as.) M. Hiiemäe < Kornelius Abel, s (1997)). Koobamäe talu nime kohta rääkis Eha Käis järgmist: Talu nimi ei ole seotud loodusliku koopaga, vaid inimtegevuse tagajärjel talu maadel olnud lubjapõletusaukude või endiste mõisamoonakate kartulikoobastega. Talu õues asuvad praegugi moonakamaja vundamendijäänused (Eha Käis ). Evar Saare uurimuse kohaselt on sõna kuup koobas üks levinumaid mikrotoponüümide atribuute, näiteks nimedes Kuupõmägi ja Koobamägi nähakse seda kohta kui mäge, kuhu saab kaevata või kuhu on kaevatud kartuli ja juurvilja hoidmise koopad. Evar Saare käsitluse kohaselt öeldakse ka kivist keldri kohta Võrumaal kuup (Saar 2008: 119). 36

37 Urvaste piirkonnas on küllaltki laialdased metsaalad ning maapind on siin-seal ka soine. Soode järgi on endale arvatavasti nime saanud mitu selle piirkonna talu. Arvatakse, et Vaali talu on nime saanud endise Vaali soo järgi. Sood praeguseks enam ei ole, vaid on kuivendatud heinamaa. (Erna Tolmov ) Soo järgi said nime ka Ähnimäe talu nimetus tuli sealse Ähnimäe soo järgi, ja Ähnimäe naabertalu Suuvere (Soovere). Soo on seal praegugi alles. Teine samalaadne nimi Suuveere on aga nime saanud Arusoo järgi. Arusoo on praeguseks kuivendatud kultuurheinamaa. Talunime seos heinamaaga võib olla ka Lillimäe talul põline Urvaste elanik Aino Toom rääkis Lillimäe talu kohta: Lillimäe talu asub keset lagedat põldu ja seetõttu tahtis peremees talule lihtsalt ilusa nime panna (Aino Toom ). Talunimede kujunemise lood võivad teinekord olla seotud ka ajalooliste sündmustega ja olla mõjutatud erisugustest negatiivsetest juhtumistest. Näiteks Püssümäe talu nime kujunemisest rääkis Aino Toom järgmist: Vabadussõja ajal tulid tallu püssimehed, kes palusid peremehel Otto Reedel välja tulla ja juhatada, kus elavad venelaste poolehoidjad. Mees oli ebalev ja ei ütelnud midagi, kuid läks välja. Tagasi ta ei tulnudki. Hiljem leiti Võru lähedalt kruusaaugust mahalastuna. Mahalaskjad olnud venelased. Talu hakatigi sellest ajast kutsuma Püssümäeks (Aino Toom ). Isikunimedega võib seostada talunimesid Sassi, Jaanimäe ja Laanoja. Laanoja talu nimi ühtis endise pererahva perekonnanimega ja ka uued elanikud, kes ostsid talu endale suvekoduks, jätsid nime alles (Erna Tolmov ). Mõnel juhul on talu endale nime saanud asustus- või haldusüksuse järgi. Põline Urvaste elanik Ethel Paluteder rääkis: Ruhingu küla koosseisu peetakse ka Liivakalda ja Tutiliina (Tudiliina) talusid. Tegelikud jäävad need talud uue administratiivse jaotuse järgi osaliselt Põlvamaa koosseisu. Uue jaotusega muutus piirkond kahe maakonna vaheliseks ääremaaks ja see jättis jälje ka sealse piirkonna elule. Eesti Vabariigi ajal oli sel alal küllaltki tihe asustus. Keskuseks oligi praegune Tutiliina (Tudiliina) talu, kus asus ka kauplus. Kinnisturaamatu järgi on sellest tekkinud ka talu nimi, sest võru keeles 37

38 tähendab liin linna. Liivakalda talu sai nime aga tänu enda asukohale liivase künka jalamil (Ethel Paluteder ) Talu- ja paiganimede seletused Urvaste külas Urvaste külas võib täheldada mitmeid jagunenud talunimesid, näiteks Lauri, Horma, Käüsü jt. Sellisel juhul võib tegu olla asjaoluga, et suurtalud on hiljem pärijate vahel jagunenud ja seetõttu on paljud talunimed sarnase (põhi) nimega. Erna Tolmov selgitas: Urvaste küla talud on mõisa südamest kaugemal ja seega tekkinud varem kui Ruhingu küla talud. Siin on neli Lauri-nimelist talu. Pärimuse kohaselt põletas äike mitmel korral Lauri talu majapidamised maha. Siin asub ka Eesti jämedaim puu Tamme-Lauri tamm, millel on palju äikesekahjustusi. Põlengud lõppesid, kui tammele pandi äikesekaitse. Arvatakse, et talud on siin nimed saanud tulejumal Lauritsa järgi. Selles piirkonnas on tõepoolest äike väga aktiivne, paar suve tagasi lõi äike sisse ka piksekaitsega korrusmaja keldrikorrusele ja tekitas majas põlengu. Siinsed talunimed on: Lauri talu, Ala-Lauri ja Tamme-Lauri. Varasema Lepa-Lauri talu maadele ehitati koolimaja (Erna Tolmov ). Evar Saare uurimuse kohaselt on tamme kui väärispuud ja püsivuse ja põlisuse sümboli kandjat eriti sageli kasutatud asundustaludele ametliku nime andmisel. Tamme kui kõrgelt väärtustatud puuliigi kohapeal leidumine on andnud alust koha nimetamisele ka siis, kui pole tegemist eriliselt silmatorkava üksikpuu või puuderühmaga. Asundustalud on nimed saanud ka lepa ja lepiku järgi. Tammõ-Lauri naabertalu nimi Lepä-Lauri on näide vastandusseose põhjal loodud nimest. Ametlike talunimede paiknemist analüüsides selgub, et lepp ja lepik ongi asundustalude nimede andjate jaoks töötanud kui vastandnimed sõnu tamm ja tammik sisaldavatele nimedele (Saar 2008: 129). Ühise põhinimega on ka Käüsü talud. Eha Käis rääkis: Käüsü-Keiso-Käisu nimega talusid on kolm. Käüsü ja Ala-Käüsü tekkisid talu jagamisel õe ja venna vahel. Käüsü- Hindriku talule lisandus peremehe eesnimi (Eha Käis ). Evar Saare 38

39 uurimuse kohaselt on Käüsü käibelt kadunud isikunimi, millest on talunimi moodustatud (Saar 2008: 39). Evar Saare uurimuse järgi on palju juhtumeid, kus pere uude kohta elama asudes võtab kaasa vana kodukoha nime. Urvastes mitte sündinud, kuid piirkonnas kaua elanud Evi Konnula rääkis: Arvatakse, et Linnamäe Horma talust tuli keegi Urvastesse elama ja andis talule enda kodutalu nime. Suurtalu jagamisega tekkis aga 4 talu: Suur-Horma, Ala-Horma, Keriku-Horma ja Väike-Horma. Väike-Horma taluelamu on hävinud, säilinud on vaid osa kõrvalhoonetest (Evi Konnula ). Horma talud kinnitavad jälle ühise põhinime traditsiooni. Mariko Fasteri magistritööst selgub aga veel, et Horma talu pere elanikud kutsuvad talusid veel teistmoodi, oma pandud nimedega: Kui suur vana talu (nt Horma talu Urvaste kihelkonnas) on jagatud mitmeks väiksemaks taluks, siis omavaheliseks eristamiseks on talude elanikud hakanud neid kutsuma Alatarõ, Mäetarõ ja Vahtsõtarõ, ehkki kaugem külarahvas nii ei kutsu, vaid kutsub kõiki hoopis vana talu nimega (Faster 2005: 34 35). Põlistaludest on siin Vana-Söödi (sööt-söödi harimata, kasutamata maa). Tartus sündinud, kuid hiljem vanaisa koju Urvastesse elama asunud Age Haller rääkis: Arvatakse, et talu nimi pandigi selle järgi, et talu ehitati keset lagedat söödistunud põllumaad (Age Haller ). Sama talu äärealal oli väike popsikoht, kus elas üksik vana mees. Talu põline perenaine Tiina Reinumägi jutustas, et see vanamees käis sageli suurtalus seppä (leiva juuretist) otsimas. Vanaätt ei tahtnud kunagi vanakurja nime välja öelda, vaid ütles alati: Oh, sa kurila!. Nii hakatigi meest Kurila vanaks kutsuma. Hiljem andis vanaperemees selle popsikoha tütrele suvekodu ehitamiseks ja talule jäigi nimeks Kurila (Tiina Reinumägi ). Arvatavasti kujunesid selles külas loodusobjektide järgi nt Pätsimäe, Mäe, Oru ja Järve talude nimed (Erna Tolmov ). 39

