KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON"

Transcription

1 TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND TEOREETILISE FÜÜSIKA ÕPPETOOL KATRIN TERAS REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS REFERAAT Õppejõud: M. Rohtla TALLINN 2005

2 Stockmayeri teoreem: Kui asi paistab lihtne olevat, on ta keeruline. Kui asi paistab keeruline, on ta lausa võimatu. Murphy seaduste kogust 2

3 Sisukord SISSEJUHATUS REFORMATSIOON Reformatsiooni tähendusest ja põhjustest Reformatsiooni mõju haridusele Reformatsiooniaegne koolisüsteem VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon ja Jesuiitide ordu Jesuiitide kool...11 KOKKUVÕTE...14 KASUTATUD KIRJANDUS

4 Sissejuhatus 16.sajand oli Euroopas suurte muutuste aeg Renessanss ehk tõlkes taassünd levis kulutulena üle Euroopa. Kompassi ja trükipressi leiutamine muutsid maailma ilmet jäädavalt. Euroopa pale muutus tundmatuseni ning oma algatusliku osa andis pimedast keskajast ärkamiseks ka see, kui a Columbus Ameerika avastas senine maailmapilt laienes drastiliselt. Renessanssi ajal toimus suuri muutus ka koolihariduses st sellest ajast saamegi rääkida järjepidevast kõigile suunatud haridussüsteemist. Sellise koolisüsteemi tekkimisele pani aluse eelkõige humanistlik liikumine ja mõtlemine, mis rõhutas eelkõige inimese parimaid külgi. Sõna humanism on tulnud ladina keelsest sõnast humanitas ja tähendab inimlikkust. St inimlikkust riigijuhtimisel, inimlikkust ühiskonnas ja inimlikkust ka õpetamisel. Humanismil oli suur mõju reformatsiooniaegses kooliharidusel lihtsalt sel põhjusel, et kiriku ja kooli reformijad olid ise tihedalt humanistliku maailmavaatega seotud. Seetõttu võib reformatsiooni ja vastureformatsiooni aega tuua kolm tähtsat märksõna: usk, võrdsus ja armastus ning kolm tähtsat nime, kes panid suure panuse kooli arendamisse ja haridussüsteemi loomisse: Marthin Luther, Philipp Melanchthon ja Ignatius Loyola. Järgnev referaat käsitlebki nende kolme inimese tegevust ja mõju koolile. Kirjatükk on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses osas räägitakse reformatsiooniaegsest koolist ja uuendustest. Teine osa käsitleb vastureformatsiooni ja jesuiitide tegevust haridusmaastikul. 4

5 1. Reformatsioon 1.1 Reformatsiooni tähendusest kirikus ja koolis Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse aastal Saksamaal augustiinlaste ordu munga teoloogia doktori Martin Lutheri ( ) algatusel. Luther kirjutas 95 teesi, kinnitades need ööl vastu kõigi pühakute päeva, 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele. Trükkalid levitasid teeside koopiaid ilma, et Luther sellest oleks midagi teadnud. Mõne nädala pärast tunti uuendusmeelset Lutherit juba kõikjal. Usupuhastuslikku liikumist hakati seetõttu nimetama luterluseks, mis aga Luterit väga ei rõõmustanud, sest tema eesmärgiks polnud hüljata 1500 aasta pikkust katolikku traditsiooni, vaid reformida kiriku usu sisulisi kõrvalekaldeid. Alanud reformatsioon muutus laiahaardeliseks, mis mõjutas viimaks kõiki Lääne poliitilisi ning sotsiaalseid struktuure, kaasaarvatud haridussüsteemi. Tihtipeale oleme kuulnud reformatsiooni usupuhastuse tähenduses, kuid sellel oli ka suur mõju kooli ja haridussüsteemile, seoses usuliste tõekspidamisete reformimisega. Nimelt, reformijad pidasid kiriku ja Martin Luther ( ) sündis 10. novembril Eislebenis Saksamaal, talupoja perekonnas astus mungaks Erfundi augustiinlaste keskele Suunatakse Wittenbergi kinnitab 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele Philipp Melanchthon saabub Wittenbergi Leipzigi debatt Wormsi Maapäev (debatt) Uue Testamendi tõlge saksa keelde Luther abiellub Katharina von Boraga (endine nunn) Publitseeritakse katekismus Augsburgi Usutunnistuse esitlus Terve Piibli publitseerimine algavad Lutheri loengud 1. Moosese raamatu kohta, mis kestavad aastani veebruaril sureb Luther Eislebenis. ühiskonna tagasi juhatamises Jeesuse Kristuse juurde hädavajalikuks noorte koolitamist. Martin Lutheri kui reformija esimene tegevus oli kloostritest koolide loomine. Kuid kooli ei 5

6 Philipp Melanchthon ( ) 1497 sündis Bornis Saksamaal; 1508 ladinakeelne haridus Pforzheimis; 1509 üliõpilane Heidelbergis; 1514 magistrikraad, õpetaja; 1517 Luteri 95 teesi, reformatsioon; 1518 Kreeka keele professor Wittenbergis; 1519 Luteri kaaslane Leipzigi debatis; 1520 abielu Katherina Krapp iga; 1521 Loci communes theologic esmatrükk; 1522 aitab Lutheril täiustada Uue Testamendi tõlget; 1528 Melanchthoni instruktsioonid kooli reformi suhtes kooliinspektorile; 1529 Marburgi kollokviumil osalemine; juunil esitleti Charles V Augsburgi usutunnistust; 1536 Melanchthoni juhtimisel toimub ülikooli reform; veebruaril Dr Martin Luther sureb; Schmalkaldi Sõda; 1548 Leipzigi ja Wittenbergi aruanne dokument, mis sundis katoliku kirikut ja luterlikku kirikut debatti pidama; 1552 Debatt kahe konfessiooni vahel lõpeb; 1555 Augsburgi rahuleping; 1557 Melanchthoni naine sureb 11. oktoobril, kui ta ise on Wormsis; aprillil sureb Melanchthon, ta maetakse Lutheri kõrvale Wittenbergi Lossikirikusse. reforminud mitte ainud Luther, vaid ka Melanchthon, Zwingli, Bucer, Bullinger ja Calvin oma kirjatööde ja tegevusega. Reformatsiooni tulemusena oli 16. sajandi lõpuks avalik haridus kõvasti muutunud. Reformatsiooni areng tegelikult ei alganud ega ka lõppenud esimeste reformijate generatsiooniga. Ennem Lutherit ja tema kaaslasi, avaldasid humanistid traktaate hariduse arendamisest. Reformijad mitte ainult ei lugenud humanistide kirjutisi, vaid ülikooli lõpetajatena olid nad paljude õppimise printsiipide ja meetodite rajajateks. Reformatsiooni põhiseisukoht oli see, et inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees. St kui katoliku kirikus oli esikohale tõstetud imieste head teod, mis viivad Jumalale lähemale ja aitavad vähendada aega puhastustules, siis leidis Luther, et inimene läheb pärast surma kas lõpilikult taevasse või põrgusse ning ainult usk Jumalasse on see, mis viib Jumalale lähemale mitte head teod. Tänapäeva protestantlikus kirikus on levinud arusaam, et pattudest lunastab üksnes usk Jeesusesse Kristusesse, kuid nagu ütleb Piibel Jakoobuse 2:26 Usk ilma tegudeta on surnud. Luterlik reformatsioon nõudis algselt, et rahvas ise loeb ja tõlgendab Piiblit, kuid 6

7 hiljem muudeti see ümber, kuna igaüks hakkas ilma vastavat tagapõhja tundmata tõlgendama nii, nagu endale meeldis. Seetõttu võisid hiljem lugeda ja seletada Jumala Sõna vaid vastavalt koolitatud kirikuisad. Kas idee oli iseenesest halb? Ei, kuid kõvasti oma ajast ees! Tänapäeva kirikus rakendatakse just iseseisvat Piibli uurimist ja viiakse läbi ka vastavaid piiblitunde ja antakse välja vastavasisulisi trükiseid, mis aitavad inimesele teatud kirjakohti avada andes juurde vastava ajaloolise konteksti ja tollaaegseid arusaamu. Algideekohaselt Piibli lugemine lihtrahval endal nõudis lugemisoskust, mida enamikel aga polnud. Samamoodi keerulise ladinakeele asemel tuli kirikus rahvale rääkida nende omases keeles, et igaüks aru saaks, millest räägitakse. Seetõttu tekkisid uued vajadused emakeelse jumalateenistuse, emakeelse Piibli (mille järgi emakeelset jumalateenistust pidada) ja üldise lugemisoskuse järgi. Siit sai alguse ka tänapäevane üldharidusliku kooli idee ja tekkis koolikohustuse mõiste. 1.2 Reformatsiooni mõju haridusele 16.nda sajandi alguseks oli haridussüsteemi reform hädavajalik. Kuni sinnamaani ei eksisteerinudki koolisüsteemi kui sellist ja õpetamine oli tihti suunatud vaid rikaste ja linnajuhtide lastele. Humanistlike ideede levimine oli teinud inimestes oma töö ning reformatsioon oligi möödapääsmatu ka koolihariduses. Reformiaegsed uuendused: 1. Alghariduse pidi olema kättesaadav kõigile olenemata seisusest, soost jm-dest eripäradest. Tekkis koolikohustus. 2. Õpimetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega Väike killuke katekis musest. (lapsepärasuse nõue). St hakati õpetama alguses lihtsamaid asju, hiljem mindi keerulisemate asjade juurde. 3. Moderniseeriti koolikirjandust ( nt M. Lutherisulest ilmus spetsiaalselt lastele kirjutatud piltidega kaunistatud katekismus). Tekkisid lastele suunatud raamatud. 4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega. 5. Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond. 7

8 Koolikirjanduse uuendamises lõi eriliselt kaasa ka Philipp Melanchthon. Oma professionaalse ladina-, saksa- ja kreekakeele oskuse ning -õpetamise poolest oli ta tuntud kogu saksamaal. Tema töödest osutus eriti põhjapanevaks aastal kirjutatud õpik Kreeka keele grammatikast, mida kasutati koolides 18.sajandini. 1.3 Reformatsiooniaegne koolisüsteem Kooli tüüp Õppetöö sisu Rahvakool Lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul. I aste: ladina keel, lugemine, kirjutamine. Ladina- ehk triviaalkool II aste: ladina keel, muusika, usuõpetus. III aste: ladina keel, dialektika, retoorika, kreeka ja heebrea keel. Gümnaasium Matemaatika, dialektika, retoorika, kreeka keel. Ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas. Rahvakool oli kõige esimene aste üldises koolihariduses. Seal õpiti kõige elementaarsemaid asju nagu lugemine, kirjutamine ja arvutamine. Rahvakoolis käisid reeglina vaesemate perede lapsed. Rikkamate perede lastel oli tihtilugu alghariduse andjaks koduõpetaja. Ladina- ehk triviaalkooli läksid reeglina need lapsed, Jutlus luteriaegses kirikus. kes olid natuke targemad. Triviaalkool koosnes kolmest astmest (vt tabel lk 8), millest järgmisee astmesse pääses alles siis, kui sellele eelneb aste oli läbitud. Triviaalkool oli samamoodi tasuta ja hõlmas endas nüüd lisaks emakeeles lugemisele ja kirjutamisele ka ladina-, kreeka- ja heebreakeelt. 8

9 Gümnaasiumisse läksid taas triviaalkoolis silmapaistvalt ja edukalt läbinud õpilased. Seal õpiti süvendatult kreeka keelt ja lisandusid dialektika ja retoorika. Mingil määral pidi juba ka matemaatika mõnes kohas õppima, kuid üldiselt õpiti matemaatikat ülevaatlikult alles ülikoolis 2 aastase üldkursuse raames. Ülikooli jõudsid vaid targematest targimad. Tolaja ülikoolis võis eraldada põhiliselt vaid kolme eraldi teaduskonda, milledes võis õppida arstiks, juristiks või vaimulikuks. 9

10 2. Vastureformatsioon 2.1 Vastureformatsioon ja jesuiitide ordu Vastureformatsioon kujutas endast roomakatoliku kiriku sisemist usupuhastust ja reformimist, et tagasi võita protestantismile kaotatud maad. See algas 1540ndatel ja ulatus 17. sajandisse. Kriisist jagu saamiseks korrastati katoliiklikku jumalasõna ja loodi tingimused, mis aitaksid usupuhastuse läbi teinud alad uuesti katoliiklikeks muuta. Katoliku kirikule raskel ajal kiitis paavst Paulus III 27. septembril a Jesuiitide ordu ehk Jeesuse Ühingu asutamise heaks, mis Rooma paavsti vahetus alluvuses pidi asuma võitlusesse väärusulistega. Ordu asutajaks ja juhtivaks figuuriks oli Baskimaalt pärit Ignatius Loyola ( ). Jesuiitide ordul oli põhiliselt kolm eesmärki: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvaste tagasi võitmine ja kasvatamine õpetamise ja jutlustamise teel. 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmetele. 3. Koolide asutamine. Ignatius Loyola ( ) 1491 sündis Loyola Põhja-Hispaanias Azpeitias Juan Velazquezi teener ja kannupoiss sõjaväe ohvitser, kaitseb Pamplona kindlust Prantsuse sissetungi eest. Saab suurtüki kuuliga jalga haavata ja peaaegu, et sureb, aga paraneb ootamatult pöördumine jätab sõjamehe ameti ja jagab oma vara laiali läheb Barcelona algkooli Ladina keelt õppima, kuna ei saa ülikooli astuda ilma seda keelt oskamata astub Alcala Ülikooli, seal pannakse inkvisiitorite poolt 42-ks päevaks vangi, kuna õpetab inimesi paluma. Pärast seda astub Salamanca Ülikooli, kus dominiiklased teevad seda sama. Kolmandat korda astub Pariisi Ülikooli läheb palverändurina Rooma Ignaatius peab esimesel jõulupühal oma esimese missa sept asutab Ignatius Jesuiitide ordu aprillil Püha Pauluse kiriku ees Ignatiuse sõbrad Peter Faber, James Lainez ja Francis Xavier annavad vande ordule. 10