40 4.3. Talu- ja paiganimede seletused Kirikukülas Kirikuküla jäi mõisasüdamest kaugele ja sealsed talud tekkisid kõige varem. Nimedest on näha, et loodusnimesid on siin tunduvalt vähem. Talupojad ostsid maad erinevate summade eest, seega ei olnud maad kruntidena välja jagatud, vaid talunik sai maad kasutada oma makstud summa kohaselt. Urvaste põline elanik Alvar Kõller rääkis: Talude kruntimisega muutus ka talude asukoht. Näiteks Mäe-Kõlli, Ala-Kõlli ja Härjakurgu talud olid kõik üksteisele lähedal. Hiljem ehitati need siiski üksteisest kaugemale. Ala-Kõlli on praeguseks oma endisel kohal aasta dokumentidest on näha, et talunimeks oli Kõlli ja sellele lisandus peremehe nimi, kuna perekonnanimed pandi hiljem. Kõigi nende kolme pere omanike nimedeks on aasta kinnisturaamatu järgi Kõller (Karl Kõller, Kusta Kõller ja Rudolf Kõller). Selgelt on näha, et perenimi on tuletatud talunimest. Perekonnanime Kõller on aga eri aegadel kirjutatud erisuguselt: Köler, Köller, Keller, Kõller (Alvar Kõller ). Mõnel juhul on talunime tekkimise lugu unustuste hõlma vajunud. Sageli on põhjuseks asjaolu, et talus on elanikud vahetunud ning seetõttu ei ole sellised nimesaamise lood saanud põlvest põlve edasi kanduda. Näiteks Härjakurgu talu pererahvas Aino ja Fridrich Külaots oma talu nime tekkelugu ei tea. Vanapaar on küll Urvastes kaua elanud, kuid ei ole seal sündinud ega kasvanud. Härjakurgu küla nime tekkimise kohta on arhiivis lugu olemas, aga ei ole teada, kas selles loos nimetatud talu võib olla Härjakurgu talu. Kui tegu on sama taluga, võib oletada, et ka talu võis endale selle järgi nime saada, teise oletuse kohaselt võis talu ehk nime saada Härjakurgu küla järgi. Evar Saar esitab ka võimaluse, et Võrumaal on asustuse arenedes vanad talunimed võinud muutuda talurühmade või väikeste külade nimedeks (Saar 2007: 101). Arhiivist leitud lugu kinnitab aga külanime tekkimise kohta järgmist: Kord hakkasid ühe mõisa lehmad karjamaal olles jooksma. Lehmad jooksid senikaua, kuni jõudsid ühe talupoja maja õuele. Talupoeg nägi lehmi ja ajas nad oma lauta. Pärast seda tuli karjapoiss lehmi tagasi nõudma. Talupoeg aga keeldus sellest. Karjapoisil ei jäänud muud üle, kui minna 40

41 mõisasse kaebama. Kui mõisnik sai sellest teada, et lehmad on talupoja laudas, läks ta kiiresti sinna tallu. Talupojale tegi ta aga ettepaneku, et kes saab hommikul esimesena tere hommikut ütelda, see saab lehmad endale. Mõisnik oli oma ettepanekuga rahul ja ta arvas, et küll ta ära näeb selle, kui talupoeg tuleb tema õuele. Talupoeg mõtles kaua aega ja ka temal oli varsti otsus valmis. Juba õhtul läks ta mõisa kööki suure tõrre taha. Hommikul tõusis mõisnik üles ja läks kohe vaatama akna ette, et millal talupoeg tuleb. Talupoeg, kes nägi kõike seda ise, astus tõrre tagant välja ja ütles: Tere hommikust Mõisnik vaatas kohkunult talupojale otsa, kuid midagi polnud enam teha. Kaup oli kaup. Kõik lehmad jäid talupojale. Sellest sündmusest peale kannab veel praegugi Urvastes üks küla Härjakurgu nimetust (RKM II 250, 270/1 (3) < Urvaste khk. Arno Ladva, Antsla KK IX a kl. õpil (1967)). Talunime järgi on endale perekonnanime saanud ka Kõlli naabertalu pere. Erna Tolmov rääkis: Talu nimi oli Roni, pere sai perekonnanimeks Roon. Nüüd on ka talunimeks Rooni (Erna Tolmov ). Ka Kirikuküla talunimede puhul esineb mõnel juhul traditsioon, mille kohaselt on talu põhinimi saanud endale täiendi: Väike-Otso talu nimi kujunes talu jagamisel kahe venna vahel. Otso talu peremees Mihkel Jakobson teadis rääkida talunime kujunemise kohta järgmist: Vanasti oli siin nagu soo ots, ümberringi oli soo. Leiti siis soode otsas mingi koht. Vanasti oligi kirjutatud sidekriipsuga Ott-soo, nüüd on ta kriipsuta Otso (Mihkel Jakobson ). Talu perenaine Sirje Jakobson kinnitas, et arvatakse seost Esssooga: Mõisa ajal lõppes talu piir siin ära. Ühel pool oli Ess-soo ja siit tuli ka mõisa piir (Sirje Jakobson ). Talu lähedale jääva Püksiharu metsa nime kujunemisloost rääkis Mihkel Jakobson järgmist: Mustametsa piiril oli selline koht, mida nimetati Püksiharu. Tee tuli ühelt poolt tervikuna, siis läks kahte harru nagu püksiharud. Siis öeldigi Püksiharu mets (Mihkel Jakobson ). Ka Tilsu talu on jagamisel enda nimele täiendid saanud. Erna Tolmov rääkis: Tilsu on põlistalu. See talu jagati vendade vahel ja nimedeks said nad Mäe-Tilsu ja Veski-Tilsu. Üks vend ehitas endale veski ja võttis ka talunimeks sobiva (Erna Tolmov ). 41

42 Arvatavasti iseloomuliku pinnase järgi on oma nime saanud Tasatse talu. Tasatse talu peremees (elab alaliselt Tartus) Kalevi Paluteder rääkis, et talu on oma nime saanud tasasest maast: Nii mu isa seletas. See põline põld on siin suhteliselt tasane, sellest on see Tasatse tulnud. Kui vana ta nüüd on ei oska öelda, sest enne meie suguvõsa siia tulekut (kes on siin kindlasti olnud üle 200 aasta), oli see koht tegelikult saksa kolonistide talu. Siin oli olnud selline talu nagu tsitadell (Kalevi Paluteder ). Talu õuel oleva Kuupemäe nimi on Kalevi Palutedre arvates kujunenud kartulikoobaste tõttu. See kinnitab jällegi Evar Saare uurimust, mille kohaselt on sõna kuup üks levinumaid mikrotoponüümide atribuute, mida nähakse kui mäge, kuhu saab kaevata või kuhu on kaevatud kartuli ja juurvilja hoidmise koopad (Saar 2008: 119). Tasatse talu õuel Kuupemäe taga oli kunagi olnud ka teine mägi, mille nime talu peremees Kalevi Paluteder ei teadnud Võrdlevalt kolme küla talunimedest Kogutud nimeseletuste alusel selgus, et enamasti kinnitavad räägitud lood ka Evar Saare esitatud piirkondlikke nimede seaduspärasusi, nt sage hargtäiendite kasutamine, nimede kujunemine maastiku järgi, talunimede kujunemine talude jagunemisel jne. Välitöödel kogutud info põhjal võib täheldada, et paika peab ka Evar Saare esile toodud tendents, mille kohaselt kasutatakse Võrumaa kohanimesid sageli kohalikus murdes. Ka töö lisana esitatud Maa-ameti kaartidelt võib näha, et küllaltki palju nimesid on tõepoolest murdekeelsed. Ruhingu küla piirkonnas on maastik liigendatud ja seetõttu on ülekaalus loodusnimed (puude, veekogude ja pinnase järgi), nt Vaali, Oja jt. Urvaste külas tõuseb esile tendents, mille kohaselt on talud saanud nime suurtalu jagunemisel laste vahel (Horma, Käüsü jt). Kirikukülas kogutud talunimede seletuslugude järgi võib märgata tendentsi, kus perenimi on tuletatud talunimest. Selline traditsioon on Evar Saare uurimuse järgi omane peamiselt Lääne-Võrumaa piirkonnale (Saar 2007: 87). Siinsed talunimede 42

43 seletused vihjavad ka nime tekkimisele pinnase (nt Otso, Tasatse) järgi, kuid esineb ka suurtalu jagamisel kujunenud täiendeid (nt Tilsu). Vestlustest Urvaste elanikega selgus, et kõige enam teavad nimeseletuse lugusid rääkida põlised Urvaste inimesed. Paistab, et kõige tugevam side oma kodupaigaga on Urvaste juurtega inimestel, kes on Urvastes sündinud või kelle esivanemad on paigas kaua elanud. Lugusid teati rääkida ka niivõrd kitsalt piiritletud teemal nagu seda on mikrotoponüümide kujunemise lood. Ülekaalukalt õnnestus koguda talunimede kujunemise seletusi, muude mikrotoponüümide tekkimise kohta osati vähem rääkida. Mitmel juhul ei piirdunud aga külaelanike teadmised vaid oma talu nimeseletuse lugudega küllaltki palju osati seletada ka lähiümbruse talunimede kujunemise lugusid. Võib arvata, et uuritud piirkonnas on paljud lood edasi kandunud põlvest põlve ja omavaheline kontakt on olemas ka naabrite või teiste külaelanikega. Kõige enam teati naabertalude ja -külade talunimesid seletada Ruhingu külas. Kitsamalt oma taluga seotud mikrotoponüüme osati seletada Kirikukülas. See asjaolu võib ehk olla põhjustatud ka sellest, et Kirikukülas küsitletud piirkondades on peamiselt tegu hajatüüpi asustusega (vt Maa-ameti kaardid lisades). Ruhingu küla piirkonnas on asustatus paiguti tihedam. Kokkuvõtvalt võib siiski nentida, et küsitletud kohalike inimeste huvi ei piirdu kitsamalt ainult oma talupaigaga, vaid huvi tuntakse ka kodupaiga vastu üldisemalt, olulisel kohal on seega suhted naabritega ja ka kollektiivse traditsiooni tundmine. Identiteedi- ja kuuluvustunne on olemas, inimesed oskavad end kodupaigaga seostada. Uuritud piirkonna kohapärimus elab edasi ka oma loomulikus keskkonnas. 43

44 Kokkuvõte Töö eesmärk oli vaadelda kohapärimust, selle kogumist, nimede tekkimise lugusid üldisemalt ja eraldi Urvaste valla kolmes külas. Püüdsin uurida, milline on kohalike inimeste kultuurimälu ning millised on nende teadmised kohapärimuse vallas, täpsemalt: kuidas on paigad ja talud endale nime saanud? Urvaste piirkonnas on rahvaluulet üles kirjutatud üle saja aasta. Eri aegadel on kohalugude kogumise aktiivusus olnud erisugune on olnud viljakamaid perioode, aga ka selliseid ajalõike, mil kogumistöid on tehtud vähem või üldse mitte. Pärimuslugude tekkimisele on ainest andnud selle piirkonna iseäralik maastik, loodus ja mitmed muud objektid, näiteks Urvaste kirik, Uhtjärv, Urvaste ürgorg, surnuaed, Tamme-Lauri tamm jt. Nendel teemadel pärimuslugusid võib kõige enam leida ka juba varem kogutud ja arhiivis säilitatud tekstidest. Seevastu eraldi nimede tekkimise kohta minu uuritud Eesti Rahvaluulearhiivi kogutud lugude hulgas palju teavet ei ole. Hea on tõdeda, et küsitletud Urvaste elanike huvi oma elupaiga või juurte vastu on üldiselt olemas. Üha enam soovitakse teada saada enda, oma kodukohaidentiteedi ja esivanemate kohta. Enamasti teatakse nimede tekkimise lugusid enda talunime ja talumaadel paiknevate või paiknenud mikrotoponüümide kohta. Küllaltki palju teatakse rääkida ka ümbruskonna talude nimede tekkimise lugusid. Nii ei olnud ka töö praktilise osa tarvis välitööde tegemine asjatu õnnestus leida nii pärimuslugude teadjaid kui tõdeda, et huvi kohapärimuse vastu tunnevad ka nooremad inimesed (olgugi, et nooremal põlvkonnal ei olnud selle töö tarvis tarvilikke teadmisi edasi anda). Paljud informandid olid Urvaste põlised elanikud, mitmed neist küll mõnda aega mujal elanud, kuid mingil ajal taas vanematekoju alaliselt tagasi pöördunud või sinna oma suvekodu ehitanud. Välitöödel kogutud teabe alusel võib järeldada, et küsitletud inimestel on suhe ja side oma kodupaigaga, neile on tähtis oma päritolu ja identiteet; 44

45 Urvaste kohalikud elanikud tunnevad huvi koha pärimuse vastu ja teavad ka pärimuslugusid oma kodukoha kohta. Uurimustööst ilmnes ka, et vähem lugusid teavad rääkida (või ei tea üldse) need inimesed, kes on küll piirkonnas kaua elanud, kuid ei ole seal põlised elanikud ja ei oma paigaga põlvkondlikku sidet. See asjaolu annab aluse arvata, et pärimuslood kanduvad ka tänapäeval edasi põlvest põlve ja ennekõike teatakse rääkida neid lugusid, mida on inimesed kuulnud oma esivanematelt. Olulisel kohal on ka naabritelt või teistelt külaelanikelt kuuldud, st suust suhu kanduvad pärimuslood. Kõige enam teati rääkida talunimede kujunemise kohta, muude mikrotoponüümide seletusi räägiti vähem. Selle töö käigus kogutud info alusel ei selgu, et mõni informant oleks teadnud rääkida raamatust loetud pärimuslugusid. Talunimede seletused on üldiselt kooskõlas Evar Saare või Peeter Pälli uuritud Võrumaa kohanimede seaduspärasustega. Mõnel juhul esines ka üksikuid erandeid, mis võisid olla põhjustatud erisugustest asjaoludest üldisest reeglist harukordne kõrvalekaldumine või ka see, et nime ei osatud täpselt seletada või oli sel mitu võimalikku lahendust (nt Palu talu). Raudseppmäe näide kinnitas näiteks vastupidist Peeter Pälli seisukohale, mille kohaselt nimi kaob, kui inimeste suhe selle paigaga lõppeb. Raudseppmäe näitel on kadunud nii nime objekt kui ka lõppenud inimeste suhe paigaga, kuid nimi on alles jäänud. See selgitab asjaolu, et püsima võivad jääda ka sellised mikrotoponüümide nimed, mida enam füüsilisel kujul ei ole. Paik saab uue tähenduse, sellega hakatakse tähistama midagi muud, nt oma ja võõra maa vahelist piiri vms. Need vähesed reeglitest kõrvalekaldumised lubavad aga paigapärimuse olevikku ja tulevikku veidi optimistlikumalt suhtuda nimed, nagu ka paigapärimus üldisemalt, elab edasi oma loomulikus keskkonnas. Aja jooksul võib mõnel juhul nimi alles jääda, kuid muutuda objekt, mida sellega varem tähistati. Urvaste kohapärimuse põhjalikumaks võrdluseks ja järelduste tegemiseks tuleks koguda nimede seletusi ka teistest Urvaste küladest. Selle töö tarvis valitud kolmest külast kogutud juttude alusel üldisemaid järeldusi kogu Urvaste kohta teha ei saa. 45

46 Summary Explanation of folklore and farm names example of three villages of Urvaste The folklore has been collected in Urvaste already over a hundred years. Several objects in Urvaste has been favored the formation of narratives, among others for example, Urvaste church, Uhtjärv, local cemetery, old valley etc. The goal of the current thesis was to observe the traditional folklore and the emergence of the names generally and more specifically in three villages Ruhingu, Urvaste and Kirikuküla. The author of this thesis researched, how much do local people know about the history of their home villages and if then how do they identify themselves through this. As the author of this thesis my interest about the village of Urvaste is mainly personal the interesting nature of the area and the desire to explore more about the ancestry. The goal of this thesis was identify the formation of the names of villages and farms through the memories and knowledge of local people. In addition to collected stories the archive materials also have been used in this thesis. The results of the research show that people in Urvaste are generally interested of their natural habitat and their roots. Local people are more and more interested about their ancestry and the history of their homes. People mostly know the history and the stories about their own homes and closest houses in the neighborhood. The people questioned to collect the stories were mostly native residents, but also people who have moved to the area later. It appeared that people who have lived in the area for a long time, but are not native residents know less stories than the people that have lived there for several generations. It occurs that even nowadays the stories pass down from generation to generation and people mostly know the stories that they have heard from their ancestors. But not less important are the stories heard from neighbors or other villagers. 46

47 As the result of this thesis I can say that the people of Urvaste feel strong connection to their home area and it is important to them to know their ancestry and the history of their home area. 47