11 Jesuiitide ordu ei sarnanenud tollaaegsele 3- le suurele ordule benediktlastele, dominiiklastele ega frantsiskaanlastele. Viimased elasid vaid kloostris, kus oli omane kloostri palvetamise ja töötamise rütm. Jesuiitide ordul polnud üldsegi kloostrit, vaid nemad rändasid ringi ja Järgnevad 15 aastat tegi Ingatius tihedat tööd avades koole ja juhtudes ordu tööd üle maailma juulil suri Ignatius ootamatult Roomas kõhuhädasse juulil kuulutati Ignatius õndsaks märts paavst Gregoorius XV kuulutas Ignatiuse pühakuks koos püha Francis Xavieriga. õpetasid lapsi ning otsisid Jumala tahet. Ignatius oli ise endine sõjaväelane ja ta tahtis, et ka tema ordu liikmed oleksid justkui Jeesuse sõdalased võites inimesi Jeesusele. Põris huvitav on teada ka fakt, et algselt ei olnud Ignatiusel üldsegist plaanis koole rajada. Tema eesmärgiks oli minna kõikjale maailma, kus teda vajati nt haiglatesse jm ndaks aastaks oli Ignatius juba rajanud koole Itaalias, Portugalis, Madalmaades, Hispaanias, Saksamaal ja Indias. Need koolid olid algselt mõeldud uutele jesuiitide õpetajatelevärbajatele. Koole kasvas 6 aastaga 10 juurde, mis näitas jesuiitide ordu järsku kasvu. Kuid 1548.ndal aastal nõudsid Messina linnajuhid Sitsiilias, et ka sinna rajataks kool, kuid see kool oleks nüüd avatud ka lihtrahvale. Lihtrahva koolitamine kujunes väga efektiivseks vahendiks rahva ignorantsuse ületamiseks usu suhtes ja väga mõjus vahend ka reformatsiooni vastu. Jesuiidid rajasid üle Euroopa arvukalt koole, mida hariduse põhjalikkuse poolest peeti sel ajal parimateks õppeasutusteks. Koole rajati nt ka Brasiiliasse ja Jaapanisse. 2.2 Jesuiitide koolisüsteem Esimene jesuiitide rahvaalgkool avati 1548.a Sitsiilias, Messinas. Kui Ignatius suri, oli ta avanud peaaegu 40 kooli. Jesuiitide kool oli tol ajal mõeldud vaid poistele. Õpilased õppisid ladina keelt, kreeka keelt, matemaatikat, emakeelt ja mõningal määral ka filosoofiat. Jesuiitide koolisüsteem jagunes kolmeks osaks: alamastmeks, noviitsiajaks ja ülemastmeks (vt graafikut). Enamikke jesuiitide koole toetasid rikkad patroonid ja koolid ei nõudnud õppemakse. Kuna aga sel ajal oli koolis vähe õpetajaid, olid klassid väga suured ja vanemad (lõpuklassi) õpilased aitasid nooremaid ja nõrgemaid õpilasi õpetada. 11

12 Esimeses kooliastmes ehk Alamastmes jagunes õpitav kolmeks: Grammaticaks, Humanitaks ja Rhetoricaks (vt joonist lk 12). Seejuures ei tähistanud klassid mitte aastaid vaid õppetsükleid. Alamastme keskmiseks läbimisajaks oligi mitte 5 vaid 7 aastat. Samamoodi ei saanud õpilane kõrgemasse klassi, kui tal polnud eelnev klass läbitud. Väljapaistvad hea õppeedukusega õpilased võisid jätkata II astmes ehk noviitsina õppisid nad veel 2 aastat ja sellele järgnes ka pedagoogiline praktika. Ülemastmesse jõudsid vaid parimatest parimad ja seal pidid nad läbima I üldharidusliku klassi ja II teoloogiastuudiumi. Sellele järgnes töö algastme koolis korralise õpetajana. Mõnda aega korralise õpetanaja olemist tuli asuda mõneks aastaks vaimulikuks, et siis pärast jälle õpetajaameti juurde tagasi pöörduda. Pärast kõiki neid etappe sai alles õpetajaks ja vaimulikuks õppija ametlikult õpetajaks ndast aastast pidid kõik jesuiitide koolid järgima õpetamissüsteemi, mida kutsuti Ratio Studiorum iks. Seda süsteemi töötati välja ja täiustati üle 20 aasta ning see baseerus Pariisi Ülikooli õpetamismeetoditele. Ratio Studiorum pani suurt rõhku õpilaste, õpetajate ja õpitava materjali õppimise korrastatusele ja organiseeritusele. Õppekava oli ainetes järjestatud kergemalt raskemale ja õppekava pidi vastama ja arvestama õpilase vanust ja mõistmisvõimet. Pedagoogika või õppimine-õpetamine olid omavahel seotud ja seal olid järgmised nõuded: 1. materjal ja tund pidi ettevalmistatud olema hoolikalt; 2. pidev kordamine tagab arusaamise; 3. ettekandmine aitab meelde jätta ja julgustab selgelt ja publiku ees rääkimist. 12

13 Õpilased pidid olema kriitilised ja mõtlema selgelt ning täpselt analüüsima. Akadeemilises-, kultuurilisesõppes ja spordis pidid tulemused olema suurepärased. Samamoodi õpetati õpilastele, et tuleb ka teiste eest hoolisteda ja abistada. Jesuiitlikus koolisüsteemis oli ülevalt poolt allapoole väga tugev kontroll ja õpetada tohtis vaid teatud moodi ja teatud asju. Sellega kaasnes õpetajate enda initsiatiivi ja uuenduste sisse viimise vähenemine, mida võib ka nimetada sellise koolisüsteemi üheks miinuseks. 13

14 Kokkuvõte Kiriku tähtsus kooliajaloos on olnud Euroopa mastaabis ääretult suur. Ei saa öelda, et Lutheri reform haridussüsteemis oleks olnud miskit pidi parem kui Loyola oma. Mõlemates süsteemides leidub nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Seetõttu on hea meel, et ajaproovile on vastu pidanud ja tänaseks ülevõetud just see parem osa mõlemast koolikorraldusest: Lutheri omast koolikohustus, tasuta algharidus, õpitava aine esitamise lapsepärasus; Loyola omast korrastatud ja testitud õppekava kindlate nõuetega, pedagoogiline praktika jpm. Mis siis vallandas reformatsiooni ja vastureformatsiooni hariduses? Kindlasti oli algseks stiimuliks kiriku enda puhastumine ja sealt edasi järgnesid ulatuslikud ümberkorraldused ka õpetamimetoodikas ja koolikirjanduses. Enam ei õpetatud lapsi raskete Kreeka filosoofide tekstide järgi ja ei sunnitud lugema ladinakeelse Piibli 1. Mooseseraamatut, vaid anti alguses kätte midagi lihtsamat, millest laps võiks kah aru saada (Lutheri katekismus lastele). Haridussüsteem on justkui elav organism, mis peab muutuma ja arenema, sest kui muidu selle liikmed ise areneda ei taha, siis luuakse mingi pretsedent, väljapääsmatu situatsioon, kus ollakse sunnitud edasi minema. Nii oli ka keskajal tulid peale humanistid oma ideedega ning sellest piisas, et pöörata peapeale kogu renessansiaegne koolikorraldus ja kultuurilugu. Seega, ajalugu näitab, et reformatsioon ja vastureformatsioon koolikorralduses ei jäänud viimaseks muutuseks haridusmaastikul ning olen täiesti kindel, et ka tänapäevane haridussüsteem ei jää muutumatuks. Igal ajastul tulevad oma Lutherid, Melanchthonid ja Loyolad, et kooli moderniseerida ja edasi arendada. 14

15 Kasutatud kirjandus 1. Trasberg, K., Pedagoogikaajalugu/võrdlev koolikorraldus, ( ). 2. Voydmayne, Reformatsiooni olemus ja tähtsus Baltimaades, ( ). 3. Trumm, U. Reformatsiooni põhjused, ( ). 4. Reformatsioon, ( ). 5. Luterlik reformatsioon, ( ). 6. Philipp Melanchthon 500th Anniversary Exhibit, Concordia Historical Institute, 1997, ( ). 7. Dr Faber, R., Philipp Melanchthon on Reformed Education, University of Waterloo, Ontairo, Canada, ( ). 8. Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu. Ususõjad Prantsusmaal, ( ). 9. The Life of St. Ignatius Loyola, Loyola University Chicago, 2004, ( ). 10. The Society of Jesus in Education, Gonzaga College S. J., 2005, ( ). 15

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpilase lugemismaterjal Religioon 250 Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah, Ameerika Ühendriigid Kommentaarid ja parandused

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Tanel Ting MINU ELU KUNSTIS Lõputöö Juhendaja: Holger Rajavee, MA Kaitsmisele lubatud... Viljandi 2017 1SISSEJUHATUS...3

More information

1. Tunnuse väärtuste järjestamine

1. Tunnuse väärtuste järjestamine Koostatud juhend on mõeldud lisamaterjalina kasutamiseks Andmeanalüüsi kursuse kuulajatele. Näidiste ning õpetuste loomisel on kasutatud andmestiku firma.sav andmeid. Kõik näited põhinevad statistikapaketi

More information

اقرأ. Maailma lõpu märgid. 50 maailma lõpu märki. Islamiuudised. maailma lõpu märgid. Koraanis ja Sunnas. Lääne oma moslemid : Cat Stevens

اقرأ. Maailma lõpu märgid. 50 maailma lõpu märki. Islamiuudised. maailma lõpu märgid. Koraanis ja Sunnas. Lääne oma moslemid : Cat Stevens iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 25 SEPTEMBER 2011 / ŠAWAAL 1432 Islamiuudised 50 maailma lõpu märki Maailma lõpu märgid Koraanis ja Sunnas Lääne oma moslemid : Cat Stevens maailma lõpu märgid السالم

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS. Lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Karin Lamson MINU ELU KUNSTIS Lõputöö Juhendaja: Jaanika Juhanson Kaitsmisele lubatud... (juhendaja allkiri) Viljandi

More information

Konfliktist osaduseni. Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017

Konfliktist osaduseni. Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017 Konfliktist osaduseni Konfliktist osaduseni Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal 2017 Konfliktist osaduseni Luterlaste ja katoliiklaste ühine reformatsiooni aastapäev aastal

More information

اقرأ MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433

اقرأ MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433 iqra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 33 mai 2012 / ŽUMADA-TH-THÄÄNIA - RAŽAB 1433 السالم عليكم ورحمة هللا وبركاته Selle kuu Iqra peateemaks on pärimisseadus. Kuigi varem või hiljem puutub iga moslem ühel

More information

KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST

KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST KATOLIKU KIRIKU SOTSIAALÕPETUSEST JA POLIITIKA EETILISEST VASTUTUSEST MONSIGNORE PHILIPPE JOURDAN Sissejuhatavaid märkusi 1 Tahan Teiega jagada mõningaid mõtteid katoliku kiriku sotsiaalõpetusest. See

More information

Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool. Karin Kallas

Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool. Karin Kallas Tartu Ülikool Usuteaduskond Vana Testamendi ja semitistika õppetool Karin Kallas Rabi Mordekai Josep Leineri Me hašiloah Jumala tahte äratundmise võimalikkus ning beruri protsess Bakalaureusetöö Juhendaja

More information

Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses

Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses Tartu Ülikool Usuteaduskond Praktilise usuteaduse õppetool Anett Schneider Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses Bakalaureusetöö Juhendaja dr theol Lea Altnurme Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

Jumala Sõnumitooja Muhammad

Jumala Sõnumitooja Muhammad Jumala Sõnumitooja Muhammad (Jumal õnnistagu teda) Teine väljaanne Abdurrahman al-sheha Al-Risalah Skandinaviska Stiftelse 1 Muhammad Estländsk.indd 1 08-06-04 14.10.30 Copyright 2007 Abdurrahman Al-Sheha

More information

Meenuta Jumala tegusid

Meenuta Jumala tegusid EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 10 (52) Hind 1 Oktoober 2012 LEHES Meenuta Jumala tegusid Su lapsed pöörduvad tagasi Joy Frangipane Marion... 2 Jumala tahte nõudmine John Belt... 3 Kindlused langevad

More information

Jumala Sõnumitooja Muhammed

Jumala Sõnumitooja Muhammed Jumala Sõnumitooja Muhammed (Jumal õnnistagu teda) Esimene väljaanne Abdurrahman Al-Sheha Al-Risalah Skandinaviska Stiftelse [1] Copyright 2007 Abdurrahman Al-Sheha Kõik õigused kaitstud. See raamat on

More information

Veevalaja ajastu õpetaja

Veevalaja ajastu õpetaja Veevalaja ajastu õpetaja KRI Rahvusvaheline Kundalini Jooga Õpetajakoolitus 1. taseme 2018 Eesti Elu eesmärk on leida üles tõde, reaalsus ja seda levitada. Anda see teistele ja ülendada tõega nende vaimu,

More information

EMK Teoloogiline Seminar. Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL. Diplomitöö

EMK Teoloogiline Seminar. Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL. Diplomitöö EMK Teoloogiline Seminar Epp Sokk PALVERÄND JAAKOBITEEL: AJALUGU JA TÄNAPÄEV NING EESTLASED SELLEL TEEL Diplomitöö Juhendaja: PhD Ingmar Kurg Pärnu-Jaagupi 2012 2 SISUKORD Sissejuhatus...3 Jaakobitee ajalooline

More information

SISSEJUHATUS. 1 Ernst Gellner iseloomustab seda muutust sõdadega: Vanad maailmad olid esiteks eraldi kosmosed: sihipärased,

SISSEJUHATUS. 1 Ernst Gellner iseloomustab seda muutust sõdadega: Vanad maailmad olid esiteks eraldi kosmosed: sihipärased, SISSEJUHATUS Käesolev magistritöö on esimene osa suuremast uurimusest, mille eesmärk on anda süstemaatiline ja põhjalik ülevaade usuvabadusega seotud problemaatikast Hiina kultuuriruumis ja postkonfutsianistlikus

More information

Lunastus usu läbi. Krista Kodres. Luterlik pilditeoloogia ja selle eeskujud Eestis esimesel reformatsioonisajandil

Lunastus usu läbi. Krista Kodres. Luterlik pilditeoloogia ja selle eeskujud Eestis esimesel reformatsioonisajandil Tartu toomkiriku kooriosa kujunemisest 55 Lunastus usu läbi Luterlik pilditeoloogia ja selle eeskujud Eestis esimesel reformatsioonisajandil Krista Kodres Eesti uusaja alguse ajalugu on keeruline: suhteliselt

More information

TALDRlIUD LENDAVAD ONMAANDUNUD. KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust

TALDRlIUD LENDAVAD ONMAANDUNUD. KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust KatkendeidDESMONDLESLIE ja GEORGEADAMSKI raamatust Materjal, millest õhulaevad ehk vimanad (raamatu märkus: vimana on sanskritis - välja mõõtma või kurssi LENDAVAD läbi sõitma; taevane sõiduk; lendav sõjavanker;