48 Kokkovõtus Urvastõ kotusõpärimus ja talunimmi seletüse kolmõ külä näütel Rahvaluulõt om Urvastõn üles kirotõdu üle saa aasta. Urvastõ kandi lugudõ tekken omma tähtsaä ollu Urvastõ kerik, Uhtjärv, ürgorg, surnuaid ja muu. Seon uurimistüün kaias kohapärimust, kogumist, nimmi tekkümise lugusid ültse Urvastõ kolmõn külän Ruhingu, Urvastõ ja Kerikuküla. Tüün tahetas uuri, midä ja ku pallu tiidvä uma kodukotussõ nimmi tekkümislugusist kõnõlda põrra siin elävä Urvastõ külä inemise ja ku kimmäs või pidädä siinküsütü inemiste hindäpidämise- vai kuuluvustunnõt. Tüü autorina om mu huvi Urvastõ vastu ka isiklik köüt illus ja salaperäne luudus ja tahtmine uuri uma esivanõmbidõ kodupaika ligembält. Huvi Urvastõ paiku ja nimmi tekkümise vasta tull joba aastid tagasi ja nii nakassi seo tüü jaos andmit koguma joba aastal. Tüüga taha selgitädä üte kandi tallõ- ja paiganimmi tekkümise lukõ küläinemiste mälestüisi ja tiidmiste kaudu. Pääle välitüüden kogutu juttõ kae ka rahvaluulõ salvõstuisi. Et saia ettekujutus, kuis omma nime keeleliselt tekkünü, kae tsipa ka keeletiaduslikku ainest. Käsitle tüün kohapärimusõ olõmust, kohanimmi tekkümist üldisembält ja kai paiga- ja talunimmi tekkümist kohapääsidõ inemiste mälestüisi kaudu. Uurimustüü perrä sai selges, et Urvastõ inemiste huvi uma elukotusõ vai juuri vasta om olõman. Iks rohkõmb tahetas tiidä saia indä, uma kodukotusõ ja esivanõmbidõ kotsalõ. Inämbjaolt tiidäs nimmi tekkümise lugusid indä talunimmi ja talumaiõ pääl olõvidõ objektide kotsalõ ja küllält tiidäs kõnõlda ka tõistõ naabritalõ nimmi tekkümise lukõ. Küsüstü inemise olli inämbüs Urvastõn põlitsõ eläniku. Mõnõ olli küll mõni aig muial elänü, aga jälki vanõmbidõkodu tagasi tullu vai siiä uma suvõkodu ehitänü. 48

49 Uurimistüüst tull vällä ka tuu, et vähämb lukõ tiidse kõnõlda nuu inemise, kes omma küll siin kaua elänü, aga ei olõ põlitsõ ja ei olõ paigaga põlvkondlikku sidet. Tuuperäst om alust arvata, et pärimusluu kandusõ ka nüüd edesi põlvõst põlvõ ja kõgõrohkõmb tiidäs kõnõlda noid lukõ, midä inemise omma kuuldnu uma edivanõmbilt. Tähtsäl kotussõl om ka naabritõlt vai tõistõlt küläelänikõlt kuuldu, suust suhu edesi antu pärimusluu. Välitöiel kogutu tiidmisest või üteldä, et küsitledu inemistel om suhe ja side uma kodupaigaga. Neile om tähtsä uma päritolu ja hindäpidämine. Urvastõ kohaliku eläniku tundva huvvi kotussõ pärimusõ vasta ja tiidvä kah pärimuslukõ uma kodukotusõ kotsalõ. 49

50 Kasutatud allikate loetelu 1. Arhiiviallikad Eesti Kirjandusmuuseumis EFA Eesti folklooriarhiivi rahvaluulekogu, Eesti Rahvaluule Arhiivi kogu ERA Eesti Rahvaluule Arhiiv H Jakob Hurda rahvaluulekogu RKM Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna rahvaluulekogu EFA II 21, 389/90 (8; 9) EFA II 22, 294/5 (2) EFA II 22, 369/71 (2) ERA II 22, 118/9 (9) ERA II 243, 201 (42) ERA II 243, 217 (54) ERA II 243, 372/5 (5) H III 9, 767/9 (19) RKM II 250, 263/5 (2) RKM II 250, 270/1 (3) 2. Vastused käsikirjalisel kujul autori valduses Erna Tolmovi küsitletud informandid: Age Haller Evi Konnula Alvar Kõller Eha Käis Ethel Paluteder Aino Toom

51 Meelike Tammemägi küsitletud informandid: Mihkel Jakobson Sirje Jakobson Kalevi Paluteder Tiina Reinumägi Erna Tolmov Kasutatud kirjanduse loetelu Dundes, Alan 2002a. Identiteedi määratlemine folkloori kaudu. Kes on rahvas? Valik esseid folkloristikast. Tallinn: Varrak, lk Dundes, Alan 2002b. Metafolkloor ja suulise kirjanduse teadus. Kes on rahvas? Valik esseid folkloristikast. Tallinn: Varrak, lk Eisen, Matthias Johann Esivanemate varandus. Tallinn: Sinisukk Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Märten Ross Onomastika. Isikunimed. Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Sihtasutus; Faster, Mariko Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setomaa kohanimede determinantidest. Bakalaureuse töö. Tartu Ülikool, eesti keele ajaloo ja murrete õppetool. Hennoste, Tiit, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Peeter Päll, Jüri Viikberg Eesti murded ja kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 51

52 Hiiemäe, Mall Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvatraditsioonis. Tallinn: Eesti Raamat. Hiiemäe, Mall Aabitsakuke usundilisest taustast. Sõnajalg jaaniööl. Eesti mõttelugu 3. Tartu: Ilmamaa, lk Hiiemäe, Mall Puu kui märk maastikus. Sõnajalg jaaniööl. Eesti mõttelugu 3. Tartu: Ilmamaa, lk Hiiemäe, Mall Veekogudest rahvapärimuses. Sõnajalg jaaniööl. Eesti mõttelugu 3. Tartu: Ilmamaa, lk Honko, Lauri Folklooriprotsess Mäetagused, nr 6, lk Jaago, Tiiu Eesti rahvaluule loengumaterjalid. WebCT õpikeskkond. Kallasmaa, Marja Saaremaa kohanimed II. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kindel, Melika Vaateid kohapärimuse väärtustamisele lähtuvalt Lahemaa turismisituatsioonist. Magistritöö. Tartu Ülikool. (Käsikiri eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas.) Korb, Anu Välitöö (folkloristikas). Argikultuuri uurimise terminoloogia e- sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: Kuutma, Kristin Identiteet. Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. URL: Laugaste, Eduard Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus. 52

53 Pae, Taavi, Mari-Ann Remmel Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. Keel ja Kirjandus, nr 3, lk Remmel, Mari-Ann Eesti kohapärimus folkloristliku uurimisainena. Magistritöö. Tartu Ülikool. (Käsikiri eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas.) Remmel, Mari-Ann Viru mees viljapulli, Harju mees aganapulli: Piirkondlike suhete kajastumisest eesti rahvapärimuses. Mäetagused, nr 21, lk Remmel, Mari-Ann Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Relve, Hendrik Põlispuud. Tallinn: Koolibri. Ryden, Kent C Mapping the Invisible Landscape. Folklore, Writing and the Sense of Place. Iowa: University of Iowa Press. Rüütel, Ingrid Pärimuskultuur muutuvas maailmas. ( ). Saar, Evar Võromaa kotussõnimmist. Võro Instituudi Toimõnusõq 13. Võro: Võru Instituut. Saar, Evar Võrumaa erinevatest nimesüsteemidest. Võru: Võro Instituut Saar, Evar Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Doktoritöö. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Soonvald, Aime Meenutusi Urvaste ajaloost. Urvaste: Urvaste Põhikool. 53

54 Tampere, Herbert Rahvaluule-alastest ekspeditsioonidest. Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed. Uurimusi ja materjale II, Tartu. Troska, Gea Talunimed läbi aegade. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus. Tärk, Tiina Kiili valla asustusnimed. Magistritöö. Tartu Ülikool (Käsikiri eesti ja üldkeeleteaduse instituudis). Valk, Heiki Arheoloogia, suuline traditsioon ja pärimuskultuur. Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti Toimetised 10; Valper, Valdo Metsast leitud kirik: Urvaste kohapärimus. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. 54

55 Lisa 1. Urvaste valla kaart 55

56 Lisa 2. Ruhingu küla kaart 56

57 Lisa 3. Urvaste küla kaart 57

58 Lisa 4. Kirikuküla kaart 58

Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest

Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest Marit Alas tegeleb kohanimede muutumise uurimisega eesti keele instituudis Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest Kohanimesid kasutame me kõik. Kas kõik inimesed kasutavad mingit kohta nimetades alati