More information

Kallid vennad ja õed! Kui meie

Kallid vennad ja õed! Kui meie ESIMESE PRESIDENTKONNA SÕNUM, MAI 2014 Armastus evangeeliumi olemus Me ei saa Jumalat tõeliselt armastada, kui me ei armasta oma rännukaaslasi sellel surelikul teekonnal. Kallid vennad ja õed! Kui meie

More information

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpetaja käsiraamat

Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpetaja käsiraamat Jeesus Kristus ja igavikuline evangeelium: õpetaja käsiraamat Religioon 250 Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah, Ameerika Ühendriigid Kommentaarid ja parandused on

More information

Ainult Temast võis saada meie Päästja, lk 8 VIIMSE AJA PÜHADE JEESUSE KRISTUSE KIRIK APRILL 2017

Ainult Temast võis saada meie Päästja, lk 8 VIIMSE AJA PÜHADE JEESUSE KRISTUSE KIRIK APRILL 2017 VIIMSE AJA PÜHADE JEESUSE KRISTUSE KIRIK APRILL 2017 Ainult Temast võis saada meie Päästja, lk 8 Milliseid tõdesid keha kohta me õpime ülestõusmisest? lk 14 Seksuaalse väärkohtlemise koormast vabanemine,

More information

Hindu fundamentalism:

Hindu fundamentalism: Hindu fundamentalism: natsionalism ja religioon Indias Erki Lind Hindu fundamentalism ja hindutva Hindu fundamentalismiga seotud sündmused on enamasti Lõuna-Aasia kesksed ja ületavad harva lääne meedia

More information

RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED

RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED RELIGIOONIPEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED Olga Schihalejev (2009) Tartu Ülikool USUS03.005 1. Kursuse maht: 3EAP / 2AP 2. Õppetöö vormid: sissejuhatav loeng e-õppe seminarid individuaalne töö 3. Kursuse

More information

MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA

MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Ulla Lehtsaar MAURICE MAETERLINCKI SINILINNU LAVASTUSED PÄRNU TEATRIS ENDLA Bakalaureusetöö

More information

PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED

PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED Põhiline käsiraamat preesterluse hoidjatele, A osa PREESTERLUSE KOHUSTUSED JA ÕNNISTUSED Põhiline käsiraamat preesterluse hoidjatele, A osa Välja andnud Viimse Aja

More information

Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma

Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma vrmt08espak 2009/5/26 12:49 page 19 #19 Mesopotaamia kosmiline geograafia ja Abzu: Päikesejumala reis allilma Peeter Espak Kosmilise geograafia mõistest Kõikides mütoloogiates ja usundites on üheks keskseks

More information

Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kevin Kirs

Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kevin Kirs Tartu Ülikool Usuteaduskond Kevin Kirs Jeesus kuulutas Jumala riiki, aga välja tuli kirik ehk mida kuulutas ajalooline Jeesus ja kuidas Paulus seda mõistis Bakalaureusetöö Juhendaja Dr. theol. Ain Riistan

More information

DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8

DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 8 TERVIKLIK ELUKESTVA ÕPPE KONTSEPTSIOON EESTI PROTESTANTLIKE KOGUDUSTE KONTEKSTIS EINIKE PILLI Tartu

More information

VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE SÜNDMUSELE MOEETENDUSE MOOD-PERFORMANCE-TANTS NÄITEL

VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE SÜNDMUSELE MOEETENDUSE MOOD-PERFORMANCE-TANTS NÄITEL TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Etenduskunstide multimeedia spetsialisti eriala Pille Kannimäe VIDEOKUJUNDUSE LOOMINE LAVALISELE

More information

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL TOOMAS TAMMARU VABADUSE PROBLEEM JA JEAN-PAUL SARTRE I ONTOLOOGILISE VABADUSE KÄSITUS MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Prof. Tõnu Viik Tallinn 2012

More information

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433 q i ra اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 28 DETSEMBER 2011 / MUHARRAM - SAFAR 1433 السالم عليكم ورحمة هللا وبركاته Sel kuul oleme valinud ajakirja peateemaks rukja ehk Koraaniga ravitsemise. Räägime ühtlasi

More information

Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13

Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis 13 Meelis Friedenthal Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS

More information

Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013

Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013 ELU THE HERALD 2012 Õnnistussooviks uude Issanda aastasse a.d. 2013 Uue aasta teele asudes tahan teid, armsad lugejad, julgustada Issanda sõnaga: «Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid

More information

Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest

Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest Marit Alas tegeleb kohanimede muutumise uurimisega eesti keele instituudis Kohanimedest sotsio-onomastilisest küljest Kohanimesid kasutame me kõik. Kas kõik inimesed kasutavad mingit kohta nimetades alati

More information

KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA EESTI INFOPAKK

KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA EESTI INFOPAKK KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL JOOGA-DOULA KOOLITUS ESTONIA 2017-2018 EESTI 2017-2018 INFOPAKK KUNDALINI JOOGA-DOULA KOOL (KYDS) on loodud Gurujagat Kauri poolt, kes on üks pikaajalisemate kogemustega kundalini

More information

VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES

VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES 427 Kaanepilt: VÄLIJUMALATEENISTUS ÕPPUSEL KEVADTORM 2004. TEENIB KVÜÕA KAPLAN LTN AGO LILLEORG. Foto: Ardi Hallismaa. ii VAIMULIKUD KAITSEJÕUDUDES EESTI KAITSEVÄE KAPLANITEENISTUS

More information

The Aquarian Teacher

The Aquarian Teacher The Aquarian Teacher KRI International Kundalini Yoga Teacher Training Level 1 2018 Estonia The purpose of life is to find out the truth, the reality, and spread it and give it to others and uplift their

More information

UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak

UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak UNISTUS TÕELISEST TEADUSEST Enn Kasak Artiklis lähtutakse teadlaste hulgas levinud uskumustest, et nad saavad oma teadmisi laiendada metafüüsikale ning et teadus püüab tunnetada tõeliselt eksisteerivat.

More information

Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest

Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 33 LIINA EEK Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest 1 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 33 DISSERTATIONES THEOLOGIAE

More information

Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14)

Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14) Misjonitöö juhend Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14) Parandage meelt, kõik te maa ääred, ja tulge minu juurde ja saage ristitud minu nimel, et te võiksite olla pühitsetud Püha Vaimu vastuvõtmisega

More information

Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1

Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1 Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis 1 Anneli Saro Käesolev artikkel lähtub küsimusest, kas postdramaatiline teater ning autobigraafiline lavastus kui üks selle

More information

ISLAMI VIIS TUGISAMMAST

ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ALGAJATELE JA KESKTASEMELE Esimene väljaanne Kätlin Hommik-Mrabte Esimene väljaanne Copyright 2009 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või tervet raamatut on lubatud

More information

ISLAMI VIIS TUGISAMMAST

ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ISLAMI VIIS TUGISAMMAST ALGAJATELE JA KESKTASEMELE Esimene väljaanne Kätlin Hommik-Mrabte Esimene väljaanne Autoriõigus Kätlin Hommik-Mrabte, 2010 See raamat on autoriõigusega kaitstud. Raamatu osi või

More information

Tartu Ülikool. Haridusteaduskond. Kasvatusteaduste õppekava. Egle Säre

Tartu Ülikool. Haridusteaduskond. Kasvatusteaduste õppekava. Egle Säre Tartu Ülikool Haridusteaduskond Kasvatusteaduste õppekava Egle Säre FILOSOOFILISTE VESTLUSTE JA TEGEVUSTE RAKENDAMISE VÕIMALUSED LASTEGA ÜHE ALGKLASSI NÄITEL magistritöö Juhendaja: PhD Piret Luik Läbiv

More information

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL. Marie Reemann

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL. Marie Reemann TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Marie Reemann TEATER NO99 LAVASTUSE THE RISE AND FALL OF ESTONIA ANALÜÜS JÖRN RÜSENI AJALOONARRATIIVIDE

More information

Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS. Esimene väljaanne. I.A. Ibrahim.

Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS. Esimene väljaanne. I.A. Ibrahim. Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel VÄIKE VÄRVILINE ABILINE ISLAMI MÕISTMISEKS Esimene väljaanne I.A. Ibrahim Translate Kätlin Hommik-Mrabte General Editors Dr. William (Daoud) Peachy Michael (Abdul-Hakim)

More information

VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe

VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe VENEETSIA JA IIVELDUS Shakespeare i Veneetsia kaupmehe LILJA BLUMENFELD (Algus TMKs 2012, nr 2) Holokaust ja ingli käsi Nihestatus tõuseb häirivalt esile Veneetsia kaupmehe järgmises lavastuses Tartus

More information

KUNINGAS ŠULGI LAUL:

KUNINGAS ŠULGI LAUL: KUNINGAS ŠULGI LAUL: mõned märkused uus-sumeri kuninga šulgi (2093 2046) kuningavõimu ideoloogia kohta 1 Vladimir Sazonov Akkadi 2 impeerium (2334 2154 a ekr), mille rajajaks peetakse akkadlast Sargon

More information

Rooma poeedid Aulus Gelliuse teoses Noctes Atticae: filoloogia ja kirjanduskriitika

Rooma poeedid Aulus Gelliuse teoses Noctes Atticae: filoloogia ja kirjanduskriitika Tartu Ülikool filosoofiateaduskond germaani-romaani filoloogia osakond klassikalise filoloogia õppetool Jaanika Tiisvend Rooma poeedid Aulus Gelliuse teoses Noctes Atticae: filoloogia ja kirjanduskriitika

More information

Tartu Ülikool. Usuteaduskond

Tartu Ülikool. Usuteaduskond Tartu Ülikool Usuteaduskond Riste Lehari VÄRVUSSÜMBOOLIKA KUJUNEMISEST VARAKRISTLIKUS KUNSTIS GALLA PLACIDIA MAUSOLEUMI MOSAIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad mag. Marju Lepajõe, mag. Kaur Alttoa

More information

Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel

Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Urvaste kohapärimus ja talunimede seletused kolme küla näitel Bakalaureusetöö Meelike Tammemägi Juhendaja vanemteadur Ergo-Hart

More information

Haapsalu Jaani kiriku altari uuringud ja konserveerimiskontseptsioon

Haapsalu Jaani kiriku altari uuringud ja konserveerimiskontseptsioon EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Triin Aare Haapsalu Jaani kiriku altari uuringud ja konserveerimiskontseptsioon Puitskulptuuri Kristuse ristimine

More information

Sub specie aeternitatis. Varauusaegne epitaafmaal Eesti luterlikus kirikus sajandil

Sub specie aeternitatis. Varauusaegne epitaafmaal Eesti luterlikus kirikus sajandil Sub specie aeternitatis. Varauusaegne epitaafmaal Eesti luterlikus kirikus 16. 17. sajandil 16. sajandi jooksul kujunes luterliku kirikusisustuse oluliseks osaks epitaafikunst, mis oli annetatud jumala

More information

EESTI FILOSOOFIA VII AASTAKONVERENTS. Pluralism: tõe, teadmise, normide ja väärtuste paljusus

EESTI FILOSOOFIA VII AASTAKONVERENTS. Pluralism: tõe, teadmise, normide ja väärtuste paljusus EESTI FILOSOOFIA VII AASTAKONVERENTS 29. august - 1. september 2011 Pluralism: tõe, teadmise, normide ja väärtuste paljusus Resümeede kogu / Book of Abstracts i filosoofia osakond Konverentsi korraldustoimkond:

More information

Janne Fridolin. Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel

Janne Fridolin. Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Janne Fridolin Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel Töö doktorikraadi taotlemiseks

More information

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna rahvausundi ja meedia töörühm MTÜ Eesti Folkloori Instituut. Mäetagused. Hüperajakiri.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna rahvausundi ja meedia töörühm MTÜ Eesti Folkloori Instituut. Mäetagused. Hüperajakiri. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna rahvausundi ja meedia töörühm MTÜ Eesti Folkloori Instituut Mäetagused 47 Hüperajakiri (Ajakirja aadress: http://www.folklore.ee/tagused) Toimetajad Mare

More information

VALGUSKUJUNDUSE LOOMINE NUKU TEATRI LAVASTUSELE

VALGUSKUJUNDUSE LOOMINE NUKU TEATRI LAVASTUSELE TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Valguskujunduse eriala Märt Sell VALGUSKUJUNDUSE LOOMINE NUKU TEATRI LAVASTUSELE LUGU KAHEST VERELIBLEST

More information

Gilgameš ja Uršanabi. Sebastian Fink. Tõlkinud Vladimir Sazonov ja Sirje Kupp-Sazonov

Gilgameš ja Uršanabi. Sebastian Fink. Tõlkinud Vladimir Sazonov ja Sirje Kupp-Sazonov Gilgameš ja Uršanabi Sebastian Fink Tõlkinud Vladimir Sazonov ja Sirje Kupp-Sazonov Gilgameši eepos on kindlasti kõige tuntum muistne Mesopotaamia tekst. 1 Lood Gilgamešist olid kirjutatud sumeri keeles

More information

Antiikkirjanike intertekstid David Hilcheni kirjades: imiteerimise viisid ja funktsioon

Antiikkirjanike intertekstid David Hilcheni kirjades: imiteerimise viisid ja funktsioon Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Maailma keelte ja kultuuride kolledž Klassikalise filoloogia osakond Mari Linder Antiikkirjanike intertekstid David Hilcheni kirjades: imiteerimise

More information

VAITEKIRJADE KAITSMISED

VAITEKIRJADE KAITSMISED VAITEKIRJADE KAITSMISED TÜ ususteaduskonnas KAITSTUD DOKTORIVÄITEKIRJAD Peeter Roosimaa, Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest j a tõlkimist toetavast eksegeesist, juhendajad prof dr Toomas Paul ja

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ. Majandusarvestus. Merit Kungla VASTUTUSPÕHISE MAJANDUSARVESTUSE ARENDUS ABC MOTORS AS NÄITEL.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ. Majandusarvestus. Merit Kungla VASTUTUSPÕHISE MAJANDUSARVESTUSE ARENDUS ABC MOTORS AS NÄITEL. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Merit Kungla VASTUTUSPÕHISE MAJANDUSARVESTUSE ARENDUS ABC MOTORS AS NÄITEL Lõputöö Juhendaja : Pille Kaarlõp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

EESTI APOSTLIK-ÕIGEUSU PAGULASKIRIKU VAIMULIKE KIRJAVAHETUS KODUMAAGA JA SELLE KAJASTUMINE EAÕK HÄÄLEKANDJAS JUMALA ABIGA 1950.

EESTI APOSTLIK-ÕIGEUSU PAGULASKIRIKU VAIMULIKE KIRJAVAHETUS KODUMAAGA JA SELLE KAJASTUMINE EAÕK HÄÄLEKANDJAS JUMALA ABIGA 1950. Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 178 192 EESTI APOSTLIK-ÕIGEUSU PAGULASKIRIKU VAIMULIKE KIRJAVAHETUS KODUMAAGA JA SELLE KAJASTUMINE EAÕK HÄÄLEKANDJAS JUMALA ABIGA 1950. AASTATEL Andrei SÕTŠOV Tartu

More information

TEOLOOGILISTE KÕRGKOOLIDE LÕPETAJAD

TEOLOOGILISTE KÕRGKOOLIDE LÕPETAJAD TEOLOOGILISTE KÕRGKOOLIDE LÕPETAJAD 2014. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskond DOKTORIVÄITEKIRi Elo Süld, filosoofiadoktor (usuteadus), Muhammad, der Gesandte Gottes, und Paulus, der Gesandte Christi. Ein

More information

TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND. Liina Pärismaa

TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND. Liina Pärismaa TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Liina Pärismaa CHRISTOPH BLUME KEELEKASUTUSE ERIPÄRAST Magistritöö Juhendaja dotsent Külli Habicht

More information

Early Life of St. Ignatius

Early Life of St. Ignatius St. Ignatius of Loyola Early Life of St. Ignatius Inigo de Loyola was born in 1491 in Azpeitia in the Basque province of Guipuzcoa in northern Spain. He was the youngest of thirteen children. At the age

More information

ÕIGEKEELSUSE EIRAMINE WIMBERGI ISIKUSTIILI OSANA

ÕIGEKEELSUSE EIRAMINE WIMBERGI ISIKUSTIILI OSANA JÕGEVA GÜMNAASIUM ANNA KATT 10.A KLASS ÕIGEKEELSUSE EIRAMINE WIMBERGI ISIKUSTIILI OSANA JUHENDAJA ANNELI JÄME SISSEJUHATUS Enamikus keeltes on kehtestatud oma reeglid ja keelenormid. Neid püütakse kirjakeeles

More information

Meie vilistlasi. TÜ germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Meie vilistlasi. TÜ germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Meie vilistlasi TÜ germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Jaan Kaplinski - prantsuse filoloogia - kirjanik, tõlkija jpm. prantsuse filoloogia Ott Ojamaa -tõlkija, kirjandusteadlane. 1969. aastal

More information

Early Life of St. Ignatius

Early Life of St. Ignatius Early Life of St. Ignatius Íñigo López de Loyola was born in 1491 in Azpeitia in the Basque province of Gipuzkoa in northern Spain. He was the youngest of thirteen children. At the age of sixteen years

More information

The Life of St. Ignatius Loyola

The Life of St. Ignatius Loyola Page1 The Life of St. Ignatius Loyola Early Life of St. Ignatius Inigo de Loyola was born in 1491 in Azpeitia in the Basque province of Guipuzcoa in northern Spain. He was the youngest of thirteen children.

More information

Õpituba Selja süvakoe massaaž (Paraspinalis)

Õpituba Selja süvakoe massaaž (Paraspinalis) Õpituba Selja süvakoe massaaž (Paraspinalis) Eesti Massaaži-ja Teraapiakool 2017, Tallinn 1 Sisukord... 1 Õpituba... 1 Selja süvakoe massaaž... 1 (Paraspinalis)... 1 1. Selja Soojendus... 3 2. Paraspinaliste

More information

PÕLLUMAJANDUSE TULEVIK UUS Q-SARI

PÕLLUMAJANDUSE TULEVIK UUS Q-SARI NEW UUS Q-SARI Q-SERIES PÕLLUMAJANDUSE TULEVIK UUS Q-SARI THE INNOVATOR THAT SETS THE STANDARD FOR FARMING TODAY AND TOMORROW UUS Q-SARI 4 UUS Q-SARI WORK SMARTER. NOT HARDER. Maailm muutub, ja nii ka

More information

Kristi Ruusna TÄISKASVANUTELE SUUNATUD NUKU-, OBJEKTI- JA VISUAALTEATER. TEOREETILISI VAATEPUNKTE PRAKTILISTE NÄIDETE ALUSEL.

Kristi Ruusna TÄISKASVANUTELE SUUNATUD NUKU-, OBJEKTI- JA VISUAALTEATER. TEOREETILISI VAATEPUNKTE PRAKTILISTE NÄIDETE ALUSEL. TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Teatriteaduse õppetool Kristi Ruusna TÄISKASVANUTELE SUUNATUD NUKU-, OBJEKTI- JA VISUAALTEATER. TEOREETILISI

More information

Choral Vespers. April 11, 2013 Five-fifteen in the evening. Keeping the heart of the University listening to the heart of God

Choral Vespers. April 11, 2013 Five-fifteen in the evening. Keeping the heart of the University listening to the heart of God Choral Vespers April 11, 2013 Five-fifteen in the evening Keeping the heart of the University listening to the heart of God Gathering The service today offers music and sung prayers from the Russian Orthodox

More information

Two approaches to the humanities: Claude Lévi-Strauss and Germaine Tillion

Two approaches to the humanities: Claude Lévi-Strauss and Germaine Tillion 302 Tzvetan Todorov Sign Systems Studies 45(3/4), 2017, 302 316 Two approaches to the humanities: Claude Lévi-Strauss and Germaine Tillion Tzvetan Todorov Abstract: This article compares two different

More information

On the ontology of fictional characters: A semiotic approach

On the ontology of fictional characters: A semiotic approach Sign Systems Studies 37(1/2), 2009 On the ontology of fictional characters: A semiotic approach The Department of Communication Disciplines, University of Bologna, Via Azzogardino 23, 40122 Bologna, Italy

More information

Lutheran Theological Seminary Saskatoon Affiliated College of the University of Saskatchewan

Lutheran Theological Seminary Saskatoon Affiliated College of the University of Saskatchewan Lutheran Theological Seminary Saskatoon Affiliated College of the University of Saskatchewan HL 299 16th Century Reformation Women: Women that made a Difference A Study Tour Course, Summer Term (May-June)

More information

An Introduction to the Early Reception of World Literature in Estonia

An Introduction to the Early Reception of World Literature in Estonia INTERLITTERARIA 2013, 18/2: 309 316 An Introduction to the Early Reception of World Literature in Estonia OLAVI TEPPAN Abstract. For decades, Estonian literary scholars have expressed the need for research

More information

Nutikas kodu küttesüsteem juhtmevabade toatermostaatide ja nutitelefoni juhitimisega

Nutikas kodu küttesüsteem juhtmevabade toatermostaatide ja nutitelefoni juhitimisega Nutikas kodu küttesüsteem juhtmevabade toatermostaatide ja nutitelefoni juhitimisega VESIPÕRANDAKÜTTEGA KODUDELE Valige iga toa jaoks ideaalne temperatuur ja säästke energiakuludelt KÕIGIS TUBADES Ideaalsete

More information

Luther Leads the Reformation

Luther Leads the Reformation Name Date CHAPTER 17 Section 3 RETEACHING ACTIVITY Luther Leads the Reformation Determining Main Ideas Choose the word that most accurately completes each sentence below. Write that word in the blank provided.