More information

1. Tunnuse väärtuste järjestamine

1. Tunnuse väärtuste järjestamine Koostatud juhend on mõeldud lisamaterjalina kasutamiseks Andmeanalüüsi kursuse kuulajatele. Näidiste ning õpetuste loomisel on kasutatud andmestiku firma.sav andmeid. Kõik näited põhinevad statistikapaketi

More information

Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus

Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus Metsast leitud kirik Mõtsast löütü kerik Urvastõ kohapärimus E E S T I R A H V A L U U L E A R H I I V I T O I M E T U S E D C O M M E N T A T I O N E S A R C H I V I T R A D I T I O N U M P O P U L A

More information

REFORMATION SUNDAY 30 OCTOBER 2016

REFORMATION SUNDAY 30 OCTOBER 2016 REFORMATION SUNDAY 30 OCTOBER 2016 ST. MARK S LUTHERAN CHURCH 1900 ST. PAUL STREET BALTIMORE, MD 21218 Phone: 410.752.5804 Fax: 410.752.4074 On the web at: stmarksbaltimore.org Follow us on Facebook A

More information

EESTI MOSLEMITE LOOD

EESTI MOSLEMITE LOOD EESTI MOSLEMITE LOOD IQRA Esimene väljaanne Autoriõigus 2012 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

More information

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 23 JUUNI-JUULI 2011 / RAŽAB-ŠABAAN Eesti moslemite lood

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 23 JUUNI-JUULI 2011 / RAŽAB-ŠABAAN Eesti moslemite lood iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 23 JUUNI-JUULI 2011 / RAŽAB-ŠABAAN 1432 Eesti moslemite lood www.islam.pri.ee 2011 Assalamu alikum warahmatullahi wabarakatuh! Seekordne number on väga eriline ja seda

More information

Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses

Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses Tartu Ülikool Usuteaduskond Praktilise usuteaduse õppetool Anett Schneider Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses Bakalaureusetöö Juhendaja dr theol Lea Altnurme Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

Kose kihelkonna põliste asustusnimede vanus ja päritolu

Kose kihelkonna põliste asustusnimede vanus ja päritolu Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014), 101 126 doi:10.3176/esa60.05 Kose kihelkonna põliste asustusnimede vanus ja päritolu Tiina Laansalu Annotatsioon. Artikkel annab ülevaate Kose kihelkonna põliste

More information

The Resolution of Anaphoric Links Using Mitkov s Algorithm

The Resolution of Anaphoric Links Using Mitkov s Algorithm The Resolution of Anaphoric Links Using Mitkov s Algorithm Taavet Kikas, Margus Treumuth May 4, 2007 1 The Task The task was to investigate anaphoric relations in two parallel texts (i.e. a source language

More information

2 EEsti moslemite kuukiri

2 EEsti moslemite kuukiri EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 4. NOVEMBER 2009 / dhul-qadah / dhul-hijja 1430 Pudrupotike keeda... pilk Maroko kööki. PALVEPOSITSIOONIDE MEDITSIINILISELT TÕESTATUD K ASU Minu M aroko BA H RjaAmoslemid IN

More information

Eestis leidub kohanimepesa, mille liikmed on silmapaistvalt sarnased ja

Eestis leidub kohanimepesa, mille liikmed on silmapaistvalt sarnased ja SÕNA lümanda, lümandu ja lümatu EVar saar Eestis leidub kohanimepesa, mille liikmed on silmapaistvalt sarnased ja mida hääldusvariandid ning vanemad kirjapildid veelgi lähendavad. Need on saaremaa küla

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS Lõputöö Juhendaja: Holger Rajavee, MA Kaitsmisele lubatud... Viljandi 2017 1SISSEJUHATUS...3

More information

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal Religioon 250 Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah, Ameerika Ühendriigid Kommentaarid ja parandused

More information

Peipsiääre religioonigeograafia vene vanausuliste levikualal

Peipsiääre religioonigeograafia vene vanausuliste levikualal Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Peipsiääre religioonigeograafia vene vanausuliste levikualal Reili Tooming

More information

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuli-august 2013 / ŠABAAN RAMADAAN ŠAWAAL 1434 NR 46

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuli-august 2013 / ŠABAAN RAMADAAN ŠAWAAL 1434 NR 46 اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 46 juuli-august 2013 / ŠABAAN RAMADAAN ŠAWAAL 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Assalamu alikum warahmatullahi wabarakatuh! Ja ongi taas kord käega katsuda see eriline

More information

VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE SÜNDMUSELE MOEETENDUSE MOOD-PERFORMANCE-TANTS NÄITEL

VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE SÜNDMUSELE MOEETENDUSE MOOD-PERFORMANCE-TANTS NÄITEL TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Etenduskunstide multimeedia spetsialisti eriala Pille Kannimäe VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE

More information

JEESUS TEKSTIS JA AJALOOS

JEESUS TEKSTIS JA AJALOOS JEESUS TEKSTIS JA AJALOOS Ajaloolise Jeesuse uuringu problemaatikast mäejutluse näitel 1 Ain Riistan 1. Sissejuhatus: ajaloolise Jeesuse probleem ja näidistekst Ajaloolise Jeesuse kohta kirjutatud tööde

More information

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kristina Rebane EESTLASED JA RISTIUSK 12. SAJANDIL. HISTORIOGRAAFILINE ANALÜÜS

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kristina Rebane EESTLASED JA RISTIUSK 12. SAJANDIL. HISTORIOGRAAFILINE ANALÜÜS Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kristina Rebane EESTLASED JA RISTIUSK 12. SAJANDIL. HISTORIOGRAAFILINE ANALÜÜS Magistritöö Juhendaja: prof. Anti Selart Tartu 2014 Sisukord

More information

Esoteeriline pärimus Kirna mõisas ja maagial põhinevad mõistmisviisid 1

Esoteeriline pärimus Kirna mõisas ja maagial põhinevad mõistmisviisid 1 doi:10.7592/mt2013.54.kivari Esoteeriline pärimus Kirna mõisas ja maagial põhinevad mõistmisviisid 1 Kristel Kivari Teesid: Artikkel analüüsib Kesk-Eestis asuva Kirna mõisa kui esoteerilise ravikeskusega

More information

Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool. Karin Kallas

Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool. Karin Kallas Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool Karin Kallas Rabi Mordekai Josep Leineri Me hašiloah Jumala tahte äratundmise võimalikkus ning beruri protsess Bakalaureusetöö Juhendaja

More information

Kallid vennad ja õed! Kui meie

Kallid vennad ja õed! Kui meie ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM, MAI 2014 Armastus evangeeliumi olemus Me ei saa Jumalat tõeliselt armastada, kui me ei armasta oma rännukaaslasi sellel surelikul teekonnal. Kallid vennad ja õed! Kui meie

More information

KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST

KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST MONSIGNORE PHILIPPE JOURDAN Sissejuhatavaid märkusi 1 Tahan Teiega jagada mõningaid mõtteid katoliku kiriku sotsiaalõpetusest. See

More information

اقرأ. Maailma lõpu märgid. 50 maailma lõpu märki. Islamiuudised. maailma lõpu märgid. Koraanis ja Sunnas. Lääne oma moslemid : Cat Stevens

اقرأ. Maailma lõpu märgid. 50 maailma lõpu märki. Islamiuudised. maailma lõpu märgid. Koraanis ja Sunnas. Lääne oma moslemid : Cat Stevens iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 25 SEPTEMBER 2011 / ŠAWAAL 1432 Islamiuudised 50 maailma lõpu märki Maailma lõpu märgid Koraanis ja Sunnas Lääne oma moslemid : Cat Stevens maailma lõpu märgid السالم

More information

اقرأ MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433

اقرأ MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433 iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 mai 2012 / ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433 السالم عليكم ورحمة هللا وبركاته Selle kuu Iqra peateemaks on pärimisseadus. Kuigi varem või hiljem puutub iga moslem ühel

More information

Tere tulemast, ramadaan! Minu ramadaani plaan. Islami arhitektuur Kiri meile kõigile Hadithiterminoloogia baas EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 13.

Tere tulemast, ramadaan! Minu ramadaani plaan. Islami arhitektuur Kiri meile kõigile Hadithiterminoloogia baas EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 13. EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 13. AUGUST 2010 / ŠABAAN RAMADAAN 1431 Minu ramadaani plaan Islami arhitektuur Kiri meile kõigile Hadithiterminoloogia baas Tere tulemast, ramadaan! Assalaamu alikum warahmatullaahi

More information

Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma

Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma vrmt08espak 2009/5/26 12:49 page 19 #19 Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma Peeter Espak Kosmilise geograafia mõistest Kõikides mütoloogiates ja usundites on üheks keskseks

More information

Annika Michelson UTE! UTE! UTEE! Traditsioonilise lambapidamise kogemusi

Annika Michelson UTE! UTE! UTEE! Traditsioonilise lambapidamise kogemusi Annika Michelson UTE! UTE! UTEE! Traditsioonilise lambapidamise kogemusi Projekti KnowSheep väljaanne Tallinn 2013 MTÜ Hiiu Veis ja Lammas S K Ä R G Å R D S S T A D E N S A A R I S T O K A U P U N K I

More information

Üllar Peterson DŽIHAADI KONTSEPTSIOONI KUJUNEMINE KORAANIS

Üllar Peterson DŽIHAADI KONTSEPTSIOONI KUJUNEMINE KORAANIS 1 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSLOND ÜLDAJALOO ÕPPETOOL Üllar Peterson DŽIHAADI KONTSEPTSIOONI KUJUNEMINE KORAANIS Magistritöö Juhendaja prof. Mati Laur TARTU 2005 2 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 5

More information

Hindu fundamentalism:

Hindu fundamentalism: Hindu fundamentalism: natsionalism ja religioon Indias Erki Lind Hindu fundamentalism ja hindutva Hindu fundamentalismiga seotud sündmused on enamasti Lõuna-Aasia kesksed ja ületavad harva lääne meedia

More information

Religioonist Ludwig Wittgensteini Tractatus Logico-Philosophicuses

Religioonist Ludwig Wittgensteini Tractatus Logico-Philosophicuses Tartu Ülikool Usuteaduskond Jaan Kullama Religioonist Ludwig Wittgensteini Tractatus Logico-Philosophicuses Bakalaureusetöö Juhendaja dr Thomas-Andreas Põder Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Ludwig

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS Lõputöö Juhendaja: Jaanika Juhanson Kaitsmisele lubatud... (juhendaja allkiri) Viljandi

More information

Naiskangelased korea müütides 1

Naiskangelased korea müütides 1 Naiskangelased korea müütides 1 Jinseok Seo Teesid: Artikli eesmärgiks on analüüsida korea müütide struktuuri, tuua välja naiste kangelaslikkus, mis sisendas tolleaegsetesse sookaaslastesse vaprust ja

More information

Britannia vallutamine : Rooma ja Britannia Caesarist Hadrianuseni

Britannia vallutamine : Rooma ja Britannia Caesarist Hadrianuseni Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond Silver Luik Britannia vallutamine : Rooma ja Britannia Caesarist Hadrianuseni Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Mait

More information

VEIDI VALGUST HÄMARKOHTADELE VEND VAHINDRA ELUS

VEIDI VALGUST HÄMARKOHTADELE VEND VAHINDRA ELUS VEIDI VALGUST HÄMARKOHTADELE VEND VAHINDRA ELUS Mait Talts, Tartu Ülikooli meediamagistrant, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Audentese Ülikooli õppejõud Vend Vahindra ehk rahvapäraselt paljasjalgse Tõnissoni

More information

Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast

Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast Mait Talts Karl Mihkli poeg Tõnisson (alias Karl Tennisson, Karlis Tennisons, hilisema budistliku nimega Vend Vahindra Mantramitra)

More information

Pärnu, nr 49 (89)

Pärnu, nr 49 (89) Pärnu, nr 49 (89) 15.12.2017 Koosolekud: esmaspäeviti kell 12 Ammende Villa Mere pst 7, Pärnu www.parnurotary.ee Ian H.S. Riseley Rotary International President 2017-18 Liisa Stjernberg Kuberner 2017-18

More information

Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13

Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Meelis Friedenthal Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS

More information

EESTI ASULANIMEDE TRANSKRIBEERIMISEST JA KÄÄNAMISEST VENE KEELES

EESTI ASULANIMEDE TRANSKRIBEERIMISEST JA KÄÄNAMISEST VENE KEELES EESTI ASULANIMEDE TRANSKRIBEERIMISEST JA KÄÄNAMISEST VENE KEELES Oksana Palikova, Katrin Karu Ülevaade. Artiklis käsitletakse probleemi, mis kerkib aeg-ajalt esile vene keelde tõlkijate ja vene keele toimetajate

More information

Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS. Esimene väljaanne. I.A. Ibrahim.

Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS. Esimene väljaanne. I.A. Ibrahim. Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS Esimene väljaanne I.A. Ibrahim Translate Kätlin Hommik-Mrabte General Editors Dr. William (Daoud) Peachy Michael (Abdul-Hakim)

More information

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL. Marie Reemann

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL. Marie Reemann TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Marie Reemann TEATER NO99 LAVASTUSE THE RISE AND FALL OF ESTONIA ANALÜÜS JÖRN RÜSENI AJALOONARRATIIVIDE

More information

EMK Teoloogiline Seminar. Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL. Diplomitöö

EMK Teoloogiline Seminar. Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL. Diplomitöö EMK Teoloogiline Seminar Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL Diplomitöö Juhendaja: PhD Ingmar Kurg Pärnu-Jaagupi 2012 2 SISUKORD Sissejuhatus...3 Jaakobitee ajalooline

More information

TALDRlIUD LENDAVAD ONMAANDUNUD. KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust

TALDRlIUD LENDAVAD ONMAANDUNUD. KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust Materjal, millest õhulaevad ehk vimanad (raamatu märkus: vimana on sanskritis - välja mõõtma või kurssi LENDAVAD läbi sõitma; taevane sõiduk; lendav sõjavanker;

More information

Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1

Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1 Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1 Anneli Saro Käesolev artikkel lähtub küsimusest, kas postdramaatiline teater ning autobigraafiline lavastus kui üks selle

More information

Jumala Sõnumitooja Muhammed

Jumala Sõnumitooja Muhammed Jumala Sõnumitooja Muhammed (Jumal õnnistagu teda) Esimene väljaanne Abdurrahman Al-Sheha Al-Risalah Skandinaviska Stiftelse [1] Copyright 2007 Abdurrahman Al-Sheha Kõik õigused kaitstud. See raamat on

More information

Damaskuse Kirja Manitsuste osa algkristluse seostest

Damaskuse Kirja Manitsuste osa algkristluse seostest 1 Kalle Rebane Damaskuse Kirja Manitsuste osa algkristluse seostest (MS A 1-8) ja Bakalaureusetöö Juhendaja mag. theol. Vallo Ehasalu Tartu, 2012 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Damaskuse Kirja päritolu ja

More information

Jumala Sõnumitooja Muhammad

Jumala Sõnumitooja Muhammad Jumala Sõnumitooja Muhammad (Jumal õnnistagu teda) Teine väljaanne Abdurrahman al-sheha Al-Risalah Skandinaviska Stiftelse 1 Muhammad Estländsk.indd 1 08-06-04 14.10.30 Copyright 2007 Abdurrahman Al-Sheha

More information

UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak

UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak Artiklis lähtutakse teadlaste hulgas levinud uskumustest, et nad saavad oma teadmisi laiendada metafüüsikale ning et teadus püüab tunnetada tõeliselt eksisteerivat.

More information

Mu kallid vennad ja õed! Palvetan

Mu kallid vennad ja õed! Palvetan ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM, NOVEMBER 2017 Mu kallid vennad ja õed! Palvetan alandlikult, et Issanda Vaim on meiega, kui ma täna kõnelen. Mu süda pakatab tänust Issanda vastu, kelle Kirik see on, et oleme

More information

Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kevin Kirs

Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kevin Kirs Tartu Ülikool Usuteaduskond Kevin Kirs Jeesus kuulutas Jumala riiki, aga välja tuli kirik ehk mida kuulutas ajalooline Jeesus ja kuidas Paulus seda mõistis Bakalaureusetöö Juhendaja Dr. theol. Ain Riistan

More information

SISSEJUHATUS. 1 Ernst Gellner iseloomustab seda muutust sõdadega: Vanad maailmad olid esiteks eraldi kosmosed: sihipärased,

SISSEJUHATUS. 1 Ernst Gellner iseloomustab seda muutust sõdadega: Vanad maailmad olid esiteks eraldi kosmosed: sihipärased, SISSEJUHATUS Käesolev magistritöö on esimene osa suuremast uurimusest, mille eesmärk on anda süstemaatiline ja põhjalik ülevaade usuvabadusega seotud problemaatikast Hiina kultuuriruumis ja postkonfutsianistlikus

More information

Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest

Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 33 LIINA EEK Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest 1 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 33 DISSERTATIONES THEOLOGIAE