More information

The GREATEST CENTURY of REFORMATION - Reformation Society

The GREATEST CENTURY of REFORMATION - Reformation Society 1 / 12 The GREATEST CENTURY of REFORMATION New Expanded Edition Soon Available By God's grace, the new, revised, expanded edition of the The Greatest Century of Reformation is at the printers. Its 2 /

More information

Reformation Texts ELOQUENTIA PERFECTA 3: A BIOGRAPHICAL APPROACH

Reformation Texts ELOQUENTIA PERFECTA 3: A BIOGRAPHICAL APPROACH Reformation Texts ELOQUENTIA PERFECTA 3: A BIOGRAPHICAL APPROACH Summer 2016 Patrick Hornbeck, D.Phil. THEO-3360-R21 hornbeck@fordham.edu, (718) 817-3240 Tuesdays through Thursdays, 6:00 9:00 PM Office

More information

Ignatius of Loyola; Limbo; Society of Jesus, The [Encyclopedia Entries]

Ignatius of Loyola; Limbo; Society of Jesus, The [Encyclopedia Entries] Marquette University e-publications@marquette History Faculty Research and Publications History Department 1-1-1984 Ignatius of Loyola; Limbo; Society of Jesus, The [Encyclopedia Entries] John Donnelly

More information

A SURVEY OF CHRISTIAN HISTORY Thursday Morning Bible Study Week Five: From (The Reformation) May 4, 2017

A SURVEY OF CHRISTIAN HISTORY Thursday Morning Bible Study Week Five: From (The Reformation) May 4, 2017 A SURVEY OF CHRISTIAN HISTORY Thursday Morning Bible Study Week Five: From 1517-1609 (The Reformation) May 4, 2017 Therefore, since we are surrounded by so great a cloud of witnesses, let us also lay aside

More information

REIKI RAVI KASUTAMISE TEADUSLIKUD ALUSED

REIKI RAVI KASUTAMISE TEADUSLIKUD ALUSED TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Martin Toht REIKI RAVI KASUTAMISE TEADUSLIKUD ALUSED Bakalaureusetöö Füsioteraapia erialal Kliiniline rehabilitatsioon Juhendaja: Jaan Ereline Tartu

More information

Church of the Transfiguration of Our Lord in Tallinn and the conservation of its carved-wood iconostasis

Church of the Transfiguration of Our Lord in Tallinn and the conservation of its carved-wood iconostasis JOINT INTERIM MEETING OF FIVE ICOM-CC WORKING GROUPS: Leather and Related Materials Murals, Stone and Rock Art Sculpture, Polychromy, and Architectural Decoration Textile Wood, Furniture, and Lacquer Church

More information

Section 4. Objectives

Section 4. Objectives Objectives Describe the new ideas that Protestant sects embraced. Understand why England formed a new church. Analyze how the Catholic Church reformed itself. Explain why many groups faced persecution

More information

Have you heard of the Four Spiritual Laws?

Have you heard of the Four Spiritual Laws? Have you heard of the Four Spiritual Laws? Naw; aw; to co ha hta[ ca? da[ ve aw; lawn (4 ) ceu; hta[ ka: jaw peu; la:? God made the sun, moon, stars and the earth. God made the animals, the trees, mountains,

More information

1. What religious question did Martin Luther seek to answer? (What did he mean by saved?)

1. What religious question did Martin Luther seek to answer? (What did he mean by saved?) World History I Mr. Horas The Protestant Reformation (RED BOOK) Reading #1 (435 440) The Protestant Reformation Guiding Questions: 1. What religious question did Martin Luther seek to answer? (What did

More information

supplement, and perhaps supplant, that volume. Both volumes grew out of team teaching the

supplement, and perhaps supplant, that volume. Both volumes grew out of team teaching the Günther Gassmann and Scott Hendrix, The Lutheran Confessions. Minneapolis: Fortress Press, 1999. xiii and 226 pages. $24.00. It is now more than twenty years since the publication of Lutheranism: The Theological

More information

Women of the reformation Cornelia Schlarb 1. Introduction Since the EKD (Evangelical Church in Germany) has proclaimed a Luther or reformation decade

Women of the reformation Cornelia Schlarb 1. Introduction Since the EKD (Evangelical Church in Germany) has proclaimed a Luther or reformation decade Women of the reformation Cornelia Schlarb 1. Introduction Since the EKD (Evangelical Church in Germany) has proclaimed a Luther or reformation decade in 2008 in order to celebrate the beginning of the

More information

of Imperial Russia and independent Estonia from 1840s till

of Imperial Russia and independent Estonia from 1840s till УДК 271.2 + 272/279 + 27-75 Irina Paert, Toomas Schvak Orthodox Education in the Baltic provinces of Imperial Russia and independent Estonia from 1840s till 1941 1 The article is dedicated to the educational

More information

National Shrine : Guadalupe Relic to Visit National Shrine

National Shrine : Guadalupe Relic to Visit National Shrine Page 1 of 5 Home Virtual Tour News Schedule Interactive Benefactor Directions Ministries Basilica News Service Mary's Shrine Newsletter Join Us Contribute Tell A Friend Search Go Guadalupe Relic to Visit

More information

! CNI. Martin Luther - passionate reformer

! CNI. Martin Luther - passionate reformer ! CNI Martin Luther - passionate reformer At last meditating day and night, by the mercy of God, I began to understand that the righteousness of God is that through which the righteous live by a gift of

More information

Ignatian Prayer. Extracts from. Twenty-four Spiritual Exercises for the New Story of Universal Communion

Ignatian Prayer. Extracts from. Twenty-four Spiritual Exercises for the New Story of Universal Communion Ignatian Prayer Extracts from Twenty-four Spiritual Exercises for the New Story of Universal Communion CLC Progressio Supplement No. 57 November 2002 SUGGESTIONS ON HOW TO PRAY: THE IGNATIAN WAY OUTLINE

More information

In the words of St. Ignatius, a spiritual exercise is every way of examining

In the words of St. Ignatius, a spiritual exercise is every way of examining Introducing the First Spiritual Exercises What Is an Ignatian Spiritual Exercise? In the words of St. Ignatius, a spiritual exercise is every way of examining one s conscience, meditating, contemplating,

More information

Notable Jesuits. God is within us we are in Him, and this presence of God is a great motivator for respect, love, joy, and

Notable Jesuits. God is within us we are in Him, and this presence of God is a great motivator for respect, love, joy, and Notable Jesuits God is within us we are in Him, and this presence of God is a great motivator for respect, love, joy, and fervor. - St. Claude La Colombiere, SJ Peter Faber 16 th Century Interesting Facts:

More information

Chapter 13. Reformation and Religious Warfare in the Sixteenth Century

Chapter 13. Reformation and Religious Warfare in the Sixteenth Century Chapter 13 Reformation and Religious Warfare in the Sixteenth Century Chapter Timeline Prelude to Reformation Christian or Northern Renaissance Humanism Theme: reform of church and society Focus on early

More information

WORLD HISTORY CHAPTER 12 PACKET: RENAISSANCE AND REFORMATION (1350 CE CE)

WORLD HISTORY CHAPTER 12 PACKET: RENAISSANCE AND REFORMATION (1350 CE CE) WORLD HISTORY CHAPTER 12 PACKET: RENAISSANCE AND REFORMATION (1350 CE - 1600 CE) Take-Home Homework Packet 100 Points Honor Code I understand that this is an independent assignment and that I can not receive

More information

The Reformers and Christian Ministry

The Reformers and Christian Ministry The Reformers and Christian Ministry (3DM868) Reformed Theological Seminary/Charlotte PROFESSOR: TIME/PLACE: OFFICE HOURS: Dr. Frank A. James III 15-19 July at RTS Charlotte campus. Monday-Friday class

More information