More information

RELIGIOONI KAHEPALGELINE ROLL RAHVUSVAHELISTES KONFLIKTIDES

RELIGIOONI KAHEPALGELINE ROLL RAHVUSVAHELISTES KONFLIKTIDES RELIGIOONI KAHEPALGELINE ROLL RAHVUSVAHELISTES KONFLIKTIDES ALAR KILP Tõde on lihtne: niipea kui religioon haarab endale ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani Salman Rushdie 1 Salman Rushdie on nimetanud

More information

DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17

DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 17 MÄRT LÄÄNEMETS Gandavyuha-sutra kui ajalooallikas.. The Gaõóavyåha-såtra as a Historical Source

More information

ARCHAEOLOGICAL STUDIES IN THE CHURCH AND CHURCHYARD OF PAIDE

ARCHAEOLOGICAL STUDIES IN THE CHURCH AND CHURCHYARD OF PAIDE ArchAeologicAl Fieldwork in estonia 2013, 149 160 ARCHAEOLOGICAL STUDIES IN THE CHURCH AND CHURCHYARD OF PAIDE VILLU KADAKAS Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut (Tallinn University, Institute of History),

More information

Meenuta Jumala tegusid

Meenuta Jumala tegusid EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 10 (52) Hind 1 Oktoober 2012 LEHES Meenuta Jumala tegusid Su lapsed pöörduvad tagasi Joy Frangipane Marion... 2 Jumala tahte nõudmine John Belt... 3 Kindlused langevad

More information

RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED

RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED Olga Schihalejev (2009) Tartu Ülikool USUS03.005 1. Kursuse maht: 3EAP / 2AP 2. Õppetöö vormid: sissejuhatav loeng e-õppe seminarid individuaalne töö 3. Kursuse

More information

Zhuangzi tõlked ja käsitlused

Zhuangzi tõlked ja käsitlused Zhuangzi tõlked ja käsitlused Mart Tšernjuk Sissejuhatus Zhuāngzi 莊子 nime kandev teos on Dàodéjīngi 道德經 kõrval teine oluline filosoofilise taoismi ( 道家 dào jiā) alustekst. Kui Dàodéjīngi puhul võime rääkida

More information

Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool. Julian Goljand

Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool. Julian Goljand Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool Julian Goljand Magistritöö Antropomorfne antiikskulptuur Córdoba kalifaadi paleelinnakus Töö juhendaja: prof.anti Selart Tartu 2010 Sisukord

More information

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL TOOMAS TAMMARU VABADUSE PROBLEEM JA JEAN-PAUL SARTRE I ONTOLOOGILISE VABADUSE KÄSITUS MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Prof. Tõnu Viik Tallinn 2012

More information

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433 q i ra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433 السالم عليكم ورحمة هللا وبركاته Sel kuul oleme valinud ajakirja peateemaks rukja ehk Koraaniga ravitsemise. Räägime ühtlasi

More information

KRISTLIK KUNINGAS JA PAGANATEST ALAMAD ( SAJANDI SKANDINAAVIAS)

KRISTLIK KUNINGAS JA PAGANATEST ALAMAD ( SAJANDI SKANDINAAVIAS) TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja Arheoloogia Instituut Üldajaloo osakond Jane Liiv KRISTLIK KUNINGAS JA PAGANATEST ALAMAD (10. 12. SAJANDI SKANDINAAVIAS) Magistritöö Juhendaja: professor Anti

More information

FUNDAMENTALISMI KONSTRUEERIMINE 1

FUNDAMENTALISMI KONSTRUEERIMINE 1 FUNDAMENTALISMI KONSTRUEERIMINE 1 Ain Riistan PhD (teoloogia) Tartu ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi lektor ja religiooniuuringute teadur Ain Riistan 1. Sissejuhatus Fundamentalism on paljukasutatud

More information

JOHAN CALVIN JA SYLLOGISMUS PRACTICUS

JOHAN CALVIN JA SYLLOGISMUS PRACTICUS JOHAN CALVIN JA SYLLOGISMUS PRACTICUS Henn Käärik Max Weberi Protestantliku eetika 1 üks keskseid küsimusi oli kaheldamatult küsimus sellest, kuidas Calvini predestinatsiooniõpetus kalvinistliku dogmaatika

More information

Studia Orientalia Tartuensia. Series Nova Vol. II

Studia Orientalia Tartuensia. Series Nova Vol. II Studia Orientalia Tartuensia Series Nova Vol. II ol.indb i 8.01.2007 0:10:36 ol.indb ii 8.01.2007 0:11:06 Studia Orientalia Tartuensia Series Nova Vol. II ida!õtteloo leksikon Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia

More information

ENDC PROCEEDINGS 16/2012

ENDC PROCEEDINGS 16/2012 ENDC PROCEEDINGS 16/2012 CULTURAL, PEACE AND CONFLICT STUDIES SERIES Volume I Religion and Politics in Multicultural Europe: Perspectives and Challenges Edited by Alar Kilp and Andres Saumets Volume II

More information

PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED

PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED Põhiline käsiraamat preesterluse hoidjatele, A osa PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED Põhiline käsiraamat preesterluse hoidjatele, A osa Välja andnud Viimse Aja

More information

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Marie Kliiman ALASTUS EESTI NÜÜDISTEATRIS Bakalaureusetöö Juhendaja Dotsent Luule Epner Tartu 2014 Sisukord

More information

NORMAN DAVIES EUROOPA PEAAEGU UNUSTATUD AJALUGU. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik

NORMAN DAVIES EUROOPA PEAAEGU UNUSTATUD AJALUGU. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik NORMAN DAVIES EUROOPA PEAAEGU UNUSTATUD AJALUGU Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik Originaali tiitel: Norman Davies Vanished Kingdoms The History of Half-Forgotten Europe Allen Lane 2011 First published

More information

MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA

MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Ulla Lehtsaar MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA Bakalaureusetöö

More information

PSALMILAULMINE EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU KOGUDUSTES

PSALMILAULMINE EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU KOGUDUSTES Tartu Teoloogia Akadeemia Anneli Vilbaste PSALMILAULMINE EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU KOGUDUSTES Lõputöö juhendaja mag theol Silja Härm Tartu, 2013 SUMMARY Singing psalms in the congregations of estonian

More information

DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8

DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 TERVIKLIK ELUKESTVA ÕPPE KONTSEPTSIOON EESTI PROTESTANTLIKE KOGUDUSTE KONTEKSTIS EINIKE PILLI Tartu

More information

Mosleminaise käsiraamat

Mosleminaise käsiraamat Mosleminaise käsiraamat Huda Khattab www.islam.pri.ee Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel

More information

Hare Krišna Soomes. Üleilmse hinduistliku uususundilise liikumise kultuuriline adaptatsioon 1

Hare Krišna Soomes. Üleilmse hinduistliku uususundilise liikumise kultuuriline adaptatsioon 1 Hare Krišna Soomes Üleilmse hinduistliku uususundilise liikumise kultuuriline adaptatsioon 1 Kimmo Ketola Teesid: Soome usuteadus on juba mõnda aega uurinud uususundilisi liikumisi (new religious movements)

More information

Joel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris,

Joel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris, FILOLOOGIA, MIDA ENAM POLE LINNAR PRIIMÄGI Joel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris, probleemist, mida olen kahetsedes seiranud, tõdedes, et klassikalise üldhariduse

More information

Heebrea keele uuestisünd kõnekeelena

Heebrea keele uuestisünd kõnekeelena Heebrea keele uuestisünd kõnekeelena Diana Krull Stockholmi ülikooli emeriitprofessor Sissejuhatus Vana Testamendi heebrea keele taandumine elava kõnekeelena algas umbes VI sajandil ekr. Suurem osa keeleteadlastest

More information

KOHANIMEKORRALDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTATEKS

KOHANIMEKORRALDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTATEKS KOHANIMEKORRALDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013-2017 KINNITATUD kohanimenõukogu 27. septembri 2012.a koosoleku protokolliga nr 42 SISUKORD Sissejuhatus 3 I Kohanimekorralduse valdkonnast üldiselt

More information

KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON

KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND TEOREETILISE FÜÜSIKA ÕPPETOOL KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS REFERAAT Õppejõud: M. Rohtla TALLINN 2005 Stockmayeri teoreem:

More information

Aita Meentalo. Dionysos kui loovuse printsiip Friedrich Nietzschel ja Vjatšeslav Ivanovil

Aita Meentalo. Dionysos kui loovuse printsiip Friedrich Nietzschel ja Vjatšeslav Ivanovil Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Aita Meentalo Dionysos kui loovuse printsiip Friedrich Nietzschel ja Vjatšeslav Ivanovil Bakalaureusetöö juhendaja Eduard Parhomenko,

More information

KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA EESTI INFOPAKK

KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA EESTI INFOPAKK KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA 2017-2018 EESTI 2017-2018 INFOPAKK KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL (KYDS) on loodud Gurujagat Kauri poolt, kes on üks pikaajalisemate kogemustega kundalini

More information

Prosoodiast meloodiani eestikeelse Piibli proosatekstil põhineva ühehäälse a cappella kirikulaulu ehk eesti pühalaulu metodoloogia

Prosoodiast meloodiani eestikeelse Piibli proosatekstil põhineva ühehäälse a cappella kirikulaulu ehk eesti pühalaulu metodoloogia https://doi.org/10.7592/mt2017.68.joks Prosoodiast meloodiani eestikeelse Piibli proosatekstil põhineva ühehäälse a cappella kirikulaulu ehk eesti pühalaulu metodoloogia Eerik Jõks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

More information

REFORMATION SUNDAY 25 OCTOBER 2015

REFORMATION SUNDAY 25 OCTOBER 2015 REFORMATION SUNDAY 25 OCTOBER 2015 ST. MARK S LUTHERAN CHURCH 1900 ST. PAUL STREET BALTIMORE, MD 21218 Phone: 410.752.5804 Fax: 410.752.4074 On the web at: stmarkscelebrates.org A Reconciling in Christ

More information

Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14)

Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14) Misjonitöö juhend Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14) Parandage meelt, kõik te maa ääred, ja tulge minu juurde ja saage ristitud minu nimel, et te võiksite olla pühitsetud Püha Vaimu vastuvõtmisega

More information

EELK USUTEADUSE INSTITUUT

EELK USUTEADUSE INSTITUUT EELK USUTEADUSE INSTITUUT USUTEADUSKOND KIRIKULOO ÕPPETOOL AGE PLOOM EESTI NAISE IDENTITEET MOSLEMINA MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant ELO SÜLD TALLINN 2010 SISUKORD SISUKORD...

More information

Saage tuttavaks... Matilda Michael. Proua ja härra Koirohi. Preili Mesi. Bruce Iirlane. Proua Sõnniste. Amanda Ripstiib

Saage tuttavaks... Matilda Michael. Proua ja härra Koirohi. Preili Mesi. Bruce Iirlane. Proua Sõnniste. Amanda Ripstiib Saage tuttavaks... Matilda Michael Proua ja härra Koirohi Preili Mesi Bruce Iirlane Amanda Ripstiib Proua Sõnniste ROALD DAHLI RAAMATUD KIRJASTUSELT DRAAKON & KUU lastele Charlie ja Suur Klaaskabiin Charlie

More information

Konfliktist osaduseni. Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017

Konfliktist osaduseni. Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017 Konfliktist osaduseni Konfliktist osaduseni Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017 Konfliktist osaduseni Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal

More information

Iseseisvunud Eesti Vabariigis alustati üsna pea nimede eestistamisega.

Iseseisvunud Eesti Vabariigis alustati üsna pea nimede eestistamisega. VALLANIMEDE KÜSIMUS 1930. AASTATE VALLAREFORMIS TAAVI PAE, MADLI-JOHANNA MAIDLA, ERKI TAMMIKSAAR Iseseisvunud Eesti Vabariigis alustati üsna pea nimede eestistamisega. Eelkõige puudutas see perekonnanimesid,

More information

EESTI VABARIIGI INFOSÜSTEEMIS AUTENTIMISLAHENDUSTELE KEHTIVAD NÕUDED (autentimisnormatiiv)

EESTI VABARIIGI INFOSÜSTEEMIS AUTENTIMISLAHENDUSTELE KEHTIVAD NÕUDED (autentimisnormatiiv) Riigi Infosüsteemi Amet EESTI VABARIIGI INFOSÜSTEEMIS AUTENTIMISLAHENDUSTELE KEHTIVAD NÕUDED (autentimisnormatiiv) ver. 1.0 Tallinn 2017 Sisukord 1. Kehtivusala...2 2. Rahvusvahelised piirangud eidas tagatistasemed...3

More information

Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013

Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013 ELU THE HERALD 2012 Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013 Uue aasta teele asudes tahan teid, armsad lugejad, julgustada Issanda sõnaga: «Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid

More information

Suur meelespidamise suutra (Mahā-satipaṭṭhāna-sutta)

Suur meelespidamise suutra (Mahā-satipaṭṭhāna-sutta) Suur meelespidamise suutra (Mahā-satipaṭṭhāna-sutta) Tõlkinud Märt Läänemets Tõlkija eessõna Satipaṭṭhāna-sutta ( Meelespidamise suutra ) ehk Mahā-satipaṭṭhānasutta ( Suur meelespidamise suutra ) on budismi

More information

REFORMATION SUNDAY 26 OCTOBER 2014

REFORMATION SUNDAY 26 OCTOBER 2014 REFORMATION SUNDAY 26 OCTOBER 2014 ST. MARK S LUTHERAN CHURCH 1900 ST. PAUL STREET BALTIMORE, MD 21218 Phone: 410.752.5804 Fax: 410.752.4074 On the web at: stmarkscelebrates.org A Reconciling in Christ

More information

Haapsalu Jaani kiriku altari uuringud ja konserveerimiskontseptsioon

Haapsalu Jaani kiriku altari uuringud ja konserveerimiskontseptsioon EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Triin Aare Haapsalu Jaani kiriku altari uuringud ja konserveerimiskontseptsioon Puitskulptuuri Kristuse ristimine

More information

The Aquarian Teacher

The Aquarian Teacher The Aquarian Teacher KRI International Kundalini Yoga Teacher Training Level 1 2018 Estonia The purpose of life is to find out the truth, the reality, and spread it and give it to others and uplift their

More information

IIOBI UUS TULEMINE. Iiobi raamat. Tõlkinud ja kommenteerinud

IIOBI UUS TULEMINE. Iiobi raamat. Tõlkinud ja kommenteerinud IIOBI UUS TULEMINE Iiobi raamat. Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Nõmmik. Piibel kontekstis I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 294 lk. 2011. aasta lõpus kutsus Urmas Nõmmik veebiajakirjas Kirik

More information

Tartu Ülikool. Usuteaduskond

Tartu Ülikool. Usuteaduskond Tartu Ülikool Usuteaduskond Riste Lehari VÄRVUSSÜMBOOLIKA KUJUNEMISEST VARAKRISTLIKUS KUNSTIS GALLA PLACIDIA MAUSOLEUMI MOSAIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad mag. Marju Lepajõe, mag. Kaur Alttoa

More information

I koha võitja Dina Pranti lugu. Flowers in November. Experiences of a teaching assistant from Estonia in Greece.

I koha võitja Dina Pranti lugu. Flowers in November. Experiences of a teaching assistant from Estonia in Greece. I koha võitja Dina Pranti lugu Flowers in November Experiences of a teaching assistant from Estonia in Greece. Dina!!! Hello. It s been such a long time since we spoke. Where are you? What is happening

More information

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Peeter Tammisto

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Peeter Tammisto Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Peeter Tammisto TALUPOJAÜHISKONNA DISTSIPLINEERIMINE EESTIMAAL 1710 1832: IDEELISED, ÕIGUSLIKUD JA KULTUURILISED ASPEKTID Magistritöö

More information

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 24 LEO LUKS EI KOGEMINE NIHILISMI MÕTLEMISES FILOSOOFIA JA KIRJANDUSE ÜHTESULAMISEL Tallinn 2010 TALLINNA

More information

KÜÜDITAMIS- JA TERRORIPOLIITIKA KESK-ASSÜÜRIA JA UUS-ASSÜÜRIA IMPEERIUMIDES SAJANDIL EKR 1

KÜÜDITAMIS- JA TERRORIPOLIITIKA KESK-ASSÜÜRIA JA UUS-ASSÜÜRIA IMPEERIUMIDES SAJANDIL EKR 1 KÜÜDITAMIS- JA TERRORIPOLIITIKA KESK-ASSÜÜRIA JA UUS-ASSÜÜRIA IMPEERIUMIDES 13. 7. SAJANDIL EKR 1 Vladimir Sazonov PhD (ajalugu) KVÜÕA keelekeskuse juhataja-dotsent, TÜ orientalistika keskus, vanemteadur

More information

VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe

VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe LILJA BLUMENFELD (Algus TMKs 2012, nr 2) Holokaust ja ingli käsi Nihestatus tõuseb häirivalt esile Veneetsia kaupmehe järgmises lavastuses Tartus

More information

Janne Fridolin. Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel

Janne Fridolin. Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Janne Fridolin Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel Töö doktorikraadi taotlemiseks

More